Mõeldes, et Panasonicu kompaktkaamerate rivi on nüüd mõneks ajaks täis tipitud kõikvõimalikke variante ning enam uue mudeliseeriaga välja ei tulda, siis eksime kohe kindlasti. Nimelt suutis Panasonic suruda DMC-LX7 ning DMC-TZ40 vahele veel ühe kompkatkaamera, mida nimetatakse DMC-LF1‘eks.

See kaamera tuleb sama kõrgelt hinnatud sensoriga, mis on ka LX7 sees, samas keredisain hoopis teise kontseptsiooniga. Optika suumivahemik on tagasihoidlik 28-200mm (35mm ekvivalendina), andes suumikordajaks 7,1. Lisaks on peidetud selle seadme sisse terve müriaad erinevaid võimalusi pildistamiseks ning mugavaks käsitlemiseks, mistõttu on see kaamera väga suureks konkurendiks nii mõnelegi teisele sama klassi kaamerale, nagu näiteks Canon PowerShot S110, FujiFilm XF1, Pentax MX-1 jmt. Viimastest me täna pikalt kirjutama ei hakka, vaid keskendume hoopis DMC-LF1 peale ning vaatame mis puust see tehtud on.

Tähtsamad tehnilised andmed

• 12.1 megapiksliga 1/1.7″ CMOS sensor (sama mis Lumix DMC-LX7 sees)
• 7.1× suumiga, f/2.0 – 5.9 objektiivi fookuskauguste vahemik on 28 – 200 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 3 cm. Käsitsi teravustamine. Autofookuse abivalgus.
• Optiline värinastabilisaator aitab pildistada teravamaid fotosid või filmida videot ka suurema fookuskauguse korral
• 3.0″ LCD-ekraan mahutab hea hulga piksleid (920 000 px)
• Ühendused: WiFi, NFC, HDMI, USB 2.0.
• NFC aitab kaks seadet ühendada WiFi võrku. WiFi toetab erinevaid režiime ning ei vaja olemasolevat infrastruktuuri (saab kasutada ka keset metsa). Nutitelefoni saab kasutada kaugjutimiseks.
• PASM särirežiimid, RAW faili salvestus.
• Videorežiim: 1920 x 1080 (50, 25 fps), 1280 x 720 (50, 25 fps), stereoheli salvestamine
• Mõõtmed: 102,5 × 62,1 × 27,9 mm
• Kaal: 192 g koos aku ja mälukaardiga

Karbis lisaks juhenditele ning tarkvara CD’le Panasonic Lumix DMC-LF1, akulaadija, aku, USB kaabel arvutiga ühendamiseks (UC-E6 pistikuga kaamerapoolses otsas) ning randmerihm.

Panasonic jätkab LF1 juures oma klassikalist tagasihoidliku disaini joont – matist plastikust korpus, sirged ning selged jooned. Õnneks on objektiiv viidud äärest natuke rohkem keskele, mis vähendab ohtu, et pildistaja sõrm tahtmatult kogemata kaadrisse jääb. Objektiiv ümber on näha aga ühte valikuratast, millest me kohe räägime ka pikemalt.

Suurimaks miinuseks disaini osas võib pidada käepideme kui sellise puudumist. Sellest tulenevalt tuleb kaamerat enamjuhtudel siiski hoida kahe käega, kuna pelgalt ühe käega kasutades kindlat kinnihoidmise kohta pole.

Ühel küljel on Panasonicu puhul klassikaks saanud plastist luuk, mille taga peitub nii HDMI väljund kui ka UC-E6 tüüpi ühenduspesa. Sellesse saab ühendada nii AV kaabli teleriga ühendamiseks kui ka USB kaabli arvutiga ühendamiseks ja/või aku laadimiseks.

Teisel küljel asub aga NFC (Near Field Communication) ehk lähivälja andmeside kiip. Viimane ei anna otseselt väga suurt funktsionaalsust kui sellist, vaid võimaldab kiirelt siduda nutitelefoni või tahvelarvuti fotoaparaadiga. NFC kaudu nimelt jagatakse kiirelt võrgu parameetrid, et ühendust luua.

WiFi funktsionaalsus on õnneks Panasonicu viimasel mudelipõlvkonnal teinud suure hüppe ning on sammu võrra ees nii mõnestki teisest kaameratootjast. Nimelt saab nutitelefoni või tahvelarvutit kasutada nii piltide vaatamiseks kui ka kaamera kaugjuhtimispuldina. Viimase puhul ei ole tegu lihtsa distantspäästikuga vaid kuvatakse kaadri eelvaade, saab muuta kaamera parameetreid jne. Lisaks töötab WiFi olemas olevat infrastruktuuri kasutades (saad ühendada näiteks kodusesse võrku) või luua kaameraga uus WiFi võrk. See on vajalik just siis, kui oled olemasolevast võrgust väljaspool ning on soov distantspäästikut kasutada (näiteks metsas põdrajahil olles).

LF1 sisse käib, tänapäeval väga standardne lähenemine, SD/SDHC tüüpi mälukaart. Akuna on kasutusel DMW-BCN10 tüüpi liitiumaku, mis lubab teha kuni 250 võtet standardtesti järgi. Kui juhtmevaba võrku mitte kasutada ning piltide vaatamine teha arvutis või teleri ekraanil, siis võib loota ikkagi üle 400 kaadri ühe laadimisega.

Objektiiv on võrdlemisi valgusjõuline, kuid mitte parim, mis saadaval on. Laiemas otsas on selle ava f/2.0 ning 200mm asendis lõppeb see f/5.9 juures. Tegu on kvaliteetse Leica objektiiviga, mis suudab luua teravad ning selged kujutised sensorile. Sarnaselt suurema venna, DMC-LX7’ga, on lähim pildistamiskaugus sellel objektiivil 3cm, andes kaamerale erakordse makrovõimekuse.

Režiimirattal on näha, et lisaks automaatrežiimile ning manuaalrežiimidele on kaameral olemas erinevad loomingulised programmid. Sarnaselt teiste Panasonicu kaameramudelitega, ei ole kahjuks võimalik nendel filtritel efekti tugevust muuta. Samas valikuid on jagatud piisavalt palju, et rahuldada ka Instagrami kasutaja vajadused. Lisaks on kasutajal võimalik salvestada kaks režiimi vastavalt enda eelistustele – selle jaoks on C1 ja C2 valikud režiimirattal. Ning panoraamvõte. Siiani pole ükski kaameratootja suutnud teha valmis Sony Sweep Panorama võimekusega panoraamvõtterežiimi. Panasonic on loonud samasuguse kasutamispõhimõttega funktsiooni enda kaameratele ning toimetab see üllatavalt hästi, kuid algoritmid ei ole nii efektiivsed kui Sony sees olevad.

LF1 juures on väga suurt rõhku pandud kasutamise ergonoomikale. Tavapäraseks on kujunenud eraldi videosalvestuse nupp, mis asub päris mugava koha peal. Lisas on käepärane ka elektroonilise pildiotsija sisselülitamiseks mõeldud nupp kui ka selle kõrval olev WiFi ühenduse aktiveerimiseks mõeldud otsetee.

Sellel kaameral on olemas kaks valikuratast – üks objektiivi ümber ning teine tagapaneelil, neljasuunalise lülitikomplekti ümber. See tagab kaamera mugava ning kiire juhtimise erinevates režiimides. Eesmine rõngas kusjuures, on vabalt ümber seadistatav vastavalt enda vajadustele.

Pildistamisrežiimis on Q.Menu just see koht, kuhu kiigata. Selle all on peidus erinevad võimalused kaamera parameetrite seadistamiseks. Olgu selleks siis sensori tundlikkus või pildi küljesuhe – pea kõigele saab sealt ligi.
Panasonic Lumix LF1 on just selline kaamera, mida on hea taskusse panna ning mugavalt kaasa võtta. Ning sõltumata situatsioonist ka julgelt välja võtta pildistamiseks. Sarnaselt LX7’le ei pea muretsema selle pärast, kas valgust nüüd on piisavalt palju, kuidas kaamera hakkama saab jne. On ju selle kaamera sees olemas väga hea sensor ning koos sellega ka kvaliteetne Leica objektiiv.

Plaanid endale soetada korralikumat kaamerat, aga fotograafiaalased teadmised pole kõige paremad? Ei pea ka sellepärast pead vaevama – LF1 võtab omaks nii algaja kui edasijõudnud fotograafi ning pakub pildistamisrõõmu kõigile. Peaasi, et sa seda koju või lausa poeletile tolmu koguma ei jäta.

Panasonic Lumix DMC-LF1 Photopointis 449€

Kuu vähem kui kaks aastat tagasi tegi Pentax läbi järjekordse omanikuvahetuse ning Pentaxi kaamerabränd läks Hoya omandist Ricohi omandisse. Selle tagajärjel moodustati Pentax Ricoh Imaging Company, mis on Ricohi tütarettevõte.  Kuna viimane on tootnud eelnevalt ka kompaktkaameraid lisaks muudele toodetele ning soovis jätkata Ricoh nime all kaamerate tootmist ning tugevdada enda kaubamärki. Sellest tulenevalt muudetakse alates 1. augustist 2013 ettevõtte nimi ning uueks versiooniks on Ricoh Imaging Company, LTD.

Brändi jaoks ei muuda see midagi, kuna alates ’57 aastast kasutusel olnud ning meile armsaks saanud Pentax nimi ei kao kusagile. Tulevikus saavad kõik kompaktkaamerad ning tehnoloogilised uuendused olema Ricoh kaubamärgiga, samas harjumuspäraselt peegelkaamerad, hübriidkaamerad, objektiivid ning binoklid Pentax kaubamärgi all.

Teisalt, lõpptarbijale tähendab see ainult seda, et tulevikus ei ole võimalik soetada Pentaxi nimega kompaktkaameraid. Loodame, et nimemuutusega tuleb ka inseneridel suurem tööhoog peale ning jätkatakse samasuguste innovaatiliste uuendustega, mida ligi sadakond aastat Pentax nime all tehti.

Allikas: Pentax pressiteade

Tamroni makrofoto konkursil on võistlustules juba üle 1100 foto, mis imelise makromaailma saladusi paljastavad. Kas sina oled oma pildid konkursile esitanud või lemmikuid hinnanud?

Tamroni makrofoto konkurss www.snap.ee lehel kestab veel vaid käesoleva kuu lõpuni ehk 30. juunini (k.a.). Pärast piltide vastuvõtu lõppemist asub kõiki konkursile esitatud töid üle vaatama tunnustatud fotograafidest koosnev zürii, kuhu kuuluvad Urmas Tartes, Toomas Ili ja Sven Začek. Kohtunike ülesandeks on välja selgitada konkursi kolm parimat tööd, mille autoreid ootab vastavalt 1000€, 750€ ja 500€ eest vabal valikul Tamroni fototehnikat Photopointi kauplusest.

Juunikuu lõpuni kestab ka publiku lemmiku hääletus. Kuidas anda hääl oma lemmikutele?

1. Loo endale Snäpi konto ja/või logi sisse
2. Suundu konkursi lehele ja naudi suurepäraseid võistlustöid
3. Hindeid saad jagada viie palli süsteemis ja kõigile piltidele
4. Kui soovid pildile hinnet anda, siis mine hiirega foto peale
5. Seejärel ilmub inforiba, kus näed ka viite tähekest, millest igaüks tähistab ühte punkti
6. Hindamiseks vajuta täpselt nii mitmenda tähekese peale, kui palju soovid pildile punkte anda
7. Hääl antud, järgmiseid pilte vaatama-hindama!

Vaata kõiki võistlustöid ja esita enda makrofotod www.snap.ee lehel

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Olen nüüd juba natuke aega kodus olnud, tagasi rutiinis, tagasi päris elus. Mingil määral see kurvastab mind, aga teisest küljest on ikka tohutult hea olla siin vaikses ja rahulikus Eestis. Tundsin seda kohe, kui Delhist lennukisse astusin. “Kahju on lahkuda, aga alati on hea koju tulla!”. Kui nüüd otse ja lühidalt öelda, siis India oli võrratu. Tõesti, see on riik, kus su meeled ergastuvad, su maailmapilt suureneb iga päevaga märgatavalt ning füüsiline keha tunneb midagi enneolematut. See on ka riik, mis väsitab lõpuni välja, võtab kõik su energia ning jätab su vaevlema kui väsinud ja räpane reisija. Ja samas annab sulle tohutult teistsugust energiat, mida siin kodus vaja on.
Pean ka kohe mainima, et ma ei kahetse mitte midagi, mis minuga seal juhtus ja ka seda, et ma kirjutasin siia blogisse asju, mida mingis muus olukorras oleks jätnud ainult enda teada. See ongi see vabaduse võlu, mida käin reisides otsimas. India on just ideaalne koht, kus seda vabadust kogeda.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Jätsin ka asju kirjutamata, asju, mida teil oleks huvitav lugeda, aga mida ma ei taha et keegi teaks, mis jäävad ainult minule.
Minu esimene Indias käik oli selle reisiga võrreldes ikkagi ohutu ja meeldiv puhkus. Veetsin sõpradega paar nädalat rannas ja ei midagi muud. Seekord läksin üksinda, et lasta Indial enda reisiplaane teha, lasta adrenaliinil võimust võtta ja juhtida mind kohtadesse, mis enamikul inimestest külmavärinaid tekitaks. Kogesin ka surmahirmu ja see tegi mu reisi täiuslikuks.
Raske on teha nii suurest riigist kokkuvõtet, olles ise näinud ainult kübekest sellest. Ma rändasin peaaegu 4000 km, kui välja jätta lennuki reis lõunast põhja. Siin on mu reis Google Mapsist vaadatuna.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Mida ma siis selle 4000km peal nägin? Nägin osalt kõike aga samas mitte midagi. Vähe oli ikkagi neid hetki, kus mind ei võetud kui turisti ja suheldi kui inimesega, mitte rahakotiga. Neid hetki oli vähe, aga need oli imelised. Näiteks viimane päev Delhis jalutades, tulid minu juurde noored poisid ja vedasid mu kuhugi tagatänavate võrgustikku. Mina oma rikutud meelega kohe arvasin, et nad tahavd mulle midagi müüa või mind kuhugi poodi viia. Kuigi suht kohe oli näha nende silmadest, et nad on siirad ja ausad ning nad ei taha mult midagi. Usaldasin neid ja see tasus ära. Võtsin osa väikesest altari sissepühitsemise tseremooniast. Kitsal tänaval istusid umbes 30-40 inimest, laulsid, tantsisid ja tegid muusikat. Olin väga teretulnud nende keskel. Olen väga tänulik. See viimane kogemus aitas kinnistada seda habrast tunnet, et Indias ikka leidub ausaid inimesi, kellega valge mees saab niisama suhelda.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

India toob inimestes välja selliseid külgi, millest enamasti ei olda ise üldse teadlikud. Mul läks peale koju naasemist ikka korralikult aega, et saada lahti sellest suurest ükskõiksusest, mida seal pidin endast hoolega otsima. Otsima selleks, et ellu jääda ja terve mõistusega koju tulla.
See on üks nendest vaimse arengu punktidest, millest Indiasse reisides räägitakse. Just see enese sisemise rahu leidmine terve selle olukorra suhtes, mis seal valitseb. Endas surkimine ja otsuste tegemine. Kui Indiasse lähed, siis tavaliselt küsitakse: “Kas lähed niisama või lähed vaimsele rännakule?” Niisama on India puhul välistatud ja vaimne rännak on välistamatu. Selle saab igal juhul paketiga kaasa, iseasi on, kas tunned selle ära ja oskad seda sellel hetkel seemneks tervele edasisele elule külvata.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Pildistamine

Teen ühe asja kohe selgeks, mingis mõttes ma ebaõnnestusin! Esiteks oma tehnikaga, kui vaatad seda pilti, mis ma enne reisi tegin, siis näed, et mul oli ka kaasas välk, saatjad ja softbox. Ma ei kasutanud neid kordagi. Lootsin teha portreesid ja võibolla ka midagi muud, aga kordagi ei tekkinud õiget olukorda. Siis kui tekkis, ei olnud keskkond vastav. Nimelt, kui sa kuskil India linnas tahad panna üles tänavale fototehnikat, siis see on väga keeruline. See on tehtav, aga üksinda äärmiselt kaheldav ettevõtmine. Hetkega oleks su ümber mass rahvast ja siis peaksid tegelema kõige muuga kui pildistamisega. Aga vahel tulebki teha mingid asjad läbi, arusaamaks, et neid pole vaja teha.
Enamasti suhtuti minusse kui fotograafi väga rõõmsameelselt. Oldi valmis poseerima ja usaldati. Tihti tuldi ka ise minu juurde sooviga saada pildistatud. Muidugi ma tegin pildi ära, aga need ei ole need inimesed, kellest mina huvitusin. Tahtsin enamasti ikkagi pildistada neid inimesi, kes ise minust kui valgest turistist huvi ei tundnud. Paratamatult oli nii, et kes sust huvi tundis, oli mingi asja peal väljas.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Kaamera

Pildistamise kohapealt oli see Sony täpselt see, mida lootsin. Väike, kerge ja kvaliteetne. Jäin tihtipeale nähtamatuks just tänu kaamera väiksusele ja “mitte tõsiselt võetamatusele”, mis minu jaoks oli ideaalne. Ei väsi ka korrutamast, et Sonyl on natuke selline “Leica tänavafotograafia tunnetus”. Täpselt ei oska seda lahti seletada, aga loodetavasti fotograafid mõistavad, mida ma mõtlen. See on stiili, kvaliteedi ja usalduse segu.
Tihtipeale oli kaamera võõrastega vestluse alustamise punkt. Küsiti tihti, kas objektiivi saab ka vahetada jne. Vastasin, et ei saa, ning sellepeale tavaliselt huvi kadus. Siis oli juba jutt lahti ja sai meeldivat aega veeta maailmainimestega. Tegelikult tundsin tihti puudust natuke kitsamast objektiivist, aga see leppimine ja uute võimaluste otsimine oli just see põnev osa. Olin sunnitud oma mallidest ja tavalistest pildistamise viisidest lahti ütlema. Pidi vaatama kõike teise nurga alt. See värskendas. Lõpupoole olin nii harjunud, et ei osanud enam soovidagi mingit teleobjektiivi. Tsiteerin sõpra Janekut: “Teleobjektiiv on argpüksidele”.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Mul oli kaasas 2 akut ja 24GB mälu. Eraldi ka väline ketas 250GB ja sülearvuti piltide laadimiseks. Mälust puudust ei tulnud ja probleeme ei olnud. Sony aku just ei hiilga oma vastupidavusega(ca 200 kaadrit aku kohta), aga ei olnud kordagi jama sellepärast. Võtsin kaasa ka eraldi akulaadija, et ei peaks juhet kaamera taga hoidma laadimisel. Aga see laadija lakkas töötamast kolmandal päeval. 40 eurot vastu pükse.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Pildiotsija, pildiotsija, pildiotsija. See on tegelikult ainuke asi, millest päriselt puudust tundsin. See on ka selle kaamera üks suurimaid miinuseid. Tõesti, tohutult raske on pildistada, kasutades ekraani. Ekraan on ise täitsa ok(isegi päikesega), aga mina, kes ma olen harjunud pildistama digipeeglitega, ei saanud lõpuni sellega hakkama. Ma tõesti üritasin harjuda, aga kõik kompositsioonid ja sättimised tundusid kolm korda raskemad. Aga mine tea, võibolla kompositsioonid ongi üle hinnatud. Teine külg oli ka veel see enda, kui fotograafi, kehtestamine. Enamasti seda vaja ei olnud, aga oli hetki, kus tundsin, et inimene oleks rohkem tõsisemalt võtnud, kui mul oleks olnud suurem kaamera. Enda enesekindluse küsimus ka kindlasti.
Niiet Sony, pane kõigile uutele kaameratele pildiotsijad ning edu on garanteeritud.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

Nüüd kui olen pildid läbi sorteerinud ja arvutist läbi lasknud, olen väga positiivselt üllatunud. Kvaliteet suutis mind jälle üllatada. Ok, saan aru küll, mis te mõtlete, et ma peangi siin mingit ülistamise juttu ajama ning ma olen ära ostetud, eksju. Jah olengi ära ostetud, olen ära ostetud ausa asjaga ja kui nüüd ka täiesti sõltumatult öelda, siis see RX1 on ikka üks kuradi hea kaamera. Oman uhkusega ja kasutan igal võimalusel (kuna praegu on see mu kõige parem kaamera :P )

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.

 Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Aasta eest turule tulnud Nikon S800c  oli maailma esimene Android operatsioonisüsteemiga fotokaamera. Kohe selle tuules tuli Samsung oma Galaxy Camera digikompaktiga. Need uudsed aparaadid said küll palju meediatähelepanu, reaalses elus ja poodide lettidel on need aga siiamaani pigem vaeslapse ossa jäänud. Mõneti teenimatult, sest nagu nägime kasvõi Nikon S800c karbist-välja postituses, on Androidiga kaamerail tavapildistaja jaoks pakkuda mitmeid hüvesid.

Samsung arvab samamoodi ning panustab kõigest jõust Androidile. Täna toob Lõuna-Korea elektroonikagigant välja kaamera nimega Galaxy NX. See on maailma esimene Android operatsioonisüsteemiga fotokaamera, millel on peegelkaameralikult suur sensor ning mille ette saab keerata kõiki Samsungi NX-seeria hübriidkaameratele valmistatud objektiive. See aparaat on seega võimeline tegema peegelkaamera kvaliteediga fotosid, mille töötlemiseks ja jagamiseks otse kaameras ja kaamerast on kasutaja jaoks saadaval kogu Android platvormi võimekus. Tegelikult mitte vast päris “kogu”, sest helistamisfunktsiooni sel kaameral (erinevalt hiljuti avalikustatud Galaxy s4 Zoom androidist) ei ole.

Selle kaamera loomisel ei ole Samsung enda ressursse tagasi hoidnud. Näiteks on sel lisaks MicroSD mälukaardipesale välja käia ka veel fotoaparaatide kohta pretsedenditud 16 GB sisemälu. Viimast Androidiversiooni aitab sujuvalt liigutada neljatuumaline protsessor, kusjuures fotode sensorilt välja lugemiseks ja vajalikus formaadis mälukaardile talletamiseks on kaameral täitsa eraldi protsessor nimetusega DRIMe IV. Olulisematest tehnilistest andmetest saad hea ülevaate allpool.

Pole kahtlustki, et Samsung Galaxy NX on võimas pildimasin – täis topitud kõige vingemaid komponente ja tarkvara, mis Samsungil nutitelefonide ja hübriidkaamerate vallas toppimiseks saadaval on. Sel on aga üks ilmne puudus – see on hämmastavalt suur. 136,5 x 101,2 x 25,7 mm kerega (ja 495 g kaaluga) on see vaat et sama suur kui üks keskklassi peegelkaamera. Nii seisab Galaxty NX risti vastu nii kogu hübriidkaamerate kui ka “nutifograafia” kontseptsioonile. Ilmsesti on sel kaameral ka teine puudus: hind. Kõigi eelduste kohaselt saab selline tehniliste andmete tulevärk endale kolmekohalise asemel neljakohalise hinnasildi.

Samsung Galaxy NX olulisemad omadused

• 20.3 MP APS-C formaadis CMOS sensor (sama, mis NX300 kaameral)
• Komplektobjektiiviks on 18-55mm F3.5-5.6
• ISO ulatus: 100-25600
• 16GB sisemälu, 2GB RAM-mälu
• 1.6 GHz neljatuumaline protsessor
• Suur, 4.8″ diagonaaliga 921 000 pikslit mahutav LCD-ekraan. Puutetundlik ning tugeva Gorilla Glass klaasiga kaetud
• 480 000 pikslit mahutav elektrooniline pildiotsija. Diopterkorrektsiooniga
• Kiireim säriaeg: 1/6000 sekundit
• 8.6 kaadrit sekundis sarivõte
• Hübriid autofookus. 105 faasituvastusega teravustamispunkti ja 247 kontrasttuvastusega teravustamispunkti sensoril
• “Focus peaking” omadus lihtsustab manuaalset teravustamist
• Pildistab nii JPG kui ka RAW faile
• 1920 x 1080 suurusega filmiklipid kiirusega 30 kaadrit sekundis, 1280 x 720 px suurusega klipid kiirusega 60 kaadrit sekundis
• Sisseehitatud GPS + A-GPS
• MicroSD mälukaardipesa
• Android 4.2 (Jelly Bean) operatsioonisüsteem
• Aku mahtuvus: 4360 mAh
• Ühendused:
  • WiFi a/b/g/n 2.4GHz, 5GHz
  • Bluetooth 4.0 (LE)
  • Near Field Connection kiip sisseehitatud
  • 4G LTE/3G modem sisseehitatud