Esimese välklambi valikul ollakse tihti probleemi (või nimetame seda valikuks) ees: investeerida rohkem ning võtta võimekam välklamp, mille kasutamine väljaspool automaatset TTL režiimi võib olla äärmiselt keeruline, või hoida raha kokku, loobuda erinevatest lisadest ning jätta alles ainult automaatne TTL režiim ning teha ka kompromiss välgupea liikuvuse osas. Nissin Di700 on selline välklamp, mis keerab olemasoleva loogika täielikult peapeale. Võtame selle toote täna karbist välja ning vaatame lähemalt, miks see kõik nii on.

Nissin Di700 on mõeldud asendamaks Di622 Mark II mudelit, kuid pakub samal ajal paremat funktsionaalsust natuke kõrgema hinna eest. Järgnevas tabelis on välja toodud peamised funktsioonid ning parameetrid ning nagu isegi näete – edasiminek on täitsa olemas.

Samaaegselt Nissin Di700 välklambiga tuli Photopointi lettidele ka teine Di622 Mark II asendusmudel, mis on võrreldes Di700′ga tükkmaad nuditum mudel. Mudelinimeks sai see välklamp endale Di600 ning hinnaks ainult 129€.

Komplektis on: Nissin Di700 välklamp, vutlar, välgujalg ning kasutusjuhend, kus on lühidalt välgu kasutamine kokku võetud.

Välguga tuleb kaasa ka plastikust välgujalg, mis on kasulik juhtudel, mil soovite välku kaamerast eemal kasutada. Kas siis juhtme kaudu või juhtmevabalt kaameraga ühendada. Lisaks on sel alumisel küljel metallist statiivikeere. Viimane on nii mõnelgi konkurendil plastikust.

Kaasas olev vutlar ei ole just parimate killast – välgule suurt kaitset ei paku. Samas tagaküljel on aas kinnitamiseks koti rihma külge või vööle.

Eesmisel poolel pole suurt muudatust välgu disainis toimunud. Suurim uuendus on hoopis tagumisel küljel. Kogu välgu juhtimine on tehtud võimalikult lihtsaks, et kasutajal ei oleks raskusi õige režiimi valikuga ning parameetrite muutmisega. Sellest natukese aja pärast lähemalt.

Patareid või akud käivad selle välgu sisse äärmiselt mugavalt (erinevalt nii mõnestki muust välgust, mida aja jooksul olen kasutanud): kõik elemendid lähevad samapidi patareihoidja sisse ning see omakorda välgu sisse. Ei pea suurt tähelepanu pöörama sellele, milline patarei millist pidi sisse käib.

Ühel pool küljel asub lisaks patareihoidjale ka sünkrokontaktid – klassikaline PC-sünkro ning 2,5mm pesa erinevate juhtmevabade vastuvõtjate jms ühendamiseks – soovi korral kasuta välku stuudios või kaugel kaamerast eemal, miks ka mitte vanaisa vana Zenit kaamera peal. Uuendusena on tulnud ka pea lukustus – välgupead ei saa keerata ilma, et sa ei vajutaks nuppu alla. Teisel küljel leiab aga välise toite pesa. Sinna saab taha panna Nissin Power Pack PS8 akupaki.

Nagu antud pildirivist näete, on Nissin Di700 välgupea pööratav igas suunas, mis on suhteliselt haruldane sellises hinnaklassis oleva välgu kohta. Tavaliselt limiteeritakse see võimalusega keerata 90° ülespoole, kuid Di700 saab keerata 7° alla ning 90° üles ning külgedele 180°.

Tulles nüüd lihtsustatud menüü juurde. Nissin Di700 pakub kasutajale enamus baasfunktsioone, mis kasutajad vajavad. Jah, sellel ei ole sellist põhjalikku menüüd, nagu Metz 58 AF-2, Nikon Speedlight SB-910 või Canon Speedlite 600EX-RT, kuid selles asja mõte ongi. Kasutaja saab lihtsalt valida, kuidas välk töötama peaks ning hakka ainult pildistama. Välgu kasutamisel ei pea olema ju iga režiimi peenhäälestuseks 110 erinevat varianti, kui eelnevalt on kasutatud kaamera enda integreeritud välklampi (saate isegi aru sellest meelevaldsest võrdlusest).

Antud pildireas on näha kõik erinevad režiimid Di700′ga pildistamisel – vanemate kaameratega kasutamisel Auto režiim, TTL režiim, manuaalrežiim ning juhtmevabad režiimid. Viimaseid on lausa kolm: SD ning SF režiimid on manuaalsed, kus välgu võimsus tuleb endal määratleda. Erinevus nendel see, et SF on tundlik kaamera TTL välgule, teine (SD režiim) aga ignoreerib TTL eelvälke ning reageerib ainult peamisele, nähtavale sähvatusele. Kolmas on TTL juhtmevaba režiim, kus kaamera mõõdab valguse ära ning jagab vastavat infot ka välguga.

Nissin Di700 on välklamp, mis pakub äärmiselt paindlikku lähenemist kaadri valgustamisel väga soodsa hinnaga. Loomulikult teatud kompromissidega, kuna selle korpus ei ole tihendatud ning seega pole ka ilmastikukindel. Reflektori suumivahemis võiks hakata ju 18mm juurest. Õnneks kompenseerib seda 16mm lainurkhajuti, kuid selle kättesaamine ei ole just kõige mugavam. Samas, teistpidi vaadates – 179€ eest saame juhtmevabad režiimid, juhtarvu 48 105mm juures (54 200mm juures), reflektori suumivahemiku 24 – 200mm, välise akupaki kasutamise võimaluse ja sünkropesad. Mis aga kõige tähtsam – kiirelt toimiva kasutajaliidese, mis on äärmiselt lihtne ning intuitiivne kasutada – ka algajal fotograafil, kes pole varem välkudega eriti kokku puutunud.

Nissin Di700 Canonile Photopointis 179€

Nissin Di700 Nikonile Photopointis 179€

Puhkusereisid ja suuremad suvised seiklused on kaamera abiga jäädvustatud ja ehk isegi juba paberfotodeks trükitud. Kogu selle tegevuse juures ei tasu aga unustada ära, et kaamera vajaks pärast tegusat suvehooaega samuti tähelepanu. Objektiivi bajoneti vahelt pääsevad peegelkaamera sisemusse tolm ja mustus. Kui sa ei ole ise juhtumisi peegelkaamerate siseelu ja hinge asjatundja, siis ära puhastusoperatsiooni ette vōta. Valede töövahendite ja -meetoditega vōib mustuse laiali ajada ja olukorra hoopis hullemaks muuta. Seetōttu tasubki jätta kaamera hooldus Photopointi spetsialistidele. Kuni käesoleva kuu lõpuni on peegelkaamera sensori märgpuhastus ja õhkpuhastus Photopointis soodsamad.

Too oma kaamera õhkpuhastusse, kui tolmu ja mustust ei ole väga palju. Kui kaamerat ei ole ammu või üldsegi mitte puhastatud, siis kuivanud mustuse ja suurema tolmu eemaldamiseks on vajalik teostada sensorile märgpuhastus, kamber ja peegel puhastatakse sealjuures õhuga. Kui tood kaamera puhastusse, siis kindlasti peab olema kaasas ka aku, mille soovitame eelnevalt laadida. Õhkpuhastust teostatakse kauplustes kohapeal. Märgpuhastusse saatmise korral tuleb arvestada 2-7 päevase ooteajaga.

Peegelkaamera sensori (APS mõõdus) märgpuhastus 12,99€ (tavahind 19,99€)

Peegelkaamera sensori õhkpuhastus 2,99€ (tavahind 4,99€)

Oma kaamera saad puhastusse tuua kuni 31. augustini.

Ligi kaks aastat ei ole Pentaxi valikus olnud sellist päris soodsat ja päris algajale suunatud peegelkaamerat. Viimaseks selliseks oli 2009. avalikustatud ja Dpreview.com ekspertide poolt taevani kiidetud K-x. Nüüd on Pentax tagasi – peegelkaameraga, millel on olemas kõik omadused, et tõusta taas parimaks algtaseme peegelkaameraks mis kunagi tehtud. Pentax K-500 on jõudnud Photopointi kauplustesse ja Photopointi ajaveebi karbist-välja pildiloos heidame nüüd põgusa pilgu selle kaamera välimusele ning headele ja halbadele omadustele.

Pentax K-500 kaamera asetub Pentaxi digipeeglite rivis kõige viimasele kohale. Sellest ülalpool on pisut kallima hinnaga K-50 – aparaat, mis samuti äsja uuena Photopointi jõudis ning mis selles postituses karbist võetava K-500-ga väga sarnane on. Pentaxi kolmandaks peegelkaameraks – lipulaevaks on ligi 1000€ maksev Pentax K-5 II.

Pentax K-500 kõige ilmsemateks konkurentideks on muidugi mõista teiste firmade kõige soodsamad peegelkaamerad. Canon 1100D, Nikon D3200 ja Sony a58.  Neist tõsisemat konkurentsi pakub Pentaxile Nikon D3200.

Pentaxi kõige olulisemaks trumbiks kõikide oma konkurentide ees on optiline pildiotsija. Kui kõigil teistel on läbi objektiivi sisse tulevat valgust kaamera taha peegeldavaks elemendiks pentapeegel (mitmest peeglitükist kokku liimitud periskoop), siis Pentaxi kaameral peegeldab seda valgust pentaprisma (viienurkseks lihvitud klaastahukas). Läbi pentapeegli paistab kadreering justkui läbi tunneli, on märksa väiksem ja tuhmim. Pentaxi pentaprisma annab aga 100% kaadri katvuse, vaade ise tundub silmale lähemal, suurem ja eredam. See läbi-pildiotsija vaade on peegelkaameraga pildistamise juures üks olulisemaid aspekte. Palju olulisem kui megapikslite arv sensoril.

Märkamatult ongi asjad karbist välja saanud. Komplektis on Pentax K-500 peegelkaamera, nii eesti- kui ka venekeelne mahukas kasutusjuhendiraamat, Silkypix fototöötlustarkvara CD-plaadi peal, kaamerarihm, 18-55mm komplektobjektiiv koos korgiga, USB-kaabel, laadimisadapter, liitiumaku ja toitekaabel.

Kui aste kõrgemal olev Pentax K-50 komplektobjektiiviks on veekindel 18-55mm F3.5-5.6 WR objektiiv, siis Pentax K-500 tuleb komplektis tavalise DA L 18-55mm f/3.5-5.6 A standardsuumobjektiiviga. Plastikusest bajonetist hoolimata on see objektiiv Pentaxile omaselt kvaliteetne. Erinevalt mõnede teiste tootjate odavatest komplektobjektiividest liigub suumirõngas sujuvalt ja kindlalt. Teravustamine on selle objektiiviga aga üsna lärmakas – nagu Pentaxil ikka nende objektiivide puhul, millel sisemist teravustamismootorit ei ole.

Pentax K-500 kaameraga on kaasas D-LI109 liitiumaku. See on täpselt sama nagu K-50 ja K-30 kaameratel. Aku vastupidavuseks on CIPA standardite järgi tehtud testi tulemusena saadud 710 fotot ühe laadimiskorraga. See on umbes sama palju nagu Canon EOS 1100D kaameral ning oluliselt enam kui Nikon D3200 ja Sony a58 aparaatidel.

Nagu kaamera all olevast akukambrist aru saada võib, siis saab ka K-500 kaamera toiteallikana kasutada AA mõõdus akusid. Selleks on vajalik juurde osta akuraam, mille sees need AA pulgad K-500-sse lükata saab. Vaata seda võimalust lähemalt videos “Pentax K-30 peegelkaamera – kui tarvis, siis töötab ka AA akudega”

Väliselt on Pentax K-500 äravahetamiseni sarnane aste kõrgemal oleva Pentax K-50 peegelkaameraga. Tegelikult on need kaks kaamerat ka sisemiselt väga sarnased – kõige olulisemaks erisuseks on ilmastikukindlate tihendite puudumine K-500 kaameral. Lisaks sellele ei kuvata K-500 pildiotsijas punaseid autofookuspunkte ja sellel ei ole digitaalset loodi. Need on ainsad erinevused K-500 ja K-50 kaamera vahel. Kõik muud omadused ja andmed – 16.1 MP sensor, pildiprotsessor, autofookussüsteem, avar pildiotsija, 6 fps sarivõte, terava ja selge pildiga LCD-ekraan, valikurattad nii ees kui taga… on identsed. See tähendab, et Pentax pakub 499€ eest kaamerat, mis on peaaegu et paarsada eurot kallima kaamera omadustega. Just see – sama raha eest rohkem – on olnud Pentaxi trumbiks juba viimased 20 aastat.

Kuna ülaloleval pildil on esiplaanil hõbedane päästikunupp, siis tasub siin juttu teha teravustamisest. Teravustamispunkte on K-500 kaameral 11. Seda pole just palju – samas on ka konkurentide kaameratel teravustamispunkte sarnaselt. (Nikonil 11, Canonil 9, Sony`l 15). Pentax tõuseb siin aga esile nende teravustamispunktide kvaliteedi poolest. Nimelt on koguni 9 neist risttüüpi (cross-type) ehk sellised, mis oskavad eristada-tunnetada kontrastsust mõlemas suunas – horisontaalselt ja vertikaalselt. See tähendab, et risttüüpi punktid on tundlikumad kui tavalised punktid ja teravustavad - eriti just hämaramates valgusoludes – kiiremini. Ephotozine.com ülevaate andmetel teravustab K-500 koguni kiiremini, kui Pentaxi äsjane lipulaev K-5 (ning kuna K-5 on teravustamise poolest praktiliselt K-5 II aparaadiga identne, siis võib öelda, et K-500 teravustab paremini kui K-5 II).

Tugev kummeeritud pind on nii kaamera käepidemel kui ka paremal küljel. Käepide on Pentaxile omaselt sügav ja kindlustab hoidjale hea haarde.

Paremal küljel olevasse pessa saab sisestada USB-kaabli või AV kaabli (ei ole komplektis). Nagu näha, siis HDMI ühendusvõimalust kaameral ei ole. Vasakule küljele saab sisestada mälukaardi ning sealsamas allpool on paksu kummist luugi taga distantspäästiku pesa.

100% kaadri katvusega pentaprismaga pildiotsija kõrval tuleb esile tõsta LCD-ekraani. Samuti nagu Nikon D3200 peegelkaameral on see ka Pentax K-500 aparaadil väga detailne ja selge. Seda seetõttu, et 480 000 piksli asemel näitab see ekraan menüükirjeid, pildistatud fotosid ja kadreeringut 920 000 piksliga. Aastal 2013 ei tohikski ausalt öeldes ühegi peegelkaamera LCD enam madalama lahutusvõimega olla.

Kes on harjunud pildistama kompaktkaamera-stiilis LCD-ekraanilt kadreerides, saab seda teha ka Pentax K-500 kaameraga. Selleks tuleb vajutada LV nuppu pildiotsija kõrval. Ekraanil on kenasti suurelt näha säriinfo koos prominentse skaalaga. Põhilisi seadeid saab muuta nelja-suuna nuppudega, kui aga siseneda alumise INFO nupu kaudu kiirvaliku menüüsse, lahkub kaamera kahjuks LCD-otsevaate režiimilt. See muudab LCD-otsevaatega pildistamise ebamugavamaks kui see ideaalis olla võiks. Teravustamine on aga LCD otsevaate režiimil tõepoolest üllatavalt kiire.

Filmirežiimil saab manuaalselt muuta nii säritust kui ka helisalvestuse tugevust.

Programmirattal on algtaseme kaameratele vägagi mitteomaselt olemas ka U1 ja U2 režiimid. Kasutajal on võimalik nende alla salvestada teatud säri- ja muud parameetrid, et siis sarnases olukorras olles kiirelt neidsamu seadeid programmiratta keeramise teel uuesti kasutada. Programmirattale on lisaks tavalistele särirežiimidele, filmireziimile ja SCN pildiprogrammidele ära toodud ka “B” ehk “Bulb” valik. See võimaldab pildistada pika säriajaga – nii, et säriaeg kestab täpselt nii kaua, kui kasutaja päästikut (või kaugpäästikut) all hoiab.

Üheks Pentax K-500 trumbiks on kaks valikuketast – üks ees ja teine tagaküljel. Need kettad muudavad seadete muutmise – eriti manuaalrežiimis pildistamise – eriti mugavaks ja kiireks. Sellist mugavust ei paku ei Canoni, Nikoni, ega ka Sony algtaseme kaamerad.

Kui välja arvata korpuse ilmastikukindlus, siis on Pentax K-500 kaameral on olemas kõik omadused, mis aste kõrgemal oleval vanema seeria K-30 kaameral: RAW faili tegemine pärast pildistamist, roheline nupp, AA akude kasutamine, sensorinihutusega kadreerimine ja säriavaprioriteet. Need K-30 kaamerast tehtud videod iseloomustavad seega hästi ka K-500 aparaati:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Palun kliki video vaatamiseks siia

Palun kliki video vaatamiseks siia

Palun kliki video vaatamiseks siia

Palun kliki video vaatamiseks siia

Paremal pool pildil on näha kiirvalikute menüü, mis avaneb, kui vajutada pildistamisrežiimil kaamera taga olevale INFO nupule. Sellest valikust saab siis suunanuppudega valida soovitud parameetri, mille väärtust saab tagumise valikukettaga muuta. OK nupule vajutades saab hetkel valitud parameetri valikud suuremalt ekraanile kuvada – nõnda ülal on kuvatud ekraanile suuremalt teravustamispunkti valikud.

Siin jõuame K-500 kaamera vaat et ainsa miinuse juurde. Nimelt – kui läbi optilise pildiotsija sisse vaadata, siis ei näidata meile seal otse kadreeringu peal teravustamispunktide asukohti:

Teravustamispunktide asukohad läbi pildiotsija vaadates	Vaade läbi K-500 kaamera pildiotsija – teravustamispunkte ei kuvata.

Pildiotsijas kuvatakse küll ülal kujutatud kadreerimise abijooned, kuid teravustamispunkte ennast ei näidata. Kui pildistaja teravustab kogu aeg keskmise punktiga, siis ei valmista see suurt probleemi sest kadreerimisjoonte järgi saab ta teravustada õigesse kohta ning teravustamise lukustusest annab märku roheline tuluke pildiotsija allääres. Samuti ei teki probleeme siis, kui kasutame automaatselt valitavaid punkte. Kui pildistamine nõuab aga täpset teravustamist optilise pildiotsija abil, tähendab teravustamispunktide mittekuvamine ebamugavamat pildistamist, sest äärmiste punktide asukohta on keerulisem hinnata. Hetkel valitud teravutamispunkti kuvatakse LCD-ekraanil:

Välklamp tõuseb üsna kõrgele kaamera kohale – see aitab muuseas vältida portreteeritavate punasilmsust. Välklambi avamiseks kasutatav nupp on välgupesa paremal küljel ja see toimib mehaaniliselt ehk ka siis, kui kaamera välja lülitatud on.

Alla 500€ maksev peegelkaamera pole kunagi enne nõnda võimekas olnud. Pentax K-500 sees on K-5 seest pärit 16.1MP CMOS sensor, mida hinnatakse üheks parema valgustundlikkuse ja dünaamilise ulatusega APS-C sensoriks üldse. Selle pildiotsijas on pentapeegli asemel avara vaatega pentaprisma. Selle tagaküljel on väga hea lahutusvõimega ja seega terava ja selge pildiga LCD-ekraan. Selle programmirattal on kasutaja poolt seadistatavad särirežiimid ja valikukettad on nii esi- kui ka tagaküljel. Teravustamine on ehk kiiremgi kui Pentaxi lipulaeval K-5 II. Boonuseks veel AA akude kasutamise võimalus, kaamerasisene värinastabilisaator, RAW failide tagantjärgi salvestamine ja nii edasi.

Aga miinused? Ainsana võib välja tuua aspekti, et võrreldes K-50 kaameraga ei kuvata pildiotsijas teravustamispunkte. See ei kujuta endast just erilist probleemi, kui sa pildistad alati keskmise teravustamispunktiga või lased kaameral punktid automaatselt valida. Kui sul aga tihti päris täpselt teravust paika seada vaja on, võib see punktide mutte kuvamine osutuda üsna tüütuks. Minu soovitus siinkohal on: mine ja proovi seda kaamerat poes. Vaata läbi pildiotsija, tee pilti… ja siis proovi samamoodi Pentax K-50 kaamerat, millel autofookuspunktid pildiotsijas olemas on. Kui sulle see teravustamispunktide asi seepeale probleeme ei tekita, siis oled endale leidnud kõige võimekama peegelkaamera kõige väiksema hinnaga.

Pentax K-500 + DA L 18-55mm Photopointis: 499€

Pentax K-500 + DA L 18-55mm + DA L 50-200mm Photopointis: 599€

Paari kuu eest kirjutasime siinsamasel Photopointi ajaveebi veergudel Silicon Poweri toodetud WiFi toega välisest kõvakettast, millega on ülimugav jagada faile nutiseadmete vahel. Mida teha aga siis, kui sul oleks vaja saada kaamerast kiirelt tahvelarvutisse või nutitelefonisse fotod? Või hoopis arvutisse? Ei taha juhtmetega mässata või hoopis need täitsa puudu? Ning kaameral ei ole ka integreeritud WiFi ühendust kiireks fotode jagamiseks. Siin tuleb appi Silicon Poweri WiFi toega mälukaart, millel pandud ka vastav nimetus: Silicon Power Sky Share S10 Wi-Fi SD Card.

Nagu isegi näete, on tegu klassikalise microSD kaardiga, millega tuleb kaasa microSD-SD adapter. microSD kaart ongi tegelikult täitsa tavaline klass 10 microSDHC mälukaart, mis on mõeldud andmete talletamiseks. Suurem maagia toimub hoopis vaheadapteris. Nimelt suudab see vaheadapter luua WiFi võrgu, toetades IEEE 802.11 b, g ning n standarti. Ning selle võrgu kaudu on võimalik jagada teistesse seadmetesse andmeid.

Saadaval on neid komplekte kahes variandis – 16GB microSD kaardiga ning 32GB microSD kaardiga.

Karbis sees on microSDHC kaart, Sky Share S10 adapter ning lühijuhend, kus kirjas ka võrgu vaikeparoolid ning muu esmavajalik.

Jah, me teame, on olemas ka Eye Fi kaardid ning need tükkmaad rohkem levinud sellel kivitükil, mida me kutsume planeet Maaks. Aga tuleb sellega arvestada, et Silicon Power Sky Share mälukaart ei vaja kaamerapoolset tuge. Ainukesed nõuded süsteemile on need: peab toetama SDHC kaarti ning võimaldama natuke rohkem voolu tarbida SD kaardi pesas. Ei ole vaja mingit lisatuge, kontrollida sobivustabeleid, uue kaamera valimisel eriti tähelepanelikud olema. Pistsin antud mälukaardi oma vana Panasonic Lumix DMC-TZ30 kaamera sisse ning töötas laitmatult.

Sky Share SD kaarte on ülimugav kasutada Android või Apple tahvelarvutitega või nutitelefonidega, kuna antud seadmete jaoks on olemas vastavad rakendused. Rakenduses on võimalik vaadata salvestatud pilte kui ka nutiseadmesse ümber salvestada. Ning saab kontrollida ka mälukaardi vahetust ning Sky Share kaardi SSID (loodava WiFi võrgu) parameetreid muuta.

Kui sul mingil põhjusel aga selliseid seadmeid ei ole, siis sülearvutiga või tahvelarvutiga SkyShare SD kaardi võrku ühendades saab ka läbi veebilehitseja mälukaardi sisule ligi – seda kasvõi keset metsa kännu peal istudes.

Antud seadme taha saab ühendada samaaegselt kuni 5 erinevat seadet ning andmeedastuskiiruse üle tegelikult üldse ei saa kurta. 5MB faili suutis see kaart kanda kaamerast Nexus 7 tahvelarvutisse paari-kolme sekundiga. Vähemalt on nüüd võimalus sõpradega koos tehtud pildid kõigile kohe laiali jagada ning miks ka mitte näoraamatusse või Google+ keskkonda üles laadida.

Silicon Power Sky Share S10 SD koos 16GB kaardiga Photopointis 69,99€

Silicon Power Sky Share S10 SD koos 32GB kaardiga Photopointis 89,99€

Fotouudiste portaalide tähelepanu suundus hiljuti ühele kõlakale, mille kohaselt on Canon arendamas ja ka katsetamas üle 75-megapikslise sensoriga täiskaader peegelkaamerat. Nähtavasti saab uuest kaamerast – kuidas muidu – Canoni digipeeglite lipulaev, mil olevat lõugaalandavalt kiire sarivõte ning 3,2-tollisest suurem tagumine LCD ekraan. Jah, juba aastaid on arendatud ka suuremate pildipunktide arvuga sensoreid, kuid eeldatav testimisjärgus olev kaamera oleks esimene, mis reaalselt kasutaja kätesse jõuab. Nagu ka paljud muud digipeegli parameetrid, on selle toote turg vaid kinnitamata oletus.

Nüüd tuleb üks suur “aga”. 75 – see võib olla vaid elektroonikatootja turundusosakonna numbrimängu osa. Nimelt mõned kuud tagasi avaldas Canon patendi, mis kirjeldab (niivõrd-kuivõrd) uut fotosensori ehitust, kus ühtse valgustundliku kihi asemel kasutatakse kolm erinevat – vastavalt põhivärvidele. Sarnaselt Sigma Foveon tüüpi sensorile on iga kiht tundlik vaid kindla valguse lainepikkuse (värvi) suhtes. Sel moel on kõigi valgustundlike pikslite arv 75 miljonit, kuid efektiivseid piksleid, mis lõpuks pildi moodustavad, on 25 miljonit. Sellise kiibi ehitusega kaasnevad mitmed head ja vead, näiteks erakordselt hea värviküllasus, kuid samas silmnähtav detailide kadu.

Saadavuse kohta on siiski paar vihjet juba antud: tootmine algab veel sel aastal, kuid müügile jõudmise aeg on vähemalt poole aasta pärast.

Allikad: petapixel.com, canonrumors.com #1, canonrumors.com #2

Canoni digipeegelkaamerad Photopointis