Tundub uskumatu, kuid “vanake” Canon EOS 7D on juba üle nelja aasta ja kolme kuu vanune kaamera mudel. Edasijõudnud harrastajale mõeldud Canoni kaamera on üpriski populaarne nii hobipiltnike kui ka töö asjus pildistavate kasutajate seas. Tootja veel ei anna ühtegi kindlat märku järeltulija valmimisest ning muudkui uuendab olemasolevat tarkvara.
Seekordne uus tarkvara parandab pisivea, mis ei lubanud USB kaudu pilte edasi kanda kui ühendatud oli juhtmeta failiedastusmoodul WFT-E5 A, B, C või D. Uuendus on allalaadimiseks kättesaadav canon-europe.com veebilehel.
Allikas: photographyblog.com
Olympuse korporatsioon tõi välja tarvarauuenduse oma ühele tõsisele tööriistale: Olympus OM-D E-M1 hübriidkaamerale. Sõna heas mõttes “haige” aparaadi käsitlemine muutub senisest mugavamaks ning mõnes olukorras paraneb ka pildikvaliteet.
Uusim tarkvara toob järgnevad muudatused:
- Lisatud kromaatilise aberratsiooni eemaldamise profiil uue Panasonic’s LUMIX G VARIO 14-140mm f/3.5-5.6 ASPH. POWER O.I.S. jaoks
- Parandatud pildistabilisaatori töö spordi- ja laste stseenituvastuse režiimides, samuti ka C-AF režiimis
- Parem pildikvaliteet live bulb režiimis, kui müraeemaldus on aktiivne
- Parandatud autofookuse toimimine
Ei saa öelda, et OM-D E-M1 oleks niisamagi aeglane kaamera. Kaugel sellest, see on kindlasti üks kiiremaid hübriidkaameraid, mis hetkel saadaval on. Parandatud automaatse teravustamise kiirus on antud juhul mitte hädavajalik (à la EOS M), vaid pigem kirss tordi kirsil.
Tarkvarauuendus on allalaetav ja paigaldatav spetsiaalse “Olympus Digital Camera Updater” rakenduse kaudu.
Allikas: dpreview.com / imaging-resource.com
Nikon D5300 saabus nädala alguses Photopointi ning nagu tavaks on saanud, võtame me siis ajaveebis selle ka karbist välja, uurime, puurime ning anname omapoolse kriitilise hinnangu antud kaamera kohta. Mis loom see D5300 siis on? Võiks ju öelda, et D7100 väiksem variant, kuid reaalsuses on hoopis väikese facelift’i saanud Nikon D5200. Kaamera on selline, mida võiks endale valida tõsised Nikoni fännid vanema D5100 või D3100 asenduseks, kuid esimese kaamerana soovitaks samas hinnaklassis olevat Canon EOS 700D‘d või Pentax K-50‘et. Miks ka mitte natuke paindlikumat hübriidkaamerat Sony NEX tootesarjast või Fujifilm X seeriast. Antud hinnangu põhjustest võite lugeda samases artiklis natuke allpool.
Tähtsaimad tehnilised andmed:
| 24,2 megapikslit 23,5 × 15,6 mm (APS-C) CMOS sensor eemaldatud optiline madalpääsfilter |
| Nikon Multi-CAM 4800DX faasituvastusega teravustamissensor 39 teravustamispunkti (neist 9 rist-tüüpi) |
| EXPEED 4 pildiprotsessor |
| Säriajad 1/4000 – 30 sek |
| Videosalvestus: 1920 × 1080 50p 1280 × 720 50p 640 × 424 25p |
| 12 või 14bit NEF (RAW fail) |
| 3,2 tolline Vari Angle LCD 1037000 pildipunkt |
| AV väljund, miniHDMI, 3,5mm mikrofonisisend |
| WiFi IEEE 802.11 b/g |
| Integreeritud GPS |
| Aku vastupidavus kuni 600 kaadrit |
| Mõõdud: 125 × 98 × 76 mm Kaal: 480 g (ainult kere) |
Seletame natuke neid numbreid ka lahti. 24,2 megapiksline sensor on pisike edasiminek eelmise põlvkonna 24,1 juurest, kuid suurimaks boonuseks on eemaldatud madalpääsfilter, mis annab kaadrile teravust ning detailsust juurde.
Võrreldes D5200′ga on teravustamissensor täpselt sama ning sellel rindel pole muudatusi üldse. Sama on ka katikuga, mis on jäänud 1:1′le sama.
Suuremaks boonuseks on EXPEED 4 pildiprotsessor, mis võimaldab ühe kaadri võrra kiiremat sarivõtet (varasema nelja kaadri asemel nüüd kuni 5 kaadrit/sek) ning ka 1920 × 1080 50p videosalvestust.
Muudetud on ka ekraani natuke. Varasema 920000 pildipunkti asemel on nüüd pisut üle miljoni. Midagi suurt see juurde ei anna otseselt, kuid paberil näeb kena välja. Kahju, et ekraani puutetundlikuks ei tehtud.
GPS lisamine on omaette nali – signaali külmalt kinni püüdmine võtab kohati liiga kaua aega. Kui sa kaamerat koguaeg sees hoiad, siis on hea, muidu… kasu sest pole.
WiFi on teine natuke küsimärgiga koht. Tegemist on põhimõtteliselt integreeritud WU-1 adapteriga. Selle kaudu saab läbi Nikoni rakenduse pilte nutitelefonisse laadida ning sealt maailmaga jagada, kuid distantspäästikuna kõige paremini ei toimi. Sellest allpool juba natuke pikemalt.
Mõõtudest on D5300 natuke kaotanud, võrreldes D5200 kaameraga ning ka saledamaks läinud. Uued peavad ikka peenemad ning kergemad olema, eks ole ju nii?
Pakendus, nagu Nikonil ikka, on kordi suurem, kui asju seal sees. Ikka meeletult suur.
PS: Pakendil on suur märge juures, et Nikon D5300′ga saab kaasa tasuta välgu. Sel on täitsa tõepõhi all – kauba peale saab Nikon Speedlight SB-300 välklambi. Selle kohta loe lähemalt siit.
Pakendis on iseenesest hulgim varandust, mis kõik ühele pildile ei tahtnud ära mahtuda.
Erinevad paberid ja muu varandus, mis karbis: Nikon School pääse algaja fotograafi kursusele, maakeelne kasutusjuhend, tasuta välgu täpsem info, ViewNX 2 tarkvara CD ning garantiitalong.
Ning loomulikult kogu muu tehnika: Nikon D5300 kaamera, Nikkor AF-S DX 18-55mm G VR objektiiv, kaabel arvutiga ühendamiseks, videokaabel, kaamerarihm, pildiotsija kate, EN-El14a aku ja akulaadija.
D5300 pakutakse esmalt kolmes värvis: must, hall ning punane (pildil neist must). Lisaks on baaskomplektidena saadaval hetkel AF-S DX Nikkor 18-55mm f/3.5-5.6G VR või AF-S DX Nikkor 18-140mm f/3.5-5.6G ED VR objektiiviga komplektid. Muud variandid tulevad ajapikku tootevalikusse juurde.
Disaini osas esmapilgul suuri muudatusi pole tehtud. Kui siis niipalju, et võtterežiimide nupp on toodud kaamera bajonetist vasakule Fn nupust allapoole.
Erinevate pesade ning liideste osas on D5300 tagasihoidlik. Vasakul küljel luugi taga peitub Lisaks USB/AV väljundile miniHDMI väljund, distantspäästiku sisend ning ka 3,5mm mikrofonisisend. Paremal on SD kaardi pesa. Teisalt vaadates – mida seda tüüpi kaamerast veel tahta.
Põhja alt leiab koha, kuhu saab aku sisse panna. EN-EL14a akust annab välja pigistada kuni 600 kaadrit (kui ei kasuta Live View’d, WiFi’t ega ka GPS’i). Võrdlemisi tagasihoidlik, kuid siiski normaalne tulem. Teisest küljest – antud kaamera on üles ehitatud Live View kasutamise ümber (pööratav ekraan, instagramilaadsed filtrid jms) ning neid käiku lastes kukuvad aku pügalad kiiremini kui kinnisvara hind buumi lõpus.
Erinevaid juhtnuppe on kaameral küllaga. Bajonetist vasakul (jätkuvalt taganpoolt vaadates) leiab välgu avamise nupu (olge mureta, välk kargab kõikides režiimides peale P, S, A ja M välja närviliselt ja kõige ebasobivamatel hetkedel), funktsiooninupu, mis vaikimisi muudab sensori tundlikkust, ning kõige all on võtterežiimide muutmise lüliti.
Tagumise külje juhtnupud on klassikaliselt Nikoni moodi ning egas siin midagi pikemalt kirjutada ei ole.
Pealmisel küljel on juhtnuppude loogika samamoodi muutumata kujul. Programmirattal leiab manuaal- ja poolautomaatrežiimidele lisaks erinevad stseeniprogrammid, eraldi valiku eriefektide jaoks jne. Live View lülitamiseks on vaja režiimiratta kõrval olevat hooba tõmmata. Esmapilgul tundub see ääretult ebamugav, kuid siiski harjumuse asi.
Pean ära mainima, et erinevad juhtnupud annavad erinevat tagasisidet ning tagapaneelil olev neljasuunaline hoob on kohe eriti raske käiguga. Ma muidu ei viriseks sel teemal, aga antud noolestikku peab kasutama iga kord, kui soovid teravustamispunkte, valge tasakaalu, autofookuse režiimi jms muuta. Seega, kaamera ei ole mõeldud selle tegemiseks. Punkt.
Eespool mainisin ka juba, et ekraan on igatepidi pööratav. Liikumine on vaba ning saab keerata ka ettesuunas. Ülimugav variant näiteks selfie‘de tegemiseks. Tegelikult annab see paindlikkuse pildistada sellistes vaatenurkades, kus su käed või keha niisama ei paindu.
Ettepoole ekraanipildi keeramine on iseenesest tore, kuid niimoodi käigu pealt kaamera juhtimine on raskendatud. Ekraan oleks tõesti võinud puutetundlik olla.
Kasutajaliidese (kaamera menüüde ning info kuvamise) osas muudatused puuduvad. Selle kohta võib leida seletatavat materjali Lauri kirjutatud Nikon D5200 “karbist välja” artikli juurest. Siinkohal tekib vähemalt minul suur küsimärk – D5300 peaks olema natuke rohkem, kui algajale mõeldud peegelkaamera. Samas kasutusmugavus ning ergonoomika nii nuppude paigutuse kui ka menüüde osas jätab tõsiselt soovida. Vähemalt siis, kui sa tead, mida sa kaamerast tahad.
Tulles nüüd selle kaamera suurimate müügiargumentide juurde – GPS ja WiFi. Eelnevalt mainisin, et GPS suhteliselt kasutu. Nimelt on selle külmalt start pikk. Kui sa oled Panasonicu või Canoni kompaktkaameraga (rääkimata nutitelefonidest) ammu asukoha ära määranud, siis D5300 ikka veel mõtleb, millisel poolkeral tema hetkel asub.
WiFi integreerimine on 2013. aastal mooduvärk. Sa ei tee õiget kaamerat, kui sul seda pole, eks? EI, EI, EI. Kallis Nikon, võta õppust Canonilt (just EOS 6D näitel), Sonylt või näiteks Panasonicult. Miks ma nii ütlen? Sest nemad lubavad lisaks piltide laadimisele nutitelefonisse ka kaamerat täies mahus juhtida nutiseadmest. Mis kasu on mul WiFi distantspäästiku funktsioonist peegelkaameral, kui ma kaamera parameetreid eemalt seadistada ei saa? Pelgalt piltide vaatamine ning Facebook’i laadimine on peegelkaamera kohta ikka väga vähe.
Mingil põhjusel jäid selle kaamera juures tegelikult ette rohkem negatiivsed, kui positiivsed aspektid. Kaldun arvama, et probleemiks on suuresti selle kaamera võrdlemisi kõrge hind ning selle eest saadav läbimõeldamatu funktsionaalsus. Seda just aspektis, kus D5300 kere maksab 849 eurot, kuid Canon EOS 700D kere on “ainult” 729 eurot ning saab juurde puutetundliku ekraani ning parema juhtnuppude ergonoomika. Või siis Pentax K-50, mis on “kõigest” 599 eurot. Selle eest saab ilmastikukindla kere ning ülimugava kasutuskogemuse, ohverdada tuleb ainult juhtmevaba ühendus ning pööratav ekraan. Fujifilm X-M1 või Sony NEX-5T hübriidkaamerate sektsioonist on ka võimekamad ning tükkmaad mugavam kasutada. Rääkimata sellest, et need on ka kompaktsemad. Teisest aspektist vaadates – käi 300 eurot rohkem välja ning võta Nikon D7100 hoopis – saad kordi võimekama, mugavama ning parema peegelkaamera.
Arvestades Nikon D5200 mudeliga ütleks ma D5300 kohta hoopis, et tegu on D5200 GPS peegelkaameraga. Edasiminekud minimaalsed, kasutusergonoomika ikkagi võrdlemisi olematu. Samas peab nentima tõsiasja, et antud kaameral on olemas ka sihtgrupp (proovime nüüd mitte muiata, järgmisel lausel on tõepõhi taga). Nimelt, kui sa otsid kaamerat, millel oleks peegel, võimalikult palju stseeniprogramme, efektifiltrid ning sa ei ole huvitatud poolautomaatrežiimidest, siis see kaamera on just sinule. Kui sa muigasid selle lause peale või ei suuda seda enda peas kuidagi õigustada, siis vaata eelmises lõigus olevaid soovitusi.
Nikon D5300 peegelkaamerad Photopointis alates 849€
Oktoobrikuu viimasel esmaspäeval koos talveajale üleminekuga alanud “Manfrotto Ööfoto 2013” fotokonkursi ilusaimad, õudusaimad ja salapäraseimad öösel jäädvustatud tööd on välja valitud.
Ühtekokku esitati konkursile novembrikuu lõpuks rekordilised 962 fotot. Tööde hulgast võis leida nii pika kui ka lühikese säriajaga pildistatud fotosid ning väga loovaid ja originaalseid taieseid.
Nii suure hulga tööde läbi vaatamine ning analüüsmine oli žüriile (loodusfotograaf Sven Žacek, portreefotograaf Penelope Russak, foto- ja videograaf Toomas Ili) parjaks pähkliks, kuid taiesed said uuritud ning hinnatud.
Esimesest voorust pääses edasi 26 fotot, mis seejärel mikroskoobilise suurenduse alla võeti ning mille seast tänaseks esikolmik välja koorunud on.
Manfrotto Ööfoto 2013 esikolmik:
“Ilutulestik”. Autor: Arseniy Semyonov. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” esimene koht
Žürii liikme Toomas Ili kommentaar: “Pilt, mis tõmbab enda sisse! Oskuslikult valitud koht, võttenurk ja muidugi hetk. Tulemuseks süngelt lahe kaader.”
Auhinnaks: Manfrotto 055 CXPRO4 profistatiiv + 468MGRC4 kuulpea
“Wembly Flow”. Autor: Jaanus Jagomägi. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” teine koht
Žürii liikme Sven Žaceki kommentaar: “Ööpildid on tihti staatilised või pakub liikumist ainult pöörlev maakera, mis taevavõlvile täherajad joonistab. Siinses fotos on aga möllu kuhjaga, kollastes vestides kontrolörid pakuvad häid pidepunkte. Täiesti endasse imev foto, mis nõudis teistmoodi nägemist.”
Auhinnaks: Manfrotto 190CX3 statiiv + Manfrotto MH 054M0-Q2 kuulpea
“Kurva lõpuga öine serenaad”. Autor: Jan Lepamaa. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” kolmas koht
Žürii liikme Penelope Russaku kommentaar: “Kurva lõpuga öine serenaad” on pilt, mis jäi teiste hulgast kohe silma. Imeilus, romantiline ja nukker kaader, mis tõmbab vaataja endasse ja mille jaoks autor on osanud leida väga sobiva pealkirja.”
Auhinnaks: Manfrotto 560B-1 üksjalg + Manfrotto Veloce VII fotokott
Peaaegu kuu aega tagasi tegi Nikon saadavaks mitme fotokaamera tarkvarauuenduse. See lubas parandada aku vastupidavust ning teha täpsemaks allesjäänud laengu kuvamise. Tahes või tahtmata, pole veel selge, kuid tarkvarainseneride kavalalt koostatud uuendus paistab töötavat vaid Nikoni enda akudega. Salapärase mitteühilduvuse ohvriteks langesid ka kolmandate tootjate akutallad. Uuendus hõlmab Nikon D3100, D3200, D5100 ja D5200 peegelkaamerate ning P7700 kompaktkaamera akusid: Nikon EN-EL14 ning EN-EL14a.
Ametlikku kommentaari pole Nikon veel avaldanud ning tarkvara vigade paranduse nimekirjas analoogakude ühilduvust ei mainita. Siiski on mõned kolmandate tootjate akud säilitanud oma ühilduvuse ning töötavad sama hästi edasi. Samuti on mõni kasutaja suutnud edukalt paigaldada tarkvara varasema versiooni, mis on teoreetiliselt võimeline muutma teie aparaadi lihtsalt kallihinnaliseks klotsiks.
Seniks, kuni ametlikku selgitust või “viga” parandavat tarkvarauuendust avaldatud pole, soovitame jätta ülalmainitud uuendus sinnapaika.
Allikas: petapixel.com / nikonrumors.com