Pea iga tootja üritab napsata endale seda kõige soodsama peegelkaamera tootja tiitlit. Samas tekib paratamatult ka küsimus, kas kõige soodsam on kõige mõistlikum. Ärge mõistke mind valesti, soodne on hea ainult seni, kuni kompromissid ei hakka seadme põhifunktsioone piirama. Teisest küljest jällegi vaadates – tihti omab peegel suuremat tähtsust, kui seadme funktsionaalsus.

Kui sa hoolid mõneski argumendist, mis eelnevalt välja toodud, siis vaata südamerahuga Canon EOS 1100D poole. See on kaamera, mis teeb fotosid ning ka filmib, sellel on sees peegel ning varustatud ka (suhteliselt pimeda) pildiotsijaga.  Üldjuhul ma noriks selle kaamera kallal rohkem, kuid vaatame tõele näkku – 289€ eest kaamera kere kätte saada on naeruväärselt soodne.

• Canon EOS 1100D Photopointis alates 289€

Teisest küljest on antud kaamerale ka natuke kallemaid alternatiive. Nikon D3100 hinnad algavad 349 eurost ning see digipeegel on disainitud kasutajale, kes otsivad peeglit, pildiotsijat ning objektiivide vahetamise võimalust ühes seadmes. Antud kaamera on ehitatud üles nii, et oleks kompaktkaamera kasutuslihtsus/loogika, kuid peegelkaamera vorm. Enamus parameetrite muutmine on viidud menüüdesse või juhtnuppude kombinatsioonise alla, et kasutajale need ette ei jääks või häirima ei hakkaks. Teisisõnu – osuta ja vajuta kaamera koos peegliga.

Kõige soodsam ei ole alati mõistlik ning kui kaamera valimisel ei ole esmaseks kriteeriumiks mitte hind vaid kasutusmugavus ning pildikvaliteet ja peale seda kaamera soodne hind, siis tuleks vaadata natuke mõistlikumate seadmete poole. Sellisel juhul jääb sõelale tükkmaad vähem kaameraid. Nikon D3200 on konkreetselt peegelkaamera korpuse ning põhimõttega, kuid kompaktkaamera kasutusloogikaga ning mitte just kõige mõistlikuma pildiga seade. Sony a58 juures on probleemiks jällegi kehv elektrooniline pildiotsija ning samamoodi kehvem pildikvaliteet. Mis jätab meil alles Pentax K-500.

Pentax K-500 juures on tehtud minimaalsed kompromissid – peegelkaamerale omaselt on sel olemas pentaprismaga pildiotsija (teistel soodsatele tükkmaad pimedam pentapeegliga), millel 100% kaadri kattuvus. Lisaks suudab Pentax K-500 suurepäraselt pilti teha teha ning ka videoid filmida. Eristub antud kaamera suuresti ka sellega, et korpusel on kaks valikuratast kaamera juhtimiseks ning palju funktsioone eraldi lülititega korpusele toodud. Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et tegu on lihtsalt Pentax K-50 peegelkaameraga, millel on välja jäetud ilmastikukindel korpus ning paar muud pisiasja – kõik muu on sama.

• Pentax K-500 Photopointis alates 479€

Mainimist väärt on selles grupis kohe kindlat ka Canon EOS 100D. Olgugi, et see on Pentax K-500′st 200 eurot kallim aparaat, on Pentaxi pildikvaliteet laboritestide kohaselt mäekõrguselt üle Canonist. Miks ma siis EOS 100D’d soovitan? Sest võrreldes Pentaxiga saab see paremini filmimisega hakkama ning Canon EOS 100D omab maailma kõige väiksema poolkaader peegelkaamera tiitlit. Lisaks on viimasel ka puutetundlik ekraan, mis hõlbustab nutitelefonilt ning ka kompaktkaameralt üleminekut peegelkaamerale. Kaamera kasutab klassikalist Canoni võrdlemisi head loogikat kaamera juhtimiseks ning seadistamiseks, seega väga keeruline 100D’d kasutada pole. Suurimaks miinusküljeks jääb kahjuks see, et aku vastupidavus on antud kaameral nirult väikene.

Asume kohe asja kallale. Canon EOS 700D ei ole kaamera, mida võtta EOS 650D asemele. Canon EOS 700D on mõeldud veel vanemate mudelite välja vahetuseks või esimeseks peegelkaameraks. Selle loomisel pole nii suuri kompromisse tehtud ning pakub kõike esmavajalikku alustavale fotograafile. Puutetundlikule pööratavale ekraanile on võimalik kuvada kaamera infot standartsel viisil kui ka tavakasutaja jaoks arusaadaval viisil ning loomulikult on kaamera juhtimine sõrmeotsaga otse ekraanilt ülimalt intuitiivne. Samas on korpusel olemas kõik vajalikud nupud klassikalisel meetodil kaamera parameetrite sättimiseks. Lisaks suudab antud kaamera suurepäraselt kvaliteetseid videoid salvestada, mistõttu saab 700D’ga edukalt ka videokaamera asendatud. Tagatipuks on EOS 700D esimene selle seeria kaamera, millel on kasutatud kvaliteetseid korpuse viimistlusmaterjale ning ei tundu peos odava hiina mänguasjana. Kõiki neid aspekte arvestades jäi 700D selles kategoorias teistest mudelitest rohkem eristuma.

• Canon EOS 700D Photopointis alates 729€

Kas Canon EOS 700D‘le on ka alternatiive kasutusmugavuse ning võimekuse osas? Eelpool välja toodud Pentax K-500 suurem vend – Pentax K-50 on sellele hea vastane. Loobuda tuleb puutetundlikust pööratavast ekraanist ning vaiksetest STM objektiividest, kuid vastutasuks saab ilmastikukindla kere ning ka parema pildiotsija. Teine alternatiiv oleks Nikon D3200 suurem (noorem) vend Nikon D5300 näol. Viimane on õnneks pööratava, kuid kahjuks mitte puutetundliku ekraaniga ning kasutusmugavus väljaspool automaatrežiime on sama hea, kui väikestel kompaktkaameratel. Seetõttu ei saa Nikoni mudelit pidada tõsiseks fotoaparaadiks kasutajale, kes natukenegi soovib enda kaamera üle kontrolli võtta.

Selles kategoorias on rebimine alati väga tihe olnud – kes suudab millega teistest tootjatest eristuda, kes kasutajale parimat tulemit pakkuda ning palju muud. Pentax K-3 valik oli iseenesest äärmiselt lihtne ning hea meelega oleks antud peegelkaamera pannud hoopis järgmise grupi mudelitega konkureerima. Mis teeb siis K-3 niivõrd eriliseks ning teistest paremaks? Lihtne. Esiteks on Pentax K-3 ilmastikukindla korpusega – seda saab kasutada pea kõikjal ning kasvõi kraani all hiljem puhtaks pesta (tootja seda ei soovita, kuid paljud kasutajad teevad). Teiseks on kõikidel Pentaxitel, kaasa arvatud K-3′el keresisene pildistabilisaator, mis võimaldab kasutada kõiki K-bajonetiga objektiive (mis on toodetud aastast 1975) ning nautida pildistabilisaatori võlusid. Võib ju arvata, et Pentaxil on väiksem valik optikat saadaval, kuid päris nii see ei ole. Viimase pea 40 aasta jooksul on K-bajonetiga toodetud väga palju klaasi ning praegust pakub Pentax kõige suuremas valikus APS-C sensoriga (poolkaader) kaameratele loodud (ilmastikukindlat) optikat. Teised tootjad pakuvad lihtsalt spetsiifilist täiskaaderkaameratele mõeldud kallist klaasi, mida tavakasutaja üldjuhul ei soeta.

Antud kaamera ei jää alla pildikvaliteedi või automaatse teravustamissüsteemi paindlikkusega ei Canon 70D‘le kui Nikon D7100‘le, vaid näitab osades aspektides neile hoopis koha kätte. Lisaks on kere kasutusergonoomikat parendatud tublisti võrreldes eelmise põlvkonnaga ning elimineeritud kõik kitsaskohad. Lisaks saab sellega kvaliteetselt ja mugavalt filmida ning olemas on ka mikrofoni sisend ja kõrvaklapiväljund.

Pentax K-3′e sensori võimekusest rääkides kõrvutatakse seda tihti Nikon D600 (ning D610, kuna need sama sisuga) täiskaader peegelkaameraga. Ei värviedastuse, teravuse kui ka üldise pildikvaliteedi osas ei jää K-3 eelmainitud mudelitele alla. Kirsiks tordil on K-3 ka optilise madalpääsfiltri vaba, kuid võimaldab tänu sensori nihutamisele simuleerida AA filtrit, et vähendada moiré efekti. 

• Pentax K-3 Photopointis alates 1299€

Eraldi mainimist väärt on Canon EOS 70D tänu oma Dual Pixel AF teravustamissüsteemile. Lugu selle taga on see, et peegelkaamerad on alati olnud ühed kehvad teravustajad Live View režiimis ning videosalvestuse ajal. Sony lahendas selle poolläbipaistva peegliga, mis võimaldas koguaeg teravustamissensorit kasutada. Paljud tootjad hakkasid hoopis hübriidkaameraid pakkuma ning parendama teravustamist eelmainitud töörežiimides. Canoni Dual Pixel AF saab tööga kenasti hakkama ning videosalvestuse ajal võib kaamera autofookuse süsteemidele täitsa lootma jääda. Lisaks on sellel kaameral ka korralik pööratav puutetundlik ekraan, igatepidi mõnus kasutusergonoomika, integreeritud WiFi ning palju muud. Aga miks see siis kõige parem ei ole? Sest nii mürataluvus kõrge tundlikkusega pildistades kui ka ilmastikukindluse puudumine ning kõrvaklapiväljundi puudumine piirab natuke kasutusmugavust.

Täiskaader peegelkaamera on paljudele kasutajatele roosa mannavahuline (või märg, võta näpust) unistus. 2012. aasta lõpp tõi uue kategooria peegelkaamerate maailma – nn entry level täiskaader-peegelkaamerad. Nende suurimaks eeliseks ongi suur, 36 × 24 mm sensor. Üldjuhul võimaldavad need kaamerad saavutada parema pildikvaliteedi, suurema dünaamika ning veel parema mürataluvuse ja ka kaamera üleüldise kasutusergonoomika.

Internetiavarustes käivad suured debatid teemal, et kumb on parem, Canon või Nikon. Seda eriti täiskaadri kategoorias. Siinkohal on mõistlik ära mainida seda, et Nikon D610 on paberil parem, kui Canon EOS 6D – sel on rohkem teravustamispunkte, rohkem megapiksleid, suurem ekraan ning staatilistes testides väidetavalt võimekam, kuid päriselus tihti asjad nii lihtsad ei ole. 

Põhjuseid Canon EOS 6D eelistamisele tuleb vaadata suuresti ka D610 puudujääkide kategooriast, kuid keskendume soodsaima täiskaader peegelkaamera vaatamisele. EOS 6D esimesed suured erinevused on integreeritud WiFi ning ka GPS. Esimest neist saab edukalt kasutada ka selleks, et nutitelefonist oma kaamerat täies mahus juhtida, elimineerides vajaduse soetada eraldi juhtmevaba distantspäästikut. Lisaks on 6D varustatud võimeka sensoriga, millel maksimaalne tundlikkus (võimendatult) on lausa 102400 (2 stoppi rohkem ikkagi). Olgugi, et 6D’l on vähem teravustamispunkte, ei ole need vähemalt nii kokku surutud (D610 kasutab poolkaaderkaamerale suunatud sensorit) ning kaamerast tulevad välja ka naturaalsemate värvidega pildid.

• Canon EOS 6D Photopointis alates 1799€

Toomas Ili võttis Digitestis EOS 6D ülevaate väga tabavalt paari lausega kokku:
“Sellegipoolest väga korralik aparaat, pisut väiksem ja kergem (kui 5D Mark III), aga siiski hästi kätteistuv ja mugavalt käsitletav. Kes oma töös ja tegemistes kiire ja täpse autofookuse peale lootma peavad, vaatavad küsimatagi mujale. Samas need, kes siiani 5D Mark II-ga hakkama said, on väga rahul ka 6D-ga.”

Vot, täpselt nii hea see kaamera ongi.

Parima poeletis oleva peegelkaamera tiitli haarab endale pikemalt mõtlemata Canon EOS 5D Mark III. Mitte et me siin suured Canoni fännid oleksime ning Nikonit laimaksime. Põhjused peituvad suuresti Nikon D800 puudujääkides, millest me osad siin välja toome. Nikon D800 menüüd on kohmakad, ütleks, et lausa idiootselt ebamugavad ning parajalt aegunud. Kasutaja seadistuste üleslaadimisel ei laeta mitte kõik parameetrid, vaid ainult osad (Canonil salvesta kogu kaamera seadistus C1 – C3 režiimi, seda valides laeb kõik, viimse kui ühe parameetri üles). Lisaks vajab Nikonil valge tasakaal koguaeg torkimist +2 astet magenta suunas (vähemalt). Nikon D800 poole tasuks ainult siis vaadata, kui sa pildistad väga staatilisi objekte ning vajad suure lahutusvõimega faile.

Esimese kaamera valimisel (või eeldusel, et sul pole kallist optikat teisele platvormile soetatud, plaanid platvormivahetust vms põhjusel) võid südamerahuga võtta 5D Mark III. Kuna ma olen kasutanud mõlemat kaamerat (5D Mark III on igapäevases kasutuses), siis võin südamerahuga kinnitada Mark III üleolemist (mida tihti küll ei juhtu, kuid seekord Canon tegi Nikonile ära).  Viimane mudel 5D seeriast on fenomenaalselt kiire ja täpse teravustamisega (61 teravustamispunkti, millest lausa 41 rist-tüüpi) nii heades kui ka halbades valgusoludes. Kaamera lubab end seadistada täpselt sedasi töötama, nagu sina seda vajad. Iga pisiasi, iga detail on põhjalikult läbi mõeldud. Vahet pole, kas pildistad stuudios, looduses, sporti või lihtsalt oma lapse esimesi samme – selle kaameraga sa ei jää eales hätta.

• Canon EOS 5D mark III Photopointis alates 2899€

Viimastel aastatel on kaameratootjad keskendunud rohkem võimekamate ja kallimate kompaktkaamerate arendamisele. Soodsa hinnaga seebikarbid on tagaplaanile jäänud, sest neil on raske konkureerida nutitelefonidega, mille pildikvaliteet aasta-aastalt aina paremaks muutub. Kõige rohkem on soodsamaid digikompakte Canoni valikus, mistõttu polegi ime, et siit ka kategooriavõitja tuleb – Canon IXUS 132. 

Hoolimata suhteliselt odavast hinnast on IXUS 132 korpus valmistatud metallist. See on ilus ja pisike kaamera, mis sobib nii daamide käekotti kui ka mehisema pildistaja teksapükste taskusse. Fotovõimekuse poolest tõuseb IXUS 132 esile keskmisest võimsama 8x suumi ja optilise värinastabilisaatori poolest. Viimane aitab hoida pilte teravana ka hämaramas valguses pildistades. Kui IXUS 132 ekraan oleks parema lahutusvõimega, objektiiv pisut valgusjõulisem ja video Full HD mõõdus, oleks see kaamera ilmselt ka poole kallim. Need kärped on aga aidanuid Canonil luua väljast ilusa ja ilusaid pilte pildistava soodsa kaamera, mis meeldib kõigile ja ei tundu ei pildistajale ega pildistatavale odava seebikarbina. 

Igal suuremal kaameratootjal on valikus vähemalt üks veekindel kompaktkaamera. Nikon AW110, Canon D20, Pentax WG-3 GPS, Panasonic TS5 ja Sony TX30 on kõik päris tõsised tegijad. Olympus Stylus TG-2 paneb neile kõigile ära eelkõige kolmes kategoorias: 1) sellel on kõige parem juhtnuppude süsteem; 2) seda on võimalik kõige paremini enda käe järgi seadistada; 3) see pakub kõige paindlikumat pildistamiskogemust. Ainukesena on TG-2 kaameral olemas programmiratas, kust pealt leiame nii kaks custom-režiimi kui ka avaprioriteetrežiimi. Sellisena on TG-2 sobilik eelkõige fotohuvilistele, kes soovivad rohelisel režiimil pildistamise asemel ka ise foto säritust ja muid seadeid juhtida. 

Olympuse TG-2 on muidugi hinna poolest oluliselt kallim kui konkureerivad aparaadid. Kui sa tead, et pildistad nagunii enamuse ajast rohelisel režiimil ning end üldjuhul kaamera seadistustega vaevata ei soovi, siis võid vaadata ka teiste veekindlate kaamerate poole. Nii Pentax WG-3 kui ka Nikon AW110 said meie Digitesti veekindlate kaamerate grupitestis päris hea iseloomustuse. Lähemalt saad nendest lugeda Digitesti suvisest ülevaatest. 

• Olympus Stylus TG-2 Photopointis: 349€

Kompaktsete supersuumide klassis käib tihe rebimine. Üksteiselt on mõõtu võtmas Canon SX280 IS, Fujifilm F900EXR, Panasonic TZ40 ja Sony HX50v. Nendest aparaatidest soovitaksin mina enda headele sõpradele seda viimast – Sony supersuumi. Juba tehniliste andmete poolest tuhiseb see teistel eest ära, sest 20x suumi asemel on sel 30x suum ja 16 MP sensori asemel 20 MP sensor. Videokvaliteet on Sonyle iseloomulikult suurepärane ja fotod on hea kontrasti ja ilusate värvidega.

Sony HX50v peal on eraldi ratas, kust saab seada särikompensatsiooni. Kaamera taga on valikuketas, millest saab muuta säriaega ja ISO. Kaameral on olemas nii Av, Tv kui ka manuaalrežiim aga RAW faili sellega pildistada ei saa. HX50V on küll pisut suurema korpusega kui konkurentidel. See-eest on korpus soliidse välimusega ja kvaliteetne ning mahub mõõtmetest ja raskusest hoolimata taskusse ära. Suurepärane kaamera kaasa võtmiseks reisile, paindlik nii laiade maastikuvõtete kui makropiltide jaoks. Hämaras liikumist pildistades aga kahjuks ilma välklambita hakkama ei saa.  

• Sony HX50v Photopointis: 409€

Peegelkaamera välimusega suured fotoaparaadid, mille võimsa suumiga objektiive ei saa vahetada ning millel on optilise pildiotsija asemel elektrooniline pildiotsija – need on supersuumkaamerad. Canon oma populaarse SX50HS aparaadiga pole selles vallas enam ammu mingi tegija. Fujifilm, Panasonic ja Sony on viimasel aastal välja tulnud aparaatidega, mis tegelikult kõik siin esikohta vääriksid. Siiski julgen siin esile tõsta Fujifilm HS50 EXR kaamera. Kohe põhjendan. 

Fujifilm HS50 EXR on suurepärase ergonoomikaga kaamera, millega on mõnus pildistada. Plastikkorpuse pind on pehmelt sametine ja tummine kummeeritud ala laiub külluslikult nii ees kui ka taga. Objektiiv jääb valgusjõu poolest alla nii Sony RX10 kui ka Panasonic FZ200 kaameraile (maks ava on f/2.8 – f/5.6). See-eest on see aga supersuumile kohaselt võimsa 42x suumiga ning – mis eriti hea – suumimine toimib manuaalselt, objektiivi ümber olevat suumirõngast keerates. See on mugavam, kiirem ja täpsem kui mootoriga suumid ja hoiab lisaks veel akut liig kiirelt tühjaks saamast.

HS50 EXR pildikvaliteet on tänu keskmisest kvaliteetsema klaasiga objektiivile ja EXR sensorile parimate supersuumide vääriline. Hea lahutusvõimega LCD-ekraan pöörleb ja keerleb igatpidi ja elektrooniline pildiotsija on tippklassi pildiotsijate tasemel. Kindlasti tuleb ära märkida veel see, et HS50 EXR autofookus on nn hübriid-tüüpi. See töötab nii kontrast- kui ka faasituvastuse põhimõttel ja on seetõttu kiirem kui kompaktkamaeratel tavaliselt. 

• Fujifilm HS50 EXR Photopontis: 479€

Kui sul eurod enam ühtegi panka ära ei mahu, on sinu jaoks parim supersuumkaamera Sony DSC-RX10. See on ligikaudu poole kallim kui Fujifilm HS50 või Panasonic FZ200. Selle 1″ sensor ja 2.8 püsiavaga Carl Zeiss Vario-Sonnar T* objektiiv ja magneesiumsulamist korpus ja paljud teised omadused tõstavad selle kõigi supersuumide kuningaks. Ainsaks miinuseks ongi sellel kaameral ülikõrge hind, mis ei lasnud sellel siin saavutada kategooriavõitu.

Viimastel aastatel on kaameratootjad hakanud valmistama üha enam tippklassi kompaktkaameraid. Neid aparaate iseloomustab väga hea pildikvaliteet, funktsioonide rohkus, seadistamise lihtsus, vastupidav korpus ja ilus välimus. Kõigil neil on tavalisest suuremad pildisensorid, kõigil on valgusjõulised objektiivid, mis lubavad teha imeilusaid pilte ilma välguta isegi hämaras. Selliste kaamerate hulka kuuluvad aparaadid nagu Sony Cyber-Shot RX100 II, Olympus Stylus XZ-2, Fujifilm FinePix XF-1, Panasonic Lumix LX-7, Canon PowerShot S110,  Nikon Coolpix P330, Fujifilm XQ1 jne. nagu sellest poolikust loendistki näha, on selliseid kaameraid väga palju ja kõik nad teevad ka head pilti.

2013 aasta parimaks tippklassi konpaktkaameraks kuulutan ma Panasonic Lumix LX7. See on aparaat, mille ma endale ostaksin ning mida ma ka kõigile enda fotohuvilistest sõpradele soovitaksin. Paljud kaameratargad ei ole minuga kindlasti nõus ning arvavad – mõneti ka õigustatult – et parim kaamera selles klassis on Sony RX100 II. See teeb tõepoolest ilusaid pilte – hämaras pisut paremini kui LX7. Kuid see on pihus libe, raske ja vähemalt minu jaoks väga ebamugavate juhtnuppude ja menüüdega.  

Panasonic Lumix LX-7 istub suurepäraselt käes ning sellel on muljetavaldavalt tõhus valik füüsilisi juhtnuppe. Kõige enam meeldib mulle selle kaamera juures objektiivi ümber olev rõngas, millest saab seada ava ja ainult ava. On ülimalt vabastav pildistada, kui sa tead, et see rõngas on seal ainult ava ja ei millegi muu jaoks. Panasonic LX-7 filmib sama head videot nagu Sony – aga seda soodsama hinnaga. Sel on kõige parem makrovõimekus ja suurepärane dünaamiline ulatus. Autofookus on kiire ning pilte võib tavarežiimil klõbistada väga kiiresti üksteise järel. 

Panasonic LX-7 on sobilik tõsisemale fotohuvilisele, kes muuhulgas teab ka seda, mis on ava ning mis asendis see objektiivi ümber olev rõngas nüüd just täpselt olema peab. Kui sa juhtud neid asju teadma, siis soovitan sulle palavalt just Panasonic LX-7 kaamerat.

• Panasonic LX7 Photopointis: 499€

See on uudne ja eriline kaameragrupp. Pisikesse kompaktkaamera korpusesse on mahutatud kvaliteetseid pilte salvestav sensor, mis on täpselt sama suur, nagu enamikes peegelkaamerates. Seetõttu teevad need aparaadid sama head pilti nagu peegelkaamerad. tegelikult veelgi paremat, sest odava klaasi ja suumiga kitobjektiivi asemel on need varustatud kvaliteetsete fikseeritud fookuskaugustega objektiividega. Selliseid kompaktkaameraid on turul vaid mõni üksik Ricoh GR, Sigma DP3 Merill, Fujifilm X100S ja Nikon Coolpix A. Kui vaadelda hinda, funktsioone, taskusõbralikkust, kasutamismugavust ja pildikvaliteeti, on nendes parim kaamera Ricoh GR. 

Ricoh GR on mõeldud eelkõige fotohuvilisele, kes oskab kaamerat kasutada manuaalrežiimis ja kellele meeldib oma fotokaamerat seadistada täpselt oma tahtmist mööda. Siin saab see fotohuviline määratleda täpselt, kui palju peaks kaamera tema piltidelt eemaldama müra. Siin saab ta seadistada nuppe ja menüüsid just nii nagu tema enda jaoks hea on. Siin saab ta seadistada teravustamise toimima nii, et ka murdosa sekundi jooksul kiires olukorras oleks pildistatud foto veatu teravusega. Kõige olulisem on aga see, et enam ei pea see fotohuviline kvaliteetsete piltide jaoks kaasas kandma rasket peegelkaamerat. Ta saab visata GR-i taskusse ja selle sinna unustadagi. Ja kui ta selle siis sealt välja tõmbab, ei ärata see pisike must kompakt pildistatavais samasugust tähelepanu, nagu suur peegelkaamera oma valju katikuklõpsuga seda teeks.

• Ricoh GR Photopointis: 699€