Fototehnika ja šokeerivad hinnasildid käivad pahatihti käsikäes – eriti siis, kui tegemist on peegelkaameratele mõeldud teleobjektiividega. Seetõttu pälvis fotoringkondades 2013 aasta lõpul palju tähelepanu Tamroni uudis peatselt turule toodavast 150-600mm f/5-6.3 telesuumobjektiivist. Nimelt teatas Tamron, et see saab sarnaselt 24-70mm f/2.8 ja 70-200mm f/2.8 objektiividele olema profiklassi tasemel korpuse ja optikaga, kiire USD teravustamismootoriga ja värinastabilisaatoriga. Ning hinnaks – 1099€. Vaadeldes lähimaid konkurente nagu Sigma AF 150-500mm f/5-6.3 või Canon EF 100-400mm f/4.5-5.6, on Tamroni hinna ja kvaliteedi suhe tõepoolest paljulubav. Ja nii on paljud fotohuvilised seda objektiivi õhinal oodanud. 

Ootus on nüüd vaikselt läbi saamas. Viimase nädala jooksul on veebiruumi siginenud ohtralt Tamroni 150-600mm näidispilte ja ka põhjalikke arvustusi. Esimene piiratud kogus Canoni bajonetiga objektiive jõudis eile ka Photopointi ning nii saame seda karbist välja võttes oma esimesed muljed ka Sinuni tuua. Vaatame siis lähemalt, et kuidas tundub:

Karbist-välja pildilugudes vahendame me esimesi, vahetuid muljeid. Testfotod ja põhjalikum analüüs jääb karbist-välja žanri piiridest välja. Põhjalikuma ülevaade Tamroni 150-600mm objektiivist avaldame Digitesti veebilehel niipea kui võimalik.

Tamroni objektiiv tasub kindlasti karbis oleva juhendi abil registreerida – nii annab tootja objektiivile 5-aastase garantii. See tähendab, et kui objektiivi juures ilmneb mingi tootmisest tulenev defekt, saab selle lasta ilma rahata parandada või vahetada.

Tamron 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD olulisemad omadused

• Fookuskaugus: 150-600 mm
• Maksimaalne ava: f/5-6,3
• Minimaalne ava: f/32-40
• Konstruktsioon: 20 elementi 13 grupis
• Lähim teravustamiskaugus: 2,7 m
• Maksimaalne suurendus: 0,2×
• Labade arv: 9 (ümar ava)
• Filtrikeerme diameeter: 95 mm
• Läbimõõt: 105,6 mm
• Pikkus: 257,8 mm
• Kaal: 1951 g
• Objektiiviga komplektis: päikesevarjuk, eemaldatav statiivikinnitus
• Valmistatakse kaameratele: Canon, Nikon, Sony
• Hind: 1099€

 Nagu kõik peegelkaameraobjektiivid, mille fookuskaugused ulatuvad üle 400mm, on ka Tamroni toru päris suur ning üsna raske. Objektiivi esilääts on muljetavaldava diameetriga – filtrikeere 95mm tähendab, et teoorias on selle ette filtrite kinnitamine võimalik, praktikas on aga nii suure diameetriga filtrite valik liiga piiratud ja hinnad liiga kallid, et sellist klassi objektiivile oleks mõtet midagi ette keerata. 

Objektiivi pikkuseks transportasendis (150mm asendis ja ilma varjukita) on 26 cm. Sisse suumides aga pikeneb aga objektiiv – 600mm juures 8 cm võrra. Kui nüüd veel kinnitada objektiivi ette päikesevarjuk, on kogupikkuseks 44,5 cm. Peab ütlema, et vähemalt 5D Mark III kere ees tundus 150-600mm aga väga hästi tasakaalus olevat. Kes on harjunud pildistama näiteks 70-200mm f/2.8 objektiividega, selle jaoks ei ole 150-600mm objektiiv oluliselt ebamugavam. 

150-600 mm koostekvaliteet on sarnane 24-70mm f/2.8 ja 70-200mm f/2.8 objektiividele. Teravustamis- ja suumirõngad on pisut pehmemast kummist, kuid (isegi arvestamata liikuvate osade mõõtmeid ja kaalu) on suumirõngas väga sujuva ja tihke käiguga. Kusjuures suumi käik on ka piisavalt tihke et objektiiv lauale püsti asetatuna ja 600 mm peale keeratuna tagasi kokku ei vajuks.

Suurele objektiivile kohaselt on siin olemas ka statiivikrae. Loomulikult metallist. Kui pisematel objektiividel saab statiivikraed ka eemaldada, siis siin see nii lihtne pole. Objektiiv on varustatud ka tihenditega, mis muudavad korpuse ilmastikukindlaks. Üks kummitihend on metallist bajonetikinnituse juures, vältides tolmu ja niiskuse sattumist kaamera korpusesse. 

Tänu statiivikraele on kaamerat mugav rõhtsest asendist püstisesse ja tagasi keerata. 

Teravustamisele hinnangu andmiseks peaks objektiiviga pildistama mõnisada kaadrit – nii hämaras kui ka valges, nii staatilisi kui ka liikuvaid objekte. Esialgsete muljete põhjal võib öelda aga järgmist: Autofookus on väga vaikne. Ning üllatavalt kiire. On tähelepanuväärne, et kui isegi 24-70mm objektiivi puhul on enne teravuse lukustamist näha murdosa sekundit kestvat viivitust, siis 150-600mm juures seda pole. Siiani pole ma lugenud ühtegi ülevaadet, mis ütleks selle objektiivi autofookuse kohta midagi halba ja ka minu esimene kokkupuude on väga positiivne. 

Varjukiga muutub objektiiv tõsiselt massiivseks ja näeb välja nagu kahur. Tamroni värinastabilisaator on saanud seniste objektiivide puhul palju kiidusõnu – pildiotsijast läbi vaadates on selle töö väga selgelt näha, sest kui käed ka õige pisut värisevad, on läbi objektiivi paistev kaader ikka paigal. Täpselt seesama efekt on ka 150-600mm objektiivi juures märgata – aga veelgi väljenduslikumalt. Sellistel fookuskaugustel ei ole ju Tamroni värinastabilisaator enne tööd tegema pidanud. 

Objektiivi vasakul küljel on suumilukustusnupp. Selle abil saab objektiivi lukustada 150 mm asendisse – nii et pikene see tahtmatult näiteks siis, kui kannate kaamerat kaamerarihmapidi õlal. Paremal küljel on kolm lülitit. Kõige ülemine on teravustamiskauguse piiraja kahe positsiooniga – kogu vahemik või alates 15 m kuni lõpmatuseni. Viimane positsioon aitab kauguses olevate objektide pildistamisel autofookust kiiremaks muuta. AF/MF lülitist saab autofookusmootorit sisse-välja lülitada. See ei ole niivõrd oluline abimees, kuna sisese teravustamismootoriga objektiivid lubavad nagunii teravust käsitsi muuta siis, kui autofookus sisse lülitatud on. Kõige alumine lüliti on värinastabilisaatori sisse-välja lülitamiseks. Statiivilt pildistades tuleks stabilisaator kindlasti välja lülitada. Kui ei lülita, tulevad pildid udused. 

Täpselt nagu Tamroni 70-200mm f/2.8 VC oli täiesti teisest klassist võrreldes vanema versiooniga on täiesti teisest plastikust ka 150-600mm f/5.0-6.3 DI VC USD võrreldes enda vanema versiooniga. Kas see ka täiesti teisest klaasist on (kui hea on objektiivi pildikvaliteet) – sellele küsimusele otsis väga põhjalikus võrdlustestis vastust Roger Ciala lensrentals.com veebilehel. Seal olid 150-600mm vastasteks Tamron 200-500, Canon 100-400 IS, ja Sigma 50-500 OS. Järeldus – Tamroni objektiiv ei jää ühelegi nimetatud vastastest pildikvaliteedis alla. Mõned eelistavad Canoni objektiivi selle kompaktsema korpuse poolest, mõned Sigmat selle laiema fookuskauguse poolest, mõned Tamronit efektiivse värinastabilisaatori ja võimsama maksimaalse suumi pärast. 

Miks pildid mõnikord udused tulevad? Tavaliselt juhtub see siis, kui pildistame hämarates valgustingimustes. Õhtul või siseruumides või Ahhaa Teaduskeskuse näitusesaalis. Läksimegi Ardoga Ahhaa teaduskeskusesse ning vaatasime, mida üldse on võimalik teha selleks, et fotod ka hämaras teravad tuleksid:

Kahtlemata on pildistamine üks kaasaegsete nutitelefonide olulisemaid funktsioone, mille najal on rajatud miljonidollarilised ärid nagu nt Instagram. Kuigi erinevad tootjad on aastatega arendanud oma nutifonide kaameraid, püsib isegi parimate nende poolt pakutavate piltide kvaliteet pigem keskmise kompaktkaamera tasemel.

Loodus aga tühja kohta ei salli ning nii on terve rida erinevaid firmasid, mis toodavad pildikvaliteeti parandavaid abivahendeid. Üks vanimaid ja populaarsemaid nende seas on Olloclip, mis on tänini suure eduga tootnud nö universaalseid objektiive valdavalt iPhone’ide jaoks. Olloclipi toodete eeliseks on olnud kompaktsus ning suhteliselt soodne hind. Eelmisel aastal oli aga suurüllatajaks Sony oma Q-seeria objektiivkaameratega, kus kogu pildistamiseks vajalik elektroonika on paigutatud objektiivi. Q-seeria vaieldamatuks eeliseks lisaks heale pildikvaliteedile on universaalsus so neid saab kinnitada nii iOS-i kui androidi operatsioonisüsteemi kasutavale telefonile. Plussiks on ka see, et valida on erinevate mudelite (sh ka suhteliselt soodsahinnalise) vahel.

Eelmise aasta teisel poolel aga viis edukalt oma indiegogo finantseerimiskampaania läbi uus firma, nimega ladibird. See lubab muuta iPhone 5 ja sellest järgnevad mudelid täiesti tõsiseltvõetavateks kaamerateks, kasutades selleks spetsiaalselt väljatöötatud telefoniümbrist. Kui näiteks keskmise kompaktkaamera pildisensor on umbes kaks korda suurem nutitelefoni omast, siis ladibirdi sensor on suurem 7,5 korda.

Teiseks maiuspalaks on vaieldamatult kesta sisse ehitatud 50mm f/1,8 objektiiv, mis lubab kvaliteetpilte ka hämaramates oludes. Pildistamisest vabal ajal võib telefoniümbrise objektiiviosa kasutada toena telefoni kasutamiseks sobiva nurga alt kas tööks või kasvõi filmi vaatamiseks.

Kuigi ladibirdi kaameraümbrisega kõlbab pildistada ilmselt kõike, on see eeskätt mõeldud siiski portreekaameraks. See tähendab, et aparaat fokusseerib end automaatselt kaamera ees seisvatele inimestele, muutes samas tausta meeldivalt häguseks.

Kui esimesed toetajad saavad oma ladibird telefoniümbrise kätte vaid 137 dollari eest, siis nö poeletil hakkab see maksma 317 dollarit. Ons see kaunite portreede tegemiseks vähe või palju sõltub juba peamiselt potentsiaalse pildistaja rahakotist.

Allikas: The Phoblographer

Selline saab olema Fujifilmi peagi esitletav hübriidkaamera. See, Jaapani trükireklaamides ning Fujifilmi enda veebilehel avalikustatud foto ei jäta kujutlusvõimele just palju ainest. Juhtnuppude ja ketaste tulevärk ning kõrgendatud pildiotsija kühm annavad aimu tippklassi aparaadist. Sellisest, mille otsesteks konkurentideks on Olympus OM-D E-M1, Panasonic GH3 ja Sony A7.

Ametlikult ongi praegusel hetkel teada (ülaloleva pildi järgi) kaamera üldine välimus ning avalikustamise aeg – 28 jaanuar. Hübriidkaamera nimi on veel ametlikult kinnitamata kuid veebiruumis teatakse selleks olevat “X-T1“. Tõepoolest, kui teha otsing ametliku teaser-lehe lähtekoodis, on sealgi ühe kausta nimena kasutatud sedasama nimekuju X-T1. Fujirumours.com veebilehel on ka loetelu arvatavatest olulisematest omadustest, mille siinkohal ära toome:

• Suurem ja parema lahutusvõimega elektrooniline pildiotsija (Võrrelduna X-Pro 1 kaameraga)
• 16 MP APS-C X-Trans sensor II
• Toetab UHS-II tüüpi SD-mälukaarte
• 8fps sarivõte jätkuva autofookusega
• Ilmastikukindel korpus
• Nurga alla seatav ekraan
• Peegelkaameralik disain
• Nimi: X-T1
• Väiksem korpus kui X-E2 kaameral
• 18-55 F2.8-4 komplektobjektiiv
• 18-135mm objektiiv ilmastikukindla korpusega
• Turul veebruarikuus
• Hinnatase X-E1 ja X-Pro1 vahel
• Lisatarvikuna juurde ostetav akutald
• Kiirem autofookus (protsessor?) kui X-E2 kaameral

Allikad: Fujifilm; fujirumours.com

Digitesti veebilehel on ilmunud ülevaade Panasonicu uusimast hübriidkamaerast Panasonic Lumix GF1. Usu või ära usu, kuid see on tõepoolest maailma pisim hübriidkamaera – väiksem isegi Pentax Q-seeriast ja Nikon 1 seeriast. Omaduste ja tehniliste andmete loetelugi on sel kaameral päris muljetavaldav ning loetut arvesse võttes ei tundu hinnasilt – 699€ enam teab mis kõrge. Kuidas see kamaera aga päris elus hakkama saab? On selle peenikesest pihast ka mõnus kinni võtta ja on selle toodetud pildid tõepoolest nii head, nagu sensori ja seniste Panasonicu kaamerate põhjal arvata võiks? Kõigest sellest saad lugeda värskelt avalikustatud ülevaatest Digitesti veebilehel.