GoPro on kaheksa aastaga teinud oma kaameratega päris tubli arengu. Esialgsest 24 kaadriga Kodaki filmile pildistavast HERO 35mm kaamerast on jõutud juba GoPro Hero3+ seadmeteni. Viimased, kusjuures, on väliselt pea identsed 2012. aasta lõpus tutvustatud GoPro Hero3 seeria kaameratele. Hero3+ on sama suur, sama disainijoonega ning muudatused on pigem kosmeetilised (ainult väljast). Seespool on aga rohkem toimunud – 3+ on veel kangem, veel võimsam ning veel kiirem.  Täna vaatame lähemalt GoPro Hero3+ kõige kangemat, Black Edition versiooni.

Siinkohal ma tehnilistesse andmetesse väga pikalt enam ei laskuks, kuna Hero3+ kaameratest oleme varemgi võrdlemisi põhjalikult kirjutanud.  Soovid nendega lähemalt tutvuda? Vaata Lauri kirjutatud postitust, kus on lahti seletatud uute mudelite erinevus võrreldes vana, Hero 3 mudeliga. Keskendume hoopis kaamera karbist välja võtmisele ;) .

Karbist leiame päris korraliku komplekti: loomulikult on seal olemas Hero3+ seikluskaamera koos veekindla/põrutuskindla korpusega ning lahtise tagumise luugiga. Kaks USB kaablit – üks neist kaamera ühendamiseks arvutiga / aku laadimiseks, teine aga puldi aku laadimiseks. Kinnitusi on mitmeid – nii kaamera alla panemiseks kui ka kleebitavad kinnitused (üks kumer, teine sile) ning loomulikult ka kaamera aku ning WiFi pult. Lisaks on olemas ka kasutusjuhend kui ka GoPro kirjadega kleepsud.

Väliselt on Hero3 ja Hero3+ ikka väga sarnased. Ekraani, objektiivi ja juhtnuppude asukohad pole muutunud ning mõõtmedki (pea) identsed. Kaamera on tegelikult korpuseta ikka väga väga pisikene.

Pealmisel küljel on kaamera päästik. Vasakul HDMi väljund, microSD kaardi pesa ning USB pesa (kasutatakse nii arvutiga ühendamiseks, analoogsignaali telerisse edastamiseks kui ka välise mikrofoni ühendamiseks). Parema külje olulisem vidin on WiFi nupp, mis aktiveerib puldiga juhtimise ning ka avaus, mille taga peitub mikrofon.

Hero3+ kaameraga tuleb komplektis kaasa suurema mahutavusega aku (Hero 3+ puhul on mahutavus 1180mAh; Hero3 oli “ainult” 1050mAh akuga). Akut on kaamerasse sisestada äärmiselt lihtne ning veel lihtsam on selle kaamerast kätte saamine. Vasakul küljel paistab ka lisatarvikute liides, kuhu saab ühendada LCD ekraani, lisaaku jne.

Suurimaks väliseks muutujaks Hero3 ja Hero3+ võrdluses ongi tegelikult uue versiooni tükkmaad saledam korpus. Kui varasemad Hero kaamerad tundusid oma veekindla/löögikindla/üleüldiselt väärkohtlemiskindla korpuse sees parajalt kohmakad, siis Hero3+ on esimene, mis on kompaktne.

Vahet pole, mis nurga alt vaadata – tuleb nentida fakti, et kompaktne ning sale on see tõesti.

Tegelikult peaks pult olema kõikidel komplektidel vaikimisi kaasas, mitte ainult Black Editionil. Puldi abil saab juhtida kaamerat kuni 180m kauguselt. 

Isiklikult meeldis (võrreldes nii mõnegi muu seikluskaameraga) see, et puldi ekraanil kuvati sama info, mis kaamera ekraanilgi. Seetõttu ei pea nuputama, mida kaamera teeb, mis režiimis, kas salvestab või mitte. Kiire pilk puldile ning esmane vajalik info olemas.

Tänasel päeval on enamus kodanikel nutitelefon niiehknaa taskus, mistõttu tõmba rakendusepoest (Android või iOS kasutajatele siis) GoPro rakendus alla ning saad kaamerat juhtida ka nutiseadmest. Erinevalt WiFi puldist näeb rakenduses ära ka kadreeringu eelvaate, mis teeb kaamera ülespaneku ning kasutamise veel mugavamaks. Nüüd tuleb lihtsalt löögi- ja veekindla nutitelefoni endale soetada.

Karbis, nagu eelnevalt mainitud juba sai, on ka teine tagumine luuk korpusele. See on pooleldi avatud, mistõttu saab ka integreeritud mikrofonist enam-vähem hea heli kätte (täiesti veekindlas korpuses on tugev summutus ikkagi), kaks kleepsuga kinnitusraami kaamera kinnitamiseks erinevatele pindadele, kaamera kinnitus ning vahelüli, mis võimaldab kolme-suunaliselt kaamera vaatenurka muuta.

Hero3+ ei ole kaamera, mille järgi joosta, kui sul on olemas juba GoPro Hero3 (kui sa just kaameraga elatist ei teeni ning vanema versiooni kohmakus häirima on hakanud). Samas veel vanemate versioonidega võrreldes on edasiminek ikka päris suur. Visates GoPro kõrvuti Sony või mõne muu tootja seikluskaameratega, siis hakkavad erinevused ja sarnasused kiirelt välja tulema. Parem öörežiim, kompaktsem korpus, 4K videosalvestus (kaadrisagedus võiks parem olla, kuid alustuseks käib kah) ja palju muud toredat on see, mis paneb üha enam kasutajaid just Hero kaameraid valima. Olgugi, et Hero3+ ei ole nii suur edasiminek/funktsionaalsuse etalon kui Hero3 või HD Hero omal ajal olid, kuid see ei tee Hero3+ kaamerat vähem tähtsaks või funktsionaalseks. 

Nüüd aga ei muud midagi, kui Photopointist läbi, Hero3+ kaasa ning välja viimast talverõõmu nautima – olgu selleks siis auto järvejää(al)l või lumelauaga mäe otsas.

GoPro Hero3+ kaamerad Photopointis alates 349€

GoPro pakkus seni enda toodangutega lõbu kõiksugu trikitajatele, ekstreemspordi harrastajatele, igapäevaelu jäädvustajatele kui ka produktsioonitiimidele. Nüüd saavad oma käe külge ka pintsaklipslased, kuna GoPro on otsustanud minna börsile. Firma on teinud otsuse enda aktsiad lisada esmasele avalikule pakkumisele (IPO-Initial Public Offering). Säärase lükke eesmärgiks on suurendada ettevõtte kapitali. Võimalik, et selle ajendiks võib olla soov investoritel suuremat kasumit välja võtta.

2012. aasta lõpus ostis maailma suurim elektroonikatootja Hai Precision (Foxconn) GoPro aktsiatest ligi 9%, investeerides sellega 200 miljonit dollarit. GoPro börsile minek tagab Foxconnile võimaluse investeeringu koos kasumiga tagasi teenida. Foxconni poolne investeering hoidis ära 2012. aastal mõttes olnud avalikule pakkumisele antavad GoPro aktsiad.

GoPro on enda müügitulemus iga aastaga kahekordistanud. 2012. aastal müüs GoPro umbes 2,3 miljonit kaamerat, tuues koos lisavarustuse müügiga sisse üle 500 miljoni dollari. Eelmise aasta lõpuks aga juba ligi miljard dollarit.

Allikad: prneswire.com, imaging-resource.com

Häbi meil olgu siin Photopointi ajaveebis. Selle aasta esimeste kuude üks suurimad fotouudiseid (jättes kõrvale üha rohkem hoogu koguvad Nikon D4s spekulatsioonid) on Panasonic Lumix DMC-GH4 ning me oleme ühed viimased, kes antud kaamerast rääkima hakkavad. Sellega piirdubki meie esimese kvartali enesekriitika ning asume hoopis asja kallale.

Panasonic Lumix DMC-GH4 erinevad tooteandmed ning pressiinfo on juba ammu veebi lekitatud ning kaamerat ka CES 2014 messil põgusalt tutvustatud. Nüüd jõudis Panasonic aga nii kaugele, et lõpuks toodi antud kaamera täies mahus avalikkuse ette. Mis on siis uue mudeli märksõnad? Ikka 4K videosalvestus, 12 kaadrit/sek sarivõte, focus peaking funktsioon käsitsi teravustamise ajal, terav elektrooniline pildiotsija, kallutatav ekraan ning ülikiire automaatne teravustamine.

Ühest küljest on GH4 väga videokeskne kaamera. See salvestab nii Quad HD formaadis (3840 × 2160 px) kuid ka nn Cinema 4K (4096 × 2160 px) formaadis 4K videot, mõlemat 24 kaadrit/sek 100Mbps. Kui liigterav video peaks liiga palju olema (ning ei soovi tulevikukindlat formaati kasutada), siis FullHD (1920 × 1080 px) videot salvestab GH4 50 kaadrit/sek lausa 200Mbps. Samas videosalvestus üksi pole kõik, mis antud kaamera eriliseks teeb. Eraldi müüdava DMW-YAGH “tallaga” on võimalik kaamerale lisada lisaühendused – XLR, SDI jms sisendid, et kasutada kaamerat ka professionaalse video- ja helitehnikaga.

Teisest küljest on antud kaamera siiski fotoaparaat. Lühim säriaeg 1/8000 sek, katiku eluiga 200000 kaadrit, välgusünkro 1/250 sek, pööratav ekraan ning elektrooniline pildiotsija, mis on pea sama hea kui optiline variant. Lisaks veel eelpool mainitud kiire sarivõte ning ka Panasonicule omaselt 0,07 sek teravustamiskiirus. Üldjoontes on antud kaamera pildistamisel sama mugav, kui GH3 – nuppude paigutus ning ergonoomika pole palju muutunud. Kaameral on olemas ka integreeritud WiFi, mis võimaldab pilte ja videot otse internetti laadida või kaamerat nutitelefoni kaudu juhtida. 

Olulisemaid numbreid:

DMC-GH4 turule tulek ning hind ei ole veel avalikustatud, kuid see on teada, et GH3 veel tootmisest maha ei lähe. 

Vaata ka DMC-GH4 näidisvideoid (lülita video täisekraanile ning võimalda maksimaalne pildikvaliteet):

Sigma esitles oma esimest DP-seeria kaamerat DP1 nüüd juba pea 8 aastat tagasi. Vahepeal on Sigma välja toonud mitmesuguseid variatsioone sellest algsest aparaadist. DP2s, DP2x, DP1 Merill jne. Kõigi nende ühiseks iseloomustajaks on Foveon X3 sensor – kolmekihiline pildisalvesti, kus iga kiht salvestab eraldi värvitooni valgust. Selliselt fotot salvestavat sensorit ei ole ühelgi teisel tavatarbijale mõeldud fotokaameral. Täna esitleb Sigma uut DP-seeria aparaati nimega dp Quattro. Seni ainult sisemuselt väga eriline kaamera on nüüd muudetud ekstravagantselt eriliseks ka väliselt.

Sigma dp Quattro on fikseeritud fookuskaugusega objektiivi ja APS-C sensoriga kompaktkaamera. See on valmistatud tõsisemale fotohuvilisele – sellisele, kes soovib enda piltidest viimasegi detaili välja pigistada ning ei hooli sel teel ette tulevatest takistustest. Eriti hästi peaks dp-seeria sobima must-valgete fotode pildistajaile. dp Quattro ees olevat objektiivi ei saa eest ära keerata. Seetõttu on sellest olemas kolm erinevat kaamerat ehk versiooni. Need versioonid erinevad teineteisest ainult objektiivi poolest ja nendeks on

• 28mm fookuskaugusega objektiiviga dp1 Quattro
• 45mm fookuskaugusega objektiiviga dp2 Quattro
• 75mm fookuskaugusega objektiiviga dp3 Quattro

Esimene asi, mida selle aparaadi juures märkame, on loomulikult eksperimentaalne, radikaalne, eriline jne disain. Ei usu küll, et see disain on loodud eesmärgiga muuta kaamerat kuidagipidi ergonoomilisemaks. Pigem ongi siin püütud kaamera erilist sisemust peegeldada ka välises disainis. See eesmärk tuleb lugeda igatahes vägagi kordaläinuks.

Disainist olulisem on aga edasiarendatud Foveon sensor. Nagu seni, nii on see ka nüüd kolmekihiline – iga kiht salvestamas eraldi sinist, rohelist ja punast valgust. Seni olid sel sensoril kõik kolm kihti ühesuguse lahutusvõimega. Nüüd, dp Quattro puhul – on aga pealmine kiht 19.6 MP ja kaks alumist vaid 4.9 MP. See muutus aitavat Sigma sõnul parandada senise Foevon sensori liigset vastuvõtlikkust digimürale ja muuta värviedastus täpseks. Samuti tähendab vähem megapiksleid seda, et kaamera käitleb pildistatud fotosid kiiremini.

Sigma DP Quattro on eriline kaamera nii seest kui väljast. Kas selline väline drastiline muutus ka paremates müüginumbrites kajastub – selles ma julgen küll siiralt kahelda. Saadavust ja hinda Sigma hetkel veel välja öelnud pole – arvestades aga seniste Sigma aparaatide hindu ei ole siit oodata midagi soodsat.

Sigma DP2 Quattro olulisemad tehnilised andmed

• Sensor: APS-C formaadis Foveon X3 CMOS sensor. Kolmekihiline sensor – 16,9MP, 4.9MP ja 4.9 MP
• LCD-ekraan: 3″, 920 000 pikslit. Ei ole puutetundlik
• ISO ulatus: 100-6400
• Säriaegade vahemik: 1/2000 – 30 sek. Vastavalt ava suurusele ei pruugi kogu säriaegade vahemik olla kättesaadav
• Sarivõtte kiirust Sigma ei täpsusta
• Objektiiv: 45mm fookuskaugusega (35mm ekv) F2.8-F16. Ilma stabilisaatorita
• Vähim teravustamiskaugus: 28 cm
• Kontrasttuvastusega teravustamine. 9 teravustamispunkti. Manuaalse teravustamise jaoks on teravustamisrõngas objektiivi ümber
• Neli särirežiimi: Avaprioriteet, säriajaprioriteet, programmsäri ja käsitsi
• RAW faili salvestamine: 14 bit faili salvestatakse värvusinfo kõigilt kolmelt sensorikihilt
• USB 2.0 pesa, kaugpäästiku pesa, SD mälukaardipesa.

Allikas: Sigma

 Sigma DP2 Quattro tootefotod

Sissejuhatuseks võiksime kõik tänada nutitelefonide tootjaid, kes varustavad oma kõnetorusid üha paremate fotoaparaatidega. See on sundinud tavakaamerate tootjaid üha rohkem panustama oma kompaktkaameratesse, mida asjatundmatud isikud ka ’seebikarpideks’ kutsuvad. Nikon pole siin mingi erand ja nii esitleb see Jaapani kaameratootja täna tõsisematele fotohuvilistele suunatud kompaktkaamerat Nikon Coolpix P340. Rohkete juhtnuppude ja valikuketaste, valgusjõulise ava ja manuaalsete särirežiimidega varustatud tõsine aparaat on otseseks konkurendiks sellistele kaameratele nagu näiteks Canon PowerShot s120 või Panasonic Lumix LF1. 

Sissejuhatuseks võiks mainida kasvõi  sisseehitatud WiFi-t, mis eelmise mudeli juures vajas eraldi lisavarustust. Võimalus telefonikvaliteediga fotode asemel tõelise kaamerakvaliteediga pilte mugavalt  sotsiaalvõrgustikus jagada  on aga iga keskmisest suurema fotohuvilise või edevama hipsteri  jaoks kindlasti üheks olulisemaks ostuargumendiks. Paraku on WiFi nimel ohverdatud eelmises mudelis olnud GPS moodul, kuid vaevalt, et see muutus kelleski olulist leina esile kutsub. Ühe ebakohana võiks veel mainida, et aparaadil puudub võimalus välise välklambi kinnitamiseks, kuid kamoon, me räägime siin ikkagi kompaktkaamerast.

Kaamera sisemine ilu ei piirdu vaid võrguühenduse võimalusega. Nii näiteks võimaldab 1/1,7-tolline 12,2Mp pildisensor Nikon P340-l pildistada kuni 10 kaardit sekundis terve sekundi jooksul. Sama muljetavaldav on ka ISO, mis ulatub 80-st kuni 12800-ni. Seda viimast küll vaid mustvalgel High ISO-režiimil.

Küllaltki võimekas on ka 24-120mm (35mm formaadi ekvivalendina) objektiiv, mis pakub kuni viiekordset optilist suumi ning makrorežiimi kahe sentimeetri juures. Pildistatavat objekti on võimaluse veelgi lähemale tuua Nikoni Dynamic Fine Zoom abil, kuid see on vaid kaunis nimi digitaalsele suumile ning suhe sellesse jääb iga fotograafi enda südametunnistusele. Kui objektiivi valgustundlikus on 24mm juures kiiduväärsed f/1,8, siis suumi lõpus muutub see hämarapoolseks f/5,6-ks.

Kiiduväärne on veel seegi, et nagu iga endast lugupidav fotoaparaat, lubab ka Nikon P340 salvestada pilte *.raw formaadis. Lisaks võimaldab P340 moodsa fotoaparaadina ka FullHD videot 60fps juures, mis on samuti igati tubli saavutus. VGA resolutsiooni juures aga võib fps olla kuni 120, mis omakorda võimaldab moodsat aegluubis mahamängimis režiimi.  

Nikon P340 saab olema saadaval soliidses mustas korpuses. Müügile on kaamerat oodata juba märtsis ja selle soovituslik jahind on 409 €.

Nikon Coolpix P340 olulisemad tehnilised andmed

• 12 miljoni efektiivse piksliga tagantvalgustatud CMOS sensor, 1/1.7″ tüüpi
• 24-120 mm (35mm formaadi ekvivalendina) objektiiv, ~5× suumikordaja, f/1.8 – f/5.6
• Optiline pildistabilisaator
• 2 cm lähim teravustamiskaugus
• Min. säriaeg: 60 sekundit. Maksimaalne säriaeg: 1/4000 sek
• 3-tolline LCD ekraan, umbes 921 000 pikslit, puutetundetu
• RAW faili salvestamise võimalus, PASM särirežiimid, sisseehitatud WiFi
• 10 kaadrit sekundis sarivõte
• 1920×1080 (30p, 25p, 60i, 50i),  H.264 videosalvestus stereoheliga
• u 220 võtet ühe laadimiskorraga (EN-EL5, CIPA)

Nikon Coolpix P340 tootefotod