Sellest on juba paar aastat möödas, mil meil tutvustati esimest “valgusvälja” tehnoloogial töötavat Lytro kaamerat. See oli väga innovaatiline ning raputas fotomaailma päris korralikult – pea samapalju, kui esimese digikaamera tulek filmiajastul. Samas jäi esimene kaamera pigem tehnofriikide pärusmaale – ontlik disain, mitte nii hea kasutusmugavus ja kõrge hind väikese jublaka kohta. Keerates nüüd ajas kaks aastat edasi eilsesse päeva ning ilmavalgust nägi Lytro Illum, valgusvälja kaamera, mis näeb välja nagu päris kaamera ning on ka mugav kasutada.
Tulles nüüd korra tehnoloogia juurde (kui mõnel lugejal on paari aasta tagused uudised meelest ära läinud): valgusvälja kaamera on võrreldes tavalise fotoaparaadiga teistsugune. Kui klassikaline kaamera teravustab ühte punkti ning talletab sedasi pildi, siis valgusvälja kaamera püüab kinni kõik valguskiired, mis kaadrisse jäävad. Väike hookus-pookus tarkvaraliselt (kaamera nõuab ikka väga kanget pildiprotsessorit) ning kasutaja saab peale pildi tegemist muuta nii vaatenurka, teravustamispunkti kui teravussügavust. Loomulikult andis Lytro versioon 1.0 kaamera teatud tõuke tehnoloogias, mis on just mobiilimaailmas toonud uusi suundumusi. Näiteks HTC One M8 pakub võimalust hiljemalt teravustamispunkti muuta (talletab pilti kahe kaameraga), LG G Pro 2 ning Samsung Galaxy S5 teevad seda tarkvaraliselt. Nokia Refocus rakendus pildistab jällegi mitu erineva teravussügavusega pilti ning annab sellega hilisema manipulatsiooni võimaluse. Või siis viimane Google Camera rakendus (Android 4.4 KitKat vaikerakendus varsti), mis teeb kahe erineva nurga alt pilti ning võimaldab hiljemalt manipuleerida fotot.
Jõudes Lytro Illum kaamerani (versioon 10.0, jättes vahele 2.0 – 9.0 versioonid) lõpuks. Tegu on klassikalise fotoaparaadi disainiga pildistajaga mis talletab, nagu eelnevalt juba öeldud sai, kogu vaatevälja jääva valguse. Illumi südameks on 1″ (nõgus?) sensor (sama suur, kui näiteks Sony RX100 II/RX10 kaamera sees), mis on kolm korda suurem, kui eelmise mudeli seest leitav valguse talletaja (varasemalt oli kasutusel 1/3″ tüüpi sensor; sama suur, kui tavaliselt nutitelefonidest leiame). Objektiiv on antud seadmel 30-250 mm (35 mm ekvivalendina) läbiva f/2.0 avaga. Niipidi vaadates – tehniliselt kordi parem, kui keskmine sama mõõtu kompaktkaamera. Sensor talletab kuni 40 miljonit valguskiirt (võrreldes eelmise 11 miljoniga). Tootja ise ei avalda reaalselt megapiksleid kui selliseid, samas kahedimensiooniliste lõppfotode puhul võime öelda lahutusvõimeks 5 megapikslit. Kaamera tagumisel küljel on suur 4-tolline kallutatav puutetundlik ekraan, mil 800 × 480 lahutusvõime (võrdluseks teiste tootjate numbritega: 384000 pildipunkti). Jätkates tehnilist aspekti Lytro Illum kompaktkaamera juures – 1/4000 minimaalne säriaeg võimaldab talletada ka kiiremad subjektid kaadris. Kaamera toetab ka välist välku läbi välgukinga – tootja sõnul enamus välgud, mis turul liiguvad.
Tarkvara on sedasorti kaamera juures äärmisel oluline. See kasutab modifitseeritud Android operatsioonisüsteemi ning Light Field Engine 2.0 süsteemi kiiremaks fotode töötluseks. Pildistamise funktsionaalsuse juures ei ole kokku hoitud – leiame harjumuspärase ISO tundlikkuse muutmise võimaluse, säriprogrammid nagu avaprioriteet, säriprioriteet, tundlikkuse prioriteet ning manuaalrežiim.
Selle platvormi juures on äärmiselt oluline ka töövoolu integratsioon olemas olevasse tarkvarasse. Seetõttu on Lytro teinud kokkulepped nii Adobe kui Applega ning tulemuseks on Lytro (juba paika pandud teravustamise ning perspektiiviga) fotode järeltöötlus Aperture, Lightroom või Photoshop tarkvaraga. Jah, väga palju saab otse kaameras teha, kuid suure ekraaniga arvuti taga ons see ilmselgelt mugavam.
Mida siis kasutaja lõppkokkuvõttes sellise kaameraga saavutab? Lihtsam talletada 3D meediat (fotod, videod), päästa aia taha läinud udused pildid ning loomulikult tuua uue dimensiooni seni kahemõõtmelisesse fotograafiasse.
Lytro Illum tutvustav video
Lytro Illum’i hinda siinpool suurt lompi pole veel avalikustatud, kuid Ameerika Ühendriikides saab antud kaamera soetada tühise 1599 dollari eest.
Vaata ka Lytro Illum näidispilte Lytro veebigaleriis
Retroliku välimusega Fujifilm X-seeria hübriidkaamerad on lisaks oma heale pildikvaliteedile ja kasutusmugavusele alati olnud parajad pilgupüüdjad. Need sobivad suurepäraselt nii nõudlikule fotohuvilisele kui ka algajale fotograafile ning nüüd on eriti põhjust koos Fujifilmiga kevadisi hetki püüdma minna.
Ostes Photopointist Fujifilm X-A1, X-M1 või X-E2 komplektobjektiiviga hübriidkaamera saad lisaks tasuta Fujifilm XC 50-230mm f/4.5-6.7 OIS telesuumobjektiivi (väärtusega 399€), mis annab vabaduse pildistada kaugemaid asju nii, nagu need oleksid päris lähedal.
Pakkumine kehtib 23.04 – 31.05.2014
Välise välklambiga võib pildistada nii, et see välklamp on kaamera peal. Kuid välise välklambiga võib pildistada ka nii, et see on kaamerast eemal – näiteks portreteeritava taga või küljel. Selline välguga objekti valgustamine (mingist teisest suunast kui pildistamise suund) loob hoobilt ruumilisema ja huvitavama foto.
Kuidas aga seda välklampi kaamerast eemale saada, nii et lamp ikka välku ka teeks, ja mida selleks vaja on? Teisisõnu – mis oleks kõige lihtsam, töökindlam ja soodsam tehniline lahendus sellise pildistamisega algust tegemiseks? Neile küsimustele vastame seekordses Point TV videos.
Panasonic on loonud uue lainurkobjektiivi Micro Four Thirds bajonetiga kaameratele. Suurt kära nad selle ümber ei teinud, vaid poetasid vaikselt tooterivisse. Tegemist on 15 mm objektiiviga (35 mm / täiskaadri ekvivalendina 30 mm) ning maksimaalne ava on sel f/1.7. Objektiiv ise on kompaktses metallkorpuses ning kaalub tühised 115 g.
Objektiiv kasutab teravustamiseks uuendatud samm-mootorit ning koostöös kaamera kiire autofookusega on tulemiks täpselt ning kiirelt teravustatud kaadrid. Omapäraks Leica DG Summilux objektiivi juures on ka see, et korpusel on nii AF/MF lüliti, kuid ka füüsiline avarõngas.
Konstruktsioonilt on tegu objektiiviga, mil üheksa elementi seitsmes grupis. Kolm asfäärilist elementi korrigeerivad sfäärilist aberratsiooni ning geomeetrilisi moonutusi. Lisaks on klaasid vääristatud ka Nano Surface Coating vääristusega, et elimineerida sisepeegeldused ning varikujutiste teke.
Niipea uus objektiiv eraldi müügile ei tule, vaid on esialgu DMC-GM1 hübriidkaamerale Kit-objektiivis. Suveks lubatakse ka seda eraldi müügile nii hõbedase kui musta viimistlusega. Täpset hinda hetkel veel Maarjamaal öelda ei oska, kuid brittide juures on märgitud selle toru letihinnaks £549.99.
Tehnilised andmed:
| Bajonett: Micro Four Thirds |
| Fookuskaugus: 15 mm (30 mm 35mm ekvivalendina) |
| Maksimaalne ava: f/1.7 |
| Minimaalne ava: f/16 |
| Konstruktsioon: 9 elementi 7 grupis |
| Kolm asfäärilist elementi |
| Diafragma labade arv: 7 (ümar ava) |
| Teravustamine: samm-mootor |
| Lähim teravustamiskaugus: 20 cm |
| Maksimaalne suurendus: 0,1× |
| Filtrikeere: 46 mm |
| Mõõdud: ø 57,5 mm × 36 mm |
| Kaal: 115 g |
Aastal 2003 esitles Pentax oma esimest veekindlat kompaktkaamerat Optio 33WR. See ruudukululine, 3,2 MP sensoriga klots tähistas Pentaxi veekindla digikaameraseeria algust. Eelmisel aastal esitletud Pentax WG-3 GPS tähistas aga selle seeria vormilist lõppu. Nüüd on teatepulk antud üle Ricoh’ ile ja meie ees on Ricoh WG-4 GPS.
Sisuliselt on Ricoh WG-4 GPS näol tegemist sellesama Pentaxi kuulsusrikka kaameraseeria 15-nda esindajaga. See on uuendatud ja täiustatud versioon eelmise aasta Pentax WG-3 GPS kaamerast. Kui päris aus olla, siis ongi WG-4 kõige silmapaistvamaks täienduseks kaubamärgi muutus: Pentaxi asemel Ricoh. Aparaadi tugev korpus on aastatagusega äravahetamiseni sarnane, pidades vastu pildistamisele kuni 14m sügavusel vee all, kukkumistele kuni 2m kõrguselt, raskusele kuni 100 kg ja pakasele kuni -10°c. Ka kaamera sisemus on senisega võrreldes identne, sest olemas on seesama taustvalgustusega 16 MP CMOS sensor, valgusjõuline f/2.0 ava ja 1cm makrorežiim. Tarkvaralisi täiustusi on siiski 2 – lisandunud on režiimid “Säriajaprioriteet” ning “User”.
Ricoh WG-4 GPS mudelist on olemas tegelikult ka ilma GPS-i ja eesmise ekraaniga pisut soodsam versioon Ricoh WG-4. Photopointi kauplustesse on aga jõudnud esmalt just need uhkemad – sisseehitatud GPS-mooduliga kaamerad. Nii sinises kui ka mustas versioonis. Siin all võtame karbist välja ja vaatame lähemalt sinist Ricoh WG-4 GPS veekindlat digikaamerat:
Ricoh WG-4 on tehniliste andmete poolest üllatavalt sarnane Olympuse uhke Stylus TG-3 kaameraga. Täpselt samade parameetritega on nii sensor, objektiiv kui ka LCD-ekraan. Samuti on mõlemal olemas säriajaprioriteet ja kasutaja poolt seadistatav režiim. Olympuse plussideks on sisseehitatud WiFi ja aku pikem vastupidavusaeg. Ricoh’i eelisteks võiks nimetada kiirema säriaja (1/2000 vs 1/4000) ning pisema korpuse.
Ricoh WG-4 olulisemad omadused:
- 16 MP 1/2.3″ taustavalgustusega CMOS sensor
- ISO 125-6400
- 4× optilise suumiga f/2.0 – F4.9 avaga objektiiv. Fookuskauguste vahemik 25-100mm
- Lähim teravustamiskaugus: 1 cm (suumi keskosas)
- Sarivõte: 2 kaadrit sekundis
- Fikseeritud 3″ LCD-ekraan, 460 000 pikslit
- 24 pildiprogrammi, Särirežiimid: Avaprioriteet, Programmsäri, USER, Intervallvõte, Digital Microscope jne
- Maksimaalne säriaeg: 4 sek (öövõtte režiimis). Minimaalne säriaeg: 1/4000 sek
- Videosalvestus: MOV formaadis (H.264 koodekiga) 1920 x 1080 (30p)
- Audio: sisseehitatud stereomikrofoniga
-
D-LI92 liitiumaku (kuni 240 kaadrit ühe laadimiskorraga)
- Sisseehitatud GPS
- Kaal (koos aku ja mälukaardiga): 236 g; Mõõtmed: 125 × 64,5 × 32 mm
Ja siis loomulikult tugevat korpust iseloomustavad omadused:
- Veekindlus: kuni 14m sügavusel kuni 2 tundi
- Põrutuskindlus: kuni 2 m
- Talub kuni 100 kg survet
- Külmakindlus -10°C
Karbis on: Kiirjuhend paberil, tarkvara CD (Mediaimpression 3.6.2), Ricoh WG-4 GPS, aku, makrorõngas, karabiin, laadimisadapter ja USB-kaabel.
WG-4 disain on silmapaistev ja jõuline – täpselt nagu aastatagusel WG-3 kaameral. Lilla ja rohelise värvi asemel on sel aastal aga valikus pisut klassikalisemad must ja sinine värv. Sinine on selline säravsinine, mis on erineva valguse käes pisut erineva tonaalsusega. Eks see jääb igaühe enda maitsemeele otsustada, kas disainiga on vint üle keeratud või mitte. Igal juhul võib kindel olla, et selline kaamera tõmbab oma eripärase ilmega pilke küll.
Ülal 2014. aasta Ricoh WG-4. Allpool 2013. aasta Pentax WG-3. Nagu näha, on aparaadid äravahetamiseni sarnased – välja arvatud värvitoon ja objektiivi juures olev logo.
Needsamad kaks kaamerat tagaküljelt. Ka siin on korpus täpselt samasugune – ekraanilt on aga paista kaks olulisemat erinevust: WG-4 kaamerale (all) lisatud Tv ja USER režiimid.
Pentax WG-3 ekraan (ülal) on päris ära kraabitud, kuid pole ka ime sest see aparaat on muuhulgas käinud nii Antoni saapatalla all kui ka Afganistaanis.
Kaamera all vasakul on akukambri luuk. See on varustatud kahe lukustusheebliga – selleks, et välistada akukambri juhuslik avamine. Lukustusheeblite lahtisest asendist antakse märku erkkollase värviga. Paremal pool on plastikust statiivikeere. Eks see siia rohkem moe pärast lisatud on, sest nõnda nurga peal ei ole statiiviplaadil ju erilist toetuspinda.
Akukambrisse mahub nii aku kui ka mälukaart. Samuti on siia pigistatud kaks ühenduspesa – HDMI ja USB/AV.
Aku laadimise jaoks on erinevad kaameratootjad üha enam hakanud komplektist väja jätma eraldiseisvaid akulaadijaid. Ka Ricoh WG-4 GPS kaamera aku laadimine käib mobiiltelefonide eeskujul: kaamera tuleb USB-kaabli ja adapteri abil otse vooluvõrku aheldada. Kui oleme ostnud kaamerale lisaaku, siis ei saa me näiteks ühte akut laadima pannes samal ajal teist kasutades pildistada.
Tagaküljel asuvad nupud on mustrilise pinnaga ning ulatuvad kaamera korpuse tasapinnast keskmiselt enam väljapoole. Neljasuunaline suur nupp on kõrgemate äärtega ja seetõttu väga mugav vajutada. Ergonoomiliselt on aga miinuspooleks see, et tagakülg on täis nuppe ja pöidlale siin toetuspinda jäänud ei ole. Seetõttu on ühe käega pildistades (ekstreemsetes tingimustes täiesti aktsepteeritav pildistamisviis) oht kaameraga näiteks hoopis filmiklippi salvestama asuda. LCD-ekraan on keskpäraselt korraliku lahutusvõimega, kuid see-eest väga hea peegeldusvastase kattega.
WG-4 GPS peal on traditsiooniliselt sisse-välja lülitamise nupp ja päästik. Ergonoomilisust lisab nõgusus kaamera peal – see muudab mugavaks kaamera haaramise ühe käega – tänu sellele püsib aparaat kindlalt käes. Samuti on pildistamise ajal hea selle taha nimetissõrmi haakida.
Eraldi tähelepanu tasub pöörata uhkele lisaekraanile esiküljel. See kuvab kellaaega ning selle all kasutaja enda valikul kas õhurõhku või kõrgust merepinnast. Ülaloleval pildil on kuvama pandud kõrgus merepinnast: 74m.
Kui kaamera on välja lülitatud, siis saab tagaküljel oleva suuminupu abil LCD-ekraani näitu muuta, kuvades kõrguse asemel õhurõhu.
See ekraan on ka taustvalgustusega varustatud – taustvalgustuse sisse lülitamiseks tuleb vajutada päästikule siis kui kaamera on välja lülitatud.
Komplektis on randmerihma asemel karabiin, mis näeb väga efektne välja. Kummist rõngad karabiini metallist osa ümber on selleks, et karabiin vastu LCD-ekraani kolksudes viimast ära ei lõhuks. Seetõttu peaksid need kummirõngad ideaalis olema just nurkadesse nihutatud.
WG-4 GPS kaameraga tuleb kaasa makrorõngas. Selle sees on keere, mistõttu saab seda soovi korral filtriadapterina kasutada. Kasutusjuhendi kohaselt on selle vidina esmaseks kasutusotstarbeks aga hoopis abistamine lähipildistamisel. Makrorõngas käib klõpsti objektiivi ümber…
… ja siis saab algust teha “tõsisema” makropildistamisega. Nimelt on WG-4 kaameral “Digital Microscope” režiim, mis lubab pilte teha 1 cm kauguselt. Seesama rõngas hoiabki kaamerat just 1 cm kaugusel pildistatavast ning samal ajal valgustavad kaadrit ümber objektiivi asetsevad kuus LED-lampi.
LCD-ekraanil abistab pildistajat elektrooniline lood, mis näitab kaamera asendit nii küljelt-küljele kui ette-taha kallutades.
Tagaküljel asuva neljasuunalise nupu alumisele küljele “MODE” vajutades kuvatakse ekraanile pildiprogrammide valikud – kahes sakis. Siin on olemas näiteks režiim, mis pildistab intervallvõttena pildiseeria – pärastiseks arvutis kokku panemiseks. Samas on siin ka režiim mis pildistab intervallvõtte ja paneb selle automaatselt kohe kaamera sees kokku. Huvitaval kombel ei ole WG-4 pildiprogrammide seas aga panoraamrežiimi, mis WG-3 kaameral ju olemas oli.
See-eest on Ricoh WG-4 kaameral olemas säriajaprioriteet. Seda saab kasutada näiteks juhtudel, kui soovite kiiret liikumist hästi teravana pildile saada – sel juhul tuleks valida võimalikult väike säriaeg. Või siis vastupidi – juhul, kui tahate jäädvustada efektset liikumist uduste joontena – sel juhul tuleks valida pigem suurem säriaeg.
Säriajaprioriteedis kuvatakse ekraanile juhis, mis näitab, et säriaega saab muuta punase nupu abil. Kui muudes režiimides käivitab punane nupp video salvestamise, siis säriajaprioriteedis kuvab see ekraani paremasse serva säriaja skaala ning üles-alla nuppudega saab nüüd säriaega muuta.
Peamenüü juures on huvitav see, et menüü alt jääb kadreering paistma. Menüüvalikud kuvatakse pisut tumendatud taustale, millelt kirjed hästi loetavad on. Tavaliselt on kaameratel peamenüüd musta värvi taustal ja seetõttu – kui me pildistamise ajal peamenüüsse mingit seadistust tegema läheme – tundub nendesse sisenemine pildistamisprotsessi liialt katkestav. Selline lahendus, nagu siin, tundub aga päris hea.
Sisseehitatud GPS lubab salvestada kogu liikumistee (GPS logging). Samuti saab GPS-signaali kasutada selleks, et kaamera kella täpselt õigeks panna (või õigena hoida).
Ülal parempoolsel fotol on näha menüüvalik nn otsetee-nuppudest. Kui WG-4 kaamera on välja lülitatud, siis saab vajutada kolmele sellisele “otsetee nupule”. Tagaküljel asuvale taasesitusrežiimi nupule vajutades lülitub kaamera taasesitusrežiimile, kus saab vaadata tehtud pilte ja videoid. Paar sekundit rohelisele nupule vajutades lülituvad sisse ümber objektiivi olevad LED tuled ning kaamerat saab kasutada taskulambina. OK nupust saab aga ekraanile kuvada kellaaja ja kuupäeva.
Tegelikult on üks otsetee veel – kui kaamera on välja lülitatud, siis saab päästikule vajutades väikese eesmise ekraani valgustuse tööle lülitada – selleks, et näiteks pimedas kella vaadata. Taustvalgustus kustub umbes 5 sekundi möödudes.
Ricoh WG-4 GPS on jätkuvalt üks paremaid veekindlaid kompaktkaameraid kogu maailmas. Kui sul on suvisteks rannaskäikudeks – või siis talvisteks suusaretkedeks – veekindla ja tugeva korpusega aparaati vaja, siis kaalu alternatiivide, nagu Olympus TG-3 või Canon D30 kõrval kindlasti ka Ricoh WG-4 veekindlat kaamerat.