Peegelkaamerate üheks olulisimaks eeliseks kompaktkaamerate ees on objektiivide vahetamise võimalus. See annab fotograafile loomingulise vabaduse pildistada eriilmelisi fotosid maksimaalse kvaliteediga. Enamik algajaid fotohuvilisi aga ei kasuta seda eelist. Päris tavaline on see, et ostetakse peegelkaamera koos 18-55mm f/3.5-5.6 komplektobjektiiviga ning mitte kunagi mitte ühtegi teist objektiivi kaamera ette ei panda. See on sama, nagu ostaksime endale uhke maja aga kasutaksime ainult selle elutuba, sest teiste tubade siseviimistluse peale raha kulutada ei taha.

Seekordses Point TV videos soovitab Ardo-Jako alustavale fotohuvilisele kolme objektiivi. Nende objektiivide hinnad jäävad mõistuse piiridesse – samas avardavad need määratult peegelkaamera võimalusi pildistada ilusamaid ja huvitavamaid fotosid.

Videos näidatud objektiivid:

• Normaalsuum: Tamron 17-50mm f/2.8
• Valgusjõuline fiksobjektiiv: Canon 50mm f/1.8 II
• Telesuumobjektiiv: Tamron 70-300mm f/4.0-5.6 VC

Nissin i40 välklamp on pisike. Nii hinna kui mõõtmete järgi otsustades peaks see konkurenti pakkuma sellistele välkudele nagu Canon Speedlite 270EX II ja Nikon Speedlite SB-N7. Lähemalt vaadates näeme aga, et sellel on olemas kõik funktsioonid, mida peetakse täismõõdus välklampide pärisosaks.

Välgupea liigub 360° vertikaalsihis ja 90° horisontaalis. Olemas on kõik vajalikud režiimid, manuaalne 24-105mm suum, LED videovalgusti, reflektorkaart ja lainurkhajuti. Välk töötab kahe asemel nelja AA elemendiga ja välguking on metallist. Kaasas on nii vutlar kui jalg ning juhtarvuks on üsna korralik 40. Tänu mehaanilistele juhtratastele on Nissin i40 välklamp lihtsalt ja kiirelt käsitletav. See on pisike välk millele on püütud anda võimalikult palju täismõõdus välklampide funktsionaalsust. Vaatame, kuidas see Nissinil õnnestunud on:   

Nissin i40 välklamp kuulutati välja 03. aprillil. Photopointi veebipoodi ja kauplustesse jõudsid nii Canoni kui ka Nikoni hübriid- ja peegelkaameratele mõeldud mudelid eelmisel nädalal. Nissinil on valmimisjärgus ka i40 versioonid Olympuse, Panasonicu, Sony ja Fujifilmi hübriidkaameratele – need lubatakse ülemaailmsesse müügivõrku paisata juunikuus. Siin võtame karbist välja Canoni kaameratele mõeldud mudeli. 

Sissejuhatuseks ka olulisemad tehnilised andmed:

• Juhtarv:
  • 40 (105mm, ISO100, m)
  • 27 (35mm, ISO100, m)
• Kaetud fookuskauguste vahemik: 20 – 105 mm (16 mm sisseehitatud lainurkhajuti abil)
• Vooluallikas: 4 × AA elementi
• Laadimisaeg: 0,1 – 4 sekundit
• Särituse kontroll: E-TTL II/ E-TTL (Canon) , iTTL (Nikon), P-TTL/ADI (Sony), TTL (FT)
• Juhtmeta orjarežiim, 3 gruppi (A-C)
• Särikompensatsioon: ± 2 stoppi/EV astet sammuga 1/2 stoppi
• Sisseehitatud LED videovalgusti (tööaeg kuni 3,5 tundi, 9 võimsuse astet)
• Välgu kestvus: 1/800 – 1/20000 sekundit
• Välgupea asend: üles 0-90°, alla 0°, vasakule 0-180°, paremale 0-180°
• Käsitsi seadistatav võimsus: 1/256 – 1/1, 1 stopi kaupa
• Mõõtmed: 85 × 61 × 85 mm
• Kaal: 203 g (ilma akude ja välise hajutita)

Komplektis on: Kiire, visuaalne kasutusjuhend, Nissin i40 välklamp, välgujalg, hajuti ning karabiin. Karabiini kasutusotstarve on ilmselt välklambi vutlari kinnitamiseks koti, vöö vms külge. Ülalolevalt pildilt on välja jäänud samuti komplektis olev vutlar kuid loodetavasti teevad kaks alumist pilti selle puudumise tasa: 

Pisike vutlar on pealtpoolt vett hülgavast materjalist. Selle tagaküljel on kaks aasa – ülemine ilmselt karabiini jaoks ja alumine vööle kinnitamiseks. 

Vutlarisse mahutad kõik komplekti osad. Ka lainurkhajuti jaoks on loodud spetsiaalne lahter.

Kui välgupea on alumises asendis, on välklambi kõrguseks napp 9 cm. See tähendab, et välklamp on tõepoolest väga kompaktne. Plastikust korpuse pealispind on pisut krobeline, välgupea külgedel on reljeefsed detailid, mis on sinna lisatud vaid disaini pärast.  

Erinevalt Nissini kõrgema klassi välklampidest kus juhtimine on lahendatud digitaalselt – nuppude ja LCD-ekraani abil, toimib i40 juhtimine analoogketaste abil. See on i40 üks trumpe, sest selline juhtimissüsteem teeb välklambi seadete ja režiimide vahetamise ülilihtsaks ja kiireks. Samuti on kõik seadistused kohe silme ees. Välklambi pealt ei saa küll seadistada näiteks sünkroniseerimist tagumise/eesmise kardinaga või kiire säriajaga – seda saab aga teha kaamera enda menüüst. 

Välklambi ülaosas on kaks nuppu. Esimene sisse-välja lülitamiseks ja välklambi suumi manuaalseks muutmiseks. Teine nupp on kohe selle kõrval – valgel märgutulel on peale vajutades testvälgu funktsioon. 

Vasakpoolsel rattal on erinevad režiimid. Kõige ülemine on videovalguse režiim. LED-valguse intensiivsust saab selles režiimis muuta parempoolset ratast keerates – sel puhul tuleb vaadata siniste täppidega märgitud skaalat. Sf ja Sd režiimid on kasutamiseks vastavalt juhtmevaga manuaalsüsteemi välkudega (stuudiovälgud) ja TTL režiimis välkudega (eelvälgu võimekusega).

Manuaalrežiimis saab seadistada välklambi tugevust parempoolset valikuratast keerates. Silm tuleb siis peal hoida vasakpoolsel skaalal. TTL režiimis saab seada särikompensatsiooni parempoolse ratta parempoolse skaala abil. A,B,C on juhtmevaba välklambi erinevad kanalid. 

Pisike LED lamp on filmimise juures pigem hädapärane abimees. Toimib üsna hästi umbes pole meetri kaugusel valgustatavast objektist – vahemaa suurenedes väheneb mõju oluliselt. 

Välklambi pea pöörleb paindlikult igas suunas. Tagurpidi saab seda keerata nii paremalt kui vasakult poolt. 

Olemas on ka reflektorkaart, mida kasutatakse välgupea püstises asendis selleks, et veidike valgust otse kaardilt pildistatava peale suunata. Reflektor on aga tavatu konstruktsiooniga, libisedes välja mitte õhukese liistakana lambi seest vaid paksema plastikdetailina lambi pealt. Reflektorkaart istub oma pesas magnetite abil ja selle alt paljastub spikker manuaalse välgupea suumi seadistamise jaoks. Nimelt tuleb manuaalse suumi sisse lülitamise jaoks sisse-väljalülitamise nuppu 3 sekundit all hoida ja seejärel saab järgnevate 3-sekundiliste vajutustega välgu valgusvihu vaatenurka vastavalt objektiivi fookuskaugusele muuta. 

Välklambi esiküljelt saab aga välja tõmmata lainurkhajuti. Kui tavaliselt katab välgu valgusvihk 24mm fookuskaugusele (35mm ekvivalendina) ekvivalentse vaatenurga, siis lainurkhajutiga suureneb see nurk 16mm-ni. 

Nissin i40 alumises osas asub akukamber. Siia mahuvad neli AA standardile vastavate mõõtmetega elementi. Kui selle välklambi juures üldse midagi negatiivset välja tuua püüda, siis võiks selleks ilmselt olla liikuvate osade kahtlane konstruktsioon. Nii välgupea kui ka akukambri luuk on loodud sellised, et tundub, nagu ei peaks need väga intensiivsele ja pikaajalisele kasutamisele väga hästi vastu. Kuid see võib ka olla ja jääda vaid tundeks, mis reaalsuses paika ei pea. 

 Nissin i40 välgu tald on eeskujulikult metallist. Kaasa on lisatud ka praktiline jalg välklambi asetamiseks püstisesse asendisse – juhuks kui soovime kasutada välklampi juhtmevabalt. Välklampi saab jala abil kinnitada ka statiivile – välgujalal on selleks otstarbeks metallist statiivikeere. 

Nissin on valmistanud keskmise hinnaga välklambi, millel on olemas kõik suurte välklambide kellad ja viled aga mis on seejuures väga pisike. Pole kahtlust, et Nissin valmistas i40 välgu eelkõige mõeldes mitte peegel- vaid hübriidkaameratele. On ju firma ka juba teada andnud, et oma versiooni saavad peatselt nii Sony, Olympus, Panasonic kui ka Fujifilm hübriidid. See on tähelepanuväärne austusavaldus hübriidkaameratele, sest senimaani on Nissin ikka vaid peegelkaamerate välgukingade eest hoolt kandnud. 

 ”Inimesele, kes endale esimest peegelkaamerat ostab ja plaanib selle soetada näiteks koos 18-55mm, või mõne muu KIT objekiiviga, soovitan ma kindlasti laiema nurga katmiseks tavalise KIT objektiivi asemele just seda Tamronit! Hinna ja kvaliteedi suhe on sellel igati paigas.”

Nii kirjutas paari aasta eest enda blogis portreefotograaf Penelope Russak. Tänase päeva seisuga see mõtteavaldus enam paika ei pea, sest hinna ja kvaliteedi suhe on siin tänaseks hoopis paigast ära. Nii Canoni, Nikoni, Pentaxi kui ka Sony peegelkaameratele mõeldud versioonide hinnad langesid hiljuti 21%. See tähendab, et 17-50mm f/2.8 objektiivi saab kätte 299 euroga ja kvaliteeti on nüüd rohkem kui hinda. 

Tamroni 17-50mm f/2.8 objektiivi võib soovitada fotohuvilistele, kes soovivad tihti tuhatoosiks nimetatava 18-55mm komplektobjektiivi asemele midagi paremat. Tamroni 17-50mm f/2.8 objektiivi olulisimaks trumbiks on valgusjõuline f/2.8 ava, mis teeb võimalikuks ilusamad pildid hämaramas valguses ning lubab pildistada ka udusema taustaga fotosid.

Lisaks tuleb tähele panna et kui tavalistel 18-55mm komplektobjektiividel muutub ava sisse suumimisel väiksemaks (vähem valgust pääseb sensorini ja pildid tulevad mürasemad/udusemad), siis Tamroni objektiivil on f/2.8 ava kogu suumi ulatuses. Veel on Tamroni objektiiv optiliselt kvaliteetsem ja tänu sellele on fotod teravamad, kontrastsemad ja ilusamate värvidega. 

• Tamron AF 17-50mm f/2.8 Di II objektiiv Canonile
• Tamron AF 17-50mm f/2.8 Di II objektiiv Nikonile
• Tamron AF 17-50mm f/2.8 Di II objektiiv Pentaxile
• Tamron AF 17-50mm f/2.8 Di II objektiiv Sonyle

Tuleb tägele panna, et ülalolevad 299-eurosed objektiivid on ilma värinastabilisaatorita. Seetõttu on Tamronil valikus ka samasugused objektiivid nendele Canoni ja Nikoni kaameratega pildistajaile, kelle jaoks on stabilisaator oluline:

• Tamron AF 17-50mm f/2.8 SP Di II VC Motor objektiiv Nikonile
• Tamron AF 17-50mm f/2.8 SP Di II VC objektiiv Canonile

Lõpetuseks mõned portreefotod, mis Penelope sellesama Tamroni 17-50mm f/2.8 objektiiviga pildistas. Sest püsiava f/2.8 muudab selle objektiivi suurepäraseks ka portreede pildistamisel:

Nikon D80 + Tamron 17- 50mm F/2,8. ISO 100, f/10, 1/160 sek

Läbi klaasi. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO250, f/2,8, 1/60 sek

D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO-400,  f/2,8, 1/60 sek

Portree lahtise avaga. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO125, f/3,5, 1/60 sek

Nikon D80 + Tamron 17- 50mm F 2,8. ISO100, f/10, 1/160 sek

Nikon D80 + Tamron 17- 50mm F 2,8. ISO500; f/4,5, 1/60 sek

Suure jõudlusega Canon EOS 70D on kaamera, millega saad hetke jäädvustada hämmastavate fotode või täis-HD-videona. See on kaamera, mille kiire 7 kaadrit/s täislahutusega sarivõte aitab lihtsalt jäädvustada kiireid spordi või metsiku looduse tegevusi ning seda kõike saad soovi korral kaugjuhtida oma personaalarvuti või nutiseadme abil.

Ostes praegu Canon EOS 70D kaamera, saad kauba peale Photopointi 100€ kinkekaardi*, millega on sul võimalus valida just endale meelepärane kingitus Photopointi Tallinna ja Tartu kauplustest.

Pakkumine kehtib 30. juunini

Kõik Canon EOS 70D peegelkaamerad leiad Photopointi veebikauplusest

• Vaata EOS 70D peegelkaamera “karbist välja” fotoseeriat
• Loe lähemalt Canon EOS 70D ülevaadet Digitest.ee lehel 

* Kinkekaart on mõeldud järgmisel ostul kasutamiseks ning see kehtib ainult kauplustes kohapeal.

Kui Sony kaks aastat tagasi RX100 kompaktkaamera avalikustas, ülistati seda taevani. Ka aasta eest esitletud RX100 II pälvis kuhjade viisi testivõite ja “Aasta kompaktkaamera” auhindu. Minu jaoks ei olnud RX100 seeria kunagi midagi erilist. Pidades selle objektiivi suhteliselt pimedaks, libedat korpust kohmakaks ja hinda (võrreldes konkurentidega) põhjendamatult kalliks, tõstsin ma ikka esile hoopis selliseid tippklassi aparaate nagu Panasonic LX7 ja Olympus XZ-2. Täna toob Sony aga välja niivõrd võimsa kompaktkaamera et ma ei saa vähemat kui nimetada see “unelmate kompaktkaameraks”. 

Täna esitletava Sony Cyber-Shot RX100 III kompaktkaamera vast kõige praktilisemaks täiustuseks on objektiiv. Selle fookuskauguste vahemikuks on (35mm ekvivalendina) standardsed 24-70mm ning avavahemikuks magus f/1.8-2.8. See tähendab, et uus kaamera suudab ka maksimaalselt välja suumides säilitada piisava valgusjõu selleks, et hämaras ilma välguta aktsepteeritavaid fotosid pildistada. 

Lisaks on RX100 II kaameral midagi sellist, mille sarnast pole ette näidata mitte ühelgi suumobjektiiviga kompaktkaameral. Korpuse seest välja kargav elektrooniline pildiotsija – Zeiss klaasiga okulaar on kaetud peegeldusvastase vääristusega ja klaasi taga olev OLED-ekraan on pilti näitamas 1 440 000 piksli abil. Seda on küll poole vähem kui näiteks A7 täiskaaderkaameral, kuid siiski oluliselt enam kui sarnastel kompaktkaameratel. Panasonic LF1 pildiotsijas on näiteks 200 000 piksliga ekraan. RX100 seeria kaamerate LCD-ekraani on alati kritiseeritud seetõttu, et selle peegeldav pind muudab kadreerimise päikeselisel päeval päris raskeks. Elektrooniline pildiotsija aitab hädast just sellistes olukordades. 

Kolmandaks olulisemaks täiustuseks RX100 III juures on videorežiim. Nimelt saab uue kaameraga filmida Full HD videot lisaks tavalisele AVCHD-le ka XAVC vormingus. AVCHD 2.0 vormingu maksimaalne andmesageduse määr on 28 Mbps. XAVC võimaldab filmida aga vähem pakitud ja seega ka kvaliteetsemat videot andmesagedusega kuni 50 Mbps. Täpselt sama Full HD videovõimekus on kasutuses ka A7s täiskaaderkaameral ja AS100V seikluskaameral. 

 On tähelepanuväärne, et hoolimata pildiotsija lisamisest on kaamera mõõtmed kasvanud vaid paksuses – ja sedagi vaid 2,7 mm. 

Ülejäänud omadused on RX100-seeriale iseloomulikult esmaklassilised. 1″-tüüpi sensor 20.1 miljoni piksliga. 3″ 180 kraadi üles keeratav LCD-ekraan mis näitab pilti üliteravalt 1 228 800 px abil. Täiustatud on värinastabilisaatorit, mis nüüd on 5-suunaline. Aku vastupidavus on aga 30 kaadri võrra väiksem kui seni. 

Sony Cyber-Shot RX100 III kaamerat on poodidesse oodata juuni keskel. Kaamera eeldatavaks soovituslikuks jaehinnaks Ida-Euroopa turul nimetab Sony 850€. 

Sony RX100 III olulisemad tehnilised andmed (võrrelduna RX100 II kaameraga)

Sony RX100 III tootefotod