Oktoobrikuu viimasel esmaspäeval koos talveajale üleminekuga alanud “Manfrotto Ööfoto 2013” fotokonkursi ilusaimad, õudusaimad ja salapäraseimad öösel jäädvustatud tööd on välja valitud.
Ühtekokku esitati konkursile novembrikuu lõpuks rekordilised 962 fotot. Tööde hulgast võis leida nii pika kui ka lühikese säriajaga pildistatud fotosid ning väga loovaid ja originaalseid taieseid.
Nii suure hulga tööde läbi vaatamine ning analüüsmine oli žüriile (loodusfotograaf Sven Žacek, portreefotograaf Penelope Russak, foto- ja videograaf Toomas Ili) parjaks pähkliks, kuid taiesed said uuritud ning hinnatud.
Esimesest voorust pääses edasi 26 fotot, mis seejärel mikroskoobilise suurenduse alla võeti ning mille seast tänaseks esikolmik välja koorunud on.
Manfrotto Ööfoto 2013 esikolmik:
“Ilutulestik”. Autor: Arseniy Semyonov. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” esimene koht
Žürii liikme Toomas Ili kommentaar: “Pilt, mis tõmbab enda sisse! Oskuslikult valitud koht, võttenurk ja muidugi hetk. Tulemuseks süngelt lahe kaader.”
Auhinnaks: Manfrotto 055 CXPRO4 profistatiiv + 468MGRC4 kuulpea
“Wembly Flow”. Autor: Jaanus Jagomägi. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” teine koht
Žürii liikme Sven Žaceki kommentaar: “Ööpildid on tihti staatilised või pakub liikumist ainult pöörlev maakera, mis taevavõlvile täherajad joonistab. Siinses fotos on aga möllu kuhjaga, kollastes vestides kontrolörid pakuvad häid pidepunkte. Täiesti endasse imev foto, mis nõudis teistmoodi nägemist.”
Auhinnaks: Manfrotto 190CX3 statiiv + Manfrotto MH 054M0-Q2 kuulpea
“Kurva lõpuga öine serenaad”. Autor: Jan Lepamaa. Fotokonkursi “Manfrotto Ööfoto 2013” kolmas koht
Žürii liikme Penelope Russaku kommentaar: “Kurva lõpuga öine serenaad” on pilt, mis jäi teiste hulgast kohe silma. Imeilus, romantiline ja nukker kaader, mis tõmbab vaataja endasse ja mille jaoks autor on osanud leida väga sobiva pealkirja.”
Auhinnaks: Manfrotto 560B-1 üksjalg + Manfrotto Veloce VII fotokott
Nikon D5300 saabus nädala alguses Photopointi ning nagu tavaks on saanud, võtame me siis ajaveebis selle ka karbist välja, uurime, puurime ning anname omapoolse kriitilise hinnangu antud kaamera kohta. Mis loom see D5300 siis on? Võiks ju öelda, et D7100 väiksem variant, kuid reaalsuses on hoopis väikese facelift’i saanud Nikon D5200. Kaamera on selline, mida võiks endale valida tõsised Nikoni fännid vanema D5100 või D3100 asenduseks, kuid esimese kaamerana soovitaks samas hinnaklassis olevat Canon EOS 700D‘d või Pentax K-50‘et. Miks ka mitte natuke paindlikumat hübriidkaamerat Sony NEX tootesarjast või Fujifilm X seeriast. Antud hinnangu põhjustest võite lugeda samases artiklis natuke allpool.
Tähtsaimad tehnilised andmed:
24,2 megapikslit 23,5 × 15,6 mm (APS-C) CMOS sensor eemaldatud optiline madalpääsfilter |
Nikon Multi-CAM 4800DX faasituvastusega teravustamissensor 39 teravustamispunkti (neist 9 rist-tüüpi) |
EXPEED 4 pildiprotsessor |
Säriajad 1/4000 – 30 sek |
Videosalvestus: 1920 × 1080 50p 1280 × 720 50p 640 × 424 25p |
12 või 14bit NEF (RAW fail) |
3,2 tolline Vari Angle LCD 1037000 pildipunkt |
AV väljund, miniHDMI, 3,5mm mikrofonisisend |
WiFi IEEE 802.11 b/g |
Integreeritud GPS |
Aku vastupidavus kuni 600 kaadrit |
Mõõdud: 125 × 98 × 76 mm Kaal: 480 g (ainult kere) |
Seletame natuke neid numbreid ka lahti. 24,2 megapiksline sensor on pisike edasiminek eelmise põlvkonna 24,1 juurest, kuid suurimaks boonuseks on eemaldatud madalpääsfilter, mis annab kaadrile teravust ning detailsust juurde.
Võrreldes D5200′ga on teravustamissensor täpselt sama ning sellel rindel pole muudatusi üldse. Sama on ka katikuga, mis on jäänud 1:1′le sama.
Suuremaks boonuseks on EXPEED 4 pildiprotsessor, mis võimaldab ühe kaadri võrra kiiremat sarivõtet (varasema nelja kaadri asemel nüüd kuni 5 kaadrit/sek) ning ka 1920 × 1080 50p videosalvestust.
Muudetud on ka ekraani natuke. Varasema 920000 pildipunkti asemel on nüüd pisut üle miljoni. Midagi suurt see juurde ei anna otseselt, kuid paberil näeb kena välja. Kahju, et ekraani puutetundlikuks ei tehtud.
GPS lisamine on omaette nali – signaali külmalt kinni püüdmine võtab kohati liiga kaua aega. Kui sa kaamerat koguaeg sees hoiad, siis on hea, muidu… kasu sest pole.
WiFi on teine natuke küsimärgiga koht. Tegemist on põhimõtteliselt integreeritud WU-1 adapteriga. Selle kaudu saab läbi Nikoni rakenduse pilte nutitelefonisse laadida ning sealt maailmaga jagada, kuid distantspäästikuna kõige paremini ei toimi. Sellest allpool juba natuke pikemalt.
Mõõtudest on D5300 natuke kaotanud, võrreldes D5200 kaameraga ning ka saledamaks läinud. Uued peavad ikka peenemad ning kergemad olema, eks ole ju nii?
Pakendus, nagu Nikonil ikka, on kordi suurem, kui asju seal sees. Ikka meeletult suur.
PS: Pakendil on suur märge juures, et Nikon D5300′ga saab kaasa tasuta välgu. Sel on täitsa tõepõhi all – kauba peale saab Nikon Speedlight SB-300 välklambi. Selle kohta loe lähemalt siit.
Pakendis on iseenesest hulgim varandust, mis kõik ühele pildile ei tahtnud ära mahtuda.
Erinevad paberid ja muu varandus, mis karbis: Nikon School pääse algaja fotograafi kursusele, maakeelne kasutusjuhend, tasuta välgu täpsem info, ViewNX 2 tarkvara CD ning garantiitalong.
Ning loomulikult kogu muu tehnika: Nikon D5300 kaamera, Nikkor AF-S DX 18-55mm G VR objektiiv, kaabel arvutiga ühendamiseks, videokaabel, kaamerarihm, pildiotsija kate, EN-El14a aku ja akulaadija.
D5300 pakutakse esmalt kolmes värvis: must, hall ning punane (pildil neist must). Lisaks on baaskomplektidena saadaval hetkel AF-S DX Nikkor 18-55mm f/3.5-5.6G VR või AF-S DX Nikkor 18-140mm f/3.5-5.6G ED VR objektiiviga komplektid. Muud variandid tulevad ajapikku tootevalikusse juurde.
Disaini osas esmapilgul suuri muudatusi pole tehtud. Kui siis niipalju, et võtterežiimide nupp on toodud kaamera bajonetist vasakule Fn nupust allapoole.
Erinevate pesade ning liideste osas on D5300 tagasihoidlik. Vasakul küljel luugi taga peitub Lisaks USB/AV väljundile miniHDMI väljund, distantspäästiku sisend ning ka 3,5mm mikrofonisisend. Paremal on SD kaardi pesa. Teisalt vaadates – mida seda tüüpi kaamerast veel tahta.
Põhja alt leiab koha, kuhu saab aku sisse panna. EN-EL14a akust annab välja pigistada kuni 600 kaadrit (kui ei kasuta Live View’d, WiFi’t ega ka GPS’i). Võrdlemisi tagasihoidlik, kuid siiski normaalne tulem. Teisest küljest – antud kaamera on üles ehitatud Live View kasutamise ümber (pööratav ekraan, instagramilaadsed filtrid jms) ning neid käiku lastes kukuvad aku pügalad kiiremini kui kinnisvara hind buumi lõpus.
Erinevaid juhtnuppe on kaameral küllaga. Bajonetist vasakul (jätkuvalt taganpoolt vaadates) leiab välgu avamise nupu (olge mureta, välk kargab kõikides režiimides peale P, S, A ja M välja närviliselt ja kõige ebasobivamatel hetkedel), funktsiooninupu, mis vaikimisi muudab sensori tundlikkust, ning kõige all on võtterežiimide muutmise lüliti.
Tagumise külje juhtnupud on klassikaliselt Nikoni moodi ning egas siin midagi pikemalt kirjutada ei ole.
Pealmisel küljel on juhtnuppude loogika samamoodi muutumata kujul. Programmirattal leiab manuaal- ja poolautomaatrežiimidele lisaks erinevad stseeniprogrammid, eraldi valiku eriefektide jaoks jne. Live View lülitamiseks on vaja režiimiratta kõrval olevat hooba tõmmata. Esmapilgul tundub see ääretult ebamugav, kuid siiski harjumuse asi.
Pean ära mainima, et erinevad juhtnupud annavad erinevat tagasisidet ning tagapaneelil olev neljasuunaline hoob on kohe eriti raske käiguga. Ma muidu ei viriseks sel teemal, aga antud noolestikku peab kasutama iga kord, kui soovid teravustamispunkte, valge tasakaalu, autofookuse režiimi jms muuta. Seega, kaamera ei ole mõeldud selle tegemiseks. Punkt.
Eespool mainisin ka juba, et ekraan on igatepidi pööratav. Liikumine on vaba ning saab keerata ka ettesuunas. Ülimugav variant näiteks selfie‘de tegemiseks. Tegelikult annab see paindlikkuse pildistada sellistes vaatenurkades, kus su käed või keha niisama ei paindu.
Ettepoole ekraanipildi keeramine on iseenesest tore, kuid niimoodi käigu pealt kaamera juhtimine on raskendatud. Ekraan oleks tõesti võinud puutetundlik olla.
Kasutajaliidese (kaamera menüüde ning info kuvamise) osas muudatused puuduvad. Selle kohta võib leida seletatavat materjali Lauri kirjutatud Nikon D5200 “karbist välja” artikli juurest. Siinkohal tekib vähemalt minul suur küsimärk – D5300 peaks olema natuke rohkem, kui algajale mõeldud peegelkaamera. Samas kasutusmugavus ning ergonoomika nii nuppude paigutuse kui ka menüüde osas jätab tõsiselt soovida. Vähemalt siis, kui sa tead, mida sa kaamerast tahad.
Tulles nüüd selle kaamera suurimate müügiargumentide juurde – GPS ja WiFi. Eelnevalt mainisin, et GPS suhteliselt kasutu. Nimelt on selle külmalt start pikk. Kui sa oled Panasonicu või Canoni kompaktkaameraga (rääkimata nutitelefonidest) ammu asukoha ära määranud, siis D5300 ikka veel mõtleb, millisel poolkeral tema hetkel asub.
WiFi integreerimine on 2013. aastal mooduvärk. Sa ei tee õiget kaamerat, kui sul seda pole, eks? EI, EI, EI. Kallis Nikon, võta õppust Canonilt (just EOS 6D näitel), Sonylt või näiteks Panasonicult. Miks ma nii ütlen? Sest nemad lubavad lisaks piltide laadimisele nutitelefonisse ka kaamerat täies mahus juhtida nutiseadmest. Mis kasu on mul WiFi distantspäästiku funktsioonist peegelkaameral, kui ma kaamera parameetreid eemalt seadistada ei saa? Pelgalt piltide vaatamine ning Facebook’i laadimine on peegelkaamera kohta ikka väga vähe.
Mingil põhjusel jäid selle kaamera juures tegelikult ette rohkem negatiivsed, kui positiivsed aspektid. Kaldun arvama, et probleemiks on suuresti selle kaamera võrdlemisi kõrge hind ning selle eest saadav läbimõeldamatu funktsionaalsus. Seda just aspektis, kus D5300 kere maksab 849 eurot, kuid Canon EOS 700D kere on “ainult” 729 eurot ning saab juurde puutetundliku ekraani ning parema juhtnuppude ergonoomika. Või siis Pentax K-50, mis on “kõigest” 599 eurot. Selle eest saab ilmastikukindla kere ning ülimugava kasutuskogemuse, ohverdada tuleb ainult juhtmevaba ühendus ning pööratav ekraan. Fujifilm X-M1 või Sony NEX-5T hübriidkaamerate sektsioonist on ka võimekamad ning tükkmaad mugavam kasutada. Rääkimata sellest, et need on ka kompaktsemad. Teisest aspektist vaadates – käi 300 eurot rohkem välja ning võta Nikon D7100 hoopis – saad kordi võimekama, mugavama ning parema peegelkaamera.
Arvestades Nikon D5200 mudeliga ütleks ma D5300 kohta hoopis, et tegu on D5200 GPS peegelkaameraga. Edasiminekud minimaalsed, kasutusergonoomika ikkagi võrdlemisi olematu. Samas peab nentima tõsiasja, et antud kaameral on olemas ka sihtgrupp (proovime nüüd mitte muiata, järgmisel lausel on tõepõhi taga). Nimelt, kui sa otsid kaamerat, millel oleks peegel, võimalikult palju stseeniprogramme, efektifiltrid ning sa ei ole huvitatud poolautomaatrežiimidest, siis see kaamera on just sinule. Kui sa muigasid selle lause peale või ei suuda seda enda peas kuidagi õigustada, siis vaata eelmises lõigus olevaid soovitusi.
Nikon D5300 peegelkaamerad Photopointis alates 849€
Olympuse korporatsioon tõi välja tarvarauuenduse oma ühele tõsisele tööriistale: Olympus OM-D E-M1 hübriidkaamerale. Sõna heas mõttes “haige” aparaadi käsitlemine muutub senisest mugavamaks ning mõnes olukorras paraneb ka pildikvaliteet.
Uusim tarkvara toob järgnevad muudatused:
- Lisatud kromaatilise aberratsiooni eemaldamise profiil uue Panasonic’s LUMIX G VARIO 14-140mm f/3.5-5.6 ASPH. POWER O.I.S. jaoks
- Parandatud pildistabilisaatori töö spordi- ja laste stseenituvastuse režiimides, samuti ka C-AF režiimis
- Parem pildikvaliteet live bulb režiimis, kui müraeemaldus on aktiivne
- Parandatud autofookuse toimimine
Ei saa öelda, et OM-D E-M1 oleks niisamagi aeglane kaamera. Kaugel sellest, see on kindlasti üks kiiremaid hübriidkaameraid, mis hetkel saadaval on. Parandatud automaatse teravustamise kiirus on antud juhul mitte hädavajalik (à la EOS M), vaid pigem kirss tordi kirsil.
Tarkvarauuendus on allalaetav ja paigaldatav spetsiaalse “Olympus Digital Camera Updater” rakenduse kaudu.
Allikas: dpreview.com / imaging-resource.com
Peaaegu kuu aega tagasi tegi Nikon saadavaks mitme fotokaamera tarkvarauuenduse. See lubas parandada aku vastupidavust ning teha täpsemaks allesjäänud laengu kuvamise. Tahes või tahtmata, pole veel selge, kuid tarkvarainseneride kavalalt koostatud uuendus paistab töötavat vaid Nikoni enda akudega. Salapärase mitteühilduvuse ohvriteks langesid ka kolmandate tootjate akutallad. Uuendus hõlmab Nikon D3100, D3200, D5100 ja D5200 peegelkaamerate ning P7700 kompaktkaamera akusid: Nikon EN-EL14 ning EN-EL14a.
Ametlikku kommentaari pole Nikon veel avaldanud ning tarkvara vigade paranduse nimekirjas analoogakude ühilduvust ei mainita. Siiski on mõned kolmandate tootjate akud säilitanud oma ühilduvuse ning töötavad sama hästi edasi. Samuti on mõni kasutaja suutnud edukalt paigaldada tarkvara varasema versiooni, mis on teoreetiliselt võimeline muutma teie aparaadi lihtsalt kallihinnaliseks klotsiks.
Seniks, kuni ametlikku selgitust või “viga” parandavat tarkvarauuendust avaldatud pole, soovitame jätta ülalmainitud uuendus sinnapaika.
Allikas: petapixel.com / nikonrumors.com
Mõnikord võib tekkida tunne, et tahaks pildistada ilusamaid fotosid, kui hetkel kasutatav mobiiltelefon või kompaktkaamera võimaldab. Sellisel puhul tuleks pilk heita peegelkaamerate või hübriidkaamerate poole. Mõlemad nimetatud kaameragrupid teevad ühtviisi kvaliteetseid pilte. Vahe on lihtsalt selles et peegelkaamerad on optilise pildiotsijaga suured ja professionaalse välimusega aparaadid. Hübriidkaamerad on aga tihti ilma pildiotsijata (kadreerimine toimub LCD-ekraani abil nagu kompaktkamaeratelgi) ning üsna kompaktsete korpustega aparaadid, mida saab kasutada ka manuaalrežiimis ja mille objektiivid on üldjuhul peegelkaameraobjektiividega võrreldes odavamad.
Selles artiklis võtan luubi alla 2013 aasta hübriidkaamerad. Nende hinnad algavad orienteeruvalt 400-st eurost ning lõpevad ligikaudu 2000€ juures. Jagame selle laia vahemiku viieks osaks ning vaatame, milline kaamera võiks nendes erinevates vahemikes olla see kõige parem. Selline, mida ma ise ostaksin ja mida ma ka enda sõpradele soovitada julgeksin. Siinsamas postituse lõpus on ka tabel, kuhu koondan iga kategooria võitja olulisemad tehnilised andmed. Läheme:
Parim hübriid hinnavahemikus 0-500€: Fujifilm FinePix X-A1. 549€
Selles hinnakategoorias võistlevad iga tootja kõige soodsamad ja lihtsamad hübriidkaamerad. Fujifilm X-A1 kõrval kuuluvad siia näiteks sellised aparaadid nagu Sony NEX-3N, Olympus Pen E-PM2, Panasonic Lumix DMC-GM6, Pentax Q7 jne. Kõik need aparaadid on mõeldud fotohuvilistele, kes on seni pildistanud kompaktkaameraga kuid sooviksid nüüd pildistada paremaid fotosid ilma eriliselt fotograafiasse süvenemata. Seetõttu on nende kaamerate menüüd ja nupud kohandatud selliselt, et nende manuaalrežiimis juhtimine ja üsna tavaliste seadete muutmine ei ole eriti mugav.
Fujifilm FinePix X-A1 tõuseb oma konkurentide seast esile eelkõige seetõttu, et suhteliselt soodsa hinna juures pakub see mugavat pildistamist ka avaprioriteet- ja manuaalrežiimis. See tähendab, et kui fotohuvilisel – kui ta soovib – on lihtsam fotograafiliselt areneda ja õppida järk-järgult oma kaamerat ka ise juhtima. Kaks valikuketast ja programmiratas, lihtne ja selge kiirmenüü ning FN-nupp teevad kaamera seadete muutmise ja särijuhtimise vaat et mugavamaks kui kallimatel hübriidkaameratel. Pildikvaliteedi poolest ei jää X-A1 maha Fujifilmi kallimatest hübriididest, 16-50mm OIS objektiiv on terava joonise ja hea värvieraldusega ning teravustamiskiirus vastab Fuji tipptasemele. Kõike seda arvesse võttes on Fujifilm X-A1 parim hübriidkaamera, mida 0-600 euroses hinnavahemikus osta võib.
Fujifilm X-A1 plussid:
- Väga hea hinna/kvaliteedi suhe
- Väga hea pildikvaliteet kõrgete ISO väärtuste juures
- Suurepärane 16-50mm kitobjektiiv
- Ilusate värvidega .jpeg failid
- Wi-Fi ühenduvus
Fujifilm X-A1 miinused
-
Panoraamrežiim puudub
- WiFi ei võimalda kaamera juhtimist juhtmevabalt
PEN E-PM-2 oma tippklassi pildisensoriga salvestab suurepärase kvaliteediga fotosid ja teravustab välkkiirelt. Selle kaamera suureks puuduseks on aga just see, et ka olulisemate seadete ja säriparameetrite muutmine on selle kaamera puhul väga kohmakas. See ongi mõeldud neile, kes kasutavad kaamerat peamiselt rohelisel režiimi. Kui sa usud, et sa jäädki rohelise peale, siis on hoopis E-PM2 sinu jaoks hea valik kuni 600€ hübriidkaamerate seas.
Parim hübriid hinnavahemikus 600-800€: Sony NEX-5T. 699€
Sony NEX-5T tugevuseks konkurentide ees on selle pisike korpus. Hoolimata suurest APS-C mõõdus pildisensorist on NEX-5T imepäraselt õhuke kaamera. Varustatuna väga kompaktse 16-50 mm objektiiviga (ainult Panasonic pakub Sony kõrval sellist laadi pisikest kitobjektiivi) on NEX 5T ihaldusväärne komplekt kõigile, kes tahavad paindlikku, pisikest, ilusaid pilte pildistavat fotoaparaati.
Kompaktsusest hoolimata on NEX-5T kaaamerat mugav hoida – seda tänu suurele ja mõnusalt kummeeritud käepidemele. Kaameral on kaks valikuketast – üks kaamera peal, teine tagaküljel – ning üks muudetava funktsionaalsusega Fn nupp. 16 MP CMOS sensor pildistab ilusaid kirgaste värvidega pilte, mida on hea vaadata hea kontrastsusega puutetundlikult LCD-ekraanilt Viimast saab kallutada kasvõi 180 kraadi ulatuses ülespoole. Nagu kõik Sony kaamerad, on ka see siin varustatud muljetavaldavate režiimide ja võimalustega – 10 kaadrit sekundis sarivõte, Sweep Panorama panoraamrežiim, DRO ja HDR režiimid. Miinuspoolelt peab kindlasti ära märkima Sony NEX menüü, mis ei ole kogenud pildistaja jaoks just väga kasutajasõbralik.
Sony on suutnud pigistada pisikesse korpusesse kõik vajaliku paindliku pildistamise jaoks. Koos 16-50mm suumobjektiiviga on NEX-5T mugav ja võimas kaamera, mille võib auga pärjata parimaks hübriidkaameraks hinnavahemikus 600-800€.
Sony NEX-5T plussid:
- Mugav käes hoida
- Väga kompaktne 16-50mm objektiiv (ja kaamera ise)
- Hea pildikvaliteet ja värvid
- 10 fps sarivõte
- Pildistamisel kiire
- WiFi ja NFC
Sony NEX-5T miinused
-
16-50mm objektiiviga esineb silmnähtav vinjenteerumine
- Müraeemaldus JPG failide puhul on väga tugev
- NEX menüü on ebamugav kasutada
- Sisseehitatud välklampi ei ole
Parim hübriid hinnavahemikus 800-1200€: Panasonic Lumix GX7. 1049€
Panasonic GX7 on ilma kahtlusteta üks 2013. aasta parimaid fotokaameraid. See rahuldab kõik tõsisema fotohuvilise vajadused ning sobib hästi profifotograafile pisemaks pildistamismasinaks. Erinevalt soodsama klassi hübriidkaameratest on GX7 aparaadil sisseehitatud elektrooniline pildiotsija. Seda saab seada nurga alla ning selles olev ekraan on tippklassi lahutusvõimega ja suur. Ka nurga alla seatav puutetundlik LCD-ekraan on väga hea lahutusvõimega ja seetõttu ilusa pildiga nii kadreerimisel kui ka pildistatud fotode vaatamisel.
Panasonic GX7 tugevuseks on just see, et palju tippklassi omadusi on pigistatud kokku üsna kompaktsesse ja väga hea koostekvaliteediga korpusesse. See on aparaat, mis näitab oma kompaktsuse ja kasutamismugavusega koha kätte paljudele peegelkaameratele. Kui sa GX7 kaamera kätte võtad, tunned sa kohe, et tegemist on kalli ja kvaliteetse profikaameraga. Ülimugavad valikukettad on nii kaamera esi- kui ka tagaküljel. Samuti on pildistajal võimalik kaamerat paindlikult omaenda soovide järgi seadistada.
Erinevalt Sony NEX-5T kaamerast on siin viidatud Panasonic GX7 varustatud tavalise, suurema 14-42mm objektiiviga. Ideaalse komplekti moodustab see kaamera aga LUMIX G X VARIO PZ 14-42mm f/3.5-5.6 ASPH standardsuumiga või hoopis üliõhukese 20mm f/1.7 ASPH fiksobjektiiviga.
Panasonic GX7 plussid:
- Väga hea pildikvaliteet kõrgete ISOde juures
- Focus Peaking funktsioon abistab teravustamisel
- Suurepärase lahutusvõimega nurga alla seatav elektrooniline pildiotsija
- Kaamerasisene värinastabilisaator
- WiFi võimaldab kaamerat juhtida nutitelefoniga
Panasonic GX7 miinused
-
Vali katikuheli pildistamisel
- Värinastabilisaator ei tööta videorežiimis
- Aku vastupidavus võiks olla parem
Parim hübriid hinnavahemikus 1100-1600€: Fujifilm FinePix X-E2. 1299€
Fujifilm X-E2 on koos 18-55mm f/2.8-4 komplektobjektiiviga 250€ võrra kallim, kui eelmises hinnaklassis võitjaks pärjatud Panasonic GX7. Omaduste ja võimaluste poolest on need kaks aparaati aga samast klassist ja konkureerivad üksteisega. Fujifilm tõuseb siin esile eelkõige kahe omaduse poolest. Esimeseks on see ilus retrostiilis disainiga korpus. See on oluliselt suurem kui GX7 kere ja oma välimusega tõmbab pilku nii poelettidel kui ka pildistajate pihus.
Teiseks oluliseks erinevuseks – kõikidest hübriidkaameratest – on viis, kuidas kaamera säritust juhtida saab. X-E1 peal ei ole nimelt programmiratast, millest saaks valida Av, Tv, Custom jne režiime. Selle asemel on kaamera peal vanade peegelkaamerate eeskujul ratas säriaegadega. Avaarvu saab aga muuta objektiivi ümber olevast avarõngast.
Kui soovid näiteks pildistada avaprioriteedis, käristad säriajaketta automaatsesse asendisse ja sead objektiivi pealt ava. Kui tahad pildistada säriajaprioriteedis, käristad avarõnga automaatse peale ja muudad kaamera pealt säriaega. Manuaalse pildistamise jaoks tuleb mõlemad kettad automaatsest asendist eemaldada ja täisautomaatika töötab siis, kui mõlemad kettad on automaatses asendis. See on Fujifilm X-E1 peamine erinevus kõigist teistest hübriidkaameratest. Selline särijuhtimine võimaldab intuitiivset kaamera juhtimist ja on meeltmööda eelkõige tõsisemalete fotohuvilistele ja vanakooli peegelkaamerate nostalgiat igatsevatele fotograafidele.
Fujifilm X-E2 plussid:
- Väga hea koostekvaliteet. Mugav pildistada.
- Hea lahutusvõimega elektrooniline pildiotsija
- Mugav särijuhtimine klassikalisel moel
- Hea pildikvaliteet (objektiiv + exr sensor)
- WiFi
Fujifilm X-E2 miinused
-
Hinnatasemelt soolasem kui teised sama klassi kaamerad. Objektiivid on küll kvaliteetsed aga ka kallid.
- Automaatne värvustasakaal jääb keerukamates tingimustes hätta
- Üle WiFi ei saa kaamerat nutitelefoniga juhtida
Parim hübriid hinnavahemikus 1600-∞€: Sony Alpha a7. 1799€
Kõikide hübriidkaamerate kuningas on siin. Sony a7. Koos 28-70mm kitobjektiiviga maksab see Photopointis 1799€. Miks sony a7? Sest see on maailma ainuke täiskaadersensoriga hübriidkaamera. Ning enamgi veel – see on kõige soodsam täiskaadersensoriga kaamera, maailmas. Rohkem põhjendusi polegi tarvis.
Muidugi võib siin tähelepanelikumal lugejal tekkida küsimus – miks ei ole kõige paremaks hübriidkaameraks nimetatud Sony A7 paariline Sony A7R?! On sel ju 24 MP sensori asemel koguni 36 MP sensor. Vastus on lihtne – Sony A7 kaamera hinna ja kvaliteedi suhe on märksa parem kui A7R kaameral. Lisaks on A7R aparaadil aeglasem autofookus ja valjem katikuklõps. Saatuse tahtel pildistasin terve õhtu hämaras A7R kaameraga ning olin kaadri kiirelt teravaks saamisega üsna hädas. Pole kahtlust, et A7 oma Hybrid AF süsteemiga teravustab paremini. 24 MP suurused fotod on enamike jaoks ka enam kui piisavad.
Sony A7 võib kroonida 2013 aasta parimaks hübriidkaameraks. Üks märkus siiski veel oleks…
Sony A7 plussid:
- Täiskaadersensor kompaktses korpuses
- Soodsain täiskaadersensoriga kaamera
- Esmaklassiline pildikvaliteet
- Kiire autofookus
- Väga hea filmirežiim
- Suur ja hea lahutusvõimega pildiotsija
Sony A7 miinused
-
28-70mm kitobjektiiv jääb sellise kaamera jaoks pimedaks. Kõrvale tasb võtta 35mm f/2.8 fiks.
- Sisseehitatud välklampi ei ole
- Madal aku vastupidavus
Olulisemate tehniliste andmete võrdlus
Fujifilm X-A1 | Sony NEX-5T | Panasonic Lumic GX7 | Fujifilm X-E2 | Olympus OM-D E-M1 | Sony Alpha 7 | |
Hind PP-s | 549€ | 699€ | 1049€ | 1299€ | 1699€ | 1799€ |
Sensor | 16 MP CMOS, APS-C | 16 MP CMOS, APS-C | 16 MP CMOS, Four Thirds | 16 MP CMOS, APS-C | 16 MP CMOS, Four Thirds | 24 MP CMOS, Täiskaader |
ISO | 200-6400 | 100 – 25600 | 125 – 25600 | 200 – 6400 | 100 – 25600 | 100 – 25600 |
Autofookus | Kontrasttuvastus | Kontrast- ja faasituvastus | Kontrasttuvastus | Kontrast- ja faasituvastus | Kontrast- ja faasituvastus | Kontrast- ja faasituvastus |
LCD-ekraan | 3″, 920 000 px | 3″, 921 600 px | 3″, 1 040 000 px | 3″, 1 040 000 px | 3″, 1 037 000 px | 3″, 1 230 000 px |
Puuteekraan | Ei | Jah | Jah | Ei | Jah | Ei |
Pildiotsija px | - | - | 2 764 800 | 2 360 000 | 2 360 000 | 2 359 000 |
Pildiotsija suurendus | - | - | 1,39x | ? | 1,48 x | 0,71 x |
Maks. säriaeg | 1/4000 sek | 1/4000 sek | 1/4000 sek | 1/8000 sek | 1/8000 sek | |
Välklamp | Sisseehitatud | Eraldi kaasas | Sisseehitatud | Sisseehitatud | Eraldi kaasas | Ei ole |
Sarivõte | 5,6 fps | 10 fps | 5 fps | 7 fps | 10 fps | 5 fps |
Filmirežiim | Full HD, 30p | Full HD, 60p, 60i, 50p, 50i, 30p, 24p | Full HD, 60p, 30p | Full HD, 30p | Full HD, 60p, 60i, 50p, 50i, 30p, 24p. | |
WiFi | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah | Jah |
Ilmastikukindel korpus | Ei | Ei | Ei | Ei | Jah | Jah |
Kaal | 330 g | 276 g | 402 g | 350 g | 497 g | 474 g |
Mõõtmed | 117 x 67 x 39 mm | 111 x 59 x 39 mm | 123 x 71 x 55 mm | 129 x 75 x 37 mm | 130 x 94 x 63 mm | 127 x 94 x 48 mm |
Kokkuvõte
Kui hübriidkaamerad 5 aastat tagasi turule tulid, olid need mõeldud peamiselt algajale fotohuvilisele, kes soovib vahetada oma kompaktkaamera välja parema pildikvaliteedi kuid kompaktse korpusega aparaadi vastu. Siis oli hübriidkaamera ideeks olla pisike ja kasutajasõbralik. Nüüdseks näeme, et hübriidkaamera on muutunud peegelkaamerate kõrval täiesti arvestatavaks ja vaat et sama suureks kaameragrupiks. Soodsate-pisikeste hübriidide kõrval teevad üha tugevamalt ilma suuremad ja väga võimekad aparaadid, mis on suunatud tõsistele fotohuvilistele ja professionaalidele.
Senimaani on ärevamaid pildistajaid peegelkaamerate küljes hoidnud optiline pildiotsija, mida tihti elektroonilisele eelistatakse. Viimaste aastatega on aga elektrooniliste pildiotsijate kvaliteet muutunud nii heaks, et veebiruumis on märgata nende üle aina vähem nurinat. Pigem tõstavad pead arvamusliidrid, kes kiidavad elektrooniliste pildiotsijate hüvesid. Samuti on arenguhüppe teinud hübriidkaamerate autofookuse kiirus – faasituvastusega pikslite lisamine pildisensorile on teravustamiskiiruse vahet peegelkaameraga võrreldes oluliselt vähendanud. Me ei ole veel päris sealmaal, kus hübriidkamaerad oleksid üldpildis peegelkaameratest paremad ja populaarsemad. Pange tähele: kahe aasta pärast on selles hübriid-peegel vastuseisus pooled vahetunud.
Ükskõik millise hübriidkaamera sa siit ülalt endale fotomasinaks valid – võid olla kindel, et see teeb sama häid või veel paremaid pilte kui samas hinnaklassis olev peegelkaamera. Ja loomulikult paremaid, kui kompaktkamaera (rääkimata nutitelefonist). Need on 2013 aasta parimad hübriidkaamerad: