Nüüd saadaval: Tamron 35-150mm f/2.8-4 Di VC OSD objektiiv Canoni peegelkaameratele
autor: Elise Ader

 

Täiskaader peegelkaameratele mõeldud telesuumobjektiiv Tamron 35-150mm F/2.8-4.0 Canonile on Photopointis nüüd saadaval.

Taskukohast objektiivi iseloomustab valgusjõuline ava f/2.8-4.0 ja integreeritud optiline värinastabilisaator. Objektiiv katab ära fookuskauguste vahemiku 35-150 mm, mis tähendab, et see sobib kasutamiseks väga erinevates valdkondades ja oludes. Kompaktne objektiiv sobib hästi ka igapäevaselt kaasaskantavaks objektiiviks, et jäädvustada perepilte, loodust või võtta see endaga seljakotis hoopis reisile kaasa. Fookuskauguste vahemik on  meelepärane kindlasti ka portreefotograafidele, kuna objektiiv lubab pildistada küllalt kitsastes oludes aga kasutada seda ka teletoruna.

 

 

Uue 35-150mm f/2.8-4 objektiivi lähim teravustamiskaugus on 45 cm (kogu suumi ulatuses) ning sellel on kahe mikroprotsessoriga teravustamismootor, mis tagab kiire ja täpse autofookuse. Optilises konstruktsioonis on nii madala dispersiooniastmega läätsed kui ka asfäärilised elemendid, mis viivad Tamroni sõnul optilised moonutused miinimumini. Alles natuke aega tagasi saabus meie lattu ka sama objektiiv Nikoni kaameratele.

 

Vaata uut Tamron 35-150mm objektiivi Photopointi veebipoes>>

 

The post Nüüd saadaval: Tamron 35-150mm f/2.8-4 Di VC OSD objektiiv Canoni peegelkaameratele appeared first on Photopointi ajaveeb.

Legendaarse Tamron 18-270mm PZD suumobjektiivi uusversioon on 58% soodsam
autor: Jürgen Veerme

Unusta jalgadega suumimine ja varusta fotokott Tamron AF 18-270mm f/3.5-6.3 Di II VC PZD TS objektiiviga, mis on juulikuus müügil enneolematu soodushinnaga 249€ (tavahind 599€). 

Tamron 18-270 PZD TS B008TS

Tegemist on legendaarse 18-270mm f/3.5-6.3 Di II VC PZD reisiobjektiiv edasi arendusega, mille raames suurepärane sisu sai ka väliselt kauni disaini. Varasem kuldne nimerõngas asendati hõbehalliga ning lisaks uuendati ka teravustamisrõnga ning suumirõnga kummikatteid. Objektiivi eesmisele elemendile lisati fluoriinvääristus, mis tagab vee ja õli hülgavuse ehk hoiab mustuse ja sõrmejäljed klaasist eemal. 

Uus objektiiv vasakul, vana objektiiv paremal:

tamron-18-270-003-b008ts

tamron-18-270-002-b008

Nii 18-270mm PZD TS kui teiste Tamron supersuumide suureks eeliseks on mugavus ja kiirus pildistamisel, sest objektiivi ei ole vaja vahetada â€“ tüütu tegevus, mille käigus võib hea hetke koguni maha magada. Ka sobib supersuum oma kerge kaalu ja väikeste mõõtmete tõttu hästi reisile kaasa võtmiseks. Täpsemat erinevate Tamron supersuumide võrdlust saad lugeda siitsamast ajaveebist ›

 

לlisoodne Tamron 18-270mm PZD TS supersuum veebikaubamajas›

The post Legendaarse Tamron 18-270mm PZD suumobjektiivi uusversioon on 58% soodsam appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nüüd saadaval: musta lehega fotoalbumid
autor: Elise Ader

Võib-olla oled märganud, et fototöötlusprogrammides kasutatakse piltide taustana reeglina tumedat tonaalsust (halli või musta). Ja seda mitte juhuslikult või moepärast. Nimelt on tõestatud, et fotod näevad hallil ja mustal taustal paremad välja. 

Seega kui Sa oled endale eeskujulikult terve posu paberpilte välja trükkinud ja avastanud, et fotoalbumites on ruumiga kitsas kätte jõudnud. Siis meil on Sulle midagi erilist pakkuda – musta sisuga fotoalbumid, mis toovad pildid paremini esile, kui klassikalised valge sisuga albumid. Nii 100 kui ka 200 pilti mahutavad mustade lehtedega fotoalbumid on kolmes erinevas värvitoonis Photopointis  nüüd saadaval.

Albumeid on kahte tüüpi: suuremad ja väiksemad. Vastavalt suurusele mahutavad albumid endasse 100 või 200 10×15 mõõdus pilti. Väiksemasse albumisse mahub ühele lehele 1 pilt ja pildi all  on rohkelt kirjutamisruumi. Suurem album mahutab 2 pilti lehele ning olemas on ka pisut väiksem ruum kirjatööks. 



 

Tume taust annab võimaluse albumisse kirjutada isegi harilikuga nii, et hõbekarva süsi jääb paberile pidulik. Sealjuures tänu hariliku mitte-permanentsele olekule saab piltide asukohta albumis vahetada ja teksti alati muuta. Samuti on see fotoalbum hea koht, kus rakendada kõiki oma pliiatsitopsis vedelevaid sädelevaid pastapliiatseid ja markereid.  

 

 

Vaata uusi mustade lehtedega albumeid Photopointi veebipoes>>

 

The post Nüüd saadaval: musta lehega fotoalbumid appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nüüd saadaval: Nikkor Z 14-30mm f/4 S Nikoni hübriidkaameratele
autor: Elise Ader

 

Photopointi jõuab suvesoojas uusi objektiive nagu Vändrast saelaudu ning seekord on järg rõõmustada kõiki Nikon Z7 ja Nikon Z6 hübriidkaamerate omanike. Photopointis on nüüd saadaval Z bajonetiga kaameratele mõeldud objektiiv Nikkor Z 14-30mm f/4 S

Nikkor Z 14-30mm f/4 S on ülilainurk-suumobjektiiv, mis katab ära fookuskaugused vahemikus 14 mm – 30 mm, säilitades kogu suumi ulatuses ava f/4.  Lainurgast hoolimata on esiläätse pind üsna ebatavaliselt peaaegu tasapinnaline – see võimaldab objektiiviga kasutada ka 82mm-keermega filtreid.  Objektiiv on muuhulgas üks kergemaid (kaalub 485 g) autofookusega suum-objektiive, mida turult võib leida.

 

 

14-elemendiga objektiivi läätsed on kaetud erilise nano-kristall vääristusega, mis aitab ära hoida sisepeegeldusi ja esiläätsele kantud fluoriidvääristus tõrjub veepiisku ning võimaldab klaaspinda lihtsamini puhastada. Uus Z-bajonetiga süsteem võimaldab kompaktse suurusega objektiiviga saavutada kõrgekvaliteetse optilise jõudluse. 

Objektiivil on vaikne ja kiire autofookus, mistõttu sobib objektiiv ideaalselt ka selles osas eriti nõudlike pulmafotograafide ja -videograafide kätesse. Lai nurk teeb sellest ideaalse objektiivi ka erinevate sündmuste, näiteks kontsertide (isegi suurte orkestrite) jäädvustamiseks.  Nagu kõigil Z-seeria objektiividel, nii on ka selle uue tulija teravustamisrõngas seadistatav muutma ka teisi funktsioone. Objektiiv on disainitud vastupidavaks: tolmu- ja ilmastikukindlaks. 

 

Vaata uut objektiivi Photopointi veebipoes>>

 

The post Nüüd saadaval: Nikkor Z 14-30mm f/4 S Nikoni hübriidkaameratele appeared first on Photopointi ajaveeb.

Algajale fotograafile: kuidas manuaalrežiimis vältida ala- ja ülesäri tõttu ebaõnnestunud kaadreid
autor: Elise Ader

Algajad fotograafid sätivad tihti pärast esimese fotoõpiku läbi lugemist oma peegelkaamera või hübriidkaamera säritust endiselt katse-eksitus-meetodil. Teisisõnu  – teevad kontrollpildi, vaatavad tehtud pilti ekraanil ning muudavad siis vastavalt sellele säritust, nii et tunduks õige. Ja ilmselt kaamera esimestel kasutuskordadel keerates kontrollrattaid suvalises suunas ja teadmata eesmärgil. Või paremal juhul, vaadatakse säritust live-views ning sätitakse säritus silma järgi meeldivaks. See kilplaslik protsess võib esiteks tobedalt alt vedada ja teiseks ruttu ära tüüdata ning viia taandarenguni – tagasi automaatrežiimi kasutamise juurde.

Kuigi taandareng on ka areng, on ju ikkagi päris kurb, kui oled ostnud suure ja kalli kaamera kuid lõppude lõpuks ikkagi seda nagu nutitelefoni täisautomaatselt kasutad. Tegelikult on suure teooria taga ka lihtsad ja praktilised nipid, mis fotograafi rajal hoida aitavad. Edasijõudnud fototegelased pildi õnnestumist saatuse hooleks ei jäta. Ning siin tulevad mängu kaks olulist tööriista – histogramm ja säritusnäidik. Histogramm ja säritusnäidik on need võtmetegurid, mille abil su kaamera aitab saavutada õiget säritust. Selles artiklis vaatamegi lähemalt, kuidas neid õigesti lugeda.

 

Histogramm

Histogramm on kokkuvõtvalt öeldes pildi pikslite graafiline esitus. Vasak pool graafikust näitab musti toone ja varje ning parem pool valgeid toone ja highlight’e. Piigi/joone kõrgused näitavad vastavas toonis pikslite arvu – mida rohkem konkreetset tooni, seda rohkem on piksleid selles toonis ja seda kõrgem piik. Histogramm koosneb kokku 255-st vertikaalsest joonest (0 – must ja 255 – valge). Kui pildil pole suuri ülesäriga või alasäriga osasid (säritus on õige), asetsevad piigid graafikul üsna keskel. לlesäritatud pildi puhul on kuhi pigem paremale poole ja alasäritatud pildil vasakule poole “kaldu”. 

 

לlesäri histogrammil

 

Alasäri histogrammil

 

Normaalne säri

 

Haara kontroll

Histogrammi näed sa pärast pildi tegemist pildi infot vaadates ning ka hiljem arvutis töötlusprogrammiga pilti avades. Sealt saad ka histogrammi abil kontrollida, kas järeltöötlus muudab pildi särituse korrektsemaks. Et juba eos oma piltide üle kontroll haarata, tasuks aga teada, mis on säritusnäidik/särimõõdik. Täisautomaatsetes režiimides pildistades seda näidikut kasutada ei saa. Ning kaamera poolautomaatsetes režiimides (nt P, AV) on näidik koguaeg paigal, sest kaamera kohandab ise vastavalt muutetegurile särituse õigeks. 

Režiim M (manuaalne) – režiim, kus saab valida nii säriaja kui ava. See programm on ideaalne, kui tahad veenduda, et säritus on ideaalne ning kontrollida seda läbi säritusnäidiku.

 

Säritusnäidiku kasutamine

Nüüd jõuamegi lihtsa nipi juurde, mis Sind edaspidi palju aitama hakkab. Pildistamisel näed läbi pildiotsija või live-view’s pildistades ekraanil lihtsustatud histogrammi ehk säritusnäidikut. Kõik, mida selle puhul tuleb jälgida, on et liikuv/vilkuv punktike (ilmub, kui hoiad poole vinnaga sõrme päästikul) asetseks särituse sättimisel graafikul keskel ehk 0-punktis (proovi muuta säriaega ja ava ning vaata kuidas punktike reageerib). Kui vilkuv osa triivib näidikult üldse välja ja ennast enam ei ilmuta, võid olla kindel, et säritus on täiesti paigast.

 

 

Kui see on aga keskel, õnnestub ka säritus. Kui punktikest keskele saada ei õnnestu (näiteks on liiga pime), pead ilmselt muutma ISO tundlikumaks ja seejärel uuesti proovima.  Jälgi aga, et kui ISO on automaatika peal, ei läheks ISO-arv liiga kõrgeks ja ka seda, et käest pildistades säriaeg ei oleks liiga pikk. Misiganes parameetrit silmas pidades fotot tegema hakkad, jälgi, et säritusnäidik ütleks sätetele oma lõppsõna.

 

לlesäri – säritusnäidiku liikuv punktike paremal servas. On näha, et säriaeg on liiga pikk.

 

Alasäri – Punktike vasakul ääres. On näha, et säriaeg on liiga lühike.

 

Säritusnäidik täpselt keskel – säritus paigas.

 

Säritusnäidiku käsitlemise selgeks õppimine on lihtsam live-view-s. Seal saad jälgida, kuidas valgus muutub ja selle loogikale seetõttu kiiremini pihta. Hiljem leiad sama näidiku ka siis, kui asetad silma vastu optilist pildiotsijat ja vaatad kaamerasse sisse. Kui särituse kontrollimine selgeks saab, käib see juba nagu auto käiguvahetuski, ilma pikemalt pead murdmata unepealt. Ja nii ongi võimalik kontrollida, et ka kõige kiirematel võtetel ühtegi pilti vale särituse tõttu raisku ei läheks.

 

Kui pildid ikka veel päris nii välja ei tule nagu tahaks: 

 vaata mida uut saad juurde õppida fotokursus.ee lehelt>>

The post Algajale fotograafile: kuidas manuaalrežiimis vältida ala- ja ülesäri tõttu ebaõnnestunud kaadreid appeared first on Photopointi ajaveeb.

2 3 4 5 6 7 8 9 10