Välise välklambiga võib pildistada nii, et see välklamp on kaamera peal. Kuid välise välklambiga võib pildistada ka nii, et see on kaamerast eemal – näiteks portreteeritava taga või küljel. Selline välguga objekti valgustamine (mingist teisest suunast kui pildistamise suund) loob hoobilt ruumilisema ja huvitavama foto.

Kuidas aga seda välklampi kaamerast eemale saada, nii et lamp ikka välku ka teeks, ja mida selleks vaja on? Teisisõnu – mis oleks kõige lihtsam, töökindlam ja soodsam tehniline lahendus sellise pildistamisega algust tegemiseks? Neile küsimustele vastame seekordses Point TV videos. 

• Videos näidatud BIG Helios X välgupäästiku komplekt Photopoinis: 59,99€

Vaata kõiki Point TV videoid siit

Aastal 2003 esitles Pentax oma esimest veekindlat kompaktkaamerat Optio 33WR. See ruudukululine, 3,2 MP sensoriga klots tähistas Pentaxi veekindla digikaameraseeria algust. Eelmisel aastal esitletud Pentax WG-3 GPS tähistas aga selle seeria vormilist lõppu. Nüüd on teatepulk antud üle Ricoh’ ile ja meie ees on Ricoh WG-4 GPS.

Sisuliselt on Ricoh WG-4 GPS näol tegemist sellesama Pentaxi kuulsusrikka kaameraseeria 15-nda esindajaga. See on uuendatud ja täiustatud versioon eelmise aasta Pentax WG-3 GPS kaamerast. Kui päris aus olla, siis ongi WG-4 kõige silmapaistvamaks täienduseks kaubamärgi muutus: Pentaxi asemel Ricoh. Aparaadi tugev korpus on aastatagusega äravahetamiseni sarnane, pidades vastu pildistamisele kuni 14m sügavusel vee all, kukkumistele kuni 2m kõrguselt, raskusele kuni 100 kg ja pakasele kuni -10°c. Ka kaamera sisemus on senisega võrreldes identne, sest olemas on seesama taustvalgustusega 16 MP CMOS sensor, valgusjõuline f/2.0 ava ja 1cm makrorežiim. Tarkvaralisi täiustusi on siiski 2 – lisandunud on režiimid “Säriajaprioriteet” ning “User”.

Ricoh WG-4 GPS mudelist on olemas tegelikult ka ilma GPS-i ja eesmise ekraaniga pisut soodsam versioon Ricoh WG-4. Photopointi kauplustesse on aga jõudnud esmalt just need uhkemad – sisseehitatud GPS-mooduliga kaamerad. Nii sinises kui ka mustas versioonis. Siin all võtame karbist välja ja vaatame lähemalt sinist Ricoh WG-4 GPS veekindlat digikaamerat:

Ricoh WG-4 on tehniliste andmete poolest üllatavalt sarnane Olympuse uhke Stylus TG-3 kaameraga. Täpselt samade parameetritega on nii sensor, objektiiv kui ka LCD-ekraan. Samuti on mõlemal olemas säriajaprioriteet ja kasutaja poolt seadistatav režiim. Olympuse plussideks on sisseehitatud WiFi ja aku pikem vastupidavusaeg. Ricoh’i eelisteks võiks nimetada kiirema säriaja (1/2000 vs 1/4000) ning pisema korpuse. 

Ricoh WG-4 olulisemad omadused: 

• 16 MP 1/2.3″ taustavalgustusega CMOS sensor
• ISO 125-6400
• 4× optilise suumiga f/2.0 – F4.9 avaga objektiiv. Fookuskauguste vahemik 25-100mm
• Lähim teravustamiskaugus: 1 cm (suumi keskosas)
• Sarivõte: 2 kaadrit sekundis
• Fikseeritud 3″ LCD-ekraan, 460 000 pikslit
• 24 pildiprogrammi, Särirežiimid: Avaprioriteet, Programmsäri, USER, Intervallvõte, Digital Microscope jne
• Maksimaalne säriaeg: 4 sek (öövõtte režiimis). Minimaalne säriaeg: 1/4000 sek
• Videosalvestus: MOV formaadis (H.264 koodekiga) 1920 x 1080 (30p)
  • Audio: sisseehitatud stereomikrofoniga
• D-LI92 liitiumaku (kuni 240 kaadrit ühe laadimiskorraga)
• Sisseehitatud GPS
• Kaal (koos aku ja mälukaardiga): 236 g; Mõõtmed: 125 × 64,5 × 32 mm 

Ja siis loomulikult tugevat korpust iseloomustavad omadused:

• Veekindlus: kuni 14m sügavusel kuni 2 tundi
• Põrutuskindlus: kuni 2 m
• Talub kuni 100 kg survet
• Külmakindlus -10°C

Karbis on: Kiirjuhend paberil, tarkvara CD (Mediaimpression 3.6.2), Ricoh WG-4 GPS, aku, makrorõngas, karabiin, laadimisadapter ja USB-kaabel. 

WG-4 disain on silmapaistev ja jõuline – täpselt nagu aastatagusel WG-3 kaameral. Lilla ja rohelise värvi asemel on sel aastal aga valikus pisut klassikalisemad must ja sinine värv. Sinine on selline säravsinine, mis on erineva valguse käes pisut erineva tonaalsusega. Eks see jääb igaühe enda maitsemeele otsustada, kas disainiga on vint üle keeratud või mitte. Igal juhul võib kindel olla, et selline kaamera tõmbab oma eripärase ilmega pilke küll.

Ülal 2014. aasta Ricoh WG-4. Allpool 2013. aasta Pentax WG-3. Nagu näha, on aparaadid äravahetamiseni sarnased – välja arvatud värvitoon ja objektiivi juures olev logo. 

Needsamad kaks kaamerat tagaküljelt. Ka siin on korpus täpselt samasugune – ekraanilt on aga paista kaks olulisemat erinevust: WG-4 kaamerale (all) lisatud Tv ja USER režiimid.

Pentax WG-3 ekraan (ülal) on päris ära kraabitud, kuid pole ka ime sest see aparaat on muuhulgas käinud nii Antoni saapatalla all kui ka Afganistaanis. 

Kaamera all vasakul on akukambri luuk. See on varustatud kahe lukustusheebliga – selleks, et välistada akukambri juhuslik avamine. Lukustusheeblite lahtisest asendist antakse märku erkkollase värviga. Paremal pool on plastikust statiivikeere. Eks see siia rohkem moe pärast lisatud on, sest nõnda nurga peal ei ole statiiviplaadil ju erilist toetuspinda. 

Akukambrisse mahub nii aku kui ka mälukaart. Samuti on siia pigistatud kaks ühenduspesa – HDMI ja USB/AV. 

Aku laadimise jaoks on erinevad kaameratootjad üha enam hakanud komplektist väja jätma eraldiseisvaid akulaadijaid. Ka Ricoh WG-4 GPS kaamera aku laadimine käib mobiiltelefonide eeskujul: kaamera tuleb USB-kaabli ja adapteri abil otse vooluvõrku aheldada. Kui oleme ostnud kaamerale lisaaku, siis ei saa me näiteks ühte akut laadima pannes samal ajal teist kasutades pildistada. 

Tagaküljel asuvad nupud on mustrilise pinnaga ning ulatuvad kaamera korpuse tasapinnast keskmiselt enam väljapoole. Neljasuunaline suur nupp on kõrgemate äärtega ja seetõttu väga mugav vajutada. Ergonoomiliselt on aga miinuspooleks see, et tagakülg on täis nuppe ja pöidlale siin toetuspinda jäänud ei ole. Seetõttu on ühe käega pildistades (ekstreemsetes tingimustes täiesti aktsepteeritav pildistamisviis) oht kaameraga näiteks hoopis filmiklippi salvestama asuda. LCD-ekraan on keskpäraselt korraliku lahutusvõimega, kuid see-eest väga hea peegeldusvastase kattega.

WG-4 GPS peal on traditsiooniliselt sisse-välja lülitamise nupp ja päästik. Ergonoomilisust lisab nõgusus kaamera peal – see muudab mugavaks kaamera haaramise ühe käega – tänu sellele püsib aparaat kindlalt käes. Samuti on pildistamise ajal hea selle taha nimetissõrmi haakida. 

 Eraldi tähelepanu tasub pöörata uhkele lisaekraanile esiküljel. See kuvab kellaaega ning selle all kasutaja enda valikul kas õhurõhku või kõrgust merepinnast. Ülaloleval pildil on kuvama pandud kõrgus merepinnast: 74m. 

Kui kaamera on välja lülitatud, siis saab tagaküljel oleva suuminupu abil LCD-ekraani näitu muuta, kuvades kõrguse asemel õhurõhu. 

See ekraan on ka taustvalgustusega varustatud – taustvalgustuse sisse lülitamiseks tuleb vajutada päästikule siis kui kaamera on välja lülitatud. 

Komplektis on randmerihma asemel karabiin, mis näeb väga efektne välja. Kummist rõngad karabiini metallist osa ümber on selleks, et karabiin vastu LCD-ekraani kolksudes viimast ära ei lõhuks. Seetõttu peaksid need kummirõngad ideaalis olema just nurkadesse nihutatud.

WG-4 GPS kaameraga tuleb kaasa makrorõngas. Selle sees on keere, mistõttu saab seda soovi korral filtriadapterina kasutada. Kasutusjuhendi kohaselt on selle vidina esmaseks kasutusotstarbeks aga hoopis abistamine lähipildistamisel. Makrorõngas käib klõpsti objektiivi ümber…

… ja siis saab algust teha “tõsisema” makropildistamisega.  Nimelt on WG-4 kaameral “Digital Microscope” režiim, mis lubab pilte teha 1 cm kauguselt. Seesama rõngas hoiabki kaamerat just 1 cm kaugusel pildistatavast ning samal ajal valgustavad kaadrit ümber objektiivi asetsevad kuus LED-lampi.

LCD-ekraanil abistab pildistajat elektrooniline lood, mis näitab kaamera asendit nii küljelt-küljele kui ette-taha kallutades.

Tagaküljel asuva neljasuunalise nupu alumisele küljele “MODE” vajutades kuvatakse ekraanile pildiprogrammide valikud – kahes sakis. Siin on olemas näiteks režiim, mis pildistab intervallvõttena pildiseeria – pärastiseks arvutis kokku panemiseks. Samas on siin ka režiim mis pildistab intervallvõtte ja paneb selle automaatselt kohe kaamera sees kokku. Huvitaval kombel ei ole WG-4 pildiprogrammide seas aga panoraamrežiimi, mis WG-3 kaameral ju olemas oli. 

See-eest on Ricoh WG-4 kaameral olemas säriajaprioriteet. Seda saab kasutada näiteks juhtudel, kui soovite kiiret liikumist hästi teravana pildile saada – sel juhul tuleks valida võimalikult väike säriaeg. Või siis vastupidi – juhul, kui tahate jäädvustada efektset liikumist uduste joontena – sel juhul tuleks valida pigem suurem säriaeg. 

Säriajaprioriteedis kuvatakse ekraanile juhis, mis näitab, et säriaega saab muuta punase nupu abil. Kui muudes režiimides käivitab punane nupp video salvestamise, siis säriajaprioriteedis kuvab see ekraani paremasse serva säriaja skaala ning üles-alla nuppudega saab nüüd säriaega muuta. 

Peamenüü juures on huvitav see, et menüü alt jääb kadreering paistma. Menüüvalikud kuvatakse pisut tumendatud taustale, millelt kirjed hästi loetavad on. Tavaliselt on kaameratel peamenüüd musta värvi taustal ja seetõttu – kui me pildistamise ajal peamenüüsse mingit seadistust tegema läheme – tundub nendesse sisenemine pildistamisprotsessi liialt katkestav. Selline lahendus, nagu siin, tundub aga päris hea. 

Sisseehitatud GPS lubab salvestada kogu liikumistee (GPS logging). Samuti saab GPS-signaali kasutada selleks, et kaamera kella täpselt õigeks panna (või õigena hoida).  

Ülal parempoolsel fotol on näha menüüvalik nn otsetee-nuppudest. Kui WG-4 kaamera on välja lülitatud, siis saab vajutada kolmele sellisele “otsetee nupule”. Tagaküljel asuvale taasesitusrežiimi nupule vajutades lülitub kaamera taasesitusrežiimile, kus saab vaadata tehtud pilte ja videoid. Paar sekundit rohelisele nupule vajutades lülituvad sisse ümber objektiivi olevad LED tuled ning kaamerat saab kasutada taskulambina. OK nupust saab aga ekraanile kuvada kellaaja ja kuupäeva. 

Tegelikult on üks otsetee veel – kui kaamera on välja lülitatud, siis saab päästikule vajutades väikese eesmise ekraani valgustuse tööle lülitada – selleks, et näiteks pimedas kella vaadata. Taustvalgustus kustub umbes 5 sekundi möödudes. 

Ricoh WG-4 GPS on jätkuvalt üks paremaid veekindlaid kompaktkaameraid kogu maailmas. Kui sul on suvisteks rannaskäikudeks – või siis talvisteks suusaretkedeks – veekindla ja tugeva korpusega aparaati vaja, siis kaalu alternatiivide, nagu Olympus TG-3 või Canon D30 kõrval kindlasti ka Ricoh WG-4 veekindlat kaamerat.  

Panasonic on loonud uue lainurkobjektiivi Micro Four Thirds bajonetiga kaameratele. Suurt kära nad selle ümber ei teinud, vaid poetasid vaikselt tooterivisse. Tegemist on 15 mm objektiiviga (35 mm / täiskaadri ekvivalendina 30 mm) ning maksimaalne ava on sel f/1.7. Objektiiv ise on kompaktses metallkorpuses ning kaalub tühised 115 g.

Objektiiv kasutab teravustamiseks uuendatud samm-mootorit ning koostöös kaamera kiire autofookusega on tulemiks täpselt ning kiirelt teravustatud kaadrid. Omapäraks Leica DG Summilux objektiivi juures on ka see, et korpusel on nii AF/MF lüliti, kuid ka füüsiline avarõngas. 

Konstruktsioonilt on tegu objektiiviga, mil üheksa elementi seitsmes grupis. Kolm asfäärilist elementi korrigeerivad sfäärilist aberratsiooni ning geomeetrilisi moonutusi. Lisaks on klaasid vääristatud ka Nano Surface Coating vääristusega, et elimineerida sisepeegeldused ning varikujutiste teke.

Niipea uus objektiiv eraldi müügile ei tule, vaid on esialgu DMC-GM1 hübriidkaamerale Kit-objektiivis. Suveks lubatakse ka seda eraldi müügile nii hõbedase kui musta viimistlusega. Täpset hinda hetkel veel Maarjamaal öelda ei oska, kuid brittide juures on märgitud selle toru letihinnaks £549.99.

Pole mingi saladus, et Sony on endale eesmärgiks seadnud liidripositsiooni globaalsel kaameraturul. Kuigi sellise eesmärgi täitumine on hetkel veel kaugema tuleviku visioon, on selline positsioon faktiliselt ühes Ida-Aasia riigis juba saavutatud. Nimelt on uuemate majandustulemuste raportist selgunud, et Sony edestas Lõuna-Koreas Canonit vahetatavate objektiividega kaamerate müüginumbrite osas 0,1% võrra. Sony käes on seal nüüd selles turusegmendis 33.163% suurune osa.

Loomulikult ei ole 0,1% praktiliselt mingi näitaja ning muidugi on globaalsest domineerimisest asjad siiski päris kaugel. Sellegipoolest on aasta-aastalt märgata, kuidas Sony meeleheitlikud püüdlused ja investeeringud enda fototehnika arendamisse vaikselt üha enam vilja kandma hakkavad. Kuna Sony on oma fookusesse seadnud peegelkaamerate asemel hübriidkaamerad, on seda vilja hetkel rohkem Ida-Aasia riikide salvedes. Euroopas ja Ameerikas on tarbijad enam konservatiivsed ja uute kontseptsioonidega harjumiseks vajame me alati idamaa rahvast enam aega.

Canon on ikka veel väga tugevalt panustamas hübriidkaamerate asemel peegelkaamerate tootmisele – ning õige ka. Hübriidkaamerate alal võistlevad hetkel väga tugevate kaameratega päris palju tegijaid: Sony, Olympus, Panasonic, Fujifilm ja Samsung. Peegelkaamerate osas pakuvad Canonile arvestatavat konkurentsi aga ainult Nikon ja (pisut väiksemas mahus) Ricoh (Pentax).

Kuigi peegelkaamerate müügi ja kasumi osakaal ületavad globaalsel turul pea neljakordselt hübriidkaamerate tulemusi (vaata postitust “Hübriidkaamerate hinnad sigaodavad – müük tõusis veebruaris üleilmselt 33,7%“), peaks Canon tõsisemalt suhtuma hübriidkaameratesse ja enda EOS M seeriat jõudsamalt välja arendama hakkama. Ühel päeval võib selle jaoks olla lihtsalt liiga hilja.

Allikas: sonyalpharumours.com

Eelmisel suvel sain ma võimaluse proovida kõikide suuremate tootjate tippklassi kompaktkaameraid. Nende aparaatide seas oli ka Olympus Stylus XZ-2. Kogu juulikuu vältel kandsin seda aparaati endaga kaasas ning peegelkaamera – see suur ja raske pildimasin vedeles kodus töölaua peal.

XZ-2 oli minuga kaasas raiesmikkudel ja laatadel ja lihtsalt õues ringi tolgendades. Mulle meeldis selle kaamera välimus ja tugev, kvaliteetne korpus. Mulle meeldisid selle juhtnupud ja eriti rõngas objektiivi ümber – need muutsid pildistamise isegi manuaalrežiimis lihtsaks. Mulle meeldisid kaamera kiirmenüüd ja nurga alla seatav LCD. Ja mulle meeldisid selle kaamera pildistatud fotod. Võib vist tõepoolest tunnistada, et… mulle meeldis see kaamera. Isegi nii väga, et ostsin selle endale päriseks: maksin 549€ ja olen nii hinna kui kaameraga siiani rahul.

Seesama Olympus XZ-2 kaamera maksab nüüd 249€. See on aastatagusega võrreldes 300€ vähem. Mis võib olla sellise drastilise hinnalanguse põhjuseks? Olympus XZ-2 kaamera tuli turule 2012. aasta lõpul ning ilmselt plaanib Olympus peagi lagedale tuua selle uuendatud versiooni – XZ-3 kompaktkaamera. Enne seda on aga firmal vaja vanadest laojääkidest vabaneda. Nõnda ongi ka Photopointis olevad 23 (seisuga 15.aprill) XZ-2 eksemplari kõigi eelduste kohaselt viimased. 

Pealkirjas mainisin seitset põhjust, miks Olympus XZ-2 kaamerat suveks osta võiks. Tavaliselt reastatakse selliste põhjustena rabavaid tehnoandmeid nagu megapikslid ja valgusjõulisus. Mina seda ei tee. Vinged tehnoandmed ei ole põhjuseks, miks sa selle kaamera ostma peaksid. Põhjuseks on hoopis ilusad pildid, mida see sul pildistada võimaldab.

Seega ongi allpool kaheksa pilti ehk põhjust, pildistatud eelmisel suvel 549€ maksva Olympus XZ-2 kaameraga. Ma olen päris kindel et ka 249€ maksev XZ-2 teeb 2014 aasta suvel sama häid – kui mitte paremaidki pilte :)

Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/2.3, 1/200 sek; ISO 640.

Seda fotot pildistades oli õues juba päris hämar. Samas oli pilt täis liikumist. Kui sa oled hämaras ilma välklambita kiiremaid inimesi pildistanud, siis tead, et kompaktkaameraga tulevad pildid tavaliselt udused. Või halva kvaliteediga. Olympus XZ-2 kaameraga saab aga ilusa puhta ja terava pildi – mis sest, et sensori tundlikkus on ISO 640.

Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/4.5, 1/2000 sek; ISO 400.

Olympus XZ-2 kaameral on olemas foheline automaatrežiim. Samas on sel olemas ka see päris manuaalrežiim – nagu peegelkaameratelgi. Lisaks manuaalrežiimile on ka võimalus pildistada tavalise .JPG pildi asemel RAW faile. Kui jpg faili loomisel viskab kaamera palju värvus- ja heledusinfot ära, siis .RAW faili sisse salvestatakse kogu info ilma kadudeta. Nõnda saab fotode heledust ja värvitoone pärast pildistamist palju suuremas ulatuses muuta. Näiteks muidu liiga leledaks põlenud taevast välja tuua sama süngeid pilvemassiive, nagu tegelikult pildistades silmaga näha oli.

Selliste režiimide ja võimaluste olemasolu ei tähenda, et sa kohe neid kasutama hakkama peaksid. Kindlasti mitte – kui soovid, võid rahulikult ilusaid pilte ka rohelisel režiimil pildistada. Kui sul aga kunagi peaks tekkima soov natuke loomingulisema pildistamise saladustesse süveneda, ei pea sa hakkama raha kulutama kalli kamaera peale – Olympus XZ-2 aparaadil on kõik juhtimisvõimalused juba olemas. Keera vaid programmiratas “M” tähe peale.

Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/3.5, 1/50 sek; ISO 100.

Olympus XZ-2 kaamerat on mugav kõikjale kaasa võtta – näiteks suvel raiesmikule maasikaid korjama minnes. Võrreldes enamiku kompaktkaameratega on see muidugi märksa suurem. Võrreldes hübriid- või peegelkaameratega aga oluliselt pisem. Minu jaoks on see just see täpselt õige kaamera suurus. Piisavalt suur, et oleks mugav kindlalt käes hoida ja pildistada. Piisavalt väike, et mahuks ära taskusse või oleks mugav kanda rihmapidi seljas.

 Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/3.2, 1/50 sek; ISO 400

Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on kompaktkaameraga lähikaadreid lihtsam pildistada kui peegelkaameraga. Kompaktkaamera väiksema sensori tõttu on teravusulatus ka lähemalt pildistades suurem. Jälgige ka tausta, kus ebateravatel aladel joonistuvad välja kuusnurksed valgushelgid. Kui objektiivi ava rohkem lahti keerata, muutuvad need helgid ilusalt ringikujulisteks – nii, vagu allpool portreefoto taustal.

Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/5.6, 1/800 sek; ISO 100.

Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/2.5, 1/500 sek; ISO 100.

Olympus XZ-2 kompaktkaameraga saab pildistada nii, et pildistatav on terav aga taust mõnusalt udune. Ja mitte ainult udune, vaid ilusate ringikujuliste Bokeh-efektidega. Tavaliselt ollakse selliseid fotosid harjunud pidama ainult peegelkaamerate pärusmaaks. Olympus XZ-2 valgusjõuline aga ning tavalise kompaktkaamera omast suurem 1/1.7″ pildisensor teevad selle aga ka siin võimalikuks.

 Pildistatud Olympus XZ-2 kompaktkaameraga f/7.1, 1/250 sek; ISO 1600.

ISO 1600 on ükskõik millise kompaktkaamera jaoks juba tõsine proovikivi. Ka Olympus XZ-2 fotol on detailsust vähemaks jäänud – üldmulje on aga jätkuvalt väga hea.

Olympus XZ-2 kaamera ise – Photopointi kaupluses

XZ-2 kompaktkaamera sobib natuke tõsisemale fotohuvilisele, kes ka ise natuke pildistamise protsessis osaleda sooviks. Sellisele inimesele peaks XZ-2 meeldima eelkõige hästi käes istuva korpuse, praktiliste juhtnuppude, väga tõhusate kiirmenüüde, manuaalrežiimide, C1/C2 pildiprogrammide ja RAW faili salvestamise poolest.

Samas on XZ-2 kaameral palju pakkuda ka pisut fotokaugemale inimesele, kes lihtsalt ilusamaid fotosid pildistada soovib. Tavalisest suurema sensori, valgusjõulise objektiivi ja kahesuunalise värinastabilisaatoriga varustatud XZ-2 pildistab ilusamaid fotosid ka automaatrežiimis ja pildiprogrammides. Lisaks on sel kaameral olemas ka puutetundlik ekraan, mille peal on algajal lihtne muuta pildi heledust, kontrastsust, tausta udusust ja liikumise salvestamist ilma, et ta peaks üldse fotograafiasse süvenema. Selleks on automaatrežiimil spetsiaalselt ekraani paremas servas olemas värviline lisamenüü.

Olympus XZ-2 on parim kaamera, misa Photopointist hetkel 250€ hinnaklassis saada võib. Teised sama klassi ja võrreldava funktsionaalsusega kaamerad maksavad oluliselt enam (Panasonic LX7 399€; Sony RX100 549€; Canon G16 529€; Fujifilm X20 449€) Kui sul suveks head ja pisikest fotoaparaati vaja on, siis soovitan kiirelt tegutseda – enne kui need viimased XZ-2 mudelid otsa saavad.

Vaata Olympus XZ-2 kaamerat Photopointi veebipoes