Digitest.ee veebilehel ilmus täna ülevaade Canoni mõned kuud tagasi esitletud kompaktkaamerast IXUS 130 IS. See on aparaat, mis üllatab eelkõige oma väljanägemise poolest. Maksimaalne paksus 17,8 mm teeb sellest, metallist korpusega mudelist aegade kõige õhema IXUS-seeria digikaamera. 14.1 MP sensor, HD video ja optiline värinastabilisaator teevad sellest hea abilise pildistamiseks. Kui hea täpselt – sellest saab aimu rohkete toote- ja näidisfotodega palistatud ülevaatest Digitest.ee veebilehel.
Canon Digital IXUS 130 IS Photopointi veebipoes
Carl Zeiss annab teada, et on valmis meisterdanud uue valgusjõulise lainurkobjektiivi F-bajonetiga Nikoni kaameraile – Distagon T* 2,8/25 ZF.2.
Tegemist on ZF.2 seeria objektiiviga, mis oskab (erinevalt Distagon T* 2,8/25 ZF objektiivist) suhelda kaamerakerega elektrooniliselt. Praktikas tähendab see seda, et toimivad automaatne säriaja määramine, säriajaprioriteet- ja avaprioriteetrežiim ja objektiiviseadete automaatne lisamine foto EXIF-infosse. Teravustamine on korraldatud manuaalselt nagu Zeissi objektiividel ikka.
Soovituslikuks jaehinnaks Euroopas nimetab Zeiss 755,46 €
Zeissi ametlik pressiteade
Praegu on käes aasta kiiremad kuud. Pildistamist on oi-kui-palju ning korraga tahaks olla mitmes kohas. Nii nagu ma siin soovitusi jagan, talitan nende järgi ka ise – hiilisin möödunud kuul samuti kurvitsaid. Kohtasin juba tuttavaks saanud väiketülle ning tänavu sain enda jaoks kirja ka mõned uued liigid. Selleks olid naaskelnokk, kivirullija ja krüüsel. Kes otsib, see leiab! Meeldiv oli oma kirjakastist leida ka paar kirja, kus sain teada, et soovitustest on olnud kasu. Vähemalt kaks lugejat on saanud ilusate kurvitsapiltide võrra rikkamaks!
Vativaip
Juba mõnda aega on rabasid ning soid kaunistanud ilusad, valged tupp-villpead. Praegu on viimane aeg minna jäädvustama seda Looduse vaatemängu, sest varsti on see kahjuks läbi.
Lisaks „vatitupsudele“ on rabades ja rabametsades õide puhkenud sookail, mis meenutab kaugelt vaadates samuti tupp-villpead. Metsaalune on kutsuvalt valge, nagu oleks see jõulueelselt ehitud. Kogu see õitevalge kutsub pildistama.
Praegu tuleb arvestada vaid sellega, et rabades-soodes ja nende lähedal tehtud pildid tulevad kätte sõna otseses mõttes vere hinnaga. Sääsetõrjevahend leevendab natukene olukorda, kuid paarsada verejanust sääske Teie ümber tiirutamas on garanteeritud.
Tupp-villpea valged viljatupsud.
Linnulapsed
Juuni on linnuvanemate jaoks samuti väga kiire aeg. Linnulapsed kasvavad kiiresti ning nõuavad vahetpidamata süüa. See on hea aeg tegemaks näiteks heinamaa servas binoklivaatlust, et selgitada välja kus ja mis toimub. Sageli ronivad linnulapsed mõne toekama taime otsa, millelt nad ilusti välja paistavad. Sealt pudenevad nad aga alla sama kiiresti nagu küpsed õunad, kui kuulevad vanemate hoiatushüüdu. Siis kui olukord vaibub, on nad aga peagi tagasi taime vartel. Mina soovitan teha pool-lähivaatlusi ja/või pildistamist varjest, varjevõrgu või kaitsevärvi riide alt. Varjeks võib olla ka tavaline telk. Juhul kui proovite neid pildistada varjeta, siis varuge kannatust ning hoidke distantsi. Viimast saab aegamööda vaikselt vähendada, et tunni-paari möödudes sobivasse kaugusesse jõuda. Juhul kui on näha, et linnuvanem on teie kohalolekust häiritud, siis arvata on, et olete lastele liiga lähedal. Sellisel juhul tuleks koheselt vahemaad suurendada ja alustada nö otsast peale – ehk siis tasa ja targu. Mina kasutan heinamaal pildistamiseks sageli kaitsevärvi lina, mille all on hea vaikselt lähemale nihkuda. Liikuda oleks palju öeldud.
Kes on aga ujuv-varjega sina peal, siis sellel kuul on võimalus jälgida ka veelindude peretoimetamisi. Kajakatel, püttidel, laukudel ja paljudel teistel on koorunud või koorumas imearmsad, titekarvas pojad. Linnulaste pildistamine on aga üsna hell teema, seega soovin teile siinkohal looduse tunnetust ja ärge ületage piire! Pigem jutustav keskkonnafoto, kui lähivõte stressis linnulapsest.
Kadakatäks toitmas oma poegi, noorukeid.
Väike sulepall – naerukajaka tibu, loojanguhetkel. Vennad-õed olid pugenud juba voodi, sooja „teki“ alla.
Loomalapsed
Juunikuuks on rebasekutsikate põnnid juba piisavalt suured ning uudishimulikud. Nende väikesed käpakesed ning üha kasvav uudishimu kannab neid pesaurust üsnagi kaugele. Nüüd on aeg, kus tasub silmad lahti hoida ja kiigata sinna, kus need noored hakatised liikuda võiks. Ka rebasekutsikate pildistamisel tuleb hoida piiri. Ei tasu ära unustada allatuult olekut ning üks pildistamissessioon ei tohiks kesta üle tunni. Ideaalis vähem, et minimeerida oht, kus võite jääda vahele vanarebasele. Lapsevanemale vahele jäämisega võib kaasneda terve pere kolimine ja ka rebasekutsikatest olete te sellisel juhul samuti ilma. Juhul kui teile pole seal kandis teada teisi rebaseurge. Soovitan seda igaljuhul vältida!
Oma rebasekutsikate pildistamise käigud olen mina sättinud just kõige magusama valguse ajaks.
Kust neid leida võiks? Vaadata tasub põlluveerel paiknevate kivihunnikute juurde ja/või ka põlluäärsetesse metsatukkadesse. Aktiivsele pesakohale viitavad sissetallatud rajad, mänguplats, kuid ka näritud kondid, linnusuled ning väljaheited.
See rebasekutsikas võttis ette ligi 300 meetri pikkuse rännaku, avastades koduümbrust.
Toredat suve, tabamusi ning teravat silma! 
Adobe paiskas üleeile müüki oma fototöötlus- ja haldustarkvara Lightroom uue versiooni. Lightroom 3 ei too endaga kaasa nii suuri muudatusi nagu kaks aastat tagasi välja tulnud Lightroom 2 seda tegi. Graafiline liides ning selles navigeerimine on jäänud ülejoontes samaks, põhirõhk uue versiooni juures on Adobe sõnul olnud programmi kiirem toimimine.
Tähelepanuväärsemateks lisandusteks on kiiruse kõrval veel:
- Photoshop CS5-st tuntud kaamera objektiivi moonutuste automaatse korrektsiooni võimalus
- senisest parem müraeemaldus ja teravustamine
- videofailide haldamise võimalus
- senisest paremad piltide otse veebi üles laadimise võimalused
- kaamera suhtlemine Lightroom programmiga pildistamise ajal
- uus aken failide importimiseks.
Allpool nendest kuuest olulisemast lisandusest pisut lähemalt:
1. Kiirus
Programmi kiirem toimimine on Adobe sõnul olnud uue versiooni juures prioriteediks. Kiiremaks ei ole muutunud mitte fotode importimine või nende renderdamine, vaid just interaktiivne navigeerimine programmi enda sees. Tunnetatav on see kiirem toimimine näiteks siis, kui minna fotode haldamisrežiimilt (library) nende töötlusrežiimile (develop).
2. Kaamera objektiivi moonutuste automaatne korrektsioon
Paar kuud tagasi Photoshop CS5 programmis esitletud automaatne objektiivide geomeetriliste moonutuste ja värvimoonutuste korrektsioon on nüüd ka Lightroom 3-es. Kui vastavasse kastikesse linnuke klõpsata, eemaldatakse töödeldavalt fotolt automaatselt objektiivist tingitud geomeetrilised moonutused – paralleelsed jooned, mis (eriti väikeste fookuskauguste juures) jäävad fotol äärtes sisse-ja väljapoole kaardunuks, koolutatakse taas sirgeks. Selle protsessiga tuleb arvestada ka seda, et mida rohkem on jooni vaja koolutada, seda enam pildistatud kaadri äärtest fotopinda kaduma läheb.
Lisaks geomeetrilisele eemaldatakse pildilt ka vinjenteerumisefekt (samuti väikeste fookuskauguste puhul esinev kaadri servade ja nurkade tumenemine) ning kromaatiline aberratsioon (avaldub kontrastsete alade piirimail sinaka või punaka kumana).
Lightroom 3-s on juba olemas mõõdukas valik konkreetseid, Adobe poolt profileeritud Nikoni, Canoni ja Sigma objektiive, mille puhul see moonutuste korrektsioon hästi toimima peaks. Igaüks saab aga ka ise oma objektiive profileerida, et siis hiljem loodud profiili kasutades vastava objektiiviga pildistatud fotodelt moonutused kõrvaldada.
3. Senisest parem müraeemaldus ja teravustamine
Lightroom 3 digimüra eemaldus on samast klassist Photoshop CS5 omaga ning annab märksa paremaid tulemusi kui seni. Kõrge ISOga pildistatud RAW failide puhul, kus ei ole rakendatud kaamerasisest müraeemaldust, on fototöötlusprogrammi samalaadne funktsioon ülioluline.
4. Videofailide haldamise võimalus
Kui kataloogis või kaamera mälukaardil oli ka videofaile, siis jäid need Lightroom 2 versiooni importimisel lihtsalt ignoreerituks. Nüüd, kus iga tõsiseltvõetav digipeegel endas ka videofunktsiooni omab, ei saa Adobe seda enam lubada. Lightroom 3 korjab allikkaustast üles ka videofailid – neid saab programmis sildistada ja muul moel hallata. Vaadata ega töödelda neid aga programmisiseselt (veel) ei saa.
5. Senisest paremad piltide otse veebi üles laadimise võimalused
Lightroom 3 lubab kasutajail oma fotod Flickr pildipanga ikooni peale vedada, mispeale need siis (vastavalt kasutaja poolt tehtud seadistustele) avaldatakse. Lightroom 3ga kaasa tulev rakendusliides võimaldab ükskõik millisel pildipangal end Lightroom 3 programmiga samamoodi siduda.
6. Kaamera suhtlemine Lightroom 3 programmiga pildistamise ajal
Lightroom 3 teeb võimalikuks kaamera ja programmi kahepoolse suhtlemise pildistamise ajal. Nii saab kaamera ühendada arvutiga et siis pildistatud fotosid koha Lightroom`is suurelt ekraanilt hinnata. Lightroomi abil saab ka kaamera päästikule vajutada – muid seadistusvõimalusi läbi arvuti siiski (veel) teha ei saa. Selline integratsioon ei ole siiski võimalik kõikide kaamerate puhul – toetatud on rida Canoni ja Nikoni peegelkaameraid. Täielik hetkel toetatud kaamerate nimistu on siin.
7. Uus aken failide importimiseks
Failide importimisel avaneb senisest suurem ja võimalusterohkem täissuuruses aken. Seal saab senisest paremini määratleda failide nimesid, importimisel lisatavaid automaatkorrektsioone, silte ja muud taustainfot. Adobe sõnul on kasutajaile nüüd märksa selgemini arusaadav see, kust tema failid tulevad ka kuhu ning kuidas need lähevad.
Saadavus ja hind
Adobe Photoshop Lightroom 3 programmi saab alla laadida 30-päevase prooviversioonina. Täisversiooni saab Adobe.com veebipoest endale lunastada 301.29 euro eest, upgrade-versiooni eest küsitakse sealsamas 98,80 eurot.
Veebiruumis viimastel nädalatel levinud kõlakad Sony uutest digipeeglitest on olnud liiga igavad selleks et neid uskuda. Täna ei jäta aga Sony enam lootusteks ruumi – firma ametlikult esitletavad kaks uut digipeeglit α390 ja α290 on peaaegu äravahetamiseni sarnased oma eelkäijatega – mudelitega α380 ja α230.
Suuremad erinevused seisnevad seniste omaduste ja funktsioonide kombineerimises. Näiteks on mõlemal nüüd mugavam ja traditsioonilisem, Sony kallimatelt kaameratelt tuttav käepide. α290 aparaadil on aga seni α380 seest tuttav 14,3 MP CCD sensor. Video filmimise funktsiooni neil kaamerail ei ole.
Kahest uuest kaamerast võimekam mudel – α390 – vahetab välja senise olija α380. Viimasega võrreldes on uuel tulijal kõrgem ja mugavam käepide – see tingib ka 7 lisagrammi kaamera kaalus. Muid olulisi erinevusi eelkäijaga võrreldes ei ole. α390 peegelkaameral on värinastabilisaatoriga varustatud 14,2 MP sensor, sarivõtte kiirus 2,5 kaadrit sekundis, 2.7″ välja kallutatav ja pööratav LCD ekraan pikslite arvuga 230 400. Olemas on Live View režiim, 9 punktiga automaatne teravustamine ja ISO 100-1200.
α290 siirdub Sony kaamerahierarhiasse kõige odavama mudeli α230 kaaslaseks. Ka sellel on seniste odavamate digipeeglitega võrreldes mugavam käepide. Võrreldes α230 mudeliga on uuel kaameral suurema lahutusvõimega sensor – 14,2 MP CCD. Ilmselt tänu sellele peab aku CIPA testide kohaselt ühe laadimiskorraga 10 kaadrit vähem vastu. Muus osas on α290 ja α230 äravahetamiseni sarnased.
Sony α390
Sony α290
