Renee Altrov on üks igavesti nõudlik mees. Kevadel Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafia eriala lõpetanud fotograaf naljalt oma Canon EOS 5D ette mingit kolmanda objektiivitootja sodi ei topi. Kuna kõik veebist leitud ülevaated aga Tamroni uut profiklassi 24-70mm f/2.8 VC objektiivi kangesti kiitma kipuvad, tekkis Photopointi ajaveebil kange kihk järele uurida: mida arvab sellest värinastabilisaatori ja konkurentidest soodsama hinnaga objektiivist Renee. Kas seda tasub osta või ei? Kuidas on selle käsitlemine, pildikvaliteet ja teravustamiskiirus võrreldes Canoni 24-70mm objektiiviga? Nendele küsimustele ja veel paljudele muudele leiad vastuse Renee blogist. Asjalikust, ausast ja konkreetsest ülevaatest Tamroni 24-70mm f/2.8 VC objektiivi kohta.
Tamron 24-70mm f/2.8 VC Photopointis
Aasta eest esitles Nikon oma esimesi hübriidkaameraid Nikon 1 J1 ja Nikon 1 V1. Selle duo soodsam esindaja V1 saab täna järeltulija Nikon 1 V2 näol. Uue kaamera edasiarendused on pigem pealiskaudsemat tüüpi – seda nii otseses kui ka kaudses mõttes. Eelmise aasta mudeli V1 sarnaselt on nüüd ka J1 korpus valmistatud plastiku asemel metallist. LCD-ekraani mõõtmed on jäänud samaks kuid piksleid on sellel nüüd lausa kaks korda rohkem – igati tänuväärne uuendus, kuna kogu kadreerimine toimubki ju LCD-ekraani abil. Kolmanda olulisema saavutusena on programmirattale lisandunud uus “Creative Mode” režiim. See grupeerib enda alla kõik tarkvarapõhiselt pilte manipuleerivad pildistamisvõimalused nagu digifiltrid, panoraamvõte jne. Jätkuvalt ei ole programmirattale välja toodud PASM särirežiime kuigi on muidugi küsitav, kas see sellist laadi kaamera juures üldse vajalikki on. Oluline on ka Nikon 1 J1 kaamera hind, mis paistab tulevat märksa soodsam, kui eelkäija oma aasta tagasi. Soovituslik jaehind Eestis (10-30 mm objektiiviga) on 555€
Nikon 1 J2 olulisemad tehnilised andmed
- 10.1 MP, CX-formaadis (1″) CMOS sensor
- Expeed 3 pildiprotsessor
- Toetab kõiki CX-bajonetiga objektiive (hetkel saadaval 5 objektiivi) 2.7X äralõikefaktoriga; juurde ostetav V-bajoneti adapter lubab kasutada Nikoni peegelkaameraobjektiive.
- Sama hybrid AF autofookussüsteem nagu V1 ja J1 kaamerail
- Nii kere kui ka programmiratas on metallist
- 3-” LCD ekraan – 921 000 px
- Poolmanuaalsed särirežiimid ja manuaalrežiim, RAW faili salvestamine
- Säriajad: 30 – 1/16000 sek
- ISO ulatus: 100 – 3200, laiendatav kuni 6400
- Scene “Auto Selector” valib automaatselt sobiva pildiprogrammi
- Uus “Creative Mode” grupeerib loovad pildistusvõimalused nagu panoraamrežiim, värvieraldus, geomeetriliste muudatustega filtrid, HDR-režiim jne
- Sarivõte 10 fps (jätkuva autofookusega), 60 fps fikseeritud teravustamiskaugusega
- Sisseehitatud välklamp (sama nagu J1 mudelil)
- Full HD video 30p või 60i stereoheliga
- SD/SDHC/SDXC kaardipesa
- EN-EL20 liitiumaku
- Saadaval septembrikuus, Mustas, hõbedases, roosas, tumepunases ja oranžis värvitoonis
- Soovituslik jaehind: 555€ (koos 10-30mm kitobjektiiviga)
Lisaks tõi Nikon täna välja ka kaks lisatarvikut oma 1-seeria hübriidkaamerate jaoks. 1 NIKKOR 11-27.5mm f/3.5-5.6 objektiiv on küll lühema fookuskaugusega (30-74mm 35mm ekvivalendina) kui senine 10-30mm standardsuum. See-eest on aga uus objektiiv senisest 26% väiksem ning 28 % kergem – asjaolu, mis Nikon 1 seeria kaamerate juures vägagi olulist olli mängib. Teise uue lisatarvikuna esitleb Nikon 1-seeriale sobivat WP-N1 veealust kesta, millega saab käia sukeldumas kuni 20 m sügavusel vee all. Mõlemad lisatarvikud lubatakse turule tuua septembris. Soovituslikud jaehinnad Eesti turul on vastavalt 205€ objektiivi ja 795€ veekindla kesta eest.
Koos J1 hübriidkaameraga esitleb Nikon täna ka kompaktset supersuumi Nikon L610. Uus tulija laenab palju funktsioone ja omadusi seniselt Coolpix S8200 kaameralt. Need on L610 puhul asetatud suuremasse ja kumeramasse korpusesse, mille sees on peidus AA patareid ning peal üsnagi soodne hinnasilt.
S8200 sarnaselt leiame ka uue aparaadi seest 16 MP taustvalgustusega CMOS sensori, mis lubab tundlikkuseks seadistada ISO 100-3200. Üsnagi võimas 14x suumiga objektiiv on varustatud värinastabilisaatoriga, 3″ LCD-ekraan on aga hinnasildile vastavalt madala lahutusvõimega. Nikon L610 lubatakse turule paisata septembris. Kaamera tuleb mustas, hõbedases ja punases värvitoonis ning soovituslikuks jaehinnaks Eestis on 230€
Sony NEX seeria, Pentax K-01 ning Pentax Q on pealtnäha väga erinevad fotokaamerad. Siiski on neil ka vähemalt kaks ühist joont: esiteks kuuluvad kõik nimetatud aparaadid hübriidkaamerate klassi. Teiseks on kõigil, kes need endale Photopointist augustis soetavad, kasud räigelt sees. Kohe selgitan, kuidas.
Nimelt antakse kõikide Photopointist ostetud Sony NEX-seeria hübriididega kaasa kupong, millega saab tasuta osaleda Annika Metsla ning Rasmus Jurkatam`i fotokoolitusel. 4-tunnine intensiivne õpe katab NEX kaamerate kõik esmased käsitlemistehnikad ning fotograafia põhialused säritusest kuni valguseni.
Pentax K-01 ja Pentax Q kaameratega koolitust kaasa ei saa. See-eest on need kaamerad augustis aga müügis niivõrd soodsa hinnaga, et säästetud eurode eest võib end ise kasvõi mitmel fotokursusel koolitamas käia. Pisike ja kerge Pentax Q on saadaval 250-300€ soodsamana. Suure sensori ja modernse disainiga Pentax K-01 kere ja kitid on 150-200€ odavamad.
Hübriidkaamerad – need vahetatavate objektiivide ja elektroonilise pildiotsijaga fotoaparaadid – sobivad fotohuvilistele, kes soovivad kompaktkaamerast paindlikumat ning parema pildikvaliteediga fotomasinat, mis ei oleks liiga suur ja raske. Kui ka sina kuulud nende hulka, siis tule Photopointi ja vaatame üheskoos, milline hübriidkaamera sulle sobida võiks.
- Sony NEX hübriidkaamerad Photopointis
- Pentax K-01 hübriidkaamerad Photopointis
- Pentax Q hübriidkaamerad Photopointis
Fujifilm FinePix X-S1 on nii visuaalselt kui ka käsitsemise poolest vaat et äravahetamiseni sarnane peegelkaameraga. Peegelkaameraga siin aga siiski tegemist ei ole. Miks? Esiteks on optilise pildiotsija asemel elektrooniline. Teiseks on pildisensor märksa väiksem kui digipeegleil tavaks ja kolmandaks ei saa siin vahetada objektiive. Hinna poolest on see aparaat aga veel kallim, kui kõige soodsamad peegelkaamerad – maksab ju näiteks Canon 1100D hetkel soodushinnaga 449€. Finepix X-S1 aga koguni 729€. Miks peaks siis keegi terve mõistuse juures olev kaameravajaja eelistama Fujifilmi pakutavat?!
Fujifilmi supersuumid HS30 ja HS20 on samuti väga tugeva ehituse ning omadustega kaamerad. X-S1 on aga täiesti teisest klassist relv. Usun, et ei eksi kui kirjutan, et nii hea koostekvaliteedi ja funktsionaalsusega supersuumkaamerat pole seni tehtud. Tummise korpuse pind on üleni kaetud kummeeritud kihiga. Käepide, pöidlaoaas ja objektiiv on kaetud eriti pehme kummiga. Valikukettad, nupud ning objektiivi detailid on metallist. Objektiiv on tõeliselt paindlik – 26x suumi juures on maksimaalne ava F/2.8-5.6. Lähimaks teravustamiskauguseks on kõigest 1 cm ning suurematel fookuskaugustel aitab teravat pilti saada optiline värinastabilisaator. Tegelikult on selle kaamera juures nii palju väärt funktsioone, et nendest tähtsamaidki siin sissejuhatuses nimetada ei jõua. Vaatame neid koos kaamera endaga:
Fujifilm X-S1 digikaamera olulisemad omadused
- Fujinon 26x optilise suumiga objektiiv katab fookuskaugused 24-624mm (35mm ekvivalent)
- Lähim teravustamiskaugus 1 cm
- Kummeeritud korpus, metallist objektiiv ja valikukettad
- 12 MP EXR CMOS sensor
- Kuni 10 fps sarivõte (7 fps täissuuruses pildimõõtmete juures)
- 1.44 MP elektrooniline pildiotsija
- Üles-alla kallutatav 3″ 460 000 px LCD
- Full HD video
- 200 fps filmiklipi salvestus (aegluubis video jaoks)
- PASM režiimid
- RAW formaat
- Digifiltrid
- Üliväike viivitus päästikule vajutades – 0.01 sekundit
- Liitiumaku – 500 säritust ühe laadimiskorraga
- Optiline värinastabilisaator
- 360° panoraamrežiim.
Karbis on: Fujifilm FinePix X-S1 digikaamera, kaamerarihm, laadimisadapter, liitiumaku, toitekaabel, USB-kaabel, metallist varjuk, objektiivikork ning nöör korgi kinnitamiseks objektiivi külge, tarkvara CD ja kasutusjuhend.
Kogu korpust katab tõepoolest kummsena tunduv kiht. Kaamera tundub käes väga tummine ning märksa tugevama ehitusega, kui sama hinnaklassi peegelkaamerad.
Ükskõik kuhu ka ei vaataks matkitakse nii disainilt kui ka nuppude asetuselt ja funktsionaalsuselt peegelkaamerate juures välja kujunenud standardeid. Paremal pool objektiivi olevast hoovast saab muuta autofookusrežiime. Sealsamas ülal on nupp välgu avamiseks – see töötab mehaaniliselt nii et välklambi saab lahti teha ka siis, kui kaamera välja lülitatud on.
Eestvaadates paremal pool kummist katte all on ühenduspesad – AV väljund, HDMI, mini USB ning 3.5 mm mikrofonisisend.
Fujifilm on tahtnud kõigest hingest näidata, et see on päris tõsine – pea profiklassi mõõtu kaamera. Nii et ole ta juhtnuppudega koonerdanud. Vasakul pool ekraani on neid terve rida – nagu näha, saab kahe alumise abil muuta ISO ja värvustasakaalu. Miks nii olulised nupud nii ebamugavalt vajutatavas kohas on – sellest ma aru ei saa. Vasak käsi on ju pildistamise ajal objektiivi hoidmas…
Ainuke väline element, mis reedab kaamera tõelise kompaktkaameraliku olemuse, on tagaküljelt välja turritav optilise pildiotsija okulaar. Vasakul pool olevas rattakesest saab korrigeerida dioptrit. Pildiotsija serva peal on sensor, mis lülitab elektroonika sisse siis kui tunneb enda läheduses silma (või midagi muud).
Mäletatavasti oli ka Fujifilmi muidu väga hea kompaktkaamera X10 juures probleemiks kummalised otsused nii korpuse juhtimissüsteemis kui ka menüüdes. Siingi võtab kukalt kratsima otsus, mille kohaselt on RAW nupp paremal ja AE, AF, ISO ja värvustasakaalu nupud vasakul pool ekraani. No hea küll. Vähemalt on kaamera peal üks vabalt programmeeritav funktsiooninupp ja kaamera taga teinegi.
LCD-ekraan ei ole just kõige parema lahutusvõimega. Sellises hinnaklassis ootaks miljoni piksli lähedast ekraani – mitte enam 460 000 px ekraani. See-eest on X-S1 LCD aga nurga alla seatav. Teatud pildistamisolukordades on see teravuse ja kompositsiooni hindamisel suuresti abiks.
Mälukaartki sisestatakse peegelkaamerate eeskujul eraldi luugist – mitte akukambrisse nagu kompaktidel tavaks.
Ülal domineerib suur režiimiketas ning siis veel üks valikuketas, millest saab muuta säriaega, ISO ja kõike muud parasjagu aktiivset. Märkimist väärt on ka fakt, et režiimikettal on kolm kasutaja poolt programmeeritavat režiimi C1, C2, C3.
Välklamp on kavala konstruktsiooniga ning liigub avanemisel ettepoole – selleks, et objektiiv valgust vähem varjaks. Eks ta mingi võidu annab.
Üks olulisemaid asju selle objektiivi juures on objektiiv. Seestpoolt metallist silindriga ning väljast eriti sügavate kummist ribadega palistatud toru saab keerata kaugele välja nii et kaamera paksus sellest kahekordistub.
Metalne konstruktsioon tähendab sujuvamat liikumist. Valdaval osal supersuumidest on suumifunktsioon elektrooniliselt töötav. Fujifilmi mehaaniline peegelkaameralaadne süsteem tähendab täpsemat ja kiiremat suumimist.
Särikompensatsiooni seadistamiseks on nupp mugavalt päästiku taga. Sealdamas on ka nupp ISO seadmiseks kiirelt sarivõttele lülitamiseks. Jumal tänatud, et ruumi on jagunud ka seadistatava nupu “Fn1″ jaoks.
Võib-olla oled sinagi kuulnud ühte lihtsat tõde: “Kes fotograafiaga tõsisemalt tegeleda tahab, peaks endale hankima peegelkaamera.” Sellised universaalsed tõed ei pea aga alati paika. Fujifilm FinePix X-S1 on fotoaparaat, mis sobib imeliselt hästi algajaile fotohuvilisele, kes soovib oma uuelt kaameralt tõsist välimust, paindlikke pildistamisvõimalusi ja head pildikvaliteeti. Fotohuvilisele, kes ei soovi soetatud kaamerale erinevaid objektiive juurde osta, vaid tahaks hakkama saada selle ühega, mis juba ostes ees on. Kui sa just kindlasti optilist pildiotsijat ja suurt APS-C mõõdus sensorit ei vaja, siis võib Fujifilm X-S1 sinu jaoks olla määratult ideaalsem kaamera kui algtaseme digipeegel.