Eile oli Sony`l tähtis päev. Lisaks esimeste hübriidkaamerate esitlemisele näitas firma prototüüpversiooni oma uuest ja uudsest videokaamerast. Tavakasutajaile suunatud videokaamerate suurimaks puuduseks on väike sensor ning fikseeritud objektiiv. Mõlemad need puudused kõrvaldabki Sony plaanitav E-süsteemi videokaamera.

Sellel saab olema sama suur sensor nagu digitaalsetes peegelkaamerates ning sama objektiivikinnitus ehk bajonett, nagu eile esitletud hübriidkaameratel NEX-5 ja NEX-3. See tähendab, et selle ees saab kasutada kõiki Sony hübriidkaamerate objektiive ning adapteriga kõiki Sony ja Minolta peegelkaamerate objektiive.

Sony sõnul plaanitakse videokaamera valmis saada käesoleva aasta sügiseks.Video ja fotod:

Sony ametlik pressiteade

Panasonic on oma veebilehele allalaadimiseks seadnud tarkvarauuendused oma kolmele esimesele Lumix-seeria hübriidkaamerale DMC-G1, DMC-GH1 ja DMC-GF1. Uuendus parandavat automaatset teravustamist teiste tootjate (Olympuse) Micro Four Thirds objektiividega. Samuti aitab uuendus kaameral korralikult ühilduda Panasonicu enda uue 14-42 mm suumobjektiiviga. GH1 ja G1 puhul on täiustatud ka välklambi toimimist.

DMC-GF1 tarkvarauuendus v1.2 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

DMC-GH1 tarkvarauuendus v1.3 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Automaatse teravustamise lisamine Full HD video filmimise ajal selliste 4/3 süsteemi objektiividega, mis on võimelised teravustama kontrasttuvastusega
• Täiustatud automaatne teravustamine filmimise ajal LEICA DG MACRO-ELMARIT 45mm F2.8 ASPH objektiiviga
• Välklambi töö täpsemaks muutmine
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

DMC-G1 tarkvarauuendus v1.5 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Välklambi töö täpsemaks muutmine
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

Jaapani elektroonikagigant Sony esitleb täna oma esimesi hübriidkaameraid NEX-3 ja NEX-5. Tegemist on vahetatavate objektiivide ning APS-C mõõdus sensoritega fotoaparaatidega, mille kompaktsus teeb tuule alla kõigile praegu turul olevate hübriidkaameratele. Koos kaameratega on valmis saanud ka kolm objektiivi 16 mm, 18-55mm ja 18-200 mm fookuskaugustega.

Olulisemad tehnilised andmed

NEX-3 ja NEX-5 on põhiolemuselt üpris sarnased, erinedes üksteisest vaid video filmimise funktsiooni ning kere ehituse poolest. Mõlemal on 14.2 MP APS-C sensorid, 3.0″ diagonaaliga, nurga alla seatavad LCD-ekraanid, PASM säriprogrammid ning RAW faili salvestamise võimalus. ISO on seadistatav vahemikus 100-12800, kontrasttuvastusega teravustamispunkte on 25.

Tandemi võimekam esindaja NEX-5 kere on valmistatud metallist NEX-5 filmib full HD (1920 x 1080i) lahutusvõimega videot AVCHD vormingus või populaarset MP4 vormingus klippi maks lahutusvõimega 1440 x 1080i.

 

Sony NEX-5

NEX-3 on eelmisest mõnevõrra soodsam kaamera. Tema laeks videoklipi filmimisel on 1280 x 720 piksli suurune MP4 vormingus film, aparaadi kere on metalli asemel polükarbonaat (plastik). Muus osas on NEX-3 oma kaaslasega identne.

 

Sony NEX-3

Kaamerate juhtimine ja olemus

NEX-3 ja NEX-5 on hetkel turul olevatest hübriidkaameratest kõige kompaktsemad – Olympuse (ilma sisseehitatud välklambita) E-PL1 mõõtmeteks on 115 x 72 x 42 mm NEX-5 samad näitajad on aga oluliselt väiksemad – 111 × 59 × 38 mm.

Sony sõnul on uued hübriidkaamerad suunatud fotohuvilisele, kes soovib midagi enamat kui kompaktkaamerad, aga peab peegelkaameraid liiga suurteks ja võib-olla ka keerulisteks. NEX-3 ja NEX-5 kaamerail on isegi vähem juhtnuppe, kui tavalisel digikompaktil. Tagaküljel on kolm nuppu ning valikuketas – nende nelja elemendi funktsioonid muutuvad sõltuvalt kontekstist. Nupu konkreetne funktsioon kuvatakse ekraanil, ekraani paremas servas on ka virtuaalne pildiprogrammide valikuketas. Nagu Dpreview oma algses ülevaates mainib, on selline lahendus automaatselt toimivates pildiprogrammides küll mugav, kuid poolautomaatses ja manuaalses režiimis on kaamera põhiseadetele ligipääs päris vaevaline.

Ekraan on mõlemal kaamerail vägagi esinduslik ja uhke – 3,4″ diagonaaliga ning väga hea lahutusvõimega (921 000 px). Seda saab kaamera kerest veidi väljapoole tõmmata ning siis horisontaalsihis üles-või allapoole nurga alla seada.

E-bajonett

 

Uued kaamerad evivad ka uut bajonetti, mille tähistuseks on “E”. Spetsiaalselt E-bajoneti jaoks on juba valmis saanud ka kolm objektiivi: 16 mm F2.8 fikseeritud fookuskaugusega lainurk (35 mm ekvivalendina on fookuskauguseks 24 mm), 18-55mm F3.5-5.6 värinastabilisaatoriga standardsuum ning 18-200mm F3.5-6.3 värinastabilisaatoriga telesuum.

Kunagi tulevikus saab olema võimalik 16 mm lainurgale kruvida ette adapterobjektiive, millega fookuskaugus veel väiksemaks muutub. VCL-ECU1 adapter laiendab vaatenurka 30 mm fookuskauguseni (35 mm ekvivalendina) ja VCL-ECF1 adapter 16 mm fookuskauguseni (35 mm ekvivalendina).

NEX-3 ja NEX-5 kaameratega on loomulikult võimalik kasutada ka Sony ja Minolta peegelkaameratele valmistatud objektiive. Selleks tuleb kaamera ette kinnitada LA-EA1 adapter, mis sensori ja objektiivi vahelist kaugust suurendab. Adapteri kasutamise korral töötab elektrooniline avaarvu määramine (automaatseid ja poolautomaatseid säriprogramme saab kasutada), kuid teravustada tuleb käsitsi.

Lisatarvikud

 

Kõige vajalikum lisatarvik on kindlasti välklamp, sest ei NEX-3 ega NEX-5 kaameratele seda sisse ehitatud ei ole. Eraldi juurde ostetav välklamp HVL-F7S kinnitub kaamera peale ning on oma valgustusulatuselt sarnane Olympuse E-PL1 ja Panasonicu GF1 kaamerate välklampidele.

Sinnasamasse kaamera peale saab kinnitada ka välise stereomikrofoni ECM-SST1. See tundub foto järgi hinnates olevat korralik suundmikrofon – ilmselt ka korraliku hinnaga. Täpselt samasse auku – ikka kaamera peale – saab kinnitada ka optilise pildiotsija FDA-SV1.

NEX-3 tuleb turule mustas, hõbedases ja punases värvitoonis, NEX-5 mustas ja hõbedases värvitoonis. Kaamerad paisatakse Sony sõnul turule suvel. Hinnad (16 mm objektiiviga) saavad ilmselt olema kusagil 10 000 EEK juures.

• Sony Ametlik pressiteade
• NEX-3 esmane ülevaade Dpreview.com veebilehel
• NEX-5 esmane ülevaade Dpreview.com veebilehel

Tänasest kuni 6. juunini saavad kõik fotohuvilised osaleda portreefoto konkursil, mille võitjat ootab ees 25 000 kroonine auhind. Esimest korda on konkurss veebipõhine, võistlustööd tuleb üles laadida www.snap.ee pildikeskkonda.

Võistlus toimub kahes kategoorias – täiskasvanud ja lapsed. Žürii hindab tööde puhul loovust, tehnilist teostust ning autori poolset portreežanri tõlgendust. Auhinna pälvivad mõlema kategooria kolm parimat tööd. Auhinnafond täiskasvanute kategoorias on kokku 38 000 krooni ning lastekategoorias 10 000 krooni. Võidusumma eest saab võitja valida kaupa Photopointi kauplustest.

Portreefotosid hindab 5-liikmeline parimates Eesti fotograafidest koosnev žürii. Lisaks saab oma lemmikpildi valida ka publik, Snap.ee keskkonnas saab võistlustöödele hääli anda 07-13. juuni. Võidutööd kuulutatakse välja 14. juuni 2010.

Konkursil osalemine on tasuta. Tutvu konkursi tingimustega siin.

Pentaxi Aasta Portreefoto — emotsioonid, väljendusrikkus, fotograafia!

Kevad on täiega kohal ning kõikjal pulbitseb elu. Teemade ring, mida püüda pildile maikuus, on väga lai. Kui veel eelmisel kuul oli looduses domineerivaks värviks pruunikas-kollane kulutoon, siis nüüd peale suuri üleujutusi ja vihmasadusid on võimust võtmas rohelus. See kaunis roheline toon, mille üheks märksõnaks on “värskus”.

Kui metsaalune vaip on olnud sinilille õitest pungil juba ligi kuu, siis nüüd on aeg jõudnud ka puude ja põõsaste kätte. Mahlaaeg on läbi ja hiirekõrvad avanevad. Avanevad õied puudel ning põõsastel. Tähelepanelik looduses käia võis märgata esimesi õisi põõsaspuul juba eelmisel või üleeelmisel kuul – selleks varajaseks õitsejaks on kaunis, kuid väga mürgine näsiniin.

Kevadine värskus, rohelus

Üle tüki aja on taas värskendav näha läbi pildiotsija erksaid ja ka mahedaid toone. Neid ei pea enam „tiku ja tulega“ taga otsima. Värvigamma elavneb ja kõik see kutsub pildistama. Esimesed avanevad õied puudel ning põõsastel.

Kes aega pühendab, avatuna ringi käib ja õiget hetke ootab, võib sinna juurde püüda ka „rosina“. Olgu selleks siis avanevatel õitel peatuvad liblikad või värske vahtrapuu-salatiga maiustav oravapoiss. Seda viimast hetke märkasin ma ühel kevadel, kuid siis jäi korralik pilt tegemata. Oravapoiss teguses kõrgustes, mille tõttu võttenurk jäi liiga alt-üles. Teda ümbritses ka omajagu oksi, mida välja ei saanud kadreerida. See hetk püsis mul aga pikalt silme ees ning järjepidevus viis sihile – nädal hiljem oli mul pilt käes, millega võis juba rahule jääda.

Kevadine nõgeseliblikas avanenud pungal

Tärkav rohelus kasemetsa all – kollad.

Maitsvast salatist rõõmu tundev oravapoiss.

Linnuelu rannikul

Maikuu on aeg, kus mind tõmbab tugevasti mere äärde. Sellel ajal käib seal vilgas elu. Seal võib kohata mitmeid läbirändel olevaid linde. Parte, varte, kurvitsaid jms. See aeg on soodne nende pildistamiseks. Leides rannikul tegutsemas näiteks kurvitsalised, tasub neid esmalt eemalt jälgida ja tundma õppida. Et saaks selgeks, kus on nende meelistoitumiskohad, milliseid paiku nad sagedamini läbi kammivad jne.

Maikuus tuleb kurvitsatega olla aga ekstra ettevaatlik – see on aeg, kus mõnel (näiteks liiva-, väiketüllil, meriskil) linnul on käsil juba haudumine. Inimest märganud kurvitsaline pageb kiiresti pesalt, kuid jääb selle vahetusse lähedusse ning käitub imelikult. See on märk, et tuleks taanduda nii kaugele, et lind rahulikult pesale saaks naasta.

Pesitsemine ja munade haudumine on lindude jaoks raske ning katsumusterohke aeg. Linnu pesalt lahkumist ei pruugi me ise märgatagi ja näeme vaid, et linnuke passib eemal ja käitub kahtlaselt. Sellest kahtlasest käitumisest saab aru aga vaid see, kes lindu juba tunneb. Siinkohal soovitan liikuda rannikul võimalikult veepiiri lähedal, et ei oleks ohtu pesadele. Niisiis, leides rannikul tegutsevad kurvitsalised, soovitan varuda aega.

Kui vaatlusega on kindlaks tehtud toitumiskohad, siis võib end sinna vahetusse lähedusse sisse seada. Kasuks tuleb, kui kaasas on matkamatt, et kannataks niiskel liival pikemalt kõhutada, kartmata riiete märgumist. Endale peale viskamiseks, varjamiseks, kuluks ära aga näiteks varjevõrk või kaitsevärvi lina.

Teine nipp on see, et jälgida eemalt, kuhu poole linnud rannikul liiguvad ja end sinna nö ette sättida, et nende trajekoor objektiivi eest mööduks. Ette sättimise all ei mõtle ma aga lindudel tee ära lõikamist. Olenevalt liigist on neil erinev safe-zone ja trajektoori ette planeerides tuleks vähemalt 5-15m vahet jätta.

Kolmas võimalus on hiilimisjaht. Rannikul linde hiilides tuleks neile läheneda roomates, end võimalikult maadligi hoides. Selliselt võib hõlpsasti pääseda sobivasse pildistamiskaugusesse.

Kõike seda tuleb teha aga kiirustamata, tasa ja targu. Kogu selle tegevuse juures tuleb jääda pealtvaatajaks, tunnetada piire ja neist mitte üle astuda. Kui pildid tehtud, tuleks „selg ees“ roomates ka ära tulla, et linde mitte häirida.

Väiketüll ja tema liivane keskkond.

Toiduotsinguil olevad väiketüllid.

„Kingitus kallimale“. Eestis üsna väikese arvukusega (400-700 paari) väiketiir andmas üle pulmakinki kaasale.

Virmalised

2. ja 3. mai vahelisel ööl nähti ja pildistati virmalisi nii Soomes kui ka Lätis. Kuna päike on senisest aktiivsem, siis tasub silmad igal juhul lahti hoida – äkki naeratab meilegi see õnn!

Loe teisi Photopointi ajaveebis ilmunud Remo Savisaare fotojutte