Kaks levinuimat küsimust fotokoolitustel kõlavad umbes selliselt:

• „Mis asi see ISO veel on?“
• “Mis ISO tundlikkust ma peaksin selles olukorras kasutama?“

Huvitaval kombel on ISO tundlikkusest saanud selline salapärane kaamera omadus, mis taas ja taas tekitab kasutajates probleeme. Ometi on siin võimalik välja tuua paar lihtsat põhimõtet, mille järgimine aitab kaasa paremate piltide saamisele.

ISO arv

ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on meie kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, …) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Praktiliselt iga fotokaamera omanik saab ise määrata, missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada. Võiks tunduda, et päevasel ajal, kui valgust palju, saame kasutada madalat ISO tundlikkust, hämarikus aga kõrgemat ISO tundlikkust. Nii lihtne see päris ei ole.

ISO tundlikkus ja pildi kvaliteet

ISO tundlikkuse muutmine on tegelikkuses väike füüsikalis-matemaatiline trikk. Ükskõik, kuidas me ISO tundlikkust ei seadistaks, kaamera sees olev sensor ja tema valgustundlikkus sellest tegelikult ei muutu. Muutub vaid see, kui palju sensorilt saadavat signaali kaamera protsessori poolt võimendatakse. Madala ISO tundlikkusega pildistades sensori signaali võimendatakse vähe või üldse mitte. Kõrge ISO tundlikkusega pildistades võimendatakse sensori signaali palju.

Seetõttu saame kõige kvaliteetsema kujutise siis, kui kasutame antud kaamera kõige madalamat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Põhjus on lihtne – mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni – müra. Samuti väheneb ISO tundlikkuse tõstmisel meie kaamera sensori dünaamiline ulatus ehk võime jäädvustada detaile nii helendites kui ka tumendites. Näiteks ka ISO 400 on kehvema kvaliteediga, kui ISO 200 või ISO 100. Kuidas siis leida optimaalne kesktee ISO tundlikkuse ja pildistamise vahel?

Asjad paigal – madal ISO

Kui pildistame liikumatut objekti ja meie kaamera on samuti liikumatult (statiivile) fikseeritud, siis seadistagem oma kaamerale rahulikult kõige madalam ISO. Seda ükskõik, kas valgust on palju või vähe. Seame objektiivile sobiva ava ja unustame säriaja. Kui kõik on paigal, siis pole vahet, kas meie kaamera säriajaks tuleb 1/2000 s või 20 sekundit. Pilt tuleb terav ikkagi. Samuti on kujutis kõige kvaliteetsem, sest madal ISO kasutamise juures müra praktiliselt puudub ja dünaamiline ulatus on maksimaalne.

Seenekübaral peatuv huntämblik püsis pikalt paigal. Nii sai teda pildistada statiivile asetatud kaameraga ja kasutada madalat ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro; f/16; 1,6 s; ISO 100; statiivilt; teravustatud Live View režiimis.

Asjad liiguvad

Kui aga pildistame kedagi, kes liigub? Või pildistame olukorras, kus hoiame kaamerat käes, millega kaasneb (lisaks) kaamera liikumine. Selline olukord nõuab rohkem mõtlemist. Alustame endiselt madala ISO tundlikkusega.

Vaatame säriaega

Siis tuleb vaadata, missugust säriaega antud valgustingimuste ja ava juures meie kaamera välja pakub. Edasi peame mõtlema, kas antud säriaeg on piisavalt lühike liikumise „külmutamiseks“ või mitte. Kui valgust on palju, siis võib vabalt juhtuda, et säriaeg on piisavalt lühike ja saame endiselt kasutada madalat ISO tundlikkust. Kui aga meie kogemus või ka proovipildid ütlevad, et säriaeg on liikuva objekti teravaks pildistamiseks liiga pikk, siis tuleb tegutseda.

Krabiämblik sõnajalal. Pärast vihma metsateel oli valgust mõõdukalt ja leht ise kõikus aeg-ajalt kerges tuules. Seetõttu suurendasin ISO tundlikkust mõõdukalt ja ootasin ära hetke, kui leht koos ämblikuga paigale jäi. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro; f/14,0 1/13s; ISO 400; statiivilt, peegli eellukk.

Suurendame võimalusel ava

Kohe ei tasu tormata ISO tundlikkust tõstma. Kontrollime kõige pealt, äkki saab objektiivile seadistatud ava veidi suuremaks teha. Näiteks tegime eelmise pildi maastikust ja nüüd tahame taeva taustal lendavat lindu pildistada. Tõenäoliselt ei vaja me linnu pildistamisel nii suurt teravusulatust ja võime antud olukorras ava rahulikult suuremaks teha. See on seadistus, mis pildimüra ei suurenda.

Tõstame ISO tundlikkust

Kui ava suuremaks tegemisest ei piisa, siis pole pääsu ISO tundlikkuse tõstmisest. Ei ole mõtet kohe kõige kõrgemat ISO tundlikkust seadistada. ISO tundlikkust tuleb tõsta täpselt nii palju, et säriaeg piisavalt lühikeseks muutuks ja liikuva objekti paigale „külmutaks“.

Tuhala Nõiakaev. Selleks, et jäädvustada kaevust voolavat vee detaile, oli vaja kasutada lühikest säriaega. Kuigi päike paistis ja valgust oli palju, tuli oluliselt tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 100-400@210 mm f/4,5-5,6L IS; f/9,0 1/2000s; ISO 1600; käest.

Nälkjas sõstra õitel. Teod liiguvad aeglaselt, kuid vihmase ilmaga ja vähese valgusega on nemadki võimelised ennast pildil uduseks roomama. Selle pildi tegemisel tuli samuti teha kompromisse teravusulatusega ja tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro + EF 1,4x; f/8,0 1/125s; ISO 1600; statiivilt.

Ettevaatust automaatse ISO seadistusega!

Paljud kaamerad võimaldavad seadistada kaamera automaatselt ISO tundlikkust muutma. See, esmapilgul ahvatlev võimalus peidab endas aga ühte riski. Nimelt lähtutakse siin eeldusest, et pildistamine toimub käest. See tähendab, et nõrgemas valguses seadistatakse kaamerale kõrge ISO tundlikkus ka siis, kui pildistamine toimub statiivilt. See omakorda tähendab madalamat pildi kvaliteeti, kui antud tingimustes saavutada saaks.

Kokkuvõtteks

Kasutage alati madalaimat ISO tundlikkust. Alles siis, kui miskit liigub/väriseb ja vajame lühikest säriaega, peame mõtlema ISO tundlikkuse tõstmisele.

Loe kõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis

Lumised maastikupildid suvel? Palun väga. Seekord pildistab Anton Point TV-s infrapunafiltriga. See on filter, mis blokeerib peaaegu kogu nähtava valguse, lastes läbi ainult inimsilmale nähtamatut infrapunavalgust. Niiviisi pildistatud fotod on tavalisest täiesti teistsugused. Roheline maapind ja puud muutuvad valgeks, taevas dramaatiliselt punaseks. Vaata kindlasti. Infrapunafotograafia on ülimalt põnev maailm

• Infrapunafilmid Photopointis

• Infrapunafiltrid Photopointis

Vaata fotosid:

Palja objektiiviga pildistatud foto. f/8, ISO 200, säriaeg: 1/250 sekundit.

Infrapunafiltriga pildistatud ilma töötlemata fail. f/8, ISO 200, säriaeg: 30 sekundit.

Infapunafiltriga pildistatud ning Adobe Camera RAW tarkvaraga töödeldud pilt. Curves tööriistaga on määratud valge punkt esiplaanil oleva puu äärmiste lehtede pealt ning hall punkt maapinnalt. Kaadri vasakus servas on näha päikesepeegeldus, sest Anton unustas objektiivi külge päikesevarjuki kinnitada.

Mis siis saab, kui pildistad igavavõitu maastikufoto? Võib-olla paar ilvest muudaks pildi huvitavaks? Igatahes, kuid kui sa oled auhinnatud loodusfotograaf, siis see sulle kasuks ei tule. Rootsis puhkes nädalavahetusel fotoskandaal pärast seda kui auhinnatud loodusfotograaf Terje Helleso tunnistas üles, et mõned tema publitseeritud fotodest on olnud võltsitud. Terje nimelt photoshoppis pildipangast ostetud haruldaste loomade pilte oma loodusfotodele.

Terje photoshopioskused tulid ilmsiks pärast seda, kui looduskaitsja Gunnar Gloerson märkas ebakõlasid tema piltidel. Nimelt oli üks fotodest pildistatud suvel, kuid pildil oleval ilvesel oli seljas talvekarv. Hr Gloersonile tundus kahtlane ka fotograafi väide, mille kohaselt see olla näinud 150 ilvest 9 kuu jooksul samas kui mehel on õnnestunus ilveseid kohata vaid 15 52. aasta kestel.

Helleso tunnistas oma teo üles laupäeval – pärast seda, kui kahtlustused Rootsi meedias kulutulena levinud olid. Rootsi Keskkonnakaitse Agentuur kaalub nüüd otsust kas naisele jätta alles tema “Rootsi Aasta Metsloomafotograaf” tiitel või mitte.

Allikas: Petapixel.com

Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel. Fotokonkursile on oodatud nii paber- kui ka digitaalfotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991 – 2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel.

Fotod saab saata konkursile e-posti aadressile konkurss@esm.ee või postiaadressile Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, EE 74001, Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäevaga ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. oktoober 2011. Kolm parimat tööd saavad premeritud.

Allikas ja lisainfo: Eesti Kaitseväe veebileht

Enamik foto(kaamera)huvilisi teavad kindlasti Fujifilmi aasta eest esitletud poolkaadersensoriga kompaktkaamerat X100. Seda aparaati on möödunud aasta jooksul ülistatud kõikjal. Ainuke miinus X100 juures on aga selle päris soolane hind. Seda näinuna valmistas Fujifilm X10 kompaktkaamera, mis on väliselt väga sarnane X100 retrolikule välimusele, kuid mille hind saab kohe päris kindlasti olema märksa väiksem.

X10 12 MP sensor on muidugi väiksem kui X100 oma. Samas on see oma mõõtmetelt – 2/3″ (6.6 x 8.8mm) – suurem kui tavaliste kompaktkaamerate, või isegi Panasonic LX5 sensor. Selgituseks: mida suurem sensor, seda paremad pildid hämarates valgusoludes. Fujifilmi sensor ei ole päris tavaline vaid nn EXR tehnoloogial põhinev. Praktikas tähendab see, et kasutaja saab vajadusel dünaamilise ulatuse tõstmiseks pooled pikslid alasärisse määrata ja tundlikkuse tõstmiseks naaberpiksleid omavahel ühendada. Mõlemal juhul langeb pildistatava foto lahutusvõime 6 MP peale.

Fujifilm X10 objektiiv on valgusjõuline (F2.0-2.8) ning varustatud suumirõngaga. Objektiivi fookuskauguseks on 28-112 mm (35 mm ekvivalent). Kaamera peal on optiline pildiotsija, mis samuti end vastavalt objektiivile sisse-välja suumida suudab. X10 lubatakse turule tuua novembris, hinda Fujifilm hetkel veel avalikustanud ei ole. Video, olulisemad tehnilised andmed ja tootefotod:

• 12.0 MP, 2/3″ EXR CMOS sensor
• Sensor on suurem kui kompaktkaamerail tavaliselt (0.67″ vs 0.43″) ning suurem kui Panasonic LX5 kaameral (0.61″)
• Valgusjõuline F2.0-F2.8, 4X optilise suumiga Fujinon objektiiv, fookuskaugusega 28 – 112 mm (35 mm ekvivalent), suumirõngaga, millel on lisaks kaamera sisse-välja lülitamise funktsioon
• Optiline värinastabilisaator
• Kompaktne alumiiniumsulamist kere kaalub vaid 350 g (aku ja mälukaardiga); eraldi särikompensatsiooniratas kaamera peal
• 2.8″ LCD-ekraan mõnevõrra madala lahutusvõimega 460 000 px
• Suur optiline pildiotsija, kaadri katvus 85%
• Kiire 49-punktiga AF
• Manuaalne särijuhtimine, RAW formaat ja neli erinevat kahveldusviisi
• ISO 100 – 5000 (maks. lahutusvõime korral); 6400 ja 12800 on valitavad madalama lahutusvõime korral
• EXR Auto režiim valib automaatselt nii sensori režiimi kui ka pildiprogrammi
• Sarivõte 7 fps; 6 MP juures 10 fps
• Sisseehitatud välklamp + välguking
• Elektrooniline lood
• Kaamerasisene RAW töötlus
• Motion Panorama loob kuidagimoodi 360 kraadi panoraampildid
• Full HD video 30fps stereoheliga
• SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
• NP-50 liitiumaku
• HDMI väljund
• X10 valmistatud lisatarvikud: objektiivikork, välised välklambid, retrostiilis nahast kaameravutlar
• Lubatakse turule tuua Novembris