Talvega silmitsi
autor: Tõnu Ling

See talv on tõesti kaunis. Vaata neid hangesid! Sellised kohevad rasked hanged võivad vaata et iga inimese südamest ohke välja pigistada, et “Küll on ikka ilus!” Kojamehed ohkavad muidugi teisiti, ja ka need, kes autoga lumme kinni jäävad.

Loomad ka ohkavad. Ja sel talvel eriti raskelt. Hiljuti leidsin metsateelt lõpnud noore metskitse. Kitsekese jäljerada tuli teele hangedest ning seal ta oligi viimast korda puhkama jäänud. Noor merikotkas, kes korjuse pealt lendu tõusis, oli jõudnud juba matti võtta. Aga selline on metsaelu.

Kõigile sellistele paratamatult kurbadele kohtadele vaatamata, võib sellisest talvest leida palju rõõmu. Talveilu on igal pool ja tasub võtta aega, et seda nautida.

Talv rannas

Nüüdseks on paljud rannaalad juba kinni külmunud. Kuu tagasi oli veel lahtise veega kohti ning need kohad pakkusid imelisi võimalusi kauniteks talvise ranna võteteks. Alati tasub end soojalt ja tuulekindlalt riietada, sest mere ääres mõjub külm mitu kraadi tugevamana.

Valguse magusamad hetked on just päikesetõusu- ja loojangu ajal, mil ka õhutemperatuur langeb. Et siis poleks kõrghetkel vaja autosse või koju sooja tõtata, tasub rannas pildistades end pealaest jalatallani soojalt sisse mähkida. Rannajää peale minekuga tasub alati olla väga ettevaatlik. Kuigi tundub, et jää kannab, võib hange all olla nõrk koht. Kord kukkusingi madalas rannavees puusadeni sisse. Väljas oli 20-kraadine pakane. Õnneks olid jalas veekindlad püksid ja saapad ning sai kohe välja.
Siinkohal pajataksin oma taksikoerast, kellega olime kord Kuressaare lahel jalutamas. Taamal, jääpiiril oli lahtist vett ning luiki seal ujumas. Koer märkas luiki ning taksikoerale omase jahiinstinktiga pani ta kõigest väest luikede suunas punuma. Hasardis ta märganud, et jää lõpeb, ning viimasel hetkel ei suutnud ta pidurdada ning jooksis suure hooga üle serva vette.

Vesi oli aga sügav ning käpad lühikesed. Sai oma lühikesed esikäpad jääle, kuid libises siis abitult tagasi. Eemalt vaadates nägin, et ta varsti ei suuda enam jää serva peale tulla välja tulemisest rääkimata. Tõttasin talle ettevaatlikult pidevalt jää tugevust katsudes abiks.

Kui ta viimast korda pärast vette kukkumist õhku ahmima tuli, sain tal kätt sirutades koonust kinni ja tirisin ta välja. Koju jõudes oli ta nagu härmatanud viiner. Ei tasu siis ise ka nii hasarti sattuda, et ennast ohtu panna.

Talv metsas

Praegusel ajal metsas liikudes panen jalga räätsad. Muidu on keel varsti vesti peal ja nauding lühike. Lumi on mõnes kohas nii paks, et ei pääsekski ilma räätsadeta kaugemaid kohti avastama. Kuid kohevatel hangedel ja paksus lumekattes liikudes jõuad muinasjutumaailma. Kui on piisavalt valgust, võib enda säästmiseks paksu lumme kaasa võtta vaid kaamera ja monopoodi e. üksjala. Nii võib selline räätsadega pildistamismatk olla väga mõnus.

Hiljuti olen sellist sulgkerget varustust just paksu lume sisse kaasa võtnud. Selliste matkade lemmikkaameraks on saanud Panasonic Lumix GF-1 koos 20mm f1.7 objektiivi ning üksjalaga. Üksjalg on toetava matkakepi eest ning selle saab ka lume sisse püsti lüüa, täites nii kolmjala ülesannet päris hästi. Raskema kaameraga oleks see keerulisem. Kuid GF-1 pildikvaliteet ei jää sugugi maha suurematest peegelkaameratest, mistõttu pole midagi kaotada.
Kui siis metsas juba olla, tasub kuulata ja vaadata. Nuusutada ja katsuda. Nii saab metsafiilingusse sisse elada. Kuskilt tuleb jäljerada. Seal on kellegi magamisase. Kuuse ladvas passib värbkakk. See kõik lisab oma osa selleks, et pildid tuleksid just talvemetsa pildid. Pildistamiskohta jõudes tasub võtta sisseelamiseks piisavalt aega ning miks mitte ka püüda ennast metsaelukate maailma mõelda. Nii kasvab meie hindamine ka nende elu vastu.

Talv peas ja südames

Kui siis pärast näpistavalt külma pildistamisretke koju jõuad, ahju tule teed ja sooja piparmünditeed lürpides pildid üle vaatad, mõtled, et tasus ikka minna küll ja seista silmitsi tänavuse karmi, kuid samas imekauni talvega. Võimalik, et mööda selgroogu ronib üles õrn judin, mis lõpuks kõrvade vahele jõudes toob pähe meeldivalt sooja mõtte sellest, et inimene on looduse osa ja loodus on omakorda inimese osa ka.


PMA 2010 – mida oodata?
autor: Lauri Veerde

Eurooplastele on kõige olulisemaks fogograafiaga seotud messiks kahtlemata üle kahe aasta Saksamaal toimuv Photokina. Kaugel Ameerikamaal on samaväärseks sündmuseks olnud PMA fotomess. Osalejatele ja ajakirjanikele algab see juba täna, täie hoo saab mess sisse aga 23. veebruaril, kui uut fototehnikat kõigile külalistele presenteerima asutakse.

Mineviku vormi seadsin ma üleeelmise lause seepärast, et käesoleval aastal on PMA küüditatud Las Vegasest Anheimi linna. Lisaks sellele on Canon teatanud, et tema sel aastal messil üles ei astu. Need märgid annavad ilmselt tunnistust PMA vaiksest hääbumisest.

Selline hääbumine annab aga kasvuruumi teistele messidele. Sel sügisel oma järge ootav Photokina tõotab tulla võimsam kui iial varem. Ka äsja lõppenud CES elektroonikamessil esitleti muljetavaldavalt üle 60 digitaalse fotoaparaadi. Kui kuivama hakkavale õunapuule nael südamikku lüüa, siis kannab ta veel ühe aasta jagu ilusaid õunu. Vaatame, millised need PMA õunad sel aastal olla võiksid.

All esitatud arvamusavaldused põhinevad kuuldustel ning on ametlikult täiesti kinnitamata.

Canon: Kuigi Canon PMA fotomessi oma kohalolekuga ei õnnista, viitavad mitmed allikad sellele, et järgmisel nädalal on oodata midagi suuremat kui algtaseme digikompakt. Ilmselt on see 1Ds Mark IV (32 MP sensoriga ?). Võibolla koos sellega ka paar objektiivi (EF 24-70 f/2.8L IS  ?). Canoni pressiteadet on oodata 23 veebruaril. Vaata lisaks canonrumors.com veebilehelt.

Nikon: kompaktkaamerad Coolpix S8000,  P100,  S3000 ja S8000.

Pentax: Kolm uut digikompaktkaamerat, nende hulgas W90 veekindel aparaat, mis juba siin-seal ennast lekitanud on.

Panasonic: Kaks vingemat kompaktkaameramudelit (uuedatud DMC-LX3?), Lumix DMC-G1 järglane. Ilmselt ka paar Micro Four Thirds objektiivi.

Olympus: Paar kompaktkaamerat. Ilmselt mitte midagi põrutavat.

Sony: kompaktkaamerad ja α700 järglane

Pentax K-x peegelkaamera – kaheksa uut värvitooni märtsikuus
autor: Lauri Veerde

Pentax annab teada, et paiskab juba märtsikuus Euroopa turule värviliste keredega K-x digitaalsed peegelkaamerad. Juba praegu on ka Photopointi tootevalikus lisaks mustale veel ka sinine, punane ja valge K-x. nendele lisanduvad peagi beeži, helepruuni, tumepruuni, roheka, metalse heleroosa, hõbedase tumeroosa ja oliivirohelise kerega K-x digipeeglid. Tegemist on limiteeritud seeriaga, mis tuleb Eestis müügile ainult Photopointi kauplustes.

Kui siiani valikus olnud sinise, punase ja valge kerega kaamerate puhul on komplektis ka vastavat värvi 18-55 mm objektiivid, siis uute värvitoonidega aparaatide objektiivid on standardselt musta värvi. Värviliste K-x komplektide (peegelkaamera + 18-55 mm objektiiv) hind jääb samaks nagu see on musta värvi mudelil – 8499 EEK.

Kohe, kui K-x eelmise aasta sügisel turule tuli, lansseeris Pentax Jaapanis ka veebikeskkonna, kust sai tellida 100 erineva värviga K-x digipeegleid. Värvilistel kaameratel oli Jaapanis väga suur menu – seepärast otsustati nüüd ka Vana Maailma kalvinistlikult konservatiivset ellusuhtumist veidi proovile panna.

Kata suur kotikonkurss on lõpusirgel. 100 000 kroonine peaauhind veel vakantne
autor: Lauri Veerde

Juba veidi enam kui kolme kuu eest kuulutas Kata välja suurejoonelise konkursi nimega Dream Bag Challenge. Igaüks saab sellel konkursil osaleda – vaja on ainult head ideed ideaalsest fotokotist. Idee tuleb paberile kritseldada ning koos kommentaaridega Kata vastaval veebilehel üles laadida.

Konkursi auhinnafond on tõeliselt kuninglik – kõige parem idee on väärt ilmselt enamgi kui 100 000 krooni. Seda saab aga teele saata kuni esimese märtsi südaööni.

Niisiis: 11 päeva veel aega. Loe auhindade kohta lähemalt eelmisest samateemalisest postitusest ja vaata lisa Kata Dream Bag Challenge veebilehelt.

Snäpi fotokonkurss „Saaremaa külmakirjad“
autor: Kettrud Pai

Pildipangas Snäp on käimas fotokonkurss nimega „Saaremaa külmakirjad“.  Osalema oodatakse fotodega, mis on tehtud Saaremaal 2010 aasta talvel.  Parimad pildid valib välja žürii, kuhu kuuluvad fotograaf Lembit Michelson, harrastusfotograaf Devi Tompel, Akriibia OÜ juhataja Õie Õll ja Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ juhataja Simon Tompel. Lisaks valitakse internetihääletuse teel ka publiku lemmik.

Tööde puhul hindab žürii fotograafide leidlikkust lume ja jää loomingu jäädvustamisel.

Üks väike jalutuskäik Kuressaares, ringsõit Saaremaal, pildista erakordselt külma ja lumerohket talve. Külmakirjad on loominguline pildistamine, vaata mida huvitavat teevad jää, lumi, härmatis, külm ning jääpurikad. Pildista lumemütsidega põõsaid-puid hoopiski teise nurga alt kui tavaliselt oled harjunud nägema.

Fotokonkursi auhinnad:

I koht: Photopointi veebipõhise fotokursuse täispakett, väärtus 2999.-

Lisaks kaks tasuta pääset fotofestivalile (valikuliselt: aprill – Tallinn või juuni – Pärnu).

II koht: Tamraci fotokott

Lisaks tasuta pääse fotofestivalile (valikuliselt: aprill – Tallinn või juuni – Pärnu).

III koht: Velboni statiiv

Publiku lemmikule – eriauhind.

Korraldavad Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ ja Photopoint.

Konkursi kestvus: 12. veebruar – 31. märts 2010, võitjad kuulutatakse välja 05. aprill 2010.

1 2 3 4 5 6