Viimasel ajal on tulnud vaat ei igasse uut objektiivi tutvustavasse postitusse kirjutada, et sel on konstruktsioonis kas madala dispersiooniastmega või siis asfääriline lääts. Aga milleks need vajalikud on? Väga lihtne: madala dispersiooniastmega lääts vähendab kromaatilist ning asfääriline lääts sfäärilist aberratsiooni. Sest aberratsioon – see on üks väga paha asi ja seda tuleb kindlasti vähendada.

Tegelikult see niisama lihtne ongi. Või kui alguses ka ei ole, siis lihtsaks see saab – Photopointi veebipõhise fotokursuse abiga. Allolev on üks selle fotokursuse 131st alapeatükist. See kuulub esimese osa seitsmenda peatüki “Objektiivid” koosseisu. Urmas Ääro seletab siin selgelt ja konkreetselt lahti nii kromaatilise kui ka sfäärilise aberratsiooni olemuse ning nende vastu võitlevate läätsede vajalikkuse objektiivis.

Kromaatiline ja sfääriline aberratsioon

Photopointi fotokursus. Osa 1. peatükk 7.7

Kromaatiline aberratsioon

Keskkooli füüsikast teame, et valge valgus koosneb tegelikult erinevat värvi komponentidest. Teatud tingimustel lahutab loodus selle valge osadeks ja näitab meile kaunist vikerkaart. Teame ka seda, et seesama valge valgus, liikudes ühest keskkonnast teise, murdub. Kusjuures erinevad värvid murduvad erineva nurga all.

Kui nüüd valguskiir siseneb objektiivi, siis ta murtakse, et koondada see teravaks kujutiseks sensorile. Kuid nt sinine ja kollane murduvad erineva nurga all ja sensorini jõudes ei lange enam päriselt kokku. Selle tulemusena on meie pildil ühelpool telefoniposti kollane ja teisel pool sinine oreool. See probleem esineb just teleobjektiivide puhul, milles valguskiirel on pikem tee läbida ja seetõttu kasvab ka selline nihe.

Kromaatiline aberratsioon. Erinevat värvi valgus murdub objektiivis erineva nurga all. Tulemuseks on see, et erinevad värvid fokusseeruvad erinevale tasandile. Pildidl näeme siis värvilist kuma objektide servadel.

Kromaatilise aberratsiooni vähendamiseks kasutavad optikatootjad objektiivides läätsi mis on valmistatud erilisest (ja kallist) madala dispersiooniastmega klaasist, milles kogu valgus võimalikult ühtlaselt murdub. Sellisest klaasist läätse(de)ga objektiivile tehakse kindlasti ka vastav märge. Erinevad tootjad kasutavad erinevat tähistust: LD, DL, APO jne. Uuri infot konkreetselt tootjalt.

Sfääriline aberratsioon

See on olukord kus meie pildistatud pildil on keskosa kenasti terav, kuid pildiservad jäävad udused.

Sfääriline aberratsioon on probleemiks just lainurkobjektiivides ja seda selle tõttu, et need on lühikesed. Objektiivi keskel liikuva valguskiire teekond sensorini on lühem kui objektiivi servadest sisenenud valgusel. Kui teravustame oma kujutise keskosa sensorile, liigub terav servade kujutis hoopis sensori taha. Selle mure lahendamiseks on tootjad kasutusele võtnud asfäärilise kujuga korrigeeriva optilise elemendi ja objektiividele kirjutatakse sageli Asp või Aspherical.

Sfääriline aberratsioon. Punktiiriga tähistatud sfäärilise läätse korral ei koondu kiired läätse keskosast samale tasandile kui kiired mis lähtuvad objektiivi servadelt. Korrigeeritud kujuga asfäärilise läätse puhul on see probleem lahendatud.

Photopointi veebipõhine fotokursus veebilehel Fotokursus.ee

Filmikaamerate ajastu kuningas sirutab täna oma tiibu. Pentaxi viie aasta eest esmakordselt avalikkusele näidatud keskformaatkaamera 645D on valmis. See on 44 × 33 mm suuruse ja 40 MP CCD sensoriga fotoaparaat, mis ühildub kõigi Pentaxi 645-süsteemi objektiividega. Koos kaameraga astub esile ka uus keskformaatkaameraobjektiiv D-FA 645 55mm F2.8 AL [IF] SDM AW.

645D tuleb turule maikuus Jaapanis. Euroopa ja Ameerika saatus sõltub 645D käekäigust koduturul ja üldisest nõudlusest väljaspool seda. Kaamera hind Jaapanis saab olema ¥850,000 (107 950 EEK), 55 mm objektiiv saab maksma ¥100 000 (12 700 EEK).

645D on keskformaatkaamera. See tähendab, et selle sensor on palju suurem kui tavalise digipeegli oma ning palju suurem kui täiskaadersensoriga digipeeglite sensorid.

Kõrvalolev, Wikipediast pärinev diagramm illustreerib emamlevinud sensorite suurussuhteid. Sellel kuvatud Kodaki KAF 3900 sensor on pisut suurem (50,7 x 39 mm) kui 645D 44 × 33 mm suurune sensor, mis on samuti välja töötatud Kodaki poolt.

Nii suurt pikslite arvu vajavad eelkõige stuudiofotograafid ning loodusfotograafid, kelle ülesandeks on pildistada detailirohkeid ja suuri stseene suurte väljatrükkide tarbeks.

Sensor on meisterdatud Kodaki poolt, kõik muu on aga Pentaxi enese arendatud ja valmistatud. Real Image Engine pildiprotsessor, mis peab vastu 14-bitisele analoogandmete digitaliseks konvertimisele, uus, 11-punktiga SAFOX IX automaatse teravustamise süsteem, pildiotsijas on pentaprisma asemel trapetsoidprisma ning fotod salvestuvad tavalistele SD-kaartidele (kaameral on kaks SD-kaardi pesa).

645D kaamera kaalub koos aku ja mälukaartidega 1480g. Täpselt nagu K-7 kere, on ka keskformaatkaamera varustatud tolmu- ja ilmastikukindlate tihenditega. Kaamerale sarnaselt on ilmastikukindel ka uus 55 mm objektiiv. Suurt sensorit hoiab puhtana Dust Removal II tolmueemaldussüsteem.

Tähelepanuväärne on ka koos kaameraga esitletav objektiiv. Pentax D-FA 645 55mm f/2.8 AL [IF] SDM AW. Selle fookuskauguseks 35 mm ekvivalendina on 43,5 mm. See on ilmastikukindel ning varustatud Pentaxi SDM teravustamismootoriga. Pentax ütleb selle olevat oma esimese objektiivi, millel on täielikult ümar diafragmaava. objektiiv kaalub 416 g.

Tiivad on välja sirutatud, ning pole kahtlustki, et need ka kannavad. Küsima peaks hoopis: “Kui kaugele need viivad”? Seda nii horisontaalse kui ka vertikaalse vahemaa mõttes. Kas 645D keskformaat jõuab Jaapanist välja, muuhulgas ka Euroopa pinnale? Kas 645D väljaarendamine annab Pentaxile tuult tiibadesse, tõusmaks senisest kõrgemale, hoogustades tavaliste digipeeglite arengut ning innustades püüdlusi täiskaadersensoriga digipeegli poole?

Euroopa ja Ameerika turu osas pole Pentax veel otsust vastu võtnud. Ei negatiivset ega positiivset. Kaamera sihtgrupiks nimetab firma esmalt entusiastlikke fotohuvilisi ning alles seejärel paduprofessionaalseid stuudiokunne. Neid esimesi (kel kodus juba Pentaxi 645 süsteemi objektiivid ootamas) on Jaapanis loomulikult kordades enam kui Euroopas. Niisiis Pentax ütlebki, et vaatab esmalt, kuidas kaamera koduturul vastu võetakse. Siis kogub andmeid nõudluse kohta Euroopas ning seejärel võtab vastu otsuse.

Pentaxi eestikeelne pressiteade

Pentaxi spetsiaalne 645D keskformaatkaamerale pühendatud veebileht (jaapanikeelne)

Kes veidikenegi kaitseväe varustusega tuttav, sellele pakub tänane Point TV video kindlasti palju äratundmisrõõmu. Ardo näitab nimelt uut ja õige huvitavat meetodit, kuidas fotovarustust lahingolukorda (loe: pulmadesse ja muudele üritustele) kaasa võtta.

Kata fotorakmete süsteem on geniaalne alternatiiv seljas kantavale fotokotile – olukordadesse, kus tuleb kõvasti torust tuld anda ning kiiruga objektiive vahetada. Head vaatamist.

Kata fotorakmete süsteemi koosseisu kuuluvad:

• Vöö ja traksid
• Kaamerakott
• Vutlar välklambi kandmiseks
• Vutlar kuni 70-200 f/2.8 objektiivi kandmiseks
• Vutlar kuni 70-200 f/4 objektiivi kandmiseks
• Vutlar kuni 16-35 f/2.8 objektiivi kandmiseks
• Vutlar 28-70 f/2.8 kuni 100 f/2.8 makroobjektiivi kandmiseks

Tamron annab täna teada, et on valmistamas kvaliteetset telesuumi SP 70-300mm F/4-5.6 Di VC USD. Tamroni novembris tähistatavale 60ndale aastapäevale pühendatud objektiiv saab firma sõnul olema kõigist hetkel turul olevatest sarnase fookuskauguste vahemikuga objektiividest kõige parema kontrasti ja lahutusvõimega. Objektiivis on kasutusel Tamroni paljukiidetud värinastabilisaator ning uhiuus autofookusmootor nimega “Ultrasonic Silent Drive” (USD).

Objektiivi konstruktsioonis on 17 elementi, mis on jaotatud 12nesse gruppi. Esindatud on üks madala (LD) ning üks eriti maldala dispersiooniastmega (XLD) lääts. Nende koostoimes saab teleobjektiivide puhul probleemne kromaatiline aberratsioon miinimumini viidud.

SP 70-300 mm telesuumi pikkus teravustamisel ei muutu. Autofookusrežiimil saab teravust vabalt ka manuaalselt korrigeerida – selleks ei ole vaja muuta teravustamise seadeid ei objektiivi ega kaamera pealt. Uus telesuum sobib kasutamiseks nii täis- kui ka poolkaadersensoritega (APS-C) digipeeglite ees. Kõige esimesena lubab Tamron valmis meisterdada Nikoni versiooni, seejärel Canoni ja Sony torud.

Objektiivi hinda ega turule jõudmise aega Tamron veel välja öelnud ei ole. Nagu selle uudisloo alguses öeldud, tähistab Tamron oma 60ndat sünnipäeva käesoleva aasta novembris. Septembris toimub aga Photokina fotomess. Võimalik, et need kaks sündmust ulatavad siis teineteisele käe.

Veidi enam kui neli nädalat tagasi esitles Pentax uut digikompakti nimega I-10. Täna jõudis see aparaat Photopointi pealattu, lähipäevadel saab seda aga vaadata kõigis Photopointi kauplustes.

Selle kaamera juures on üheks olulisemaks aspektiks disain. Retrohõnguline väliskuju on laenatud Pentaxi 1979 aastal ilmavalgust näinud filmikaameralt Auto 110. Enne isiklikku kohtumist kartsin ma, et juhtub see, mis tihtipeale ikka – tootefotodel tundub aparaat päris kena aga kui seda oma käes katsud ja vaatad, siis justkui jääks midagi puudu. Optio I-10 valmistas ses suhtes meeldva üllatuse. See ei tundu odava plastmasskarbina – kaamera ei ole päris kaalutu, nagu enamik selle hinnaklassi aparaate ning minu arvates näeb see päris elus vähemalt sama hea välja kui tootefotodel.

Aga mis sest välimuses ja tundmustest. I-10 on esimene Pentaxi digikompakt (v.a supersuumid X70 ja X90), mis on varustatud mehaanilise värinastabilisaatoriga. Aparaadil on 12.1 MP CCD sensor, mis suudab filmida ka 720p HD-videoid, 5x optilise suumiga, 28-140 mm objektiiv (35 mm ekvivalendina) ja 2,7″ 230 000 piksliga LCD-monitor.

Vaatame lähemalt.

Karbis on: Pentax Optio I-10, randmepael, D-LI92 liitiumaku ning selle laadija koos AC kaabliga, USB-kaabel, AV-kaabel, kasutusjuhend ja tarkvara CD.

Optio I-10 on saadaval kahes värvitoonis: must ja valge.

LCD-monitor on 2,7″ diagonaaliga ning kuvab fotosid 230 000 piksli abil.

Pentax Optio I-10 salvestab fotosid sisemällu (26,7 MB ) ja  SD/SDHC mälukaardile.

Kaamera pinnaviimistlus esipaneelil ei ole kummeeritud, nagu visuaalselt tunduda võib. See on plastik. Aga esmasel ja ka teisesel vaatamisel petab päris hästi ära.

Retrostiilis disainiröögatus päästikuks. Tegelikult on suuminupp väga mugav kasutada ja see ei loperda ka, nagu pahatihti odavama hinnaklassi kompaktidel.

Huvitav, mis siis juhtuks kui need kaks kruvi lahti keerata.. Ilmselt mitte midagi, aga kui keegi proovib, siis kirjutage mulle ka.

Kaamera peal, eestoopt vaadates paremal pool olev nupp ei tee mitte kui midagi. Sellel on pelgalt disainifunktsioon.

Pentaxi digikompaktidele omane nuppude asetus. Nupud on piisavalt suured ja mugavad vajutada. All paremal olev roheline nupp on vaikimisi seatud käivitama rohelist automaatrežiimi. Sellele saab aga omistada ka mõne muu funktsiooni (ISO, särikompensatsioon, memode salvestamine jne).

Automaatset teravustamist hämaras hõlbustav abivalguslamp ning särimõõtesensor.

Kiirseaded ja pildiprogrammid

	I-10 kaamera kiirseadistused – vasakule, ülemisele ja paremale nupule vajutades.
	I-10 aparaadil on 24 pildiprogrammi. Täpselt samad mis 1000 krooni võrra soodsamal H90 kaameral
	Roheline režiim Kõige alumine parempoolne – roheline – nupp on vaikimisi seatud käivitama rohelist automaatrežiimi. Sellele saab aga omistada ka mõne muu funktsiooni (ISO, särikompensatsioon, memode salvestamine jne).

Menüüd ja taasesitusrežiimi valikud

	Pildistamise seadete menüü pildistusrežiimil “Program”.
	Kaamera seadete menüü (nii pildistus-kui ka taasesitusrežiimil)
	Taasesitusrežiimis saab pildistatud fotodega igasuguseid asju toimetada. Digitaalsed filtrid ja raamid, filmiklipi lõikamine, fotode lõikamine ja suuruse vähendamine, häälmemod jne.

Digikaamera Pentax Optio I-10 must Photopointis
Digikaamera Pentax Optio I-10 valge Photopointis