Eile esitles Pentax uut algajaile suunatud digipeeglit K-x. Üheks huvitavaks aspektiks selle kaamera juures on fakt, et seda toodetakse lisaks mustale ja valgele veel ka punases ja sinises värvitoonis. Peegelkaamera puhul on see väga tähelepanuväärne nähtus, sest need masinad on tavaliselt ainult musta värvi.

Sellega aga Pentax ei piirdu. Pentaxi Jaapani veebilehel on üles lükatud online-teenus, mille abil on võimalik telida enesele täpselt sellist värvi peegelkaamera nagu süda ihaldab.

Kaamera kere on võimalik võõbata 20 erineva värvitooniga, kummeeritud käepideme jaoks on valmis pandud viis värvi. See tähendab, et kokku saab hetkel valida 100 erineva värvikombinatsiooni vahel.

Valikus on ka musta värvi käepide ning kere, hetkel veel objektiivi värvi valida ei saa, kuid kirjade järgi peaks peagi ka see võimalus tekkima.

Pentax väidab, et selle eest tellijalt lisatasu ei nõuta. Teenust on muidugi võimalik kasutada ainult Jaapanis. Protestantlik eetika, kapitalismi vaim ja värviline Pentax K-x ilmselt hästi kokku ei passi.

Vaata ja proovi Pentaxi Jaapani veebilehel

Jaga teistega

Koos uue digitaalse peegelkaameraga K-x esitleb Pentax täna ka kahte digitaalset kompaktkaamerat: HD videot salvestav stiilse, õhukese korpusega M85 ning 12 MP sensori ja 3x suumiga objektiiviga E85.

Pentax Optio M85

Optio M85 on metallkorpuses kaamera, varustatud 12 megapiksliga CCD sensoriga ning 3× optilise suumobjektiiviga (32 - 96 mm). Aparaadi tagaosas on suur 3-tolline LCD ekraan, kaamera korpus vaid 19 mm paks ning kaalub 128 grammi.

Pentax Optio M85 tähtsamad omadused ja tehnilised andmed:

• 12 megapiksliga CCD sensor
• 3× optilise suumiga objektiiv (32 - 96 mm) f/2,9-5,2
• 3″ suur LCD ekraan, 230 tuhat pikslit
• Automaatne stseeniprogramm
• 1280×720 @15fps HD videosalvestus
• ISO ulatus 80-3200
• Näotuvastus (maksimaalselt kuni 10 nägu)
• Kaasasoleva liitiumakuga umbes 215 võtet (CIPA standardne test)
• Mõõdud: 90 × 58 × 19 mm
• Kaal: 128 g
• Müügilejõudmine: 2009. oktoobris.
• Hind Photopointis: 1999 EEK

Pentax Optio E85

Optio E85 on digitaalne kompaktkaamera algajaile. Tegemist on populaarse Optio E75 järeltulijaga. Aparaadil on 12 megapiksliga CCD sensor ning 3× optilise suumiga objektiiv (32 - 96 mm). Võtte kadreerimine ja piltide vaatamine toimuvad suurel 2,7-tollisel LCD ekraanil.

Kaamera tundlikkuse vahemik on ISO 80 - 3200, mis lubab pildistada ka hämaras ruumis. Kaasasoleva liitiumakuga saab ühe laenguga pildistada peaaegu 200 fotot (CIPA test).

Pentax Optio E85 tähtsamad omadused ja tehnilised andmed:

• 12,1 megapiksliga CCD sensor
• 3× optilise suumiga objektiiv (32 - 96 mm) f/2,9-5,2
• 2,7” suur LCD ekraan, 230 tuhat pikslit
• Automaatne stseeniprogramm
• VGA videorežiim
• 10 MB sisemälu
• ISO ulatus 80-3200
• Näotuvastus (maksimaalselt kuni 10 nägu)
• Kaasasoleva liitiumakuga umbes 200 võtet (CIPA standardne test)
• Mõõdud: 93 × 58 × 23,5 mm
• Kaal: 125 g
• Müügilejõudmine: 2009. oktoobris.
• Hind Photopointis: 1699 EEK

Jaga teistega

Pentax tõi täna lagedale uue, algajaile fotohuvilistele suunatud digitaalse peegelkaamera nimega K-x.

Tegemist on juba tootmisest kõrvaldatud K-m edasiarendatud versiooniga. Lisatud on uus, 12,4 MP CMOS-sensor, mis võimaldab filmida HD videot ning kasutada kadreerimiseks LCD-ekraani.

Lisaks sellele on uue ja soodsa kaamera sisse raatsitud panna mitmeid Pentaxi digipeeglite lipulaeva K-7 omadusi - kiire, 11 punktiga autofookus, Prime II pilditöötlusprotsessor, HDR-funktsioon, mitmekordse särituse funktsioon jne. Tundub, et tegemist on ideaalse kaameraga äsja digikompaktiga pildistanud fotohuvilise jaoks.

Visuaalselt

Vasakul Pentax K-x, paremal Pentax K-m

K-x on visuaalsel vaatlusel peaaegu äravahetamiseni sarnane K-m mudeliga. Uuendatud sisu on mahutatud juba tuttavasse kaamerakeresse. Ainus suurem muudatus on toimunud kaamera tagaküljel olevate nuppude funktsioonides.

K-m kaamera “INFO” nupp, on nüüd saanud LCD-otsevaadet alustava funktsiooni. Fotosid saab K-x mudeli puhul kustutada sellestsamast nupust, mis pildistusrežiimil välklambi valla päästab.

LCD-ekraan ja otsevaade

LCD-ekraan on seesama 230 000 piksliga 2,7″ diagonaaliga mis K-m kaameralgi. Selle abil on aga nüüd võimalik kadreerida. LCD-otsevaate ajal on võimalik kasutada kolme teravustamisrežiimi - Kontrastsusel põhinevat (Contrast AF), näotuvastusel põhinevat (Face

Detection AF) ning faasierisuste tuvastamisel põhinevat (Phase Difference AF).

Näotuvastusrežiim suudab kaadrist üles leida kuni 16 sihverplaati. Otsevaate ajal kadreerides saab ekraanile kuvada ka histogrammi. Nii on võimalik juba enne päästikule vajutamist näha, kas on valitud korrektseks särituseks vajalikud parameetrid.

HD video

Videot salvestama harjunud digikompaktkaamerate omanikud kritiseerisid Pentax K-m aparaati tihti selle videorežiimi puudumise pärast. Videot salvestavad digipeeglid on ikka veel üpris uus nähtus, nii et K-m`ile seda tegelikult väga pahaks panna ei saanud.

Nüüd lisandub nende väheste hulka ka Pentax K-x. Sellega saab filmida HD videot, külgede suhtega 16:9, suurusega 1280 × 720 pikslit kiirusega 24 kaadrit sekundis.

Muud uued omadused

Nagu juba ülal mainitud, on Pentax K-x sisse lisatud omadusi uhke lipulaeva K-7 seest. K-7 SAFOX VIII automaatse teravustamise süsteem 11 valitava teravustamispunktiga on üks neist. K-x puhul tuleb tähele panna, et valitav teravustamispunkt ei ole pildiotsijas punaselt näha. Tagasisidet saab LCD-ekraanilt.

Veel uusi omadusi:

• Prime II pilditöötlusprotsessor
• ISO 200-6400 (võimalik seadistada ka ISO 12800)
• Sarivõte 4,7 fps, 17 kaadrit (K-m - 3,5 fps, 5 kaadrit)
• Automaatne geomeetriliste ja värvimoonutuste korrigeerimine (toimib ainult DA- ja DFA-seeria objektiividega)
• HDR- (lai dünaamiline ulatus) režiim
• Mitmekordse särituse funktsioon, mis kuvab juba tehtud kaadrid ühendatuna LCD ekraanile
• Kaamera asendit tuvastav sensor (kuvab info LCD-ekraanil vastavalt sellele kas kaamera on horisontaalselt või vertikaalselt)
• Madala sünkroajaga välklambirežiim

Saadavus ja hinnad

Pentax luab K-x kaamera tuua turule oktoobris. Kuna valged K-m kaamerad läksid nagu soojad saiad, siis on Pentax otsustanud valmistada K-x aparaate nii tavapärases mustas, kui ka valges, sinises ja punases värvitoonis. Musta ja valget mudelit saab Photopointi lettidel näha juba peagi, punase ja sinise mudeli konservatiivsele Euroopa turule toomise osas ei ole Pentaxi bossid veel otsust langetanud

K-x hindadeks saavad olema:

K-x kere  + DAL 18-55 mm + DAL 50-200 mm - 9999 EEK
K-x kere + DAL 18-55 mm - 8499 EEK
K-x kere - 7999 EEK

Jaga teistega

Käesoleva aasta varakevadel näitas Zeiss veel arendusjärgus olevat Canoni bajonetiga Distagon T* 3,5/18 lainurka PIE fotomessil. Firma lubas objektiivi päris valmis meisterdada 2009 viimaseks veerandiks.

Eile teataski Zeiss, et Distagon T* 3,5/18 Canonile on valmis. Nüüd olevat vaid päevade küsimus millal see ka poelettidele jõuab.

Distagon T 3,5/18 on muljetavaldava vaatenurgaga - 99°. Nagu kõik Zeissi objektiivid, on ka selle korpus täielikult metallist, teravustamisrõngas keerleb väga sujuvalt ning optika on ülimalt kvaliteetne. Objektiivis kasutatakse Zeiss T peegeldumisvastast kaitsekihti, mis firma sõnul teeb toru eriti valgusjõuliseks ning viib sisepeegeldused miinimumini.

Distagon T 3,5/18 on nn “hõljuva elemendiga” objektiiv. See tähendab, et kui tavaliselt toimub fokusseerimine ühelt poolt sensori ja teisalt läätsegruppide vahelise kauguse muutmisega, siis see ehitus võimaldab liikuda ka läätsegruppidel omavahel. Carl Zeissi sõnul annab selline omadus suurepärase teravuse lõpmatusest kuni väga lähedal asuvate objektideni.

Distagon T 3,5/18 on - nagu lõviosa Zeissi objektiividest - ainult manuaalse fookusega. Pentaxi ja Nikoni peegelkaamerate ette kinnitatuna annab aga nende kaamerate autofookus pildiotsijas ka manuaalsel teravustamisel märku ideaalsest tulemusest.

Distagon T* 3,5/18 on juba saadaval F bajonetiga Nikoni ja Fuji kaameratele ning K bajonetiga Pentaxi ja Samsungi kaameratele. Canoni bajonetiga objektiivi lubab Zeiss turule tuua selle sügise jooksul. Objektiivi maksumuseks saab olema €1049 (16 800 EEK) (ilma käibemaksuta).

Zeissi ametlik pressiteade

Jaga teistega

Lähipildistamisel vajame sageli lisavalgust. Isegi keskpäevane,  maastikupildi jaoks liigne päikesevalgus taandub rohukõrte vahele laskudes mõõdukaks hämaruseks. Väga palju põnevaid pisiloomi on aktiivsed ööpimeduses. Paigal püsiva sambliku või kivi saab statiivi kasutades ka pika säriajaga pildile.

Liikuvate mutukate pildistamine pika säriajaga on üsnagi lootusetu ettevõtmine. Ainsaks lahenduseks on välklampide kasutamine.

Lähipildistajal on valida kolme tüüpi välklampide vahel:

• Spetsiaalselt lähipildistamiseks on välja töötatud rõngasvälk
• Kahe peaga makrovälk.
• Tavalised välklambid.

Selgitan järgnevalt, mis on ühe või teise välklambi kasutamisel eeliseks ja mis puuduseks.

Rõngasvälklamp…

kinnitatakse objektiivi otsa. Rõngakujuline valgusallikas koosneb tavaliselt kahest poolest, mille omavahelist valgustugevust saab parematel välklampidel kasutaja poolt muuta.    Rõngasvälk on tootenimistus väga paljudel välklampe tootvatel fotofirmadel, näiteks Canon, Metz, Pentax ja Sigma.

Rautsikud rõngasvälguga. Rõngasvälk valgustab puutüvel kaklevaid sipelgaid ilusasti ja ühtlaselt. Kahjuks peegelduv rõngakujuline valgus sipelgate läikivatelt tagakehadelt ebaloomulikult tagasi.

Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 1250. Macro Ring Lite MR-14EX.

Rõngasvälgu head küljed:

• Rõngasvälk hästi kompaktne ja kerge. Ta on kiiresti objektiivi otsa seatav ja ei koorma kaamerat suure massiga.
• Rõngasvälklamp valgustab ühtlaselt hästi ka keerulise struktuuriga objekte.
• Välklambi kahe poole valgustugevuse reguleerimine võimaldab valgust kujundada alates täielikult varjuvabast valgusest kuni mõõdukalt suunatud valguseni.
• Kuivõrd rõngasvälklampi saab objektiivi ees pöörata mistahes nurga alla, siis saab tema abil kiiresti muuta valguse langemise suunda.
• Sobib suurepäraselst olukorras, kus pildistatava objekti ümbrus on tühi või pildistame pealtvaates tasapinnalist objekti.
• Paremad rõngasvälgud on võimalised juhtima teisi sama süsteemi tavavälke, mis annab suuremaid võimalusi valguse kujundamisel.

Rõngasvälgu puudused:

• Sobib üksnes väikeste objektide lähedalt pildistamiseks. Tavaolukordades jääb välgu võimsus väikeseks.
• Kui tahame rõngasvälguga pildistada külje pealt maapinnal asuvat mutukat, siis ei saa objektiivi piisavalt madalale asetada, sest rõngasvälk jääb mehhaaniliselt ette.
• Mida kaugemal pildistatavast objektist rõngasvälk asub, seda rohkem läheneb ta valgus punktvalgusele. Pikema fookuskaugusega makroobjektiivide korral rõngasvälgu poolte valgustugevuse reguleerimisest saadav efekt väheneb. Seda probleemi saab mõnevõrra vähendada, kui rõngasvälk objektiivi eest ära võtta ja käsitsi objektile lähemalt suunata. Paraku kaotame sellega palju kasutusmugavust.
• Valgust andvad välgupead on paigale kinnitatud ja nende omavahelist nurka ei saa muuta.
• Võimalused valguse modifitseerimiseks hajutite- peegelditega on väga piiratud.
• Ei saa kinnitada mistahes objektiivi otsa. Saab kasutada reeglina vaid rõngasvälgu kasutamiseks sobivate (makro)objektiividega.
• Kõige suuremaks puuduseks pean läikivate sfääriliste objektide (näiteks läikivad putukad, veetilgad) pealt tagasi peegelduvat iseloomulikku rõngakujulist välgupeegeldust. See mõjuv äärmiselt ebaloomulikuna.

Rõngasvälklamp Canoni kaameratele
Rõngasvälklamp Pentaxi kaameratele
Metz traadita rõngasvälklamp Canoni, Nikoni, Pentaxi, Sony, Olympuse, Panasonicu ja Samsungi kaameratele

Kahe välgupeaga makrovälk.

Kahe peaga makrovälgud on oma olemuselt võrdlemisi sarnased rõngasvälkudele. Erinevus seisneb selles, et kahe kaarja valgusallika asemele on kaks eraldiseisvat väikest välgupead, mis vastava hoidja abil samuti objektiivi otsa kinnitatakse. Kuivõrd välgud asuvad teineteisest kaugemal ja on sõltumatult seatavad, on rohkem võimalusi nende abil valgusskeemide seadmiseks. Selliseid välke tootavad vaid Canon ja Nikon.

Kahe peaga makrovälgu head küljed:

• Suhteliselt kompaktne, kuid rõngasvälgust kohmakam.
• Välklampe on võimalik üksteise suhtes liigutada ja valgust suunata. Välgupäid saab hoidjast eemaldada ja vabalt ümber paigutada.
• Välgupeadele saab kinnitada ka valgust modifitseerivaid abivahendeid.
• Peegelduvatel pindadelt ei teki rõngakujulist tagasipeegeldust.
• Paremad välgud on võimelised sama süsteemi teisi välklampe juhtima, mis annab häid võimalusi valguse täiendavaks kujundamiseks.

Kahe peaga makrovälgu puudused:

• Oluliselt kallim, kui rõngasvälk ja vaid veidi odavam, kui sama tootja kaks tippmudelit.
• Sobib eelkõige lähipildistamiseks, sest võimsus on väike.
• Rõngasvälguga võrreldes kohmakam kasutada.

Kahe välgupeaga makrovälk Canoni kaameratele
Kahe välgupeaga makrovälk Nikoni kaameratele

Tavavälklambid lähipildistamises.

Lähipildistamisel saab edukalt kasutada ka tavalisi välklampe. Nagu makrovälkude kasutamisel, on ka tavavälklampide kasutamisel omad eelised ja puudused.

Rautsikud ühe tavavälklambiga. Tavavälklambiga, mille otsas on ise tehtud soft-box (vaata lugu „Täiustame täiuslikku”) saab selle pildi samuti tehtud. Tavavälgu peegeldus sipelgade tagakehalt on loomulikum, kui rõngasvälgu rõngas.

Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 1250. Speedlite 580EX.

Tavavälkude eelised:

• Universaalsed. Välklamp on kasutatav nii lähipildistamises kui ka tavapildistamises.
• Välklampi saab vabalt paigutada sobivasse kohta ja nii on valguse suunamine täielikult pildistaja otsustada.
• Välklambi valguse kujundamiseks saab kasutada mitmesuguseid hajuteid-peegeldeid. On olemas palju tööstuslikult toodetud valguse kujundajaid (näiteks Lumiquesti valik).
• Peegelduvatelt pindadelt ei teki rõngakujulist tagasipeegeldust.
• Sama firma välklambi tippmudel on odavam kui sama firma rõngasvälk või kahe peaga makrovälk. On palju olukordi, kus saab hakkama vaid ühe tavavälklambiga.
• Ostes kaks või rohkem välklampi, saab koostada välitingimustes lausa stuudiokvaliteediga valguslahendusi.

Kahe eraldi välklambi kasutamine võimaldab saavutada eeltoodud näidetst parimat valguse kvaliteeti. Kasutasin sääse pildistamisel kahte, ise tehtud soft-boksidega täiendatud tavavälku. Analoogse tulemuse annaks ka kahe eraldi peaga makrovälgu kasutamine.

Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8, Av 16, Tv 1/200s, ISO 400. Speedlite 580EXII (2 tk).

Tavavälkude puudused:

• Parema valguslahenduse saab kahte, vahel ka kolme välklampi kasutades. See teeb nende kasutamise rõngasvälgust kallimaks, kui võrreldavaks kahe peaga makrovälgu hinnaga.
• Tavavälklambid on makrovälkudest suuremad ja vajavad paigaldamiseks eraldi abivahendeid, mis teeb süsteemi kasutamise kohmakamaks, süsteemi ise raskemaks ja ülesseadmise aeganõudvamaks.
• Enam kui kahe välgu kasutamisel liikuvate objektide pildistamisel on sageli vaja appi teist inimest.

Välklambid Canoni kaameratele
Välklambid Nikoni kaameratele
Välklambid Pentaxi kaameratele
Välklambid Olympuse kaameratele
Välklambid Sony kaameratele
Metz välklambid Canoni, Nikoni, Pentaxi, Sony, Olympuse, Panasonicu, Samsungi kaameratele

Kaamerale ehitatud välklambid.

Odavama otsa peegelkaameratel on tavaliselt sisse ehitatud välklamp. Praktikas on kaamerasse ehitatud välklamp lähipildistamiseks võrdlemisi kasutu.

Kaamerale ehitatud välklambi eelised:

• Ei vaja täiendavat investeeringut, sest on „vaikimisi” kaasa antud.

Kaamerale ehitatud välklambi puudused:

• Asub kaamera küljes ja teda ei saa valguse kujundamiseks liigutada.
• Enamasti jääb lähedale teravustatud objektiivi ots valguse teele ette ja välklambi valgus ei valgusta ühtlaselt kogu pildivälja.

Põhimõtteliselt saab peegeldi ja/või hajuti abil kaamera välklambi valgust ka objektiivi otsast mööda suunata, kuid süsteem muutub eriti kohmakaks ja väga head valgust on keeruline saavutada.

• Välgu võimsus on liiga väike.

Kokkuvõtteks

Ma ise alustasin oma välklampide soetamist tavavälklambist. Just selle mõttega, et ta on kasutatav ka tavapildistamises. Võimaluste avanedes ostsin juurde teise tavavälklambi, mis laiendas oluliselt pildistamisvõimalusi. Siis jõudis minu fotokotti rõngasvälk. Ja tänavusel aastal, tänu Aasta Loodusfoto konkursil saadud auhinnale sain juurde kolmanda tavavälklambi.

Täna kasutan lähipildistamises kolme tavavälku Speedlite 580EXII ja ühte rõngasvälku Speedlite MR-14EX. Kasutust leiavad nad kõik. On olukordi, kus vaid rõngasvälguga mahub pildistama, tavavälkudega enam mitte. Kahe peaga makrovälku ma pole endale soetanud, sest tavavälkudega on rohkem võimalusi, kui kahe peaga välklamp annab.

Fotograafia on alati kompromisside kunst. Ka tehniliste abivahendite osas pole olemas universaalseid seadmeid. Sama kehtib ka lähipildistamiseks kasutatavate välklampide kohta. Pole olekas ühtainsat, kõigeks sobivat lahendust. Omad eelised on nii spetsiaalsetel makrovälkudel kui ka tavavälkudel. Mida endale soetada, see sõltub eelkõige sellest, mida ja mis tingimustes me pildistame, kui kiiresti peame reageerima, kui mugavad me oleme ja mis on meie rahalised võimalused. Soovitan alustada ühest(kahest) tavavälgust. Vaatamata kohmakusele, õpetab nende kasutamine kõige rohkem.

Vaata ka lugu „Täiustame täiuslikku“.

Jaga teistega