Droonide ehk mehitamata lennumasinate kasutamine on viimase aasta-pooleteisega kogunud tublisti populaarsust. Ühest küljest seetõttu, et nende hinnad on tublisti langenud, teisest küljest saab ühe korraliku drooniga lennata vaat et kuni pool tundi ning niimoodi ka kõrgemale, kui inimsilm seda jälgida suudaks. Eks omamoodi tõukelauaks on saanud elukutseliste fotograafide ning videograafide poolt droonide kasutusele võtt – enam ei pea rentima kopterit koos piloodiga ning kulutama iga kord suured rahasummad. Samas tuleb vaadata näkku ka tõsiasjale – paljud kasutajad võtavad droonide lennutamist sellise “oh mis halba ikka juhtuda saab, kui ma maandumisraja kohal trikke teen” suhtumise. See omakorda on pannud seadusandlikud organid tegutsema ning üle maailma on droonide lennutamine rohkem või vähem reguleeritud – just kaaskodanike ohutust silmas pidades (et keegi uljaspea ei üritaks suviseid Ukraina sündmusi Maarjamaal korrata).
Nii nagu mujal maailmas, on ka Eesti Vabariigi territooriumil mehitamata lennumasinate ehk droonide lennutamine selgelt reguleeritud. Viimane muudatus antud valdkonnas tehti eelmisel aasta (2014) oktoobri alguses, kus pandi paika kõik vajalikud aspektid antud teemal. Seega, kui plaanid soetada endale uut DJI Phantom drooni Photopointist (või lennutada mõnd väiksemat lennumasinat), siis pööra hoolikalt tähelepanu järgnevale infole, kuna teadmatuse tagajärjed võivad olla karmid.
Mida pean eelnevalt teadma: kontrollitav õhuruum, kontrollimata õhuruum ning keelualad!
Üldiselt jagatakse õhuruum kahte: kontrollitav ning kontrollimata õhuruum. Kontrollimata õhuruumis, mis hõlmab endast enamus Eesti Vabariigi territooriumit alates Vändra metsadest Pärnumaal või Sõrve Säärest Saaremaal, lõpetades Haanja kõrgustikuga Võrumaal. Kontrollimata õhuruumis on reeglid lihtsad – madalamal kui 500 jalga maapinnast (~150 meetrit) võib igaüks mehitamata lennumasinaga lennata – sõltumata ilmast, aastaajast ning muudest teguritest.
Kontrollitav õhuruum on ala, mis allub lennujuhtide kontrolli alla. See küll ei tähenda seda, et seal tavakodanikel oleks droonidega lendamine keelatud. Kuni 150 meetri kõrgusel lendamine on lubatud Lennuameti loal. Selleks peab mehitamata lennumasina piloot vastava taotluse Lennuametile esitama võimalikult täpse informatsiooniga. Miks see vajalik on, võib kohe küsimus tekkida. Tegelikult on see lihtne – lennujuhid peavad olema igal ajahetkel teadlikud kõikidest lennumasinatest, olgu selleks siis reisilennuk, helikopter, kuumaõhupall, kosmosesüstik või droon – et tagada lennuohutus igaühele.
Keelualad on jällegi alad, kus on igasugune tsiviillennundus (nagu alati, teatud väikeste eranditega) keelatud. Selleks on näiteks Ämari Lennubaas, osad looduskaitsealad ning ka Euroopa Liidu piiriala.
Kontrollitavad õhuruumid
Eestis olevad kontrollitavad õhuruumid asuvad lennuväljade ümbruses – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ning Kärdlas. Kuna enamus Photopointi ajaveebi lugejaid asub tõenäoliselt just Tallinnas ning Tartus, on mõistlikum nendest natuke ka pikemalt kirjutada.
Tallinna kontrollitav õhuruum. Selle alla laias laastus kogu Tallinna linn ning seda ümbritsevad vallad. Seega, kui sa Tallinnas soovid ilusat linnapanoraami oma DJI Phantom 2 drooniga pildistada või Kopli liinidel lõbulendu teha, siis sa pead kindlalt eelnevalt Lennuametilt luba taotlema. Täpsema info saab juba Lennuinfo Osakonna andmebaasist. Esimest korda vaatad seda andmebaasi? Pole hullu – siin on otseviide ka asjakohasele Tallinna piirkonna kaardile (24. juuli 2014 seisuga). Kes esimese hooga joontest aru ei saa (sest ei ole hullu midagi, ma ise kontrollisin ka mitu korda üle), on seletus järgnev: tumesinine punktiirjoon – kontrollitav õhuruum; helesinine punktiirjoon – maandumiskoridor (ei ole keeluala, kuid lennuluba sel alal väga suure tõenäosusega ei saa); punase kasti sees – erinevad ohu- ja keelualad (ära sinna nina topi).
Tartu kontrollitav õhuruum on 11 meremiili ehk 17,7 km raadiusega õhuruum. 17,7 km sisse jääb nii Tartu linn, Elva linn, Ülenurme, Tõrvandi, Kõrveküla, Ilmatsalu ning kõik muu, mis nende vahele jääb. Emajõe Ateena elanikel on aga võrreldes Tallinnaga elu lihtsam, kuna Tartu õhuruum on ainult teatud aegadel kontrollitav. Täpsed kellaajad juba tulenevad liinilendude jms graafikust (mis on ajas muutuv) ning siinkohal täpset infot üles ei kirjuta. Kogu vajalik info avaldatakse NOTAM (Notice to airmen; ehk teated pilootidele) teatena Lennuinfo Osakonna kodulehel. Kontrollitava õhuruumi visualiseerimiseks on olemas ka vastav kaart.
Samamoodi Tartule on ka Pärnu, Kuressaare ning Kärdla lennujaamade ümbruses õhuruum kontrollitav ainult vastavatel kellaaegadel. Selle kohta samuti info saadaval NOTAM teadetes.
Kontrollimata õhuruum
Tuleb välja, et Eesti Vabariigi territooriumist enamus on kontrollimata õhuruum, mis teeb mehitamata lennumasinate lennutamise suhteliselt vabaks. Lihtsustamaks esmast planeerimist on Lennuametil koostatud mugav madallendude kaart (kontrollimata õhuruumid jäävad roosa ala peale). Samas tuleb ka arvestada erinevate keelu- ja ohualadega (vastava kaardi leiad siit). Täpsema info keelualade kohta saab Lennuinfo osakonna andmebaasist (vaata ENR 5 sektsiooni erinevate keelualade info jaoks ning ENR 6 sektsiooni vastavate kaartide jaoks).
Lendama!
Minnes õue oma drooni lennutama, on soovituslik eelnevalt tegevusplaan läbi mõelda. Kuhu sa lennutama seda lähed, mis ajal sa seda teed ning mis kõrgustega sa piirdud. Teiseks veendu selles, kas tegu on kontrollitava või kontrollimata õhuruumiga. Kui tegu on kontrollitava õhuruumiga, siis esita taotlus Lennuametile vähemalt kolm päeva varem. Soovides ületada 150 meetri piiri, siis esita taotlus lausa nädal varem, et saada õigeaegselt kooskõlastus. Siinkohal märgin ära ka selle – kontrollitavas õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit lennates on vajalik juba kahepoolne side lennujuhtidega, transponder droonil ning palju muud. Kui sa sellest lausest aru ei saanud, siis jää turvaliselt madalamale – egas kõrgemal huvitavamaks niikuinii ei lähe.
Ääremärkusena toon ka selle välja – kui esmapilgul tundub taotluse esitamine ning kooskõlastus väga ametlikuna ning suurte piirangutega, siis päris nii hull see ei ole. Lennuamet on siiani üritanud pilootidele võimalikult palju vastu tulla ning teevad seda ka tulevikus. Sinu asi on lihtsalt reeglitest kinni pidada ning vastutustundlikult lennata.
Alustavale aerofotograafile/videograafile võin lohutuseks öelda, et parimad kaadrid saad niikuinii 30-50 meetri kõrguselt. Sealt ülespoole minnes läheb kõik juba kribuks ning otsest väärtust sel pole (kui sa just Tallinna Teletorni väljast pildistada ei taha). Hobilendurid, kes ei lennuta drooni fotograafilistel eesmärkidel – väga kõrgel olevat seadet on ikka raske märgata. Pane oma droon kännu peale ning astu 100 meetrit sellest eemale. Näed sa seda? Seda ma arvasingi, niimoodi on võimatu lennata.
Tuletan veelkord meelde, et drooniga lendamisse tuleb vastutustundlikult suhtuda. Arvesta sellega, et toite kadumisel või ühenduse katkemisel juhtpuldiga üldjuhul rakendub gravitatsioon oma kõige halvemas vormis – droon prantsatab otse allapoole ning kui keegi peaks alla jääma, siis kahjud on suured. Parimal juhul pääseb kaaskodanik ehmatusega, halvimal juhul arvesta drooni maksumusele lisaks ka kriminaalkaristusega ning varalise kahju hüvitamisega või hoopis eluküünla kustutamisega. Seega, rahvarohketes kohtades ning kõrgendatud ohupiirkondades (linnatänavad, kiirteed jms) pane eelnevalt selge tegevusplaan paika.
Väga hea näide sellest, mida teha ei tohi: lennuvälja maandumisraja kohal/otsas/läheduses on alati väga suur tõenäosus kohtuda suurema lennumasinaga. Kokkupõrke korral… on tagajärjed ikka väga traagilised.
Vajalikud viited
Siinkohal toon välja ka vajalikud viited materjalidele, mida üks drooni piloot peaks eelnevalt vaatama.
- Juhend mehitamata õhusõiduki käitamiseks (Eesti Lennuamet)
- Üldkorralduslik ettekirjutus nr 27 (Eesti Lennuamet)
- Taotluse vorm mehitamata õhusõiduki lennutamiseks
- Mehitamata õhusõiduki käitamise kooskõlastuse protsess (Eesti Lennuamet, diagramm)
- Lennuinfo osakond
- Juhuks, kui Lennuameti lehel jäävad terminid arusaamatuks, on MKM lehel olemas vastav “sõnaraamat“
Alles hiljuti rääkisime Ardoga sellest, kuidas tellida paberfotosid interneti vahendusel – kodust lahkumata. Seekord aga vaatame alternatiivset fotode tellimise võimalust: kauplustes kohapeal. Nimelt on kõikide Photopointi poodide laboritsoonis nn fotokiosk. See on suure puutetundliku ekraaniga arvuti, mille abil saab pilte tellida üsna samamoodi nagu kodus.
Miks peaks siis fotosid üldse tellima kaupluses kohapeal – mitte kodus? Põhjuseid võib olla mitmeid:
- Näiteks ei pruugi kodus olla internetti või on internetiühendus piltide üles laadimiseks liiga aeglane.
- Võib-olla soovime kaupluses klienditeenindajalt piltide tellimisel abi küsida.
- Võib-olla ei saa me maksta kodus pangalingiga – poest tellides toimub tellimuse eest tasumine kohapeal pangakaardi või sularahaga.
Poodi fotosid tellima tulles peaks pildid olema mälukaardil, mälupulgal või CD-plaadil kaasas. Fotosid saab tellida ka mobiiltelefonist, kuid sel puhul peab iga tellitava foto lisama tellimusee ükshaaval. Tellimisel saab valida kättesaamise ajaks “3 tunniga” (eeldusel et poe sulgemiseni on jäänud aega enam kui 2 tundi), “Järgmiseks päevaks” ja “5 päevaga”. “3 tunniga” valikut kasutades saad näiteks kasvõi nii kaua kaubanduskeskuses muid asju ajada kuni fotod valmis saavad.
See oli suvel, kui ma Tamroni 16-3oomm supersuumobjektiivi koos Canoni 700D kaameraga enda fotokotti pistsin, et seda päris pildistamisolukordades proovida. Enne proovimist ei oodanud ma sellelt objektiivilt kuigi palju, sest supersuumide puhul on tavaliselt tehtud liiga suur kompromiss: mugavuse ja soodsa hinna nimel on ohverdatud nii pildikvaliteet kui ka korpuse koostekvaliteet.
Pärast esimeste fotode pildistamist selgus et Tamroni 16-3oomm pildikvaliteet ületas mu ootusi. Pärast mõnda nädalat kasutamist sain ma aga aru, et Tamron 16-300mm on perfektne supersuumobjektiiv. Miks? Põhjendusi saad lugeda ja vaadata suviste fotodega ilmestatud ülevaatest Digitesti veebilehel.
Just eelmisel nädalal tegime Ardo-Jakoga video sellest, kuidas DJI Phantom 2 drooni lennukorda seada ja kuidas sellega lennata. Nagu videost näha võib, on see droon tehtud niivõrd lihtsaks ja lollikindlaks, et selle juhtimisega saab hakkama tõepoolest igaüks. Kui juht joystickid lahti laseb, jääb droon vabalt ühe koha peale õhku hõljuma. Kui aga WiFi ühendus katkema peaks või aku tühjaks saab, lülitub sisse automaatika ja droon maandub täpselt samas kohas, kust õhku tõusis.
Paljud aga ehk ei teagi, et DJI Phantom 2 drooniga saab lennata ka vilunud kasutaja režiimis ehk “Naza” režiimis. Sellele lülitumiseks on vaja lennumasin arvutiga ühendada ja kasutada DJI programmi “Phantom 2 Vision Assistant“. Kui tavalises GPS automaatrežiimis lendab droon ainult otse, seda ei ole võimalik õhus kallutada ega sellega näiteks surmasõlmi teha, siis Naza režiimis saab helikopterit juhtida täiesti manuaalselt. Selleks peab aga olema juba päris vilunud lendaja.
DJI on kokku pannud video, mis demonstreerib just seda: kuidas vilunud piloot DJI Phantom Vision 2 drooniga Naza manuaalrežiimis lendab. Päris muljetavaldav:
Septembris teatas Jaapani optikatootja Tamron, et on valmistamas täiskaadersensoritega peegelkaameratele sobivat profiklassi lainurksuumi 15-30mm f/2.8 VC. Sestpeale on paljud fotohuvilised seda pikisilmi oodanud, sest lubaduste kohaselt pakub see Nikoni ja Canoni f/2.8 lainurksuumidega konkureerivat pildikvaliteeti märgatavalt soodsama hinnaga. Kui soodsalt seda objektiivi Euroopas täpselt müüma hakatakse, on siiamaani veel vastuseta olnud.
Nüüd on selgunud Tamroni 15-30mm lainurksuumi hind kui ka saadavus Euroopa turu jaoks. Poodidesse on seda oodata veebruari teises pooles kuid algsed kogused saavad suure nõudluse tõttu olema tõenäoliselt üsna piiratud. Ametlikuks jaehinnaks on tootja nimetanud 1249€. Võrdluseks: Nikkor 14-24mm f/2.8 hinnaks Photopointi veebipoes on 1799€, Canoni 16-35mm f/2.8 lainurksuum maksab aga 1549€. Mõlemad objektiivid on – erinevalt Tamronist – ilma värinastabilisaatorita.
Sügisel saime 15-30mm objektiivi prototüüpversiooni ka lähemalt uurida. Vaata Photokina 2014 messil filmitud videot siit.