Olympus andis teada, et on vähendanud kahjumit fototehnika allüksuses, kuid ei ole suutnud saavutada müügieesmärke vahetatavate objektiividega kaamerate puhul. Käesoleva aasta 31.märtsiks registreeris Olympus fototehnika allüksuse kahjumiks 9,2 miljardit jeeni, eelmisel aastal oli kaotus 23,1 miljardit jeeni.
Fotokaamerate müügile avaldab mõju nutitelefonide populaarsus. Olympus ennustab, et suudab järgmise 12 kuu jooksul müüa vaid ühe miljoni kaameraid – see moodustab ühe kolmandiku eelmise aasta planeeritud eesmärgist ja on 4 miljonit eksemplari vähem kui aastal 2012.
Olympus teenis hübriidkaamerate müügiga 10,4 miljardit jeeni, olles siiski 41% eesmärgist maas. Järgneva 12 kuu jooksul planeerib Olympus hübriidkaamerate müüki tõsta 40% võrra, mille keskmes saab olema mudel OM-D E-M10.
Firma president Hiroyuki Sasa andis teada Tokyos toimunud presentatsioonil, et Olympus loodab lisaks käibe kasvule suurendada tulu OM-D seeria mudelite keskmise hinna tõstmisega. Olympus grupi üldine puhaskasum – kaasaarvatud meditsiini tööstus – on 13,6 miljardit jeeni.
Allikas: amateurphotographer.co.uk
Käesoleva aasta veebruari algul teatas Tamron, et on valmistamas ülivõimsa suumiga objektiivi 16-300mm f/3.5-6.3. Nüüd on see kohal. Esimene saadetis Nikoni ja Canoni peegelkaameratele mõeldud mudeleid on jõudnud Eestisse ja praeguseks juba ka teel hästivarustatud fotokauplustesse.
Tamron 16-300mm f/3.5-6.3 on käesoleval hetkel maailma kõige suurema fookuskauguste vahemikuga objektiiv. Kusjuures oluline on siin tähele panna, et vahemik algab 16mm juurest – see tähendab, et selle objektiiviga saab pildistada märgatavalt laiema vaatenurgaga kaadreid kui standardsete 18-55mm komplektobjektiividega või konkureerivate supersuumidega. 16-300mm f/3.5-6.3 on tegelikult täiustatud versioon senisest populaarsest supersuumobjektiivist 18-270mm F/3.5-6.3 VC PZD. Sarnaselt sellele on uuel tulijal värinastabilisaator ja PZD teravustamismootor. Lisaks suuremale suumile on uuel objektiivil uuenenud disain ja niiskuskindel korpus ning ka paarisaja euro võrra kallim hind. Vaatame lähemalt:
Vaatame esmalt üle objektiivi tehnilised andmed:
- Fookuskauguste vahemik: 16-300mm
- Maksimaalne ava: F/ 3.5-6.3
- Minimaalne ava: F/22-40
- Vaatenurk (diagonaal): 82°12′ – 5°20′
- Konstruktsioon: 16 elementi 12. grupis
- Lähim teravustamiskaugus: 0.39 m
- Maksimaalne suurendus: 1:2.9 (@ f=300mm: MFD 0.39m)
- Filtrikeere: 67 mm
- Maksimaalne läbimõõt : 75 mm
- Pikkus: 99.5 mm
- Kaal: 540 g
- Diafragmalabade arv: 7 (ümar diafragma)
- Objektiiviga on kaasas lillekujuline päikesevarjuk
- Tuleb kaameratele: Canon, Nikon, Sony
Nagu karbi pealt näha, annab Tamron sellele objektiivile (nagu ka kõikidele teistele enda objektiividele) 5-aastase garantii. See kehtib aga ainult ostu registreerimisel vastavalt karbis olevatele eestikeelsetele paberitele/juhenditele. Niisiis tasub objektiiv kindlasti 5-aastase garantii saamiseks registreerida.
Karbis on: lillekujuline käikesevarjuk, Tamron 16-300mm F/3.5-6.3 Di II VC PZD MACRO objektiiv, kasutusjuhend ning registreerimistalong 5-aastase garantii jaoks.
16-300mm objektiivi disain on modernsem ja peenekoelisem kui eelkäijal – sarnane aasta algul poodidesse jõudnud 150-600mm objektiiviga. Kuldne rõngas on vahetatud hõbedase vastu. Teravustamisrõnga ja suumirõnga kummist detailid on kitsamate reljeefsete ribadega. Rõngaste keeramisel on sõrmede haakuvus nüüd tõepoolest parem, kui seniste objektiivide puhul. Mitte et need rõngad seni kuidagi probleemiks oleks olnud. On kuuldusi, et sellise disainiga saavad nüüdsest olema kõik Tamroni uued objektiivid.
Pildil on (paremalt) Canoni 18-55mm komplektobjektiiv, Tamroni senine supersuumide ninamees 18-270mm f/3.5-6.3 VC PZD ning uhiuus Tamroni 16-300mm f/3.5-6.3 VC PZD. Nagu näha, on suumi võimsamaks muutumisega kasvanud ka objektiivi mõõtmed (18-270mm on Nikoni versioon, sellest ka pikem bajonett). 16-300mm f/3.5-6.3 on tuntavalt suurem kui komplektobjektiiv kuid nagu me allpool ka näeme, võimaldab see-eest pildistada väga paindlikult. Ülal pildil on ka kenasti näha vana ja uue Tamroni objektiivi disainierinevus. Kumb sulle visuaalselt rohkem meeldib? Võid vastuse jätta artikli alla kommentaariumisse.
Objektiiv eest- ja tagantvaates. Nagu korralikule objektiivile kohane, on 16-300mm bajonett metallist. Roheliselt tagasi peegelduvad stuudiolambid annavad tunnistust läätsedele kantud vääristusest – kihist, mis parandab klaasläätsede optilist võimekust.
Kinnitame kaamera külge. Vasakul küljel on näha “LOCK” tähistust kandev suumilukustusnupp. Selle abil saab objektiivi lukustada 16 mm asendisse – nii et pikene see tahtmatult näiteks siis, kui kannate kaamerat kaamerarihmapidi õlal.
Paremal küljel on kaks lülitit. AF/MF lülitist saab autofookusmootorit sisse-välja lülitada. Alumine lüliti on värinastabilisaatori sisse-välja lülitamiseks. Statiivilt pildistades tuleks stabilisaator kindlasti välja lülitada. Kui ei lülita, tulevad pildid udused.
Objektiivi pikkuseks transportasendis (16mm asendis ja ilma varjukita) on 10 cm. Sisse suumides pikeneb objektiiv päris võimsalt – 8,5 cm võrra. Kui nüüd veel kinnitada objektiivi ette päikesevarjuk, on kogupikkuseks 22 cm.
Tamron 16-300mm f/3.5-6,3. Säritus: 1/15 sek, f/18, ISO 100 @300mm.
Need kaks fotot demonstreerivad fookuskauguste vahemikku. Vasakpoolne foto on pildistatud 16mm fookuskaugusega. Parempoolne samast vaatepunktist 300mm fookuskaugusega. Selline suumivahemik annab pildistajale võimaluse teha hästi erinevaid fotosid ilma et peaks objektiive vahetama või reisile mitut objektiivi kaasa võtma.
Tamron 16-300mm f/3.5-6,3. Säritus: 1/6 sek, f/18, ISO 100 @300mm.
16-300mm f/3.5-6.3 objektiivi nimetuses on sees ka tähis “MACRO”. Seda seepärast, et selle objektiiviga saab pildistada üsna lähedalt – minimaalselt 39 cm kauguselt teravustatavast objektist. Kui nüüd see Tamroni objektiiv suumida 300mm peale ja pildistada siis 39 cm kauguselt, saame väga korraliku suurendusega (1:2.9) lähikaadri. Ülalolev pilt ei ole pildistatud maksimaalse suurendusega – 300mm fookuskauguse juures oli teravustamiskauguseks silma järgi hinnates 60 cm.
Esimene, põgus kokkupuude Tamroni 16-300mm objektiiviga jättis mulle parema mulje kui ma oleks algul arvatagi osanud. Supersuumobjektiividest pole ma kunagi eriti midagi arvanud – maksimalistina meeldivad mulle pigem ikka fikseeritud fookuskaugusega objektiivid sest reeglina pakuvad just need kõige paremat pildikvaliteeti. Ma ei oska veel anda hinnangut 16-300mm pildikvaliteedi kohta – see peab selguma põhjalikumal ülevaatlusel ja võrdluses sama klassi konkurentidega. Küll aga võin ma öelda, et 16-300mm on väga hea koostekvaliteediga objektiiv, selle teravustamismootor töötab vaikselt ja esmase katsetuse tulemusena ka aktsepteeritava kiirusega. Kõige muljetavaldavam on muidugi objektiivi paindlikkus – niivõrd lai vaatenurk suumi ühes ja niivõrd kitsas suumi teises otsas, ning lühike teravustamiskaugus, muudavad peegelkaameraga pildistamise väga paindlikuks. Paljude peegelkaamerakasutajate jaoks on see ideaalne objektiiv, millega saab kõik vajaliku pildistatud.
Peegelkaamerate üheks olulisimaks eeliseks kompaktkaamerate ees on objektiivide vahetamise võimalus. See annab fotograafile loomingulise vabaduse pildistada eriilmelisi fotosid maksimaalse kvaliteediga. Enamik algajaid fotohuvilisi aga ei kasuta seda eelist. Päris tavaline on see, et ostetakse peegelkaamera koos 18-55mm f/3.5-5.6 komplektobjektiiviga ning mitte kunagi mitte ühtegi teist objektiivi kaamera ette ei panda. See on sama, nagu ostaksime endale uhke maja aga kasutaksime ainult selle elutuba, sest teiste tubade siseviimistluse peale raha kulutada ei taha.
Seekordses Point TV videos soovitab Ardo-Jako alustavale fotohuvilisele kolme objektiivi. Nende objektiivide hinnad jäävad mõistuse piiridesse – samas avardavad need määratult peegelkaamera võimalusi pildistada ilusamaid ja huvitavamaid fotosid.
Videos näidatud objektiivid:
- Normaalsuum: Tamron 17-50mm f/2.8
- Valgusjõuline fiksobjektiiv: Canon 50mm f/1.8 II
- Telesuumobjektiiv: Tamron 70-300mm f/4.0-5.6 VC
Nissin i40 välklamp on pisike. Nii hinna kui mõõtmete järgi otsustades peaks see konkurenti pakkuma sellistele välkudele nagu Canon Speedlite 270EX II ja Nikon Speedlite SB-N7. Lähemalt vaadates näeme aga, et sellel on olemas kõik funktsioonid, mida peetakse täismõõdus välklampide pärisosaks.
Välgupea liigub 360° vertikaalsihis ja 90° horisontaalis. Olemas on kõik vajalikud režiimid, manuaalne 24-105mm suum, LED videovalgusti, reflektorkaart ja lainurkhajuti. Välk töötab kahe asemel nelja AA elemendiga ja välguking on metallist. Kaasas on nii vutlar kui jalg ning juhtarvuks on üsna korralik 40. Tänu mehaanilistele juhtratastele on Nissin i40 välklamp lihtsalt ja kiirelt käsitletav. See on pisike välk millele on püütud anda võimalikult palju täismõõdus välklampide funktsionaalsust. Vaatame, kuidas see Nissinil õnnestunud on:
Nissin i40 välklamp kuulutati välja 03. aprillil. Photopointi veebipoodi ja kauplustesse jõudsid nii Canoni kui ka Nikoni hübriid- ja peegelkaameratele mõeldud mudelid eelmisel nädalal. Nissinil on valmimisjärgus ka i40 versioonid Olympuse, Panasonicu, Sony ja Fujifilmi hübriidkaameratele – need lubatakse ülemaailmsesse müügivõrku paisata juunikuus. Siin võtame karbist välja Canoni kaameratele mõeldud mudeli.
Sissejuhatuseks ka olulisemad tehnilised andmed:
- Juhtarv:
- 40 (105mm, ISO100, m)
- 27 (35mm, ISO100, m)
- Kaetud fookuskauguste vahemik: 20 – 105 mm (16 mm sisseehitatud lainurkhajuti abil)
- Vooluallikas: 4 × AA elementi
- Laadimisaeg: 0,1 – 4 sekundit
- Särituse kontroll: E-TTL II/ E-TTL (Canon) , iTTL (Nikon), P-TTL/ADI (Sony), TTL (FT)
- Juhtmeta orjarežiim, 3 gruppi (A-C)
- Särikompensatsioon: ± 2 stoppi/EV astet sammuga 1/2 stoppi
- Sisseehitatud LED videovalgusti (tööaeg kuni 3,5 tundi, 9 võimsuse astet)
- Välgu kestvus: 1/800 – 1/20000 sekundit
- Välgupea asend: üles 0-90°, alla 0°, vasakule 0-180°, paremale 0-180°
- Käsitsi seadistatav võimsus: 1/256 – 1/1, 1 stopi kaupa
- Mõõtmed: 85 × 61 × 85 mm
- Kaal: 203 g (ilma akude ja välise hajutita)
Komplektis on: Kiire, visuaalne kasutusjuhend, Nissin i40 välklamp, välgujalg, hajuti ning karabiin. Karabiini kasutusotstarve on ilmselt välklambi vutlari kinnitamiseks koti, vöö vms külge. Ülalolevalt pildilt on välja jäänud samuti komplektis olev vutlar kuid loodetavasti teevad kaks alumist pilti selle puudumise tasa:
Pisike vutlar on pealtpoolt vett hülgavast materjalist. Selle tagaküljel on kaks aasa – ülemine ilmselt karabiini jaoks ja alumine vööle kinnitamiseks.
Vutlarisse mahutad kõik komplekti osad. Ka lainurkhajuti jaoks on loodud spetsiaalne lahter.
Kui välgupea on alumises asendis, on välklambi kõrguseks napp 9 cm. See tähendab, et välklamp on tõepoolest väga kompaktne. Plastikust korpuse pealispind on pisut krobeline, välgupea külgedel on reljeefsed detailid, mis on sinna lisatud vaid disaini pärast.
Erinevalt Nissini kõrgema klassi välklampidest kus juhtimine on lahendatud digitaalselt – nuppude ja LCD-ekraani abil, toimib i40 juhtimine analoogketaste abil. See on i40 üks trumpe, sest selline juhtimissüsteem teeb välklambi seadete ja režiimide vahetamise ülilihtsaks ja kiireks. Samuti on kõik seadistused kohe silme ees. Välklambi pealt ei saa küll seadistada näiteks sünkroniseerimist tagumise/eesmise kardinaga või kiire säriajaga – seda saab aga teha kaamera enda menüüst.
Välklambi ülaosas on kaks nuppu. Esimene sisse-välja lülitamiseks ja välklambi suumi manuaalseks muutmiseks. Teine nupp on kohe selle kõrval – valgel märgutulel on peale vajutades testvälgu funktsioon.
Vasakpoolsel rattal on erinevad režiimid. Kõige ülemine on videovalguse režiim. LED-valguse intensiivsust saab selles režiimis muuta parempoolset ratast keerates – sel puhul tuleb vaadata siniste täppidega märgitud skaalat. Sf ja Sd režiimid on kasutamiseks vastavalt juhtmevaga manuaalsüsteemi välkudega (stuudiovälgud) ja TTL režiimis välkudega (eelvälgu võimekusega).
Manuaalrežiimis saab seadistada välklambi tugevust parempoolset valikuratast keerates. Silm tuleb siis peal hoida vasakpoolsel skaalal. TTL režiimis saab seada särikompensatsiooni parempoolse ratta parempoolse skaala abil. A,B,C on juhtmevaba välklambi erinevad kanalid.
Pisike LED lamp on filmimise juures pigem hädapärane abimees. Toimib üsna hästi umbes pole meetri kaugusel valgustatavast objektist – vahemaa suurenedes väheneb mõju oluliselt.
Välklambi pea pöörleb paindlikult igas suunas. Tagurpidi saab seda keerata nii paremalt kui vasakult poolt.
Olemas on ka reflektorkaart, mida kasutatakse välgupea püstises asendis selleks, et veidike valgust otse kaardilt pildistatava peale suunata. Reflektor on aga tavatu konstruktsiooniga, libisedes välja mitte õhukese liistakana lambi seest vaid paksema plastikdetailina lambi pealt. Reflektorkaart istub oma pesas magnetite abil ja selle alt paljastub spikker manuaalse välgupea suumi seadistamise jaoks. Nimelt tuleb manuaalse suumi sisse lülitamise jaoks sisse-väljalülitamise nuppu 3 sekundit all hoida ja seejärel saab järgnevate 3-sekundiliste vajutustega välgu valgusvihu vaatenurka vastavalt objektiivi fookuskaugusele muuta.
Välklambi esiküljelt saab aga välja tõmmata lainurkhajuti. Kui tavaliselt katab välgu valgusvihk 24mm fookuskaugusele (35mm ekvivalendina) ekvivalentse vaatenurga, siis lainurkhajutiga suureneb see nurk 16mm-ni.
Nissin i40 alumises osas asub akukamber. Siia mahuvad neli AA standardile vastavate mõõtmetega elementi. Kui selle välklambi juures üldse midagi negatiivset välja tuua püüda, siis võiks selleks ilmselt olla liikuvate osade kahtlane konstruktsioon. Nii välgupea kui ka akukambri luuk on loodud sellised, et tundub, nagu ei peaks need väga intensiivsele ja pikaajalisele kasutamisele väga hästi vastu. Kuid see võib ka olla ja jääda vaid tundeks, mis reaalsuses paika ei pea.
Nissin i40 välgu tald on eeskujulikult metallist. Kaasa on lisatud ka praktiline jalg välklambi asetamiseks püstisesse asendisse – juhuks kui soovime kasutada välklampi juhtmevabalt. Välklampi saab jala abil kinnitada ka statiivile – välgujalal on selleks otstarbeks metallist statiivikeere.
Nissin on valmistanud keskmise hinnaga välklambi, millel on olemas kõik suurte välklambide kellad ja viled aga mis on seejuures väga pisike. Pole kahtlust, et Nissin valmistas i40 välgu eelkõige mõeldes mitte peegel- vaid hübriidkaameratele. On ju firma ka juba teada andnud, et oma versiooni saavad peatselt nii Sony, Olympus, Panasonic kui ka Fujifilm hübriidid. See on tähelepanuväärne austusavaldus hübriidkaameratele, sest senimaani on Nissin ikka vaid peegelkaamerate välgukingade eest hoolt kandnud.
Suure jõudlusega Canon EOS 70D on kaamera, millega saad hetke jäädvustada hämmastavate fotode või täis-HD-videona. See on kaamera, mille kiire 7 kaadrit/s täislahutusega sarivõte aitab lihtsalt jäädvustada kiireid spordi või metsiku looduse tegevusi ning seda kõike saad soovi korral kaugjuhtida oma personaalarvuti või nutiseadme abil.
Ostes praegu Canon EOS 70D kaamera, saad kauba peale Photopointi 100€ kinkekaardi*, millega on sul võimalus valida just endale meelepärane kingitus Photopointi Tallinna ja Tartu kauplustest.
Pakkumine kehtib 30. juunini
Kõik Canon EOS 70D peegelkaamerad leiad Photopointi veebikauplusest
- Vaata EOS 70D peegelkaamera “karbist välja” fotoseeriat
- Loe lähemalt Canon EOS 70D ülevaadet Digitest.ee lehel