Mul on objektiivikorgid alailma kadunud. Ja kui nad parajasti kadunud ei ole, on nad igatpidi vahetuses. Tamroni oma Canoni objektiivi esiläätse katmas ja vastupidi. Kui mõni objektiivikork aga päris ära kaob, siis tuleb kusagilt selle asemele uus muretseda. Photopointi jõudsid paar nädalat tagasi uued Starblitz tootjanime kandvad objektiivikorgid. Need on head ja kasulikud mitmes mõttes. Esiteks ei maksa need nii palju nagu kaameratootjate originaalkorgid. Teiseks on neil Tamroni objektiivikorkidele sarnanev kinnitusmehanism, mis tähendab, et neid on ka varjukit kasutades hea eest võtta ja ette panna. Kolmandaks on neil küljes kummist aasaga pael, millega saab korgi soovi korral objektiivi külge kinnitada. Vaatame lähemalt:
NB! Täna õhtul loosime ühe Starblitz objektiivikorgi välja kõigi vahel, kes kirjutavad alla kommentaariumisse vastuse küsimusele: “Kas sina kinnitaksid Starblitz korgi kummiga objektiivi külge või eemaldaksid selle nööri korgi küljest? Miks?”.
Vaatame lähemalt 52 mm filtrikeermele sobivat objektiivikorki. Photopointis on lisaks sellele olemas veel 55, 62, 67, 72 ja 77 mm filtrikeermetele sobivad Starblitz objektiivikorgid.
Välimuselt on Starblitzi kork pea äravahetamiseni sarnane Tamroni korkidega. Ainult et see kinnitusnöör on boonusena küljes.
Tagantpoolt ka.
52 mm filtrikeere on näiteks Nikoni komplektobjektiividel ning ka Canoni 50 mm f/1.8 valgusjõulisel fiksobjektiivil.
Kork asetun 50 mm objektiivi ette nagu valatult.
Kummi saab venitada ümber objektiivi.
Niiviisi on kork pildistades alati kaamera külge aheldatud. Kui see ripats mingis pildistamisolukorras häirima hakkab, saab ju selle väga lihtsalt ühe kummivenitusega objektiivi küljest võtta ja kusagile laua peale unustada.
Starblitz objektiivikorgid Photopointis: 4.99 – 6.99 EUR
Viimasel ajal on veebis hakanud ringlema kuulujutt, mille kohaselt kardab Canon oma rivaalidest kõige enam just Fujifilm`i. Selle, 80-aastase staažiga Jaapani fotofirma rünnak algas aasta eest koos X-seeria esimese mudeliga X100. Vahepeal lasti muuhulgas lendu 26 kompaktkaamerat. Paar kuud tagasi tuli Fuji välja retrohõngulise disainiga X10 kompaktkaameraga. Nüüd tuleb kolmas aparaat: supersuumide klassi kuuluv X-S1.
X-S1 on kompaktkaamera. See tähendab, et selle sees on väike, 2/3″ sensor, optilist pildiotsijat ei ole ning objektiivi kere küljest eemaldada ei saa. Fuji on aga valmistanud selle kaamera nii, et sellel oleks võimalikult palju peegelkaamera funktsionaalsust ning välimust. X-seeriale omaselt ei ole materjalide valikul raha säästetud – nii on metallist valmistatud kere, valikukettad ja objektiiv. Isegi objektiivi varjuk on metalne.
Objektiiv ongi selle aparaadi tähelepanuväärseim osa – 26x suumiga ja 24 – 624 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalent) valguspüüdja on varustatud ED ja asfääriliste elementidega. Olemas on suumi- ja teravustamisrõngas ning lähim teravustamiskaugus on 1 cm. 12 MP EXR CMOS sensor salvestab RAW-faile ja 1920 x 1080 px formaadis videot kiirusega kuni 30 fps. Fotosid saab kadreerida 3″ LCD-ekraani ja 0.47″ 1.44 MP elektroonilise pildiotsija abil. Euroopas oodatakse selle relva hinnaks soolased 813 eurot.
Fujifilm X-S1 digikaamera olulisemad omadused
- Kvaliteetne Fujinon 26x optilise suumiga objektiiv katab fookuskaugused 24-624mm (35mm ekvivalent)
- Kummeeritud korpus, metallist objektiiv ja valikukettad
- 12 MP EXR CMOS sensor
- Kuni 10 fps sarivõte
- 1.44 MP elektrooniline pildiotsija
- Üles-alla kallutatav 3″ 460 000 px LCD
- Full HD video
- PASM režiimid
- Taw formaat
- Digifiltrid
- Lähim teravustamiskaugus 1 cm
- Liitiumaku – 500 säritust ühe laadimiskorraga
- Optiline värinastabilisaator
- 360° panoraamrežiim
Nikon on oma veebilehele alla laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma J1 ja V1 hübriidkaamerate suumobjektiivide jaoks. Tarkvarauuendus v1.02 parandab 10-30mm ja 30-110mm objektiividel esineva vea, mis avaldus väära avaarvu kirjutamises pildistatava foto EXIF-infosse. 10-100mm suumobjektiivi tarkvarauuendus v1.01 kõrvaldab aga probleemi, mis võis esineda pildistades kohe pärast kaamera äkilist raputust või liigutamist ja väljenduda uduses pildis. Seesama viga on 10-30mm ja 30-110mm objektiividel juba eelmise tarkvarauuendusega korrigeeritud.
- Lae alla tarkvarauuendus v1.02 1 Nikkor VR 10-30mm f/3.5-5.6 suumobjektiivile
- Lae alla tarlvarauuendus v1.02 Nikkor VR 30-100mm f/3.8-5.6 suumobjektiivile
- Lae alla tarkvarauuendus v1.01 Nikkor VR 10-100mm f/4.5-5.6 PD Zoom suumobjektiivile
Väikese kerega (ilma integreeritud tallata) digitaalsed täiskaadriga peegelkaamerad võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Canonil on kaks, Sonyl kah kaks ja Nikonil üks. Ega Nikon ei saa asja niimoodi jätta, ja tootearendus käib ju kogu aeg edasi. Paraku on nii, et just need kõige salajasemad dokumendid on need, mis unustatakse koopiamasina peale. Ja sealt on NikonRumors.com esimesed pildid väidetavast Nikon D800’st.
Lekkinud tehnoandmeid vaadates on käsile võetud just need asjad, mille üle kasutajad Nikon D700 juures kõige rohkem nurisenud on:
- Piksleid on väidetavalt lausa kolm korda rohkem. Kui sellega kaasneb kasvõi kahekordne reaalse lahutusvõime kasv (eraldatavaid jooni pildi kõrguse kohta), siis on see üsna muljetavaldav. Pakutakse, et lahutusvõime parandamiseks võib olla võimalik osta D800′t ilma anti alias filtrita – mis võib põhjustada moiré efekti. Eks näis mis sellest tegelikult saab.
- Pildiotsija katvus on 100% (d700 pildiotsija nüsis kaadri servadest 5% maha).
- Video, iseenesest mõistetavalt, on kah nüüd olemas. 1080p, sagedusega 30, 25 või 24 kaadrit sekundis ning 720p saab teha ka 60 kaadrit sekundis.
- Kaks kaardipesa: üks CF ja teine SD kaardi jaoks.
Ekraan puhutakse pisut suuremaks (tõenäoliselt jääb lahutusvõime samaks), lisatakse USB 3.0 ühendus ja Expeed3 protsessor. Video kvaliteet on väidetavalt parem kui Nikon D3s‘il. BaasISO nihkub 200 pealt 100′le. Miinuspoolele võib lugeda sisseehitatud GPSi puudumise ja fakti, et muidu laitmatu 51 punktiline autofookussüsteem katab endiselt ainult kaadri keskosa – sama süsteem katab poolkaadri kaameratel pea terve kaadri. Nikoni uut pressiteadet ootavad selliste kuulujuttude valgusesigatahes paljud pikisilmi.
Allikas: NikonRumors.com
Kui sulle meeldib kaugeid objekte lähemale suumida ja laiu maastikuvaateid pildistada, kuid objektiivide peale palju raha raisata ei soovi, siis võiksid proovida Tamroni 18-270 mm VC PZD objektiivi. Tegelikult on Hans-Toomas sinu eest pool tööd juba ära teinud, seda objektiivi proovinud ning sellega ka pildistanud. Hans-Toomase fotoblogis saadki nüüd vaadata Tamroni 18-270 mm supersuumobjektiiviga pildistatud näidisfotosid ja lugeda asjalikku ülevaadet. Olgu siin all veel kokkuvõtvalt ära toodud objektiivi plussid ja miinused ning käputäis näidispilte:
Tamron 18-270 mm VC PZD objektiivi plussid:
- 15x suum
- Väga hea pildistabilisaator
- Kompaktsus, väike kaal
- 62mm filtrikeerme tõttu on filtrid odavamad
- Suumilukk
Tamron 18-270 mm VC PZD objektiivi miinused:
- Mikrodetailideta joonis
- Kohati aeglane teravustamine (eriti kehvades valgusoludes)
- Kui AF on sisse lülitatud, ei ole võimalik teravustamisrõngast käsitsi keerata
- Vinjett, geomeetrilised moonutused
Tamron 18-270 mm VC PZD objektiivi näidispildid (vaata rohkem Hans-Toomase blogist):
