“Ta annab end tasuta kätte”, olid nad seal Photopointis öelnud ning nõnda oligi asi otsustatud.

Pika pilguga takseeris K-500 peegelkaamera nüüd oma uut partnerit. Matsaka rohelise korpuse ja madala laubaga binokkel ei tundunud suursugusele peegelkaamerale sugugi vääriline kaaslane. Videot see teha ei mõistnud ja pildistada ei osanud. Nii ta seal siis päev läbi lösutas, vahtides oma kahe sinise silmaga vapralt kaugusesse nagu muud tõepoolest ei oskakski.

Küll proovis K-500 oma objektiivi vasemale ja paremale kruttida, et näha mis seal taamal siis nii huvitavat on – kuid tulutult. Binokkel nägi aga kauguses kord sipelgapesi ja metssigu, kord ilusaid tüdrukuid ja efektseid fassaade. Nägi ja ütles kaamerale, et mine ja pildista.

Nii said partneritest pikkamööda head sõbrad ja kui november veel läbi pole, annab binokkel end koos K-500 peegelkaameraga ka sinule täiesti tasuta kätte.

Tõepoolest – kuni 2013 novembri lõpuni saab Photopointist Pentax K-500 peegelkaamera komplektiga kaasa kingituseks Pentax Jupiter III binokli. See rohelist värvi binokkel sobib oma kompaktse korpuse tõttu hästi kaasa võtta nii spordivõistlustele, kontserdile, matkale kui ka fotoretkele. Väike binokkel mahub ilusti kotti ja ei väsita vaatlemisel käsi. Ometi on selle suurendusastmeks 8x (paremate profiklassi binoklite tavapäraseks suurendusastmeks on 10x).

Binokliga koos on karbi sees pehme sisemusega vutlar, millel on tagaküljel ka aas näiteks püksirihma külge kinnitamiseks. Veel on kaasas väike mikrokiust puhastuslapp esi- ja tagaläätsede puhastamiseks ning randmepael.

Binokli korpuse rohekas pind on näppude all sametiselt pehme. Keskel on teravustamisratas, mida keerates saab teravustada päris laias vahemikus  – lõpmatusest kuni 2.5 m kauguseni. Teisisõnu – selle binokliga saab vaadata ka päris lähedal – 2.5 m kaugusel asuvaid objekte.

Väiksetest mõõtmetest hoolimata on binoklil hea suurendusaste – 8x. Kallimatest profiklassi binoklitest eristab Jupiteri aga eelkõige väiksem esiläätsede diameeter. Esiläätse diameetrist sõltub, kui palju valgust jõuab objektiivi sisse. Suuremate esiläätsedega binoklid võimaldavad seetõttu kaugust vaadelda ka päris hämaras või üsna pimedas. Jupiter III binokkel on mõeldud eelkõige valges vaatlemiseks. Suhteline eredus on 12,96 ja läätsed on mitmekordselt vääristatud  – selleks, et valguse ülekandmist parandada ning läbi objektiivi paistev pilt oleks eredam ja moonutustest vaba.

Binokli okulaarid on ääristatud pehme kummiribaga. Prillikandjatele meeldib see, et 100% vaatevälja nägemiseks ei pea silmi üldse okulaari vastu suruma – piisab kui vadata okulaari 10 mm kauguselt või lähemalt. Okulaari kummosast keerates saab korrigeerida dioptrit +3/-3 ulatuses. Binokli allosas on kummeeritud alad mis peaksid tagama pöialdele parema haarde.

Selline on see Pentax K-500 kaaslane, mis annab end tasuta kätte kuni novembrikuu lõpuni.

Klõpsa end Pentax K-500 kaamerate juurde ja vaata pakkumist:

Fujifilm X-E2 hübriidkaamerale otsa vaadates ei erine ta väliselt enda eelmisest mudelist X-E1. Sama retro stiilis välimus ning ka nuppude asukoht on säilinud muutmata kujul. Samaks on jäetud ka 2.36 miljoni piksliga OLED pildiotsija. Korpuse poole pealt paistab ainsana silma suurem ekraan, milleks on 2,8″ asemel 3″ oluliselt parema resolutsiooniga (1,04 miljonit pikslit) LCD. Uuendused, mis antud kaamerasse on lisatud, pärinevad menukast kaamerast Fujifilm X100s: faasituvastusega 16MP X-Trans CMOS II sensor ning EXR II protsessor. Antud kombinatsioon annab X-E1 hübriidile ülikiire 0,08 sekundilise autofookuse. Lisaks on kaameral olemas tänapäeval standardseks saanud WiFi ühendus ning Full HD video (antud juhul kuni 60 kaadrit sekundis). 

X-E2 saab tänavu sügisel saadaval olema kere puhul hinnaga umbes 949€ ning koos kit-objektiiviga (18-55) 1349€.

Fujifilm X-E2 olulisemad spetsifikatsioonid:

• 16MP X-Trans CMOS II sensor
• EXR II protsessor
• ISO 200 – 6400 (laiendatav kuni 25 600 /JPEG kvaliteedis)
• 3″ (1,04 miljonit pikslit) LCD
• Full HD video (kuni 60 kaadrit/sekundis)
• WiFi ühendus
• Mõõdud: 129 x 75 x 37 mm
• Kaal: 350g

Mul on üks asi südamel ja tahan ära rääkida. Seepärast seekord pildistamise kodusest poolest. Teame, et RAW on nö ilmutamata digifail kui filmiajastu mõistes rääkida. RAW failidega töötades on loomulik, et konverteris avatud failidega tuleb midagi teha, ei piisa ainult export nupule vajutamisest ja ongi fail ilmutatud. Lisada tuleb kontrasti ja värve. Tihti küsitakse minult, millised on sinu standardseaded RAW faili avamisel.

RAW failidega tööd alustades on väga hea, kui oma kaamera ja RAW tarkvara kasutamisel on tekkinud teatud tunnetus, mis aitab tarkvara seadistada niimoodi, et pilt oleks avamisel juba täitsa valmis või siis sellele väga lähedal. Mina olen viimastel aastatel kasutanud Adobe RAW konvertereid eesotsas Lightroomi erinevate versioonidega. Praegu on mul kasutuses Lightroom 4. Minu tunnetus ütleb, et head sätted foto avamiseks on järgmised:

• Clarity +10;
• Vibrance +10;
• Saturation +10;
• RAW info tõlgendamiseks valitud Camera Standard profiil (Vaikesättena pakutav  “Adobe standard” tundub kuidagi lame ja liiga soe. Vähemalt minu Nikoni kaameratega).

 Ülejäänud sätted on nii nagu konverter need ise pakub, kõik on nullis ja valge tasakaal on tarkvara enda tõlgendatud. Varasemad tarkvara versioonid pakkusid kontrasti vaikeväärtuseks 25, uuemates on see nulli viidud. 25 ja 0 on ühtlustatud, kuid mulle tundub, et umbes +10 kontrasti lisamine uuemates versioonides on täiesti õigustatud. Minu salvestatud sätetesse pole see aga veel jõudnud.

Viimastel aastatel olen märganud, et RAW töötlemise tarkvara tootjad on hakanud kehvemat tööd tegema. Funktsionaalsusi tuleb juurde, aga pildi algse tõlgendamise oskus pidevalt halveneb. Ma mäletan aastaid 2005-2007, kui kasutasin Capture One tarkvara, versioone 3.x.x. Kui säritus oli paigas, siis ei tulnud absoluutselt mitte midagi failiga teha, pilt oli kohe selline nagu ma looduses nägin. Praegu tuleb selliseid juhuseid harva ette. Suvel rohelist muru pildistades küll, aga ilusat päikesetõusu valgust kaamerasse püüdes võib kindel olla, et pärast tuleb selle tõeselt esitamiseks tublisti vaeva näha.

Ma ei tea millest selline allakäik tuleneb. Minu teooria on see, et praegu paisatakse turule liiga palju kaameraid, mille failide kasutamist kõik tarkvaratootjad jubedalt lubada soovivad. Selles virvarris ei suuda nad enam tarkvara piisavalt optimeerida, et see kõigi nende erinevate kaamerate tulemusi tõlgendada oskaks. Kõiki lüüakse nö ühe keskmise puuga, et oleks enam vähem. Peamine paistab olevat see, et tarkvara faili avada suudaks – milline pilt sealt avades vastu vaatab, paistab olevat jäänud vähem tähtsaks momendiks. Kvantiteet on kvaliteeti välja tõrjumas. Väga kahju!

Tihti juhtub nii, et olles näinud looduses võimast värvidemängu ja tules õhinal koju arvuti taha, võtab kiiresti võimust pettumus. RAW konverter justkui ei taha uskuda, et selline punane värv taevas olemas oli ja tõmbab selle jõuga maha. Kaamera ekraanil oli see olemas, aga ka kaameraga kaasas olnud RAW tarkvara ei suuda seda värvi taasesitada! Müsteerium! Siis on ikka tükk tegemist, et õige värv tagasi saada. Peab mässama värvikanalite jms tööriistadega, mida esimestes RAW konverteites üldse polnudki, sest neid polnud tarvis, kuna tulemus oli kohe paigas.

Vahepeal juhtub ka vastupidi, et tarkvara ei taha uskuda värvide puudumist, eriti paistab konverteritele meeldivat sinise värvi lisamine ja moonutamine. Kui tehes pilti tõusu või loojangu ajal, mil domineerivad pikad varjud, juhtub aastaajaks olema talv ja motiiviks midagi lume ning jääga seotut, siis võib kindel olla, et koju arvuti taha jõudes võib müsteeriumsiniseid näha. Sama kehtib ka öövõtete puhul.

Ma loodan, et tulevikus tehakse konverterite vallas edasiminekuid. Minu pärast võiks kasvõi midagi niisugust olla, et saab soetada endale ainult paari fotoaparaadi profiilid, mis on tõesed ning ainult nende eest maksta. Ostes uue kaamera, ostan ka uue kaamera profiili. Mul pole vaja osta tarkvara, mis oskab minu arvutis avada sadade aparaatide RAW-faile, kuid tõlgendab neid kõiki ühtemoodi valesti.

Pildi esitlus ja andmed

Motiiv – Päikesetõus pärast tuisku. Varjualad ongi sinised, kuid peegelsile jääpind edastas nii intensiivset kollast, et sain terve pildi osas värviküllastust vähendada ilma eraldi sinise kanali kallale minemata.

Valgus – päikesetõus, päike on ennast umbes 15 minutit tagasi üle horisondi upitanud;

Kadreering – esiplaanil tuisutuulte poolt töödeldud lumekoorik, keskplaanil lumetuks puhutud jää jlainetavate pilvedega tagaplaanil;

Säritus – F11, 1/25s, ISO 100. Päike ja peegeldus on nimelt ülesärisse lastud, sest nad paistsid sellistena ka silmale.

Tehnika – Nikon D800E + Nikkor PC-E 24mm F3,5 + Lee 3-astmeline kiilfilter.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvaraga.

Aasta tagasi hämmastas Fujifilm meid enda unikaalse kaamera käivitamise süsteemiga XF1 kaameral. Tavapärase sisse-välja nupu kaotamisega loobiti Fujifilmi suunas nii tomateid kui kiidusõnu. XF1 on saanud endale järglase nimega Fujifilm XQ1. Seda, kas säärane süsteem võeti omaks või mitte, peegeldub XQ1 kaameras – sama avamismeetodit pole kaasa pandud. Vaatamata ebaharilikule käivitusmehhanismile, pakkus XF1 endas lisaks retroliku disaini ning minimalistliku vormi, tuues sellega endale disainiauhinna. Stiilitunnetust on jagatud ka uuele XQ1 kaamerale, mis on sisuliselt väikeste täiendustega XF1. 

Fujifilm on taastanud tavapärase ON/OFF nupu, millega püütakse tagasi tuua kasutajad, keda eelmine süsteem eemale peletas. Kaamerale on lisatud sama suur 2/3″ CMOS sensor, mis X20-l. Antud sensor on nn. “X-Trans” tüüpi. Antud sensoriga  peaksid pildid olema tavapärasest selgema ning teravama joonisega, kuna puudub madalpääsfilter. CMOS X-Trans II sensori ja Fuji uusima EXR II protsessoriga on oodata väga kiiret autofookust (0,06 sec), head joonist ning edukat tulemust hämarates tingimustes. 

XQ1 kannab endas 4x suumiga (ekvivalendina 25-100mm) ning maksimaalse lahtise avaga (f/1.8 – 4.9) objektiivi, 1080p resolutsiooniga videot (kuni 60 kaadrit sekundis) ning Wi-Fit. Nende omadustega üritab Fujilm konkureerida kaameratega nagu Canon S120, Panasonic LX7 ning Sony RX100 II.

Meie lettidele jõuab XQ1 veel tänavu sügisel ning hind jääb 400€ ringi. Kaamera saab saadaval olema nii tumedas kui hõbedas toonis.

Fujifilm XQ1 olulisemad omadused:

• 12 Megapixels 2/3” X-Trans CMOS II sensor
• EXR II protsessor
• 4x (ekvivalendina 25-100) optiline zoom
• ISO 100 – 12 800
• AF kiirus 0,06 sekundit
• F/1.8 – 4.9
• 3″ (920 000 piksliga) LCD
• Full HD video (kuni 60 kaadrit/sekundis)
• WiFi ühendus
• Mõõdud: 100 x 59 x 33 mm
• Kaal: 206g

Möödas on pea aasta, mil Nikon väljastas mudeli D5200 ning nüüdseks on saabunud  järglane nimega Nikon D5300. Suurt hüpet kahe kaamera vahel pole ja D5200 seetõttu väljavahetamist ei vaja – mõned täiendused on Nikon uuele mudelile siiski lisanud. D5300  kaamera võib paigutada Nikonite leeris alustajatele mõeldud D3200 ning edasijõudnute D7100 vahele. Erinevalt D3200-st pakub D5300 mugavamat juhtimist – muudetud on juhtnuppude asetust ja toimimist ning lisatud on keeratav ja pööratav LCD-ekraan. D7100 kaameraga võrreldes on erinevused juba suuremad – kahe displeiga juhtimine, professionaalsem autofookus ning rohkem kasutajakesksest seadistamist.

Nikoni sõnul on antud kaamera mõeldud eelkõige algajale fotohuvilisele, kes pildistab hetkel kompaktkaameraga, kuid sooviks paindlikumat kaamerat. Samuti ka neile vanema generatsiooni Nikon digipeegliga pildistajaile, kes kasutavad rohkelt sotsiaalvõrgustike ning tahavad enda tehtud pilte koheselt jagada – tänu sisseehitatud WiFi moodulile Nikon D5300 seda võimaldab. Varasemalt tuli kasutada kaameravälist Nikon GP-1 WiFi adaptrit. 

Sensor ja autofookussüsteem

Nagu D7100 kere puhul, siis ka D5300 on saanud samuti endale ilma madalpääsfiltrita 24.1 MP CMOS sensori. Protsessoriks on uus EXPEED 4. Kogu kompott kokku peaks andma parema kvaliteedi madalatel tundlikustel pildistades (pakkudes ISO kuni 100st kuni 12 800, võimalusega laiendada kuni 25 600), parema Auto White Balance ning resolutsiooni. 

Autofookus pakub 39 autofookuspunkti, kus 9 neist on väga tundlikud ehk siis cross-type. Antud autofookussüsteem kasutab 3D jälgimist, ehk peaks tegema objekti “jälitamise” tegema paremaks ning kiiremaks. 

Videograafidele

Nikon on antud kaamerale lisanud paremad filmirežiimid varasemast mudelist: full HD (1920 x 1080), võimaldades kiiruseid 60, 50, 30, 25 ning 24 kaadrit sekundis. Järeltöötlusena saab kaameras klippe lõikuda ning videode vahele pilte lisada. Samuti on olemas sisseehitatud mikrofon ning võimalus kasutada välist mikrofoni.

Kere

Kere mõõtmeteks on 125 x 98 x 76 mm ning kaaluks 480g, mis on kergem kui D5200. Uuendatud on akut, mis võimaldab kuni 600 pilti või 50 minutit videot ühe laadimisega. Kere värvideks saavad olema must, hall ning punane. 

Kaamerat on meie turule oodata veel tänavu ennem jõule ning kere hind jääb oletavasti kusagile alla 900€ ning 100€ kallim oleks koos 18-55 VR objektiiviga. 

Nikon D7300 olulisemad omadused:

• 24.1 MP APS-C mõõdus CMOS sensor (ilma madalpääsfiltrita)
• EXPEED 4 protsessor
• ISO 100-12 800, võimendusega kuni 25 600
• 5 kaadrit sekundis sarivõte 
• 39 autofookuspunkti, 9 on cross-type
• 3,2″ pööratav ning kallutatav 1,04 miljoni piksliga LCD displei
• kaugjuhtimine ning andmete edastamine sisseehitatud WiFi kaudu
• 1080p 60 kaadrit sekundis video
• sisseehitatud mikrofon, välise mikrofoni võimalus