Lubage tutvustada Manfrotto Ööfoto konkursi peaauhinda. See kannab nimetust “Unelmate statiivikomplekt” ning koosneb kahest osast: 1) Manfrotto 055 CXPRO4 profistatiiv ja 2) Manfrotto 468MGRC4 kuulpea. Mõlemad kuuluvad Manfrotto vastava tootekategooria absoluutsesse tippu ning paljude fotohuviliste ja professionaalide ostunimekirja. Digitesti veebilehel on nüüd ilmunud ka hea pildimaterjaliga ülevaated eraldi nii pea kut siatiivi kohta. Silver Pik seletab seal ilusti ära, mis on selle kuulpea juures sellist, mida konkurentidel pole ja mis omadused teevad statiivist Manfrotto kõige parema kolmjala.
Manfrotto 468MGRC4 statiivipea ülevaade Digitesti veebilehel
Manfrotto 055 CXPRO4 statiivi ülevaade Digitesti veebilehel
Täiskaadersensoriga peegelkaamera on enamiku fotohuviliste jaoks pühaks graaliks. Muidugi on selliste aparaatide hinnad päris krõbedad. Nii on tavaline praktika see, et algajam pildistaja ostab soodsama APS-C mõõdus sensoriga kaamera, mis oskuste edenedes ja rahakoti paksenedes mõne aasta pärast täiskaadri vastu vahetatud saab. Viimasel aastal on täiskaadersensoritega kaamerate hinnad aga juba päris madalale langenud. Canon EOS 6D kere saab hetkel näiteks Photopointist kätte 1829 euroga ja Nikoni D600 kaamera koos objektiiviga maksab koguni 1799€. Nii otsustab üha enam fotohuvilisi alluda looduse kutsele ja osta see täiskaader lõpuks ometi ära.
Täiskaadersensoriga kamaerate juures on aga üks koletu probleem. Nende ette sobivad objektiivid on kole kallid. Mõnikord lausa mitu korda kallimad kui APS-C mõõdus sensoriga digipeeglitele valmistatud torud. Näiteks maksab ainult poolkaadrile sobiv Canon EF-S 17-55mm f/2.8 IS USM 1099€. Ekvivalentne täiskaadersensoriga kaamerale sobiv Canon EF 24-70mm f/2.8 L II USM objektiiv aga 2499€. See tekitab olukorra, kus kaamera võib juba taskukohane olla aga kuna objektiivid on selle jaoks nii kallid, ei saa see fotohuviline seda endale ikkagi lubada.
Siinkohal tuleb mängu Tamron. Täpsemalt astuvad lavale Tamroni eelmisel aastal avalikustatud objektiivid 24-70mm F2.8 ning 70-200mm F2.8.
Mõlemad sobivad suurepäraselt täiskaadersensoritega peegelkaamerate ette. Mõlemad on ilmastikukindla korpusega, värinastabilisaatoriga, kiire teravustamismootoriga ja valgusjõulise püsiavaga 2.8 profiklassi objektiivid. Mõlemad on EISA tehnikaauhindade jagamisel pärjatud Euroopa parima objektiivi tiitliga. Mis aga olulisim: tänu nendele objektiividele muutub täiskaadersensoriga kaamera ostmine paljude jaoks taas reaalseks. Sest need Tamronid saab kätte uskumatult hea hinnaga.
Tamron 24-70mm f/2.8 VC USD standardsuumobjektiiv
Kõikide fotohuviliste veebimeka Dpreview ütles oma põhjalikus test-arvustuses selle objektiivi kohta kaalukad sõnad: “Tamron on optiliselt ja funktsionaalsuselt niivõrd sarnane oma otsestele konkurentidele, et on raske aru saada, miks peaks enamik fotoentusiaste valima palju kallima, ilma stabilisaatorita Canoni või Nikoni standardsuumi.”
See on kõva sõna – seda enam, et objektiiv sai kiita kõikides olulistes kategooriates: ülimalt hea optika, väga efektiivne värinastabilisaator, vaikne ja täpne autofookus, muljetavaldav sisepeegelduuste vähesus… Ja nüüd siis ka mitte lihtsalt soodne vaid ülisoodne hind.
Photopointis on Tamron 24-70mm objektiiv hetkel müügis hinnaga 899€. Novembrikus saab enda vana objektiivi toomisel hinnast veel 100€ võrra alla. See tähendab, et lõpphind on 799€. See on päris pöörane, arvestades selle objektiivi tavahinda 1299€.
Kaks fotot – pildistatud Tamron 24-70mm f/2.8 objektiiviga:
Tamron 24-70. Portreefoto kaugemalt. Fookuskaugus: 50mm, f/2.8, säriaeg 1/640 sek, ISO 640. Foto: Penelope Russak
Tamron 24-70. Portreefoto lähemalt. Fookuskaugus: 54mm, f/2.8, säriaeg 1/125 sek, ISO 100. Foto: Penelope Russak
Tamron 70-200mm f/2.8 VC USD telesuumobjektiiv
See, EISA poolt 2013-1014 aasta parimaks suumobjektiiviks valitud objektiiv on suurepärane relv portreefotode pildistamiseks. Valgusjõulise ava ja hea suumi kombinatsioon jätab tausta mõnusalt uduseks ning võimaldab pildistada näiteks üritustel inimesi pisut kaugemalt kui 24-70mm standardsuum. Samuti on 70-200mm objektiiviga üsna hea pildistada lähikaadreid. Objektiiv on varustatud metallist statiivikraega – kaamera saab statiivile kinnitada mitte aparaadi all oleva, vaid statiivikrae all oleva statiivikeerme abil.
Tamron 70-200mm tavahind on 1999€. See võib tunduda küll palju, aga arvestades kaameratootjate ekvivalentse fookuskauguse ja avaga objektiive on see tegelikult väga soodne (Canon 70-200 mm f/2.8 maksab nt 2499€). Tegelikult maksab Tamroni ekvivalentne objektiiv aga hetkel Photopointis soodushinnaga 1299€. Kes annab aga oma mingi vana töökorras objektiivi Photopointile, saab veel 100€ alla. See tähendab et lõpphind on 1199€. Nii korralikku objektiivi ei ole mitte kunagi enne sellise raha ees võimalik osta olnud.
Kaks fotot – pildistatud Tamron 70-200mm f/2.8 objektiiviga:
Tamron 70-200. Portreefoto. Fookuskaugus: 70mm, f/2.8, säriaeg 1/125 sek, ISO 160. Foto: Penelope Russak
Tamron 70-200. Portreefoto. Fookuskaugus: 200mm, f/2.8, säriaeg 1/125 sek, ISO 200. Foto: Hannu Liiväär
Kaks objektiivi üheskoos – unelmate komplekt
Üheskoos moodustavad need kaks objektiivi ihaldusväärse komplekti, mis annab täiskaadersensori ees fookuskauguste ulatuseks 24-200mm – ning kogu selles vahemikus saab fotograaf kasutada valgusjõulist ava f/2.8. Ja värinastabilisaatorit. See tähendab, et nende kahe objektiiviga on kaetud valdav enamik igapäevases pildistamises ette tulevaid motiive. Need kaks objektiivi on kõik, mida ühel fotograafil portreede, ürituste jms pildistamiseks vaja on. Kui aga peaks tekkima vajadus hea makroobjektiivi järele siis ka see on Tamronil samast sarjast täiskaadri jaoks olemas.
Nii nagu pildistamise jaoks on need kaks objektiivi (24-70mm ja 70-200mm) väga head ka peegelkaameraga filmimise jaoks. Siin on näiteks üks video, mis filmitud Yellowstone rahvuspargis, kasutades just ainult neid kahte Tamroni objektiivi. Nagu näeme, siis esindatud on nii laiad plaanid kui ka kaugemalt filmitud lähivõtted loomadest ja detailidest:
Palun kliki video vaatamiseks siia
Sobivad ka APS-C mõõdus sensoritega kaameratele
Tamroni 24-70mm ja 70-200mm objektiivid sobivad suurepäraselt kasutamiseks ka poolkaadersensoritega peegelkaamerate ees (kaamerad nagu näiteks Canon EOS 1100D, 100D, 700D, 70D või Nikoni D3100, D5100, D7100). Enamgi veel – kuna nende kaamerate puhul langeb valgus fotot salvestavale pildisensorile ainult objektiivi läätsede kõige kvaliteetsema ala pinnalt ehk keskelt – siis on ka pildistatud fotod ühtlaselt teravama joonisega.
Seega – kui sa pildistad poolkaadersensoriga, kuid tead, et ilmselt sooviksid kunagi osta täiskaadersensoriga kaamera, siis on sul mõtet juba praegu inverteerida korralikku objektiivi. Poolkaadersensoritele mõeldud objektiivid täiskaadri ette ei kõlba ja nõnda pole sul parema kaamera ostmisel nende vanade objektiividega enam midagi pihta hakata.
Tamron 24-70mm f/2.8 VC USD standardsuumobjektiiv Photopointis: 1299€
Tamron 70-200mm f/2.8 VC USD telesuumobjektiiv Photopointis: 899€
Polegi ammu Photopointi ajaveebis filtritest midagi kirjutanud. Tead ju, nendest pisikestest klaasitükkidest, mida saad objektiivi ette keerata või libistada. Jah, täpselt need samad klaasitükid, mida poes klienditeenindajad pakuvad iga objektiivi soetamisel, kuid tunduvad suht sellised, noh, kasutud. Ei ole ju mõtet lisaraha kulutada, kui ma saan oma kaameraga ilusad jpeegid valmis teha ning hiljem fotoshoppan ning tuunin laen tahvelarvutis filtri peale oma pildile, tehes foto täpselt selliseks, nagu ma tahan.
See sissejuhatus sai terakese huumori ning sarkasmiga kirjutatud. Tegelikult tahtsin ma selles artiklis rääkida uutest Hoya PROND seeria neutraalhallidest filtritest. Filtritest, mis teevad seda, mida ükski fotoshopp või Instagrami filter ei suuda teha.
Mis asi on neutraalhall filter? Neutraalhallid filtrid on loodud selleks, et vähendada kaamerasse jõudva valguse kogust, samal ajal värve muutmata. Valguse koguse vähendamise tulemusel on võimalik kasutada suuremat ava, pikemat säriaega või mõlemat samaaegselt. See on vajalik subjekti rõhutamiseks teravussügavuse kontrolliga või liikumisefekti loomiseks. Samas on ND filtritega tihti see probleem, et suure valguskaoga tekivad ka värvimoonutused. Viimane tuleneb just sellest, et valgus liigub erineva tihedusega pindadest läbi (õhk, filter, õhk, objektiiv elemendid). Keskkooli füüsikatundidest juba teame, et valgus murdub erinevates keskkondades erinevalt ning sama kehtib ka fotograafias. Just selle jaoks pannaksegi klaasidele vääristus (ingl. k. coating).
Siinkohal ongi Hoya uus PROND seeria omapärane. Tänu ACCU-ND tehnoloogiale on Hoya PROND seeria filtrid värvimoonutuste kontekstis reaalselt neutraalsed – need ei muuda värvide tonaalsust, kui valgus liigub ühe tihedusega materjalist teise. Tänu sellele on võimalik mõõta valge tasakaal ning vahetada filtrit objektiivi ees ilma, et peaks uuesti valge tasakaalu mõõtma. Lisaks ei pea järeltöötluse käigus tonaalsuse muutust korrigeerima.
PROND filtrid kasutavad Hoya eriti kvaliteetset optilist klaasi ning need on vääristatud mõlemast küljest metalse ACCU-ND vääristusega. Lisaks on filtritel madala profiiliga alumiiniumraam, mis hoiab filtri klaasi kindlalt paigal ning paralleelsena kaamera sensoriga, mis võimaldab neid kasutada ka ülilainurkobjektiividega.
Tänu uuele ACCU-ND tehnoloogiale on võimalik toota kvaliteetseid neutraalhalle filtreid, mis pakuvad kuni 10 astet valguse vähendust (siiani oli maarjamaal ainuke kvaliteetne variant Lee Big Stopper, mis eeldab Lee filtrihoidja vms kasutamist). Uued Hoya filtrid tulevad aga ümarad ning neid saab keerata kaamera filtrikeermesse.
Tootja pakub neid 49 – 82mm filtrikeermega objektiividele mitme erineva tugevusega. Photopointi tootevalikus on ND100 (6 2/3 stoppi valguse vähendus) ning ND1000 (10 stoppi valguse vähendus) variandis enamlevinud filtrikeermetele (täpsemalt 52mm, 58mm, 67mm ning 77mm filtrikeermega objektiividele). Tulevikus võib loota ka teiste tugevuste ning mõõtudega.
Hoya PROND seeria filtrid Photopointis
Mäletan ühte lugu, mille rääkis mulle Norra loodusfotograaf Roy Mangersnes. Nimelt oli üks Norra harrastusfotograaf soovinud välja anda tema kodupiirkonna loodust kujutava raamatu. Mees nägi kümme aastat vaeva, et koguda kokku parimad loodushetked ja panna kokku ilus pildialbum. Kõigil fotodel oli suurepärane valgus, oli näha, et fotograaf oli vaeva näinud. Inimestele aga see raamat ei meeldinud. Miks? Sellepärast,et selles piirkonnas oli aastas ainult paarkümmend päeva päikesepaistet. Paarisaja leheküljelises raamatus olid aga ainult kuldkollases valguses kümblevad maastikud. Raamat ei suutnud tabada piirkonna iseloomu ning see ei läinud inimestele hinge. Üksikpildid oli väga head, aga kokku ei moodustanud nad ühtset tervikut.
Loomulikult on vägev pildistada päeva esimese 15 minuti jooksul paistva punakaskollase valgusega. Igal valgusel on oma võlu. Iga valgus sobib mingi motiivi pildistamiseks. Fotograafi ülesanne on valgusele sobiv motiiv leida et fotos oleks meeleolu. Uskuge, see pole vahel üldse kerge ülesanne. Kui on super loojanguvalgus, siis pildista mida iganes. Teiste varjundite puhul on ülesanne keerulisem. Raamatu seisukohalt peab olema tagatud mitmekesisus, kui raamatu pealkiri ei ole näiteks “Hetked kuldvalguses”.
Viimastel aastatel on minu sõnavarasse tulnud sõna novembrihall. Minu arvates ei ole ükski teine kuu Eestimaa aastas nii pime. Detsembris on tavaliselt juba lumi maas ja vaatamata sellele, et päike käib taevakaarel veelgi madalamalt, siis lumi ei neela valgust ära, vaid peegeldab selle tagasi. Novembripimedusel on oma meeleolu, mis mulle väga meeldib. Looduses on vähe hääli, vähe valgust ja vähe aega. Mõnel päeval võib sõltuvalt pilveteki paksusest juhtuda nii, et ei lähegi päriselt valgeks.
Ma loodan, et foto luigeparvest suudab puudutada iga eestlase novembrihalli tunnetust.
Pildi esitlus ja andmed:
Motiiv – Parv laululuiki otsimas maandumispaika novembrihallil õhtupoolikul või pigem pärastlõunal, sest kellaajaliselt on novembriõhtu juba kottpime. Parv tiirutas edasi-tagasi, kuid maha ei söandatud laskuda, sest polnud näha, mis neid seal ees ootab. See oli omapärane kogemus;
Valgus – tõeline novembrihall, sompus uduga;
Kadreering – kasutasin kõige ülemist fookuspunkti, et ka maapind pildile mahuks;
Säritus – F5,6, 1/200, ISO 3200. Pool tundi enne päeva lõppu oli juba praktiliselt täitsa hämar;
Tehnika – Nikon D4 + Nikkor 300mm F2,8 VRII + Nikkor TC-20EIII.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvaraga.
Portreefotograafia puhul ei pääse me mitte kuidagi järeltöötlusest. Lihtsamal juhul on vaja paika timmida värvustasakaal ja pilti heledamaks või tumedamaks muuta. Väga tihti tekib aga vajadus portreteeritava näolt kaotada häirivad vistrikud, ja siluda kortsud. Mõnikord sooviks muuta silmi ilmekamaks, nina peenemaks, huuli punasemaks, juukseid korralikumaks ja nii edasi. Seda kõike – ja veel palju muud näitab sulle oma vastvalminud videopõhises kursuses portreefotograaf Urmas Ääro.
Urmase uus kursus “Portreefotode töötlemine Photoshopis” koosneb 16. õppevideost, mille kogukestvus on 2 tundi ja 10 minutit. Nendes videotes näitab Urmas Ääro sulle ära kõik olulisemad tehnikad ja nipid, mida ta ise igapäevaselt portreefotode töötlemisel kasutab. Kursuse juures on alla laetavad tööfailid – täpselt needsamad, mida Urmas kursusel näidisfotodena töötleb. Videoid vaadates saad sa selle faili enda arvuti Photoshopis avada ning Urmasega koos pintslit liigutada ja pildikihte luua. Kursus ei eelda algteadmisi pilditöötlusest ja sobib seega ka algajaile. Kursuse jooksul jõutakse aga ka juba päris spetsiifilise töötluse juurde nii et väga palju kasulikku saavad sellest ammutada ka edasijõudnud fotohuvilised.
See on kergesti jälgitav, praktilise iseloomuga kursus, mille läbija tunneb end edaspidi kindlalt ükskõik millise portreefoto töötlemisel. Vaata kursuse sisukorda ja videotutvustust fotokursus.ee veebilehel.