Juba kuus aastat on kevad nii hobipiltnike kui ka professionaalide jaoks täie hoo sisse saanud koos „Pentaxi Aasta Portreefoto“ konkursiga. Seekordne kevad on möödunud üsnagi rahulikult ning populaarsest portreefotokonkursist ei ole siiani veel midagi kuulda olnud.

Tänane esimene suvepäev on sobilik hetk andmaks teada, et „Pentaxi Aasta Portreefoto“ algab sel aastal kevade asemel sügisel – septembris. Seega on portreehuvilistel aega veel pisut enam kui kaks kuud valida välja või pildistada oma kõige paeluvam, originaalsem ja ilusam portree, et siis sellega ühel Baltimaade suurematest ja esinduslikumatest portreefotokonkurssidest plats puhtaks lüüa.

Avapilt: “Pentaxi Aasta Portreefoto” esikoht 2010 “Maksim Mjodov”

Viimasel ajal ületab väljamaa fotoblogide uudisekünnise tihti sündmus Canon EOS 5D Mark III lattutulekust mõnes üleilmses veebipoes. Alates turuletulekust aprilli algul on see kaamera pidevalt defitsiidis. Canon lihtsalt ei jõua seda nii kiiresti toota, kui kiiresti amatöör- ja profifotograafid seda ostavad. Mis siis selle aparaadi juures nii head on, et see – vaatamata oma suhteliselt soolasele hinnale – nii hästi müüb? Lühidalt öeldes: Kõik. 5D Mark III paindlikult programmeeritav juhtnuppude süsteem pärineb maailma parima ergonoomikaga APS-C kerelt EOS 7D. Selle teravustamissüsteem on täpselt sama, mis Canoni paduprofikerel EOS 1DX. Selle sensor on mõistliku megapikslite arvuga ja senisest pisut valgustundlikum. Selle uus võimas pildiprotsessor lubab tulistada sarivõtet kuus kaadrit sekundis ja filmida FullHD videot 90Mbit/s. See on kaamera, mis sobib tõsiseks tööks nii Londoni olümpiamängudel, Kakerdaja rabas kui ka lapse sünnipäeval. Vaatame lähemalt:

Ma vabandan, et ma sissejuhatuses sellise ülistava kiidulaulu valla päästsin. Samas on see ka ju arusaadav, sest see on esimene toode Photopointi ajaveebi “Karbist välja” rubriigi (156 postitust) ajaloos, mida ma pärast karbist välja võtmist taas kokku ei paki. Tegelikult on see kaamera muidugi kiitust väärt ka.

Üldjuhul kipub tehnikavidinatega olema nii, et mida profim kaamera, seda lihtsam pakend. Siingi on kõik lihtne. Karbi sees on ühel pool mullikilesse mähitud kere ja teisel pool kogu muu nasvärk.

Canon EOS 5D Mark II olulisi tehnilisi andmeid on nii palju, et ka nende loetelu veniks siin liiga pikaks. Seetõttu mainime siin ära kõige olulisemad olulised andmed:

• 22.3 MP CMOS täiskaadersensor. Uus sensori ehitus avandub Canoni sõnul väiksemas müratasemes. Testid on näidanud, et pildikvaliteet on siiski praktiliselt 5D Mark II tasemel.
• DIGIC 5+ pildiprotsessor on 17 x kiirem kui DIGIC 4 protsessor 5D Mark II sees
• 3.2″ “Clear View II” LCD-ekraan 1.04 miljonit pikslit. 3:2 külgede suhtega laiekraan
• Täiustatud optiline pildiotsija katab 100% pildistatavast kaadrist. Pildiotsijas saab kuvada abijooni, elektrooniline lood pildiotsijas töötab teravustamispunktide abil.
• Sama autofookussüsteem muis 1D X kaameral! 61-punktiga “High Density Reticular” autofookus 41 kahes suunas tundlikku ja 5 veel enam tundlikku teravustamispunkti (punktide täpne arv sõltub kasutatavast objektiivist)
• 63-tsooniline iFCL (teravus, värvus ja heledus) kahekihiline särimõõtesüsteem
• ISO 100 – 25 600, võimendusega 50 – 102 400
• Sarivõte 6 fps
• Uus HDR režiim, Ühele pildile saab koguda kuni 9 säritust
• Full HD video 1080p 24/25/30 fps. Kaks kvaliteediastet. Rec Run ja Free Run SMPTE ajavorming. Välise mikrofoni pesa, kõrvaklappide väljund
• CompactFlash kardipesa ja SD/SDHC/SDXC kaardipesa.
• Kasutab sama LP-E6 liitiumakut nagu 5D Mark II; Aku kestvus on paranenud – 950 säritust ühe laadimiskorraga

Karbis on: Canon EOS 5D Mark III kere, kaamerarihm, laadija, aku, okulaar, AV kaabel, toitejuhe, USB kaabel (mini USB otsaga) ning kasutusjuhend koos tarkvara CD-ga.

Minu naine pildus Mark III suunas solvanguid, nimetades seda suureks ja robustseks. Tegelikult on see kaamera täpselt õige suurusega ning justkui sulab pildistaja kätte. Voolujoonelised kontuurid ning peensuseni disainitud detailid jätavad mulje kõigest muust kui robustsest kaamerast. 5D Mark III on ilus ja mahub täpselt pihku.

Täiskaadersensoriga peegelkaamerale üle minnes tuleb arvestada ka sellega, et nende ette sobivate objektiivide valik on oluliselt kitsam (võrreldes poolkaadriga) ning ka kallim. Iseenesest saab Mark III ette keerata kõiki Canoni peegelkaameratele mõeldud objektiive. Nii EF-S kui ka EF tähistusega. EF-S seeria objektiivid aga ei kata oma vaateväljaga kogu täiskaadersensori pinda ning seetõttu jääb pildil näha vinjenteerumine (tumedamad äärealad ja nurgad) ning mõne objektiivi puhul jääb pilt hoopiski musta ringi sisse. Täiskaadersensoriga kaameratele sobivad seega ainult EF-seeria objektiivid ning kolmandate tootjate objektiivid, mis on valmistatud täiskaadersensoritega peegelkaameratega kasutamiseks.

5D Mark III peegelkaamera juhtnuppude disaini ja paigutuse osas on Canon eeskuju võtnud aparaadist, mis on paljude fotohuviliste hinnangul ergonoomiliselt parim maailmas – Canon EOS 7D. Mark III tagant leiame samasuguse filmirežiimi/live view lüliti, ON/OFF lüliti on samamoodi režiimiketta peal  jne.

Ühendused on kõik paremal pool kaamerat, kahe kummist katte all. Ülevalt vasakult: kaugjuhtimispuldi pesa, välgusünkro pesa, välise mikrofoni pesa, HDMI pesa, Mini USB pesa arvuti ja teleriga ühendamiseks ning kõrvaklappide väljund (videomeestele nagu taeva kingitus).

Võrreldes EOS 7D kaameraga on toimunud üks oluline muutus – nimelt Q nupp kiirseadete jaoks ekraanil on viidud vasakult poolt paremale, kus seda palju kiiremini ja mugavamalt vajutada saab. RATE nupp vasakul pool ei vii sind tuntud sotsiaalmeediakanalisse, vaid lubab pildistatud fotosid hinnata või neid kustutamise eest kaitsta.

Sisseehitatud välklampi 5D Mark III kaameral ei ole. Mõned profihakatised on selle üle väga rõõmsad öeldes, et see ongi mingi algajate värk ja tegijad kasutavad välist lampi. Tegelikult võiks Canon kaamerapealse välgu siiski ka 5D seeriale lisada. Juhtudeks, kui kiires pildistamisolukorras välist välklampi kaasas ei ole, või võtta ei jõua.

Okulaar.

Kaks kaardipesa. Üks SD, teine CF kaardi jaoks. Kaamerat saab seadistada näiteks nii, et ühele kaardile salvestatakse fotod, teisele videod. Või nii, et ühele salvestatakse RAW ja teisele JPG failid. Või siis nii, et kui üks kaart täis saab, salvestatakse meediat edasi teisele kaardile.

Kaamera all pole midagi erilist märgata. Statiivikeere, kummeeritud põhi selle ümber, akuluuk.

Hea uudis kõigile 5D Mark II omanikele – aku on täpselt sama LP-E6.

Canon 5D Mark III koos Tamroni 24-70mm f/2.8 objektiiviga.

Üks oluline muudatus võrreldes 5D Mark II kaameraga – teravussügavuse eelvaate nupp on kolinud objektiivi paremalt poolt vasakule poole. Siin on seda väga mugav kaamerat hoidvat kätt vaid mõne millimeetri võrra liigutades vajutada. Seda nuppu saab programmeerida ka muuks kui teravussügavuse eelvaade.

Paremale poole objektiivi on jäänud nupp bajoneti vallapäästmiseks.

Kaamera peal – vasakul lukustusnupuga programmiratas, paremal ülemine LCD, selle ülal kolm põhivalikunuppu ja LCD valgustuse nupp. Valikuketta ette on siginenud pisike nupp, millega saab vaikimisi valida teravustamispunkti laiendust. Mõistlik on see funktsioon omistada valikukettale, misjärel M-Fn nupp jääb vabaks mõne muu toimingu jaoks.

Ülemine LCD lähemalt.

Päästik on ergonoomiliselt täpselt seal, kuhu nimetissõrm kaamerat hoides satub. Pilti suuremaks klikates on näha ka korpuse pealispind mis on mõnusalt krobeliselt struktuurne. See tundub hea käe all ja jääb ilus tootepiltidel.

Programmiratta lukustusnupp tuli Canoni uuematele kaameratele alates 60D kaamerast. Mulle meeldib. Programmirattal on vaid kõige olulisem: automaatrežiim, programmsäri, säriajaprioriteet, avaprioriteet, manuaal, bulb-režiim ja kolm kasutaja poolt määratud vaikeseadetega režiimi. Siitsamast hoovast saab kaamerat ka sisse-välja lülitada.

Vägagi oluliseks edasiarenduseks võrreldes eelmise seeria kaameraga on aparaadi tagaküljel olev LCD ekraan. Profiseeria kaamerale kohaselt kuvab 3.2″ ekraan pilte nüüd 1,04 miljoni piksli abil. Ekraan on lai, 3:2 külgede suhtega. See tähendab, et sellele mahub rohkem videot.

Okulaar kinnitatuna kaamera külge. Optilise pildiotsija kaadri katvus on 100%. See tähendab, et täpselt see, mis pildiotsijast sisse vaadates paistab, jääb ka pildile.

Selline vaade (ainult palju avaram, ilma vinjetita) paistab pildiotsijast siis, kui autofookuspunkti valik on aktiivseks vajutatud. Praegu on teravustamisrežiimiks punktteravustamine. Teravustamispunktiks on kõige keskmine punkt.

Canon 5D Mark III huvitamvamad menüüvaated:

Autofookuspunkti valikuvõimalusi on kokku kuus. Esimene on eriti täpseks ja peeneks teravustamiseks. Teine on kõige tavalisem ühe-punkti teravustamine. Kolmas ja neljas on tsoonteravustamised kusjuures tsooni saab 61-autofookuspunkti skaala peal vabalt valida. Eelviimane on keskmestatud teravustamine ja viimane otsib teravustamispunkte kogu teravustamisalalt.	Autofookusrežiime on kolm. Tavaline ühe kaadri kaupa teravustamine staatiliste objektide pildistamiseks. Liikuvate objektide jaoks head AL Focus ja AI Servo režiimid. Selles vaates saab alumise kettaga valida säri- ja aegvõtterežiime. Seal keskel on “S” tähega tähistatud “Silent” režiim ehk vaikne režiim. See muudab katikuklõpsu mahedamaks.
AI servo teravustamisrežiimi saab peenhäälestada vastavalt objekti liikumise iseloomule ning võimalikele teravustamist takistavatele asjaoludele. Selleks on siin kuus eelseadistatud režiimi. Näiteks jälgib kaamera Case 1 seadistusel liikuvat objekti, ignoreerides võimalikke ajutusi kaamera ja objekti vahele ilmuvaid takistusi. Case 6 teravustab aga hästi siis, kui objekt liigub kiirelt suunda vahetades.	Pildikvaliteedi seadetes saab kasutaja valida lisaks erinevatele JPG suurustele ja pakkimismääradele ka kolme RAW faili suuruse vahel.
ISO nuppu vajutades avaneb tagumisel ekraanil säärane vaade. Nagu näha, saab võimendusega pildistada kuni 102400 ISPga. ISO 4000 annab tavaolukorras täiesti korralikud fotod.	Värvustasakaalu ja särimõõterežiimide standardsed valikud.
Erinevaid seadeid saab muuta ka filmimise ajal. Kusjuures menüüst saab seadistada tagumise valikuketta nn “touchpad” režiimile. See muudab valikuratta pealispinna puutetundlikuks ning võimaldab vaikselt üles-alla suundi puutudes valida muudetava väärtuse (ava, säriaeg, ISO, helitugevus. Parem-vasak suundi puutudes saab väärtusi muuta.	ALL-I on väiksema pakkimismäärata režiim eriti kvaliteetse pildiga (ja mahuka) video salvestamiseks. IPB on kõrge pakkimismääraga režiim tavalise video jaoks.
Paljudele juhtnuppudele saab omistada erinevaid käsklusi.	Tagumise LCD-ekraani vasakpoolses ülemises ääres olev nupp toob lagedale sellise menüü. “Picture Style” on tavaline pildi parameetrite seadistamine kontrastsuse, värvikülluse ja muude parameetrite alusel.
Huvitavamad on kaks ülejäänud valikut. “Multiple Exposure laseb ühe kaadri peale pildistada kuni 9 säritust. Kasutaja saab veel määrata viisi, kuidas kaamera need säritused pärast üheks pildiks sulatab (Additive, Average, Bright, Dark). On ka mitmeid muid huvitavaid valikuid nagu näiteks võimalus pildistada kaadrid üksiklaskudena või sarivõttena jne.	HDR režiim pildistab mitu erineva säritusega kaadrit ja paneb need kokku üheks korrektselt säritatud pildiks. Ka siin on võimalik fotode pildistamise protsessi ja tulemust mitmel viisil oma käe järgi seadistada.

Põhilisemad juhtnupud pildistamisel kaamera taga. Ülevalt: Live View/filmirežiim lüliti koos Start nupuga. Ülal paremal nurgas on autofookuse nupp, särilukustus ning autofookuspunkti valiku nupp. Allapoole tulles näeme nn joystick-nuppu, mis on hea eelkõige LCD-ekraani peale kuvatavas sisus navigeerimisel. Selle all on Q nupp, mis kuvab ekraanile olulisemad seaded. Valikuketas koos SET nupuga selle keskel ja kõige all lukustusnupp.

Standardselt toimivad nupud. Esimene kuvab ekraanile põhimenüü. Teine kuvab ekraanile info olulisematest kaameraseadetest või elektroonilise loodi või kiirmenüü. Või lülitab ekraani välja.

Väga kiire viis filmirežiimi sisenemiseks. Programmirattal videorežiimi ei olegi. See on ka igati loogiline, sest kui siit kaamera videorežiimi lükata, saab programmiratta abil valida kas video säritus on manuaalne või avaprioriteediga jne.

Minu jaoks on siiski Canoni kaamerate juures üks puudus. See on ülemise tagumise valikuketta (Pentaxil ja Nikonil olemas) asendamine sellise suure alumise valikutettaga. Ava muutmiseks peab pildistades kaamerat hoidva käe asendit liialt liigutama. Lock-lüliti lukustab valikuratta, et ava või särikompensatsioon pildistamisel kogemata paigast ei nihkuks. Seda on võimalik seada lukustama ka joystik`i ja eesmist valikuketast. Või kõiki kolme korraga.

Võib julgelt väita, et Canon EOS 5D Mark III on igas mõttes parem kaamera, kui Mark II. See headus ei tule aga fotograafile odavalt kätte, sest Canon on uuele mudelile keevitanud hoopis soolasema hinna, kui oli selle eelkäijal kolme aasta eest. 3599€ kere eest ületab kahtlemata paljude fotohuviliste taluvuspiiri. Kui sul on aga vaja täiskaadrit ning sa leiad selle raha, siis mine ja võta üks Mark III. See on väärt investeering ning tuletab sulle tõenäoliselt meelde ajad, mil väikse poisina sünnipäevaks saadud kallurauto ööseks kaissu võtta soovisid.

• Canon EOS 5D Mark III kere Photopointis: 3599.00€

• Canon EOS 5D Mark III + 24-105mm Kit Photopointis: 4499.00€

Canonil on hetkel valikus kaks profiklassi lainurksuumi: 17-40mm F4,0 ja 16-35mm F2,8. Kui kuulujutud tõele vastavad, on neile kahele peagi oodata lisa. Nimelt arvatakse, et Canon on valmistamas ekstreemset lainurksuumi EF 14-24 f/2.8L, ning et selle esitlus saab toimuma kunagi järgmise 12 kuu jooksul. Täpsemalt siis, kui EF 200-400 f/4L IS 1.4x kusagil 2012. aasta lõpus või 2013. aasta alguses turule jõuab. Nikonimehed on oma 14-24mm suumidega juba mitu head aastat eputada saanud. Oleks ka aeg need solvangud lõpetada, Canon.

Allikas: Canonrumours.com

Fotokonkurss “Sony kevadfoto” on läbi saanud. Viimase kahe nädala jooksul on žürii (portreefotograaf Urmas Ääro ja loodusfotograafid Toomas Ili ja Sven Žacek hoolega läbi vaadanud  kõik 1203 konkursile esitatud tööd. Rõõm on tõdeda, et seekordse konkursi tase oli üks paremaid Snäpi pildipangas toimunud fotokonkursside ajaloos. Sellest annab tunnistust juba kasvõi allolev valik fotosid. Niisiis – daamid ja härrad. Lubage kõigepealt esitleda fotokonkursi “Sony kevadfoto” esimest, teist ja kolmandat kohta. Siin nad on:

Renee Altrov. “Esimene soe”. Fotokonkursi “Sony kevadfoto” esimene koht

Sellisest pildist ei ole võimalik mööda vaadata. Sellel on emotsiooni, kevadist loodust, tehnilist perfektsust… Ehe näide sellest, et fotograaafi oskused on üle mistahes tehnikauuendustest. Mida ma selle all mõtlen? Aga see foto on ju nagu 3D pilt – saavutatud ilma spetsiaalsete programmide ja hirmkallite seadmeteta. Lihtsalt teadmiste varal.

Žüriiliige, portreefotograaf Urmas Ääro kirjutab võidutöö kohta nii: “Ülimalt kevadise emotsiooniga foto. Seda vaadates peaaegu tunned ka ise päikese paitust unisel põsel. Pildi teeb põnevaks väga jõuline ruumitunne mis on saavutatud väikese teravussügavuse ja hea valgusjoonise abil. Kitsas teravussügavuse ala loob sellele pildile ka tugeva “nukumajaliku” mastaabi mis samuti mulje huvitavamaks teeb.”

On rõõm kuulutada Renee Altrov pildiga “Esimene soe” fotokonkursi “Sony Kevadfoto” võitjaks ning premeerida teda peaauhinnaga – Sony NEX 5n hübriidkaameraga.

Karl Adami. “Rahvaloendaja”. Fotokonkursi “Sony kevadfoto” teine koht

Selline on kevad… veealuses maailmas. Eesti veekogude sogane ja tume vesi muudab ilusate veealuste piltide tegemise väga keeruliseks. Seetõttu me selliseid pilte väga palju ei kohta. Karl Adami pildistatud foto juures mängib lisaks heale valgusele rolli ka veel suurepärane ajastus. “Rahvaloendaja” on mitmes mõttes täielik vastand esikohatööle. Ühes on vaikus, rahu, värvid, kevade lõhnad. Teises dünaamika, action ja tumedates värvides isoleeritud keskkond, mis vaatajale isegi õõvastavana tunduda võib. Ega te ei jätnud tähele panelmata konna pikka, väljasirutatud jalga kaadri vasakus küljes?

Karl Adamile kuulub teenitult teine koht Sony Kevadfoto konkursil ning auhind: Sony Cyber-Shot HX10V kompaktkaamera.

Janek Laanemäe. “Kevadine kimp”. Fotokonkursi “Sony kevadfoto” kolmas koht

Janek Laanemäe foto “Kevadine kimp” paelus žüriid oma lihtsuse ning ilusa valgusega. Žüriiliige, loodusfotograaf  Toomas Ili kirjutab foto kohta nii: “Võistlustöös “Kevadine kimp” on kokku saanud suur osa väga hea lillefoto komponentidest – kaunis “modell”, meeldivalt pehme valgus ning silmi paitav värvide kombinatsioon. Lisa sinna õigesti valitud fookuskaugus ja pea olematu teravusulatus foto peategelase esiletoomiseks ning ongi valmis pilt, mille üle tunneks rõõmu iga loodusfotograaf.”

Janek Laanemäele kuulub teenitult kolmas koht Sony Kevadfoto konkursil ning auhind: Sony DPF-HD1000 digiraam.

Žürii poolt ära märgitud pildid Sony kevadfoto konkursil

Žürii leidis Sony kevadfoto konkursilt palju väga häid fotosid, mida ei saaks kuidagi jätta unustuse hõlma. Mõni nende seast oli kolmandast kohast vaid mõne punkti kaugusel, mõni pisut kaugemal. Siiski tooksime siin all ära need pildid, mida žürii iseäranis teiste konkursipiltide seast esile tõstis. Huvitavamad, ilusamad, teemakohasemad ja tehniliselt heal tasemel. Allpool reastatud tähestikulises järjekorras.

Aga meie issi kasvatab rapsi

Anemoonid

Autotest

Hiirekõrvad

Jälgib

Kastan õites

Kevad

Kevade tiivasirutus

Kevadel külas

Kevad südames

Kolm tärni

Kuldnokk kui rahvapärane kevadekuulutaja

Lastega linnas

Lilledeveere

Õiteaegu

Oravapoeg

Päike

Ratta jahe lenkstang soojas hilisõhtus

Romantikud

Sina ja mina

Tamm

Uus lööb vana kevadel läbi

Vaata kõiki fotokonkursil “Sony kevadfoto” osalenud pilte Snäpi veebilehel.

Kui hundist räägid… Siin siis ongi see Nikoni kaamera, mille ette peaks sobima täna esitletud soodne täiskaadersensorile mõeldud 24-85mm objektiiv. Ülalolev foto (ja kaks alumist) on väidetavalt tehtud kusagil Nikoni Tai tehases ning pildil tundub tõepoolest olevat kaamera, millest viimasel ajal veebiruumis aina enam kõneldakse. Nikon D600. See on täiskaadersensoriga aparaat, vähema megapikslitega sensoriga ning pisut lahjemate tehniliste andmetega versioon kõikvõimsast D800 kaamerast. Esitluse aega veel teada ei ole, küll on aga nikonrumours koostanud kõlakate alusel kaamera olulisemate tehniliste andmete loetelu:

• 24.7MP täiskaadersensor
• Kaal: 760g (850g aku ja mälukaartidega),D800 kaalub 900g
• 3.2″ LCD 921 000 pikselit, ambientvalguse sensor
• HDMI väljund
• Video pakkimine: H264/MPEG-4
• Full HD video 30p, 25p, 24p, HD video 60p, 50p, 30p, 25p
• Pildiotsija kaadri katvus: 100% FX , 97% Dx
• Sisseehitatud autofookusmootor
• Ilmselt ilmastikukindlate tihenditega
• Ei pruugi olla sisseehitatud GPS-moodulit
• ISO ulatus: 100-6400 (Lo-1 ISO 50 ja Hi-2 ISO 25 600)
• 39 autofookuspunkti (võimalus lülituda 11 autofookuspunktiga teravustamisele), 9 ristikujulist teravustamispunkti
• näotuvastus
• Särikompensatsioon: ±5 EV (sama mis D800 kaameral)
• Kasutab ilmselt EN-EL15 liitiumakut

Allikas: nikonrumours.com

Allikas: xitek.com