Fotokursus.ee veebilehel ilmus täna fototöötlusprogrammi GIMP tasuta kursuse kuues osa. Eelmisel korral sai teekond läbi parima vabavaralise fototöötlusprogrammi lõpetatud põhilisemat laadi värvitöötlusega. Sel nädalal võtab kursuse autor Marge Nelk värvide töötlemise teema tõsisemalt käsile – Levels ja Curves dialoogiakende abil.
Vaata lähemalt Fotokursus.ee veebilehelt.
Ilvesepere pildid ja ka minu karupildid, mis on tehtud infrapunapäästikut kasutades ja kaamera pikkadeks nädalateks metsa usaldades, on toonud mitmesugust tagasisidet. Ühed on ahhetanud ja ohhetanud, teised on olnud skeptilised sellise metoodika kasutamise suhtes. Mina ise kuulun ahhetajate ridadesse.
Imelik on asjaolu, et kui rääkida pildi emotsioonist, siis tehes pilti tavavahenditega – fotograaf kaamera taga, ehk siis kui mina oleksin olnud pildi tegemise hetkel päästikuvajutaja rollis, saanuks emotsioon muutuda ainult minu jaoks. Vaataja oleks ikka vaadanud samasugust pilti, millel on raskesti tabatav metsloom koos perega ürgmetsas jalutamas. Kõik oleks pildi peal olnud samamoodi.
Mina oleksin loomulikult värisenud, süda oleks puperdanud ja kes teab mis kõik veel oleks minuga pildi tegemise hetkel toimunud, kuid vaataja jaoks poleks see mitte midagi muutnud, sest vaataja saab kogeda ainult ühte osa kogu emotsioonipakikesest. Vaataja ei tunne lõhna, ei kuule helisid ja ei taju ümbrust. Vaataja näeb ainult seda, mis talletus päästikule vajutamise hetkel pisikesele ristkülikukujulisele salvestusvahendile – seekord Provia 400 filmile.
Kas on tegelikult vahet, kes päästikule vajutas? Põhiline on ju see, et ristkülikuke salvestas reaalselt eksisteerinud hetke, mille valgus temani kandis, kui infrapunakiir katkes. Kaamerasse pääsenud valgus talletas seekord hetke, millist väga vähesed inimsilmad kunagi näinud on, kui üldse on.
Kas oleks olnud tõesti parem, kui selle salakaamera taga oleks olnud fotograaf? Siis oleks selle perekonna jalutuskäik kindlasti teistmoodi lõppenud. Esimese stsenaariumi kohaselt oleks ilves piltniku haisu juba kaugelt ninna saanud ja oma pere metsasügavustesse peitu viinud.
Oletame, et teine stsenaarium näeb ette loomade pahaaimamatut jõudmist looduspiltnikuni, kes konutab 50mm objektiiviga loomaraja kõrval (seda pilti ei ole mõtet teha teleobjektiiviga, sest siis läheks kogu see võrratu keskkond kaduma. Ürgmetsas pole mõtet teha portreesid, sest need jäävad vaid portreedeks, mida võib teha igal pool mujal, kasvõi loomaaias. Ei, ürgmetsas tuleb teha keskkonnaportreesid, mis on tavalisest portreedest emotsioonalselt alati üle).
Oletame, et ma oleksin vajutanud päästikule ja ilveseema oleks välkkiirelt oma terava pilgu valla päästetud heli suunas pööranud. Ühesõnaga kõik oleks toimunud nii nagu filmirull mulle jutustas. Vanailves oleks kindlasti helitekitaja tagant leidnud kükitava inimese ning andnud häiret, kuivõrd filmirullil oleva legendi kohaselt seisis ta paigal mõne minuti, et ümbrust piielda ja siis rahulikul sammul metsa astuda.
Ma arvan, et las olla looduses ka mõned sellised paigad, kus loodusfotograafid kõhutamas ei käi ja kus üldse inimesed ei käi. Olgu need paigad mõeldud loomadele. Kui tuleb väljakannatamatu tahtmine mõnes taolises paigas elavatest loomadest pilti teha, las siis teeb selle pildi segamatult kaamera üksi, sest vaataja jaoks peab emotsiooni nagunii edasi andma vaid pilt.
Pentaxi veebruarikuus esitletud kompaktkaamera I-10 püüab pilku oma retroliku välimusega. Selle on ta laenanud 1979 aastal valmis meisterdatud filmikaameralt Auto 110 – kaameralt, mille kere on valmistatud plastikust. See ajalooline fakt ei peata aga tarbijaid, kelle jaoks retro võrdub metalse peegelkaameraga. Ning hea ongi, sest Pentaxi täna välja kuulutatav hõbedase pinnaviimistlusega I-10 kompaktkaamera näeb tõeliselt hea välja.
Seestpoolt on hõbedane I-10 – ametliku nimega Pentax Optio I-10 Classic Silver – täpselt samasugune, nagu senised valget ja musta värvi mudelid. 12,1 MP CCD sensor, 5× optiline suum, 16:9 külgede suhtega 2,7″ LCD, HD videoklippide salvestamine, mehaaniline värinastabilisaator ja palju muud head on nüüd rüütatud vaid hõbedasse kuube.
Digikaamera Pentax Optio I-10 must Photopointis
Digikaamera Pentax Optio I-10 valge Photopointis
Canoni kompaktkaamerate lipulaevaks on loomulikult kuulus G-seeria, mille esindajaks on hetkel G11. Sellele järgneb hiljuti varjusurmast tõusnud S-seeria eesotsas S90 profimasinaga. Neist kahest esmaklassilisest seeriast ei jää palju maha Canon PowerShot SX210 IS. Erinevalt eelpoolmainitutest ei ole sellell küll RAW faili salvestamise võimalust aga see-eest on olemas võimas suumobjektiiv ning palju muud millest Ardo-Jako meile nüüd lähemalt räägib.
Head vaatamist.
- Canon Powershot SX210 IS kuldne Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS must Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS purpur Photopointis
Eile, 11 juulil lõppes fotode vastuvõtt Tamroni markofoto konkursile. Kuu jooksul esitasid osalejad konkursile 2681 fotot. Nendel on kujutatud liblikaid, lilli, lemmikloomi jt. Teemasid ja tegelasi leidub igale maitsele!
Tänasest ja kuni 18 juulini saab anda oma hääle nende fotode poolt, mis endale kõige rohkem meeldisid. Saadud häälte alusel valitakse publiku lemmik. Publikule kõige rohkem meeldinud töö autor saab auhinnaks 2000 krooni väärtuses kaupa Photopointist.
Millised 3 tööd osutuvad parimateks žürii arvamusel, saab teada järgmise nädala alguses, 19 juulil.