Fujifilm esitleb X-E1 hübriidkaamerat. Midagi enamat kui lihtsalt retro
autor: Lauri Veerde

Sony, Olympus, Panasonic ja teised fotofirmad on toonud turule kõigepealt lihtsamad-odavamad hübriidkaamerad ning liikunud seejärel keerulisema-kallima poole. Fujifilm teeb asja risti vastupidi. Käesoleva aasta algul tõi firma suure tulevärgi saatel välja 5D mark III kaamerale konkurentsi pakkuva, uhke ja kalli hübriidi X-Pro 1. Nüüd on aeg pakkuda midagi neile, kes oma raha veidi hoolsamalt hoiavad. Fujifilm X-E1 tuleb täna.

Click here to view the embedded video.

Mingi säästukaamera see muidugi ei ole. Aga ongi hea, sest eks Fujifilm kahe viimase aasta jooksul endale sellega nime teinud ongi, et ilma liigse kokkuhoiuta on valmistatud väga ilusa välimusega retrokaameraid. Ka Fujifilm X-E1 on vahetatavate objektiividega hübriidkaamera, mis peibutab fotohuviliste meeli kena retrovälimusega.

Eliidile suunatud X-Pro1 aparaadist see väga ei erinegi. Uue kaamera korpus on pisem, lisatud on sisseehitatud välklamp ning pildiotsija on ainult elektroonilist tüüpi (vastupidiselt X-Pro1 ja X100 hübriid-pildiotsijale). X-E1 sensor on seesama 16 MP X-Trans tüüpi ja APS-C formaadis kiip nagu X-Pro1 aparaadil ning ka juhtimissüsteem kolme valikuketta ja avarõngastega objektiividel on jäänud varasemaga võrreldes identseks.

Kaamera kere ametlikuks jaehinnaks on mitmete allikate sõnul 900€. Koos XF-18-55mm objektiiviga tõuseb hind 1300€ peale. Saadavuseks märgitakse November 2012.

Fujifilmi ametlik pressiteade

Fujifilmi kaamerad Photopointis

Fujifilm X-E1 Olulisemad tehnilised andmed

  • 16.3 MP, APS-C X-Trans CMOS sensor
    • Unikaalne värvifiltrite asetus teeb võimalikuks madalpääsfiltrist loobumise sensori ees. Seetõttu on pildi teravus väidetavalt sama hea kui täiskaadersensoriga peegelkaamerail.
  • Fuji X-bajonett lubab kaamera ette kinnitada XF objektiive (kolm hetkel poodides, kaks tulemas)
    • Juurde saab osta adapteri, mille abil kinnituvad kaamera ette Leica M-bajonetiga objektiivid
  • Magneesiumsulamist korpus on umbes samade mõõtmetega nagu Fuji X100
    • kaks valikuketast kaamera peal säriaja ning särikompensatsiooni seadmiseks
  • 2.8″ LCD ekraan 460 000 px (liiga vähe!)
  • Väga hea lahutusvõimega OLED-ekraaniga elektrooniline pildiotsija -  2.36 miljonit pikslit
  • Manuaalne särijuhtimine, RAW, nelja tüüpi kahveldus
    • ISO ulatus 100 – 25600
    • Säriaegade vahemik 30 – 1/4000 sek (+ BULB režiim)
  • 49-punktiga autofookussüsteem
  • Sarivõte 6 kaadrit sekundis
  • Sisseehitatud välklamp (juhtarv 7) + välguking
  • Kaamerasisene panoraamvõte ning RAW failide JPG-deks muundamine
  • Full HD video @ 1080/24p stereoheliga
  • Välise mikrofoni sisend
  • SD/SDHC/SDXC kaardipesa
  • NP-W126 liitiumaku, 350 säritust ühe laadimiskorraga

Fujifilm räägib X-E1 kaamerast, kui tänavafotograafidele sobivast aparaadist.

Click here to view the embedded video.

Fujifilm X-E1 käed-küljes ülevaade – FujiGuys

Click here to view the embedded video.

Fujifilm X-E1 käed-küljes ülevaade – TheCameraStore

Click here to view the embedded video.

Paljastatud: Sony NEX-6 hübriidkaamera on välgu ja pildiotsijaga säästu-NEX-7
autor: Lauri Veerde

Mis see siis nüüd peaks tähendama? NEX-5R esitlusest ei ole möödas nädalatki ning juba plaanib Sony lagedale tulla uue NEX kaameraga. Täpselt nii on ning tähendab see seda, et Photokina fotomess on ukse ees. Täna veebi lekkinud fotol on jäädvustatud aparaat, mille esitlust on oodata juba 12. septembril. NEX-6 saab kõigi eelduste kohaselt olema terake tõsisem tegija kui NEX-5R. Viimasest eristab uut kaamerat kõlakate kohaselt neli iseloomustajat:  2 359 000 piksliga elektroonilise pildiotsija, sisseehitatud välklamp, välguking ning valikuketta peale istutatud programmiketas. Ülalolev foto – pildistatud Hiina meisterfotograaf Vincent Kangi poolt – on kahtlemata tõene, sest täpselt samasugusest NEX-6 kaamerast lekkisid pisut spioonihõngulisemad fotod veebi mõned päevad tagasi. Neid näed siinsamas all:

Allikas: sonyalpharumours.com

Polarisatsioonifilter – kuidas toimib ja millal kasutada?
autor: Urmas Tartes

Tõnu Ling kirjutas enam kui nelja aasta eest siinsamas Photopointi ajaveebis loo polarisatsioonfiltri kasutamisest. Läheme nüüd veidi põhjalikumaks ja räägime lähemalt miks ja kuidas polarisatsioonfilter meile kasulikuks võib osutuda.

Tavalisest valgusallikast nagu päike, taskulamp, välklamp, laelamp kiirgunud valguslained võnguvad erinevates tasapindades. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valguslained võnguvad samuti erinevas tasapinnas, siis polarisatsioonifilter ei mõjuta kujutise omadusi mingil moel.

Kui valgus peegeldub elektrit mittejuhtivatelt (mittemetalsetelt) pindadelt, siis mingi osa peegeldunud valguslainetest hakkab võnkuma ühes tasapinnas. Sõltuvalt aine omadustest ja valguse langemisnurgast võib peegeldunud valgus olla veidi kuni täielikult polariseerunud. Valgust, mille valguslained võnguvad vaid ühes tasapinnas, nimetataksegi polariseerunud valguseks.

Polarisatsioonfilter on optiline seade, mis laseb endast läbi vaid ühes tasapinnas võnkuvad valguslained. Kui pildistame objekti, millelt peegeldunud valgus on täielikult polariseerunud, ka siis pole meil polarisatsioonfiltrist vähimatki kasu. Filtrit keerates saame vaid määrata filtrit läbiva valguse hulka ja sellega kujutise üldist heledust.

Kasulikuks muutub polarisatsioonfilter alles siis, kui polariseerunud valgust peegeldab aine, mis mis osa valgusest ka endast läbi laseb. Selliseid aineid on meie ümber väga palju: vesi, taimede lehti katvad vahad ja õlid, klaas. Kui sellise aine all või ka sees on objektid, millelt peegeldub tagasi mittepolariseerunud valgust, saame olukorra, kus osa valgusest on polariseerunud, osa aga mitte. Alles nüüd muutub polarisatsioonfilter meile kasulikuks (Joonis 1).

Polarisatsioonfiltri toime läbi veepinna

Joonis 1

Päikeselt langev valgus ei ole polariseerunud (1). Veepinnalt peegeldub tagasi valdavalt polariseerunud valgus (2). Valgus, mis jõuab vette ja peegeldub seal asuvatelt objektidelt tagasi, ei ole polariseerunud (3). Polariseerunud valgus (veepinnalt peegeldunud valgus) ei pääse läbi õige nurga all asuva polarisatsioonifiltri. Vee seest peegeldunud polariseerumata valgusest pääsevad läbi polarisatsioonfiltri veepinnalt peegeldunud valgusega ristsuunas võnkuvad valguslained (4).

Polarisatsioonfiltri toime taimelehelt

Joonis 2

Osa polariseerumata valgusest (1) peegeldub vahakihilt (või veekilelt) tagasi polariseerituna (2) ja blokeeritakse polarisatsioonfiltris. Vahakihi läbinud valgus (3) peegeldub tagasi lehe pinnalt. See valgus ei ole polariseeritud ja ta pääseb läbi polarisatsioonfiltri (4).

Kui polarisatsioonfilter keerata polariseerunud valguse võnketasapinnaga risti, siis polariseerunud valgus filtrist läbi ei pääse. Polariseerumata valgusest pääsevad läbi filtri vaid filtriga samas suunas võnkuvad valguslained. See printsiip annabki meile võimaluse vähendada peegeldunud valguse mõju ja tuua rohkem esile peegelduva aine all asuvate objektide detaile. Polarisatsioonifiltrit saab kasutada näiteks veepinna peegelduste vähendamiseks ja näidata paremini vee all olevaid objekte. Samuti saab vähendada taimede ja seente pealispinnal asuva vee- või vahakihi peegeldust. Klaaspindade peegelduste vähendamine on klassika.

Polarisatsioonfiltri kasutamisega peab aga olema mõistlik. Nimelt inimese silm ei suuda polariseerunud valgust eristada. Kui me likvideerime peegeldused täielikult, siis võib tulemus olla ebaloomulik. Õnneks on polarisatsioonfiltri toime tugevust võimalik reguleerida. Ja alati tasub endalt küsida, kas polarisatsioonfiltri kasutamine on õigustatud. Kuivõrd polarisatsioonfiltriga tehtud pildid ei anna täpselt edasi silmaga nähtavat, siis looduspiltide juures on korrektne polarisatsioonifiltri kasutamine ära nimetada.

Polarisatsioonifiltrid Photopointis

Näidisfotod: Millimallikad

Inimese silmaga vaadates hägustab veepinnalt peegeldunud valgus vee alust elu. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/11, 1/400 s, ISO 1600.

Polarisatsioonfilter vähendab veepinna peegeldusi ja võimaldab paremini näha veealust elu. Canon EOS 5D Mark III, TS-E90mm f/2.8, f/10, 1/125 s, ISO 1600, polarisatsioonfilter.

Näidisfotod: Riisikas

Seenekübar inimese silmaga nähtuna. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 1,6 s, ISO 100.

Polarisatsioonfilter vähendab kergelt niiske seenekübara peegeldusi ja nii muutub tema värvitoon intensiivsemaks. Samuti on vahe kõrvaloleva pohla lehtede toonides. Canon EOS 5D Mark III, EF100mm f/2.8L Macro IS USM, f/16, 3,2 s, ISO 100, polarisatsioonfilter.