Photopointi digilaboris saab juba praegu meisterdada oma pildiga kruuse, puslesid, võtmehoidjaid, kalendreid, rahakassasid ja palju-palju muud. Nüüd on aga valikusse lisandunud õige huvitavad meened - oma pildiga kaunistatud fotokristallid.
Pädevamat meediumi tähtsaimate fotode esitamiseks oleks raske leida. Stiilsemat ja esinduslikumat kingitust annab otsida. Valikus on neli erinevat fotokristalli: Murtud servadega kristallid “Kalju” ja “Süda” ning ristkülikukujulised ning siledate äärtega kristallid “Suur” ja “Väike”.
Tegemist on tõsiste tükkidega - kristallid “Suur”, “Süda” ja “Kalju” on 2 cm paksused, esimene neist kaalub üle poole kilo, teised kaks nimetatust veidi vähem. Kõigi nelja fotokristalli täpsemad mõõtmed ja kaal on järgmised:
| Fotokristallide mõõtmed ja kaal |
||||||||
|
|
|
|
|
|||||
| Kalju | Süda | Suur | Väike | |||||
| Laius | 12 cm | 8 cm | 9 cm | 5 cm | ||||
| Pikkus | 8,5 cm | 8,5 cm | 13 cm | 7 cm | ||||
| Paksus | 2 cm | 2 cm | 2 cm | 1 cm | ||||
| Kaal | 420 g | 330 g | 560 g | 70 g | ||||
Kristalli “Väike” mõõtmed on veidi tagasihoidlikumad: 5 × 7 × 1 cm. Väike on aga komplektis kristallist alusega mille ühes servas on kell ning teises pastakahoidja.
Sinu foto kantakse kristallplaadi tagaküljele - nii jääb see igast küljest vaadatuna efektne ja õhuline. Kristalli külgedel ning murtud servadel tekivad huvitavad peegeldused ja valgusmängud. Väikese nipina võib siinkohal lisada, et eriti kenad ja efektsed jäävad kristallidel tumeda taustaga fotod.
Vaata lähemalt Photopointi Digilabori Fotomeenete osakonnast.
Canon esitleb täna uut digipeeglit EOS 1D Mark IV. Tegemist on enam kui kaks aastat tagasi esitletud EOS 1D Mark III järeltulijaga ning otsese rivaaliga Nikoni paar päeva tagasi esitletud täiskaadersensoriga profikaamerale D3S.
1D Mark IV aparaadil on täiesti uus, 16,1 MP CMOS-sensor, uus automaatse teravustamise süsteem, 1080p HD-video salvestamise funktsioon ning sama kõrged ISO näitajad (standardina 100 - 12800, võimendusega kuni 102 400) nagu Nikoni D3S digipeeglil.
Canon EOS 1D Mark IV olulisemad omadused
- Uus 16,1 MP APS-H formaadis CMOS sensor
- Sarivõte 10 kaadrit sekundis
- Kuni 121 16,1 MP suurust JPG-kaadrit ühes sarivõttetsüklis
- Uus 45-punktiga autofookussüsteem (39 cross-type teravustamispunkti)
- Kaks DIGIC 4 pilditöötlusprotsessorit
- ISO 100 - 12800; võimendusega kuni 102 400
- 3,0″ LCD-ekraan 920 000 piksliga ja Live View režiimiga
- Säriajad: 30-1 / 8000 sek; Bulb-režiim
- 1080p HD videorežiim 30, 25 ja 24 fps
- Pildiotsija kaadri katvus: 100%; suurendus: 0,76x
- Vastupidav, tolmu- ja pritsmekindel kere, 76 kummtihendit
- Mõõtmed: 156 x 156,6 x 79,9 mm
- Kaal: 1180 g
Sensor ja selle tundlikkus
Sarnaselt Mark III mudelile on ka Mark IV aparaadis kasutatud APS-H formaadis sensorit. See jääb oma mõõtmetelt - 27,9 x 18,6 mm - tavalise APS-C formaadi ning täiskaadersensori mõõtmete vahepeale. Seades Mark IV silm-silma vastu Nikoni D3S kaameraga, tasub seda tõika meeles pidada.
Kuna D3S täiskaadersensoril on 25% võrra vähem piksleid kui Canon Mark IV APS-H sensoril, siis on selge, et Mark IV pikslid on konkurendiga võrreldes oluliselt pisemad. Sellest hoolimata on 1D Mark IV kaameral sama kõrged ISO näitajad, nagu Nikoni uuel profimasinal - standardina kuni 12800 ning võimendusega 102 400.
Kuidas siis Mark IV, hoolimata oma pisikestest pikslitest sensoril, suudab samade ISO-väärtuse juures D3S kaamerale digimüra taseme poolest võrdväärset tulemust näidata? Canoni väitel on niivõrd kõrged ISO-väärtused saanud võimalikuks tänu täiesti uue disainiga CMOS-sensorile.
Esiteks ei ole valgust koguvatel mikroläätsedel sensori valgustundlike dioodide ees enam vahesid - niiviisi langeb dioodidele teatud aja vältel rohkem valgust. Teiseks on optimeeritud sensori vooluringi (siinkohal tuleb muidugi mainida, et täpselt samasugused muudatused väitis D3S sensori puhul läbi viinud olevat ka Nikon). Kolmanda abinõuna kiidab Canon oma uue kaamera kolmeastmelist müraeemaldusfunktsiooni. See on mõeldud kasutamiseks just kõrgetel ISO-väärtustel (High ISO speed noise reduction).
See, kas need abinõud Mark IV kaamerat võrdluses Nikoni D3S-iga ka oluliselt aidanud on, selgub alles kahe kaamera ISO-testfotode võrdluses. Kui Canon selles võrdluses oma rivaalist ka veidi alla jääks, tuleks talle siiski au anda.
Automaatne teravustamine
Canoni EOS 1D Mark III kaamera muutus peagi pärast turule jõudmist kurikuulsaks oma autofookuse poolest. Aparaat, mida reklaamiti kui kiireimat automaatse teravustamisega digipeeglit maailmas, osutus kriitilisemate fotograafide arvates oma autofookuse poolest oma eelkäijast isegi halvemaks.
Täna esitletaval Mark IV kaameral on täiesti uus automaatse teravustamise süsteem, millel ei esine Canoni sõnul mitte ühtegi eelmise mudeli puudujääki.
Süsteemis on 45 teravustamispunkti, lisaks veel 39 cross-type punkti, mis teravustavad nii vertikaalse kui ka horisontaalse kontrastsuse alusel ning annavad seetõttu täpsema tulemuse (neid saab kasutada vaid f2,8 või suurema avaga objektiiviga). Fotograaf saab manuaalselt valida teravustamispunktiks ükskõik millise neist 45st - samas saab sisse lülitada funktsiooni (AF Expansion), milles kaasatakse jälgiva teravustamise protsessi lisaks senisele kahe/nelja punkti võimalusele ka kõik 45 teravustamispunkti.
Mark IV teravustamispunktid pildiotsijas. Tavalised on tähistatud sinisega, cross-type tüüpi punktid aga lillakasroosa värviga.
EOS 1D Mark IV automaatse teravustamise süsteemi jaoks on kaameras eraldi mikroprotsessor, mis tagab kiire teravustamise - seda isegi sarivõttel kiirusega 10 kaadrit sekundis. Mikroprotsessorist lõikab kasu ka jälgiv teravustamine, mis olevat senisest tunduvalt tõhusam ja kiirem.
EOS 1D Mark IV autofookusel on ka funktsioon, mis töötab koos orientatsioonisensoriga - kaamera jätab meelde autofookuspunkti asukoha kaadris ning seab selle kaamera pööramisel proportsionaalselt vastavasse kohta (kui teravustamispunkt oli kaamera rõhtse asetuse puhul kaadris üleval vasakul, siis portrait-asendisse keeramisel ei jää punkt alla vasakule vaid liigub üles).
Sarivõte
Canon EOS 1D Mark IV omab kahte Digic IV protsessorit. Vaatamata megapikslite arvu tõusule 40% võrra (võrreldes Mark III kaameraga) säilitav aparaat tänu nendele protsessoritele siiski sarivõtte kiiruse 10 kaadrit sekundis.
Nii kiiresti saab klõbistada kuni 121 täissuuruses 16,1 MP JPEG-kaadrit ning kuni 28 RAW-vormingus faili. Selliste kiiruste ja kaadrite arvude saavutamiseks on vaja kasutada UDMA 6 standardile vastavat CompactFlash mälukaarti. Lisaks CF mälukaardile on Mark IV kaameral ka SD/SDHC mälukaardi pesa.
Video salvestamine
Võrdluses Nikoni D3S üllitisega on Canon EOS 1D Mark IV oma rivaalist mäekõrguselt üle video salvestamise funktsiooni poolest. Tõele au andes peab tunnistama, et Nikon on selle featuuri osas siiamaani Canoni sabas sörkinud. Ning mitte just päris selja taga vaid veidi kaugemal.
1D Mark IV salvestab HD-formaadis 1080p videot, kiirusega 30, 25 ja 24 kaadrit sekundis. 720 p HD videot on võimalik salvestada isegi kiirusega 60 kja 50 kaadrit sekundis - ideaalne moodus kiire liikumise filmimiseks.
Loomulikult saab ka filmimise ajal säritust oma soovi kohaselt seada. Kaameral on nupp, millele saab omistada video salvestamise alustamise funktsiooni. Filmide ja fotode vaatamiseks HD-teleri ekraanil on kaameral mini-HDMI port.
Ülevaade robgalbraith.com veebilehel
[See post to watch Flash video] [See post to watch Flash video]Veel Canon EOS 1D Mark IV omadusi tutvustavaid videoklippe Canoni veebilehel
Phase One esitles eile uut keskformaatkaamerat nimega 645DF.
Aparaat on valminud koostöös Jaapani keskformaadimeistri Mamiya`ga, ning seda hakatakse müüma mõlema kaubamärgi all. Kaameral on eelmiste mudelitega võrreldes kiirem autofookus ning sarivõte, välklambi lühimaks sünkroonajaks on märgitud 1/1600 sekundit.
645DF on 645-seeria ainud isend, millega saab pildistada nii fokaaltasandi katiku kui ka keskkatikuga. Kaamera ühildub enamiku Phase One ning Mamiya AFD bajonetiga digipäradega.
Taani firma Phase One ning Jaapanis baseeruv Mamiya teatasid ka koostööleppest Saksamaa fototarvikute- ning optikatootjaga Schneider Kreuznach. Juba on ette näidata ka esimesed ühiselt kasvatatud viljad: 645DF kaamera jaoks valmistatud 55 mm, 80 mm ja 110 mm F/2.8 avaga keskkatikuga objektiivid.
Uus kaamera ning objektiivid on kavas turule tuua käesoleva aasta lõpul. 645DF hinnaks saab olema €4290 (6900 EEK), objektiivide hinnad algavad €1790-st (29 000 EEK).
Allikas ja pressiteade: Dpreview.com
Pikemalt saad lugeda siit (achtung, saksa keel)
Tamron teatas eile ametlikult, et alustab Sony bajonetiga 60mm F/2.0 Di makroobjektiivi tarnetega.
Canoni bajonetiga versioon sellestsamast objektiivist jõudis Photopointi poodides müügile alles paar nädalat tagasi. Peagi on oodata ka Nikoni kaamerate ette passivat versiooni. Ülaloleva teate põhjal võib arvata, et ka Sony mudelit ei pea enam kaua ootama.
SP AF 60 mm F/2,0 on tavapäraste makroobjektiividega (F/2.8) võrreldes astme võrra valgusjõulisem - F/2.0. Selle lähim pildistamiskaugus objektiivi esiläätsest 1:1 suurenduse korral on märksa suurem kui nii mõnegi konkurendi makrotorul - 100 mm. See tuleb kasuks näiteks arglike putukate pildistamisel.
Lisaks makrovõtetele sobib see objektiiv ideaalselt ka näiteks portreede pildistamiseks. Tänu suurele maksimaalsele avale saab sellega pildistada ka hämarama valguse korral, ilma et peaks kasutama välklampi.
SP AF60mm F/2.0 Di II LD (IF) MACRO 1:1 Canonile Photopointis
Lomograafia kui liikumine sai alguse 1991. aastal, mil grupp tudengeid Viinist olid Prahas käies kaasa toonud ЛОМО ЛК-А (ломо компакт-авто) kaamera.
Olles filmid ära ilmutanud, avastasid nad, et tulemuseks on kummastavalt kaunid ülesvõtted. Peagi hakkas tuttavatelt ja sõpradelt-sugulastelt ning isegi võhivõõrastelt küsimusi sadama - kust saada endale ka sellist kaamerat? Kivi hakkas veerema - peagi loodigi Internatsionaalne Lomograafia Sotsieteet (Lomographic Society International) - Lomo LC-A kultus oli sündinud.
Mis siis on nii erilist selles kummalises fotograafiaharus, mis on ristivastupidi eelduste ja tulemustega võrreldes tavafotograafiaga? Ennekõike filosoofia ja seejärel muidugi praktika.
Lomo-filosoofia
Juba ainuüksi sõna filosoofia paneb minul ja ma usun paljudel teistelegi külmajudinad selgroogu mööda tormlema, ent püüame siiski seda veidi lahti mõtestada. Lomo-filosoofia, on ehk kõige tihedamini seotud Platoni teooriaga Vormidest, mis ütleb, et see, mida me näeme ja tajume oma muude meeltega ei ole päris maailm, vaid selle vari. Lomograafia ehk näitabki meile asju nende tegelikus olemuses. Ehk selle, mida pildistame, ideed (idea kr. keeles), olemust (eidos kr. keeles) sellisena nagu me seda tavaliselt ei näe. Jah, “reaalsusega” ei ole siin midagi pistmist, või siis vastupidi - me näemegi tegelikku reaalsust - sest lõppeks, kes ütleb, mis on reaalne?
Kui konventsionaalne fotograafia püüab tabada reaalsust (v.a. mitmed fotograafia koolkonnad, kes juba eos tunnistavad, et fotograafia ei ole reaalsus), sellisena, nagu me seda oma meeltega (eriti nägemismeelega) tajume, siis lomograafia püüab salvestada hetki ja momente, nii nagu me oma ihusilmaga ealeski ei näeks. Tulemuseks on veidralt - kummaliste värvide ja optiliste moonutustega - kummastavad pildid, mis mitte ainult ei meenuta meile hetke ajas, vaid loovad kunstilise pretsedendi igas hetkes. Seega võiks öelda, et lomograafia ongi kunst, ja seda mitte imiteerides, vaid tegelikku kajastades, või siis vähemalt meie tegelikkuse taju rikastades. Ka siis kui eesmärgiks pole luua kunsti, on tulemus alati kunstipärane.
Võiks öelda ka, et Lomo-filosoofia on tegelikult Lomo-kultus või Lomo-religioon. Paralleelseid jooni selles liikumises võib leida nende kõigiga ja isegi sama-aegselt.
Lomo-filosoofia avaldub kõige paremini kümnes LOMO “kuldreeglis”
- Võta oma kaamera kaasa igale poole, kuhu lähed.
- Kasuta seda igal ajal – olgu päeval või öösel.
- Lomograafia ei ole segav faktor sinu elus, vaid osa sellest.
- Püüa „tulistada“ puusalt.
- Lomograafia ihaluses lähene oma pildistamisobjektidele nii lähedale kui võimalik.
- Ära mõtle (William Firebrace)
- Ole kiire.
- Sa ei pea ette teadma, mida sa filmile jäädvustasid.
- Ka mitte hiljem.
- Ära hooli reeglitest
Võta oma kaamera kaasa igale poole, kuhu lähed
Lomo kaamerad on kerged ja enamasti kompaktsed. Isegi kui nad kompaktsed pole, on nad tänu oma plastikkerele „sulgkaallased“. Tänu sellele ei koorma nad sinu selja-, õla-, vöö-, käekotti. Sa isegi ei saa aru, et ta seal on. Isegi Diana+ ja Lubitel 166+ - mõlemad pildistavad laifilmile - on kompaktsemad kui muud keskformaatkaamerad. Seega ei peaks sa kodunt lahkuma, võtmata kaasa oma lomograafilist käe- ja silmapikendust.
Kasuta seda igal ajal – olgu päeval või öösel
Tänu oma kompaktsusele ja kergekaalulisusele on neid kaameraid võimalik alati kaasas kanda. Seega võite neid alati käe pärast hoida ning pildistada igal ajal igal pool. Olgu siis päise päeva ajal või öises salapimeduses. Enamik Lomo kaameraid on varustatud kas sisseehitet välguga või võimaldavad kontaktid lisada lisavälku. See omadus tagabki võimaluse neid igal ajal kasutada.
Lomograafia ei ole segav faktor sinu elus, vaid osa sellest
Lomograafia on midagi, mida sa kas vihkad või armastad. Kui sa vihkad teda, siis ei ole ka võimalust, et see sinu elu segama hakkaks – sa lihtsalt ei tegele temaga. Kui sa aga armastad, siis saab ta osaks sinu elust – sinu käe- ja silmapikenduseks. Ja ta teeb seda nii, et sa ei saa arugi, segamata vähimalgi määral sinu igapäevatoiminguid.
Püüa „tulistada“ puusalt
Kuna lomograafia eesmärgiks ei ole jäädvustada reaalsust, siis ei ole ka kuigi oluline kasutada pildiotsijat ja oma pilte väga hoolikalt kadreerida. Seda enam, et enamike Lomokaamerate pildiotsijad on nii moe pärast ja aitavad pigem pildistada õiges suunas, mitte niivõrd kajastada pildile jäävat. Termin „puusalt „tulistamine““ on ennekõike seotud Lomo Lubitel 166-ga, Tegemist on keskformaatkaameraga, mille pildiotsija on šaht-tüüpi, ehk hoides kaamerat puusakõrgusel, vaadatakse kaamera pildiotsijasse ülalt-alla. See pildistamisstiil võib aga laieneda pea kõigile lomokaameratele. Enamasti on tegemist lainurksete objektiividega, mis tagab selle, et kui te vähemalt õiges suunas pildistate, siis üldiselt mööda pildistada ei olegi võimalik – midagi jääb ikka pildile. Teisalt on tegemist ka kauboi vesternfilmidest tuntud liigutusega – haarad kaamera ja „tulistad“. Ilma, et sa peaksid parameetrite või kadreeringu peale mõtlema. Nõnda võiks öelda, et pistolero asemel on lomografistid lomoleerod.
Lomograafiaihaluses lähene oma pildistamisobjektidele nii lähedale kui võimalik
Lomograafial ei ole mingil juhul midagi pistmist mõistega „diskreetsus“. Et oma korterelamu viienda korruse aknast naabrinaist(või naabrimeest, kuidas keegi) pildistada, peaksid sa tegelikult korterist väljuma, naabermajja sisenema, naabrinaise/mehe uksele koputama ja siis temast lähivõtte tegema. Ja kui sa nõnda talitad, siis kes teab mis võib juhtuda ;). Peale selle on Lomo Kalasilmad nii laua nurgaga, et jäädvustamaks midagigi, tuleks pildistatavale objektile sõna otseses mõttes nina alla nihkuda.
Ära mõtle
Siinkohal polegi midagi pikemalt ju seletada – lihstalt ära mõtle. Ära mõtle kompositsioonile, õigele säritusele ega ka sellele, kas üldse pildistada ja mis välja võiks tulla. Ainuke, mida sa pead silmas pidama, on see, et su kaameras oleks film sees ja et ta alati käepärast oleks. Sõrm peab liikuma instinktiivselt - nagu heas kung-fu filmis ikka.
Ole kiire
Nagu püstolikangelased vesternifilmidest, pead ka sina õhtuti peegli ees harjutama, et oma kaamera holsterist kiire ja sujuva liigutusega väljutada ning seejärel sama sujuva liigutusega päästikut vajutada. Harjutamine teeb meistriks, nagu öeldakse. Lomograafia puhul aga sünnitakse meistriks. Harjutamine ainult arendab sinu meisterlikkust. Kiirem jääb ellu ja aeglasem jääb pildile.
Sa ei pea ette teadma, mida sa filmile jäädvustasid
Olles harjunud digimaailma mugavusega igat pilti kohe peale pildistamist näha, on veidi hirmutav mõte, et sa ei tea, kas ja mis su pildile jäi. Lomograafias ei ole sellel tähtsust, midagi jäi niikuinii. Korduskaadreid ei saa teha, sest elu, mida sa jäädvustad, ei kordu.
Ka mitte hiljem
Peale seda, kui oled oma filmid fotolaborist kätte saanud, ootab sind ees üllatus. See oleks nagu jõulud aastaringselt. Esimene üllatus on see, et üldse midagi pildile jäi :D. Teine üllatus, kuidas need hetked jäädvustusid, kui sa suvatsesid oma kaamera välja võtta ja pilti teha, kolmas üllatus on see, et mõnikord sa ei tea isegi seda, misasi see on, mis pildilt vastu vaatab. Üks on kindel – see on kaunis. Ja loomulikult lomolikult kordumatu.
Ära hooli reeglitest
Nii nagu Moosese käsulauad said hävitatud Vanas Testamendis, et siis hiljem Uues Testamendis “inimeste südametesse raiuda“, on ka LOMO käsud ühe korra lugemiseks ja seejärel “unustamiseks”. Sama kehtib ka kõigi teiste fotograafia reeglitega - ära lihtsalt hooli neist, sest need vaid piiravad sinu loovust.
Ja kõige parem oleks, kui sa selle blogipostituse lugemise asemel oma lomoseltsilisega ammu elu salvestamas oleksid olnud 
Sest tegelikult ei tegele ükski lomograaf oma tegevuse mõtestamisega ja ei raiska oma väärtuslikku aega (päeva- ega ööaega) filosofeerides, miks ta teeb just seda, mida ta teeb.
