See siin on Olympuse kõige uuem, kõige kallim ja kõige teravama joonisega objektiiv. לhtlasi ka kõige suurem ja raskem, mida ilma adapterita Olympuse hübriidkaameratele ette keerata saab. M.Zuiko 300mm F4 IS PRO objektiivid jõudsid piiratud koguses Photopointi müügile ja nagu võluväel, hoolimata 2799-eurosest hinnasildist, ka ära osteti. Küllap siis Olympuse kasutajad teavad, mis on hea. Vahepeal aga õnnestus üks eksemplar näpata karbist-välja pildistuslauale, et seda kiirelt uurida ja proovida.

Kes M.Zuiko 300mm F4 IS PRO objektiivi korralikult testinud on, need väidavad selle olema isegi teravama joonisega kui Olympuse legendaarne, 6000+ eurot maksev peegelkaameratele mõeldud 300mm f/2.8 teleobjektiiv. Alljärgnevas kiires karbist-välja ülevaates näitame uut 300mm objektiivi ennast – testfotosid selles ei tehta ja pildikvaliteeti ei hinnata. Seda, kui teravaid ja häid pilte sellega võimalik teha on, saad aga vaadata ja lugeda näiteks Robin Wong´i suurepärasest ülevaatest. Vaata kindlasti, sest see pildidetail on tõepoolest tippklassist.

Meie aga vaatame, mis on komplektis, milline see objektiiv välja näeb ja milliseid hüvesid fotograafile pakub:

See 300mm teleobjektiiv kuulub Olympuse PRO seeria objektiivide hulka ja on järjekorras viies. PRO-seeria objektiivid on:

• Olympus M.Zuiko Digital ED 8mm f/1.8 Fisheye PRO
• Olympus M.Zuiko Digital ED 7-14mm f/2.8 PRO
• Olympus M.Zuiko Digital ED 12-40mm f/2.8 PRO
• Olympus M.Zuiko Digital ED 40-150mm f/2.8 Pro
• Olympus M.Zuiko Digital 300mm f/4 IS Pro

Kõigil neil objektiividel on kõrge pildikvaliteet ja metallist ilmastikukindel korpus. Ja kõik need sobivad nii Olympuse kui ka Panasonicu hübriidkaameratele. Nimekujusid lähemalt vaadates näeme, et 300mm f/4 on ainuke PRO seeria objektiiv, millel on integreeritud värinastabilisaator (IS tähistus nimes). Tegelikult pole mitte ühelgi teisel Olympuse hübriidkaameraobjektiivil integreeritud värinastabilisaatorit – sest stabilisaator on Olympusel ju hoopis sensoripõhine.

300mm f/4 objektiivi värinastabilisaator on unikaalne ja toimib koostöös kallimate kaamerakeredega (hetkel Olympus OM-D E-M5 Mark II ja Olympus OM-D E-M1 ) nii, et kahe stabilisaatori koostoimimine annab 4,5 astme asemel väidetavalt koguni 6 stopi võrra stabiilsema esitlusvõime. Tundub utoopia ja ega see täpne stoppide testimine päris elus võimalik ei olegi. Fotograafid, kes värinastabilisaatorit reaalsetest pildistamisolukordades testinud on ja sellest ka kirjutanud on, jagavad stabilisaatorile aga vaid kiidusõnu.

Olympus on teinud ka video, mille abil näidatakse, kuidas need kaks värinastabilisaatorit üheskoos toimivad:

Komplektis on: vutlar, statiivikrae kinnituskoha katterõngas ja 300mm f/4 objektiiv koos eemaldatava statiivikraega.

Vutlar on pigem nagu objektiivikott. Alumine osa on kunstnahast ja tugeva polsterdusega, ülejäänud kott aga tugevast tekstiilist. Ning koti esiküljel on veel üks väiksem lahter, kuhu saab panna kasvõi sellesama kaasas oleva katterõnga.

Objektiivi korpus ja eemaldatav statiivikrae on valmistatud metallist, varjuk, nupud ja teravustamisrõngas aga plastikust. Fotograafide jaoks, kes kasutavad Arca Swiss kinnitusega statiivipäid on rõõmustav, et statiivikrae alusele on Arca Swiss süsteemiga ühilduvad sooned sisse lõigatud. See tähendab, et eraldi kiirkinnitusplaati pole statiivikrae külge vaja keeratagi – krae on juba ise kiirkinnitusplaadi eest.

Vasaku käe pöidla alla jääb kaks lülitit ja üks nupp. לlemise lüliti abil saab autofookuse aktiivset ala piirata kolmes vahemikus: lähipildistamiseks 1.4-4m, tavaliseks pildistamiseks 1.4-lõpmatus ja kaugemate asjade pildistamiseks 4m-lõpmatus. Alumine lüliti on värinastabilisaatori sisse-välja lülitamiseks ja L-Fn nupu funktsionaalsust saab kaamera menüüst seadistada.

Teravustamisest rääkides – on tähelepanuväärne, et Olympus 300mm f/4 lähimaks teravustamiskauguseks on 1.4 meetrit. 300mm objektiivi kohta on see muljetavaldav võimekus, sest tavaliselt on sarnases klassis olevate objektiivide lähimaks teravustamiskauguseks umbes 4 meetrit. 1.4 m kauguselt pildistades on 300mm objektiivil juba vaikselt makroobjektiivi omadused – tegemist pole siin muidugi mitte 1:1 suurendusega vaid poole väiksemaga, kuid seegi on paljudes olukordades päris piisav.

Teravama silmaga fotohuvilised märkasid, et objektiivil ei ole manuaalse ja automaatse teravustamise lülitit. Käsitsi teravustamise jaoks tuleb teravustamisrõngast enda poole tõmmata – siis avaneb rõnga alt ka teravustamiskauguse skaala.

300mm objektiivi mõõtmetest saab ehk paremini aimu, kui selle kõrvale asetada OM-D E-M10 Mark II hübriidkaamera ja teine PRO-seeria objektiiv: Olympus M.Zuiko Digital ED 12-40mm f/2.8 PRO. Viimane pole tegelikult sugugi kompaktne, aga 300mm objektiivi kõrval näeb välja päris tilluke.

Olympus OM-D E-M10 Mark II ei ole muidugi kõige parem kaamera, mille ees seda 300mm objektiivi kasutada. Sest objektiivi pildistabilisaator toimib koostöös kallimate kaameratega E-M5 Mark II ja E-M1. Suurussuhetest annab selline komplekt siiski hästi aimu, sest ega E-M5 Mark II pole E-M10 kaameratest palju suurem.

לlal fotodel on paremini näha ka varjuk, mida ei saa objektiivi küljest eemaldada. Transpordiasendis on see objektiivi korpusele tõmmatud, pildistama asudes saab selle sealt väljapoole lükata ning seejärel veerandpöördega fikseerida.

Hübriidkaamera ees tundub see objektiiv küll suur, aga võrreldes sarnase objektiiviga täiskaadersensoriga peegelkaamera ees on kohu komplekt tegelikult ikkagi päris pisike. Olympuse ülalolev graafika illustreerib neid suurussuhteid hästi.

Tõsistele fotohuvilistele ja profifotograafidele mõeldud M.Zuiko 300mm F4 IS PRO on taas tõestamas, et hübriidkaamerad pole enam ainult pisikesed mänguasjad vaid on arenenud tõsisteks tööriistadeks. Sellisteks, mis sobivad ka profifotograafidele.

Olympuse hübriidkaamera ja 300mm objektiivi komplekt on sobilik relv just neile, kes tegelevad näiteks lindude või loomade pildistamisega. Tänu 2x äralõikefaktoriga pildisensorile on 300mm objektiivi vaatenurk Olympuse hübriidkaamera ees sama nagu 600mm objektiivi fookuskaugus täiskaadersensoriga kaamera ees. Laksa veel MC-14 telekonverter vahele ja vastav fookuskaugus on paugust 840mm (avaga f/5.6). Ja seda kõike poole kergemalt ja kompaktsemalt kui täiskaadersensoriga peegelkaamerate puhul võimalik oleks.

Reisifotograafia hõlmab endas mitmeid erinevaid žanre maastikest portreedeni. Tänavafotograafia on vast üks huvitavamaid reisifotograafia osi, sest võimaldab kõige vahetumalt tutvuda võõra maa kultuuri ja kombestikuga. Võõras kultuuris, võõral linnatänaval liikudes võib fotohuvilise silm märgata palju põnevat ja jäädvustamisväärset.

Samas esitab tänaval pildistamine fotograafile hoopis teistsugused nõudmised kui omaette looduses nokitsemine. Eelkõige tuleb tänaval olla kiire ja julge. Reisijuht.ee toimetaja Silvia Pärmann sai kokku tänavafotograafi Rait Tuulas`ega ja uuris, mida tänaval pildistada võiks, kuidas inimestele lähenema peaks ning millise tehnikaga seda kõige parem teha oleks. Allpool saadki lugeda tänavafotograafi kogemusi ja nendest üht-teist kõrva taha panna.

Kui sul on aga endal varuks reisifotosid – olgu need pildistatud linnatänavatel või mujal, siis esita need fotokonkursile Tamroni reisifoto 2016. Fotode vastuvõtt konkursile kestab 1. mai südaööni ja auhinnafondis on 2250€ väärtuses fototehnikat.

Miks Sa ise just linnatänavatel ringi jalutades pildistad ja seda teistele ka soovitaksid?

Tänavafotograafia on nagu teatris käimine ilma, et sa hommikul kodust välja astudes teaksid, mis etendust sel päeval mängitakse. Kindel on ainult see, et midagi näidatakse ja alati on koht esireas olemas. Kui fotoajakirjanikel on enamasti lugu olemas, mille juurde nad fotosid otsivad, siis tänavafotograaf otsib lugu ennast.

Fotograafina inspireerib mind kõige enam linnakeskkond, inimesed ja loomulik valgus. Vahel lavastan ka, aga seda samuti mingis kindlas keskkonnas. Minu jaoks hakkavad fotod lugusid rääkima siis, kui inimesed või objektid asetuvad mingisse kindlasse konteksti. Stuudios ühtlasel taustal välkudega pildistamine ei ole mulle kunagi väga põnev tundunud.

Samuti on tänavafotograafia hea viis, kuidas värskes õhus ringi liikuda ning näha ja kogeda enda ümber asju, mida muidu ei pruugi tähele panna. Linnad on elavad ja arenevad organismid, mida on läbi aja põnev jälgida ning jäädvustada.

Gruusia Foto: Rait Tuulas

Sinu tuntumad tööd on pildistatud Süüria ja Gruusia linnade tänavatel. Kui kaugele peab sõitma, et foto oleks reisifoto? Kas pildistad ise ka Eestis või ainult välismaal?

Tänavafotograafiaga tegelemiseks ei pea ilmtingimata välismaale sõitma. Pildistan nii Eestis kui mujal. Välismaal olles on põnevaid kohti, olukordi ja inimesi enda ümber lihtsam märgata, sest kõik on uus ja huvitav. Eestis on samuti palju põnevat, aga kodulinnas ringi jalutades pole kõigest tavalisest ja harjumuspärasest kaugemale nägemine alati nii lihtne. See on teisalt jällegi põnev väljakutse.

Kopli Foto: Rait Tuulas

לhtlasi liigub Tallinna tänavatel vähem inimesi kui suurlinnades – mind huvitavad ennekõike kohad, kus on rohkem elu ja alati midagi toimumas. Samas on mul Tallinnas mõned lemmikpiirkonnad. Käin tihti Koplis, seal toimub alati midagi põnevat. Isegi kui alati ei kohta inimesi on see keskkond juba ise nii põnev. Kes otsib, see leiab!

Millest enda reisisihtkohtade valikul lähtud? Kas oled vahel ämbrisse ka astunud?
Mul ei ole mingit kindlat reeglit. Suur roll on kõhutundel. Valin koha selle järgi, kus tundub olevat keskkond ja kultuur, mis mulle huvitavad tunduvad.

Süüriasse sõites ei olnud mul esialgu kindel plaan just sinna minna. Mind on Lähis-Ida alati huvitanud ja tahtsin ühte sealsetest riikidest lähemalt tundma õppida. Kaalusin nii Liibanoni kui Iraaki, millest esimene tundus liiga liberaalne ning teine liialt konservatiivne. Süüria mõjus kuldse keskteena. Mu kõhutunne ei vedanud mind alt. Kohtasin Süürias väga palju põnevat ja tundsin end kohati hoitumana kui mõnes Euroopa riigis. Tol hetkel ei viidanud miski sellele, et vaid aasta pärast puhkeb riigis sõda.

Ma pole sellisesse kohta seni veel sattunud, kus ei oleks põhjust kaamerat välja võtta.

Süüria Foto: Rait Tuulas

Süüria Foto: Rait Tuulas

Kui kaua peaks hea foto jaoks kohapeal olema?

Kõik sõltub sellest, mis sind parasjagu huvitab, kuhu lähed ning milliseid pilte teha tahad. Minu reiside kestus varieerub enamasti nädalast kuuni. Ehkki ma olen mõelnud, et mingi projekti raames võiks kusagile ka kauemaks jääda. Elasin mõni aeg tagasi aasta Austraalias, millest neli kuud töötasin Broomes pärlilaeval. See kujuneski üheks taoliseks projektiks – dokumenteerisin ookeanil töötades igapäevast elu.

Välisriike külastades ei jää ma tavaliselt terve reisi vältel ühte kindlasse kohta paigale, vaid liigun ringi ning katsun avastada riigi erinevaid nägusid.

Mida tänavatel ennekõike pildistada? Ja mida Sa ise otsid – inimesi, arhitektuuri?

Minu jaoks on tähtis rääkida enda fotodega lugusid ning anda edasi emotsioone. Hea foto puhul ei pea vaataja küsima, mida fotograaf sellega mõtles või miks ta pildi tegi. Fotod hakkavad ise rääkima. Tänavatelt neid lugusid otsingi. Vahel kaasavad need inimesi, vahel annab inimtühi keskkond rohkem edasi. Huvipakkuvad teemad kujunevad ajaga välja, vähemalt minuga oli nii. Algul pildistasin kõike ja kõiki ning aja möödudes sain aru, mis mulle tegelikult korda läheb.

Mingeid kindlaid kohti külastades ei lähe ma eraldi ainult inimesi või ainult maju pildistama. Ma üritan luua seeria, mis moodustaks terviku ja räägiks paiga kohta ära kõik, mis mulle oluline tundub.

Ma ei pildista enamasti kedagi, kes ei taha pildil olla, kes ei saa ennast kaitsta või keda see solvab. Kui austad teisi, siis austavad nad ka sind ja vähe on neid, kes end pildistada ei luba. Mulle meeldib olla pigem lähedal ja inimestega kontaktis. Tean, et on neid, kes eelistavad pildistada distantsilt jäädes ise varju. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid lähenemisi. Tähtis on leida see, mis just sinu jaoks töötab.

Maroko Foto: Rait Tuulas

Milline fototehnika võiks tänavale pildistama minnes kotis olla? Mida ise kasutad?

Kaamera puhul on olulised kaks asja – et see töötaks ja et sulle meeldiks sellega pilti teha. Pildistan nii filmile kui digitaalselt ja kasutan selleks erinevaid kaameraid.

Eelistan fikseeritud fookuskaugusega objektiive, sest need on teravamad, kergemad, odavamad ja sunnivad sind ennast liikuma ning objektile lähemale minema, selle asemel, et jääda enda mugavustsooni ning pildistada distantsilt. Tänavafotograafias on levinud mõte, et kui su pilt ei ole piisavalt hea, siis sa pole olnud piisavalt lähedal.

Tänavatel ja reisides on oluline, et kaasas oleks kaamera, mida jaksad terve päeva kaasas kanda ning mida tahad kotist välja võtta. Kui kaamera on liiga keeruline, raske või ebamugav, siis sa ei taha sellega pildistada ning nii jääbki pilt tegemata.

Miks on nii suur osa tänavafotograafiast mustvalge?

Ka värvifotod moodustavad suure osa tänavafotograafiast, kuid kuna värvifoto on üsna uus nähtus, siis on läbi aegade palju häid fotosid mustvalgele filmile pildistatud. Mustvalget filmi on kodustes tingimustes lihtsam ilmutada, mistõttu oli seda ka lihtsam kasutada. לldse tundub mustvalge mõnes mõttes lihtsam, värvidega sama asja edasi andmiseks peab oluliselt rohkem tööd tegema, et toonid õiged oleksid. Samas on meid ümbritsev maailm värviline, mitte mustvalge.

Maroko Foto: Rait Tuulas

Gruusia Foto: Rait Tuulas

Kas tähtsam on pildistamise hetk ise või see, mis pärast fotodest saab?

Mulle on mõlemad olulised. Mul on väga hea meel enda fotosid teistega jagada.

Kes on Su lemmikfotograafid, kelle töödest inspiratsiooni saad?

Mul on palju lemmikuid, kellest kõik ei ole kuulsad nimed. Tuntumatest on kahtlemata üheks Vivian Maier. Samuti sõjafotograaf James Nachtwey, kes on pildistanud sõja- ja kriisikoldeid üle 30 aasta maailma eri paikades.

Veel üks mu lemmikutest on Serbia juurtega Ameerika tänavafotograaf Boogie, kes on pildistanud palju erinevaid subkultuure gängidest skinheadideni. Tema pildid on väga ausad ja vahetud.

Vivian Maieri kollektsiooni on võimalik näha mitmetel praegu mööda maailma tiirutavatel näitustel. flickr.com

Millised reisid ja Su oma fotod Sulle kõige enam meeldivad?

Kõige rohkem on mind mõjutanud vastuoluline Süüria. Olen õnnelik, et mul õnnestus Süüria tuhandete aastate paksust kultuurikihti näha enne selle hävitamist ja kohtuda süürlastega enne, kui neist hilisemate sündmuste valguses meedia vahendusel kindel pilt maaliti.

Osale Tamroni reisifoto 2016 fotokonkursil. Tööde vastuvõtt kuni 1. mai südaööni 2016.

• Artikkel “Kuidas pildistada reisifotosid linnatänavatel? Intervjuu tänavafotograafiga Rait Tuulas” on algselt ilmunud reisijuht.ee portaalis

Pentaxi / Ricohi jaoks tõotab aasta 2016 tulla väga murranguline aasta – seda kontekstis, kus 15 aastat ootamist on täiskaader digipeegelkaamera pea käeulatusse tulnud – selleni on kõigest kuu veel jäänud. Selle suurhetke ettevalmistusena tuleb üha rohkem ja rohkem täiskaader sensoriga kasutamiseks mõeldud objektiive poelettidele – et uue kaamera saabumisel oleks ka sobivat kvaliteetklaasi selle ette panna.

Eelnimetatud aspekti silmas pidades on juba trobikond objektiive ka Photopointis saadaval – kohustuslik normaalsuum D-FA 24-70mm f/2.8 objektiivi näol, ülilainurksuum D-FA 15-30mm f/2.8 kujul, pikem D-FA 150-450mm f/4.5-5.6 telesuumobjektiiv ning viimase lisandusena on saabunud klassikaline 70-200mm f/2.8 telesuum. HD Pentax D-FA* 70-200mm f/2.8 ED DC AW on kvaliteetne telesuum, mis kuulub Pentaxi kõrgelthinnatud â˜… seeriasse. Selle loomisel – täpselt samamoodi nagu Canikoonianite analoogsete torude puhul – ei ole kokku hoitud ei disaini kui optilise kvaliteedi osas ning kõikide eelduste kohal kujuneb põhiliseks tööobjektiiviks väga paljudele Pentax K-1 kaamerate pildistajatele.

HD Pentax D-FA* 70-200mm f/2.8 ED DC AW puhul on olulisemateks aspektideks tuntud 70-200 mm fookuskauguse vahemik, sobides nii portree, spordi kui looduse pildistamiseks. Läbiv f/2.8 ava jällegi annab kasutajale paindlikkuse erinevates situatsioonides pildistamiseks ning loota võib suurepärast boket tänu 9-labalisele diafragmale. Optiliselt on selles kombineeritud 19 elementi 16 grupis, HD ning Aero Bright vääristused, kaks ED (eriti madala dispersiooniga) ning neli ülimadala dispersiooniga elementi ning paari Super ED klaaselementi. See kõik on pandud ilmastikukindlasse korpusesse, pakitud juurde ka kiire DC teravustamismootor ning… kombineerides seda juba kvaliteetse keresisese stabilisaatoriga on tulemuseks tegelikult üks suurepärane komplekt.

Tehnilised andmed

Loomulikult toimib see uus objektiiv ka lisaks täiskaader peegelkaameratele suurepäraselt ka Pentaxi poolkaader peegelkaameratega, nagu K-3 II ning K-S2. Lisaks lubame ka sellest objektiivist esimesel võimalusel pikema ülevaate kirjutada, kuid see peab ootama ikkagi maikuu ära, mil Pentax K-1 ise lõpuks poelettidele jõuab.

Ricoh WG-M2 on seikluskaamera, mis nägi esmakordselt ilmavalgust napi kuu eest CP+ tehnikamessil ning nüüd on see saadaval ka Photopointi esinduskaplustes ja veebipoes. WG-M2 on seikluskaamera, mis kasutab WG-M1 juures tuttavaks saanud disainjoont ning kombineerib selle 2016. aastale kohase sisuga.

Selle seikluskaamera suurimaks müügiargumendiks ongi 4K videosalvestus – täpsemalt 3840 ח 2160 30p videosalvestus. FullHD videot salvestab WG-M2 kuni 60 kaadrit sekundis ning HD video puhul tõuseb see lausa 120 kaadrini sekundis. Peale kõrge kaadrisageduse teeb WG-M2 ka 8 megapiksliseid fotosid sarivõttena kuni 8 kaadrit sekundis. Uuendatud on ka objektiivi, mis on nüüd lausa 204° vaatenurgaga (35 mm ekvivalendina 14 mm) ning suure f/2.0 avaga.

Uuendatud on ka korpust – WG-M2 seikluskaamerat võib viia lausa kaheks tunniks 20 meetri sügavusele vee alla või kukutada 2 meetri kõrguselt – isegi lisakorpuseta tuleb see ekstreemsustega toime. Võrreldes esimese põlvkonna Ricohi kaameraga on uus mudel muutunud ka saledamaks ning kergemaks, samas jättes alles 1,5″ ekraani, mis teeb kadreerimise ning kaamera seadistamise ülimugavaks. Tänu WiFi ühendusele on see kaugjuhitav ka juhtmevabalt, ühendatud nutiseadmest.

Oluliseimad andmed:

• 4K UHD 3840 ח 2160 30p videosalvestus
• MOV (H.264/MPEG-4 AVC; Linear PCM) video
• Integreeritud stereomikrofon
• 8 megapikslised fotod
• 14 mm lainurkobjektiiv, 204° vaatenurk ning f/2 ava
• 1,5-tolline LCD ekraan
• Integreeritud WiFi ühendus – juhi kaamerat nutiseadmest
• Aku kuni 80 minutit 4K videosalvestust
• Veekindel kuni 20 meetri sügavusel 120 minutit
• Kukkumiskindel kuni 2 meetri kõrguselt
• Kaal ainult 136 g koos aku ja mälukaardiga

Esimese hooga on seda kaamerat saadaval hõbedases värvitoonis, kuid egas oranž tulemata jää.

Kui ostad aprillis Photopointist Pentax K-3 II peegelkaamera, siis ostame Sinu vana Pentax digipeegli 200-400 € eest tagasi. Summa suurus oleneb tagasi ostetavast Pentax kaameramudelist:

• Pentax K-5 II peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 400 €
• Pentax K-5/K-50 koos KIT objektiiviga – 325 €
• Pentax K-7/K-30 koos KIT objektiiviga – 290 €
• Pentax K20D/K-r koos KIT objektiiviga – 250 €
• Pentax K200D/K10D/K-m koos KIT objektiiviga – 200 €

Ilma objektiivita kere eest maksame 50 € vähem ning kaamera peab olema töökorras ja komplektne (spetsiaalaku puhul koos aku ja laadijaga).

Nii visuaalselt kui tehniliste omaduste poolest on Pentax K-3 II esmapilgul identne oma kaksikvenna K-3 kaameraga, kuid neil on ka olulisi erinevusi. Kõige huvitavamaks edasiarenduseks on kahtlemata välklambi asendamine GPS süsteemiga, mis tõsisema fotohuvilise puhul leiab praktikas ehk enam rakendust. Nii tavajuhtudel kui ka… tähistaeva pildistamisel. Loomulikult on Pentax K-3 II peegelkaamera samuti igatepidi ilmastikukindel sobides ideaalselt Eesti muutlikes ilmaoludes toimetamiseks.

Seega, tule oma vana Pentax digipeegliga Photopointi. Kui kaamera on kenasti töökorras ja komplektne, siis mõni hetk hiljem lahkud juba tuttuue Pentax K-3 II omanikuna ja raha jääb veel ülegi. Soovi korral on võimalik kasutada Photopointi järelmaksu abi.

Tule tee Photopointis selle kevade parim kaamera diil!

Kampaania kestab kuni 30. aprillini 2016