Kevad on täiega kohal ning kõikjal pulbitseb elu. Teemade ring, mida püüda pildile maikuus, on väga lai. Kui veel eelmisel kuul oli looduses domineerivaks värviks pruunikas-kollane kulutoon, siis nüüd peale suuri üleujutusi ja vihmasadusid on võimust võtmas rohelus. See kaunis roheline toon, mille üheks märksõnaks on “värskus”.

Kui metsaalune vaip on olnud sinilille õitest pungil juba ligi kuu, siis nüüd on aeg jõudnud ka puude ja põõsaste kätte. Mahlaaeg on läbi ja hiirekõrvad avanevad. Avanevad õied puudel ning põõsastel. Tähelepanelik looduses käia võis märgata esimesi õisi põõsaspuul juba eelmisel või üleeelmisel kuul – selleks varajaseks õitsejaks on kaunis, kuid väga mürgine näsiniin.

Kevadine värskus, rohelus

Üle tüki aja on taas värskendav näha läbi pildiotsija erksaid ja ka mahedaid toone. Neid ei pea enam „tiku ja tulega“ taga otsima. Värvigamma elavneb ja kõik see kutsub pildistama. Esimesed avanevad õied puudel ning põõsastel.

Kes aega pühendab, avatuna ringi käib ja õiget hetke ootab, võib sinna juurde püüda ka „rosina“. Olgu selleks siis avanevatel õitel peatuvad liblikad või värske vahtrapuu-salatiga maiustav oravapoiss. Seda viimast hetke märkasin ma ühel kevadel, kuid siis jäi korralik pilt tegemata. Oravapoiss teguses kõrgustes, mille tõttu võttenurk jäi liiga alt-üles. Teda ümbritses ka omajagu oksi, mida välja ei saanud kadreerida. See hetk püsis mul aga pikalt silme ees ning järjepidevus viis sihile – nädal hiljem oli mul pilt käes, millega võis juba rahule jääda.

Kevadine nõgeseliblikas avanenud pungal

Tärkav rohelus kasemetsa all – kollad.

Maitsvast salatist rõõmu tundev oravapoiss.

Linnuelu rannikul

Maikuu on aeg, kus mind tõmbab tugevasti mere äärde. Sellel ajal käib seal vilgas elu. Seal võib kohata mitmeid läbirändel olevaid linde. Parte, varte, kurvitsaid jms. See aeg on soodne nende pildistamiseks. Leides rannikul tegutsemas näiteks kurvitsalised, tasub neid esmalt eemalt jälgida ja tundma õppida. Et saaks selgeks, kus on nende meelistoitumiskohad, milliseid paiku nad sagedamini läbi kammivad jne.

Maikuus tuleb kurvitsatega olla aga ekstra ettevaatlik – see on aeg, kus mõnel (näiteks liiva-, väiketüllil, meriskil) linnul on käsil juba haudumine. Inimest märganud kurvitsaline pageb kiiresti pesalt, kuid jääb selle vahetusse lähedusse ning käitub imelikult. See on märk, et tuleks taanduda nii kaugele, et lind rahulikult pesale saaks naasta.

Pesitsemine ja munade haudumine on lindude jaoks raske ning katsumusterohke aeg. Linnu pesalt lahkumist ei pruugi me ise märgatagi ja näeme vaid, et linnuke passib eemal ja käitub kahtlaselt. Sellest kahtlasest käitumisest saab aru aga vaid see, kes lindu juba tunneb. Siinkohal soovitan liikuda rannikul võimalikult veepiiri lähedal, et ei oleks ohtu pesadele. Niisiis, leides rannikul tegutsevad kurvitsalised, soovitan varuda aega.

Kui vaatlusega on kindlaks tehtud toitumiskohad, siis võib end sinna vahetusse lähedusse sisse seada. Kasuks tuleb, kui kaasas on matkamatt, et kannataks niiskel liival pikemalt kõhutada, kartmata riiete märgumist. Endale peale viskamiseks, varjamiseks, kuluks ära aga näiteks varjevõrk või kaitsevärvi lina.

Teine nipp on see, et jälgida eemalt, kuhu poole linnud rannikul liiguvad ja end sinna nö ette sättida, et nende trajekoor objektiivi eest mööduks. Ette sättimise all ei mõtle ma aga lindudel tee ära lõikamist. Olenevalt liigist on neil erinev safe-zone ja trajektoori ette planeerides tuleks vähemalt 5-15m vahet jätta.

Kolmas võimalus on hiilimisjaht. Rannikul linde hiilides tuleks neile läheneda roomates, end võimalikult maadligi hoides. Selliselt võib hõlpsasti pääseda sobivasse pildistamiskaugusesse.

Kõike seda tuleb teha aga kiirustamata, tasa ja targu. Kogu selle tegevuse juures tuleb jääda pealtvaatajaks, tunnetada piire ja neist mitte üle astuda. Kui pildid tehtud, tuleks „selg ees“ roomates ka ära tulla, et linde mitte häirida.

Väiketüll ja tema liivane keskkond.

Toiduotsinguil olevad väiketüllid.

„Kingitus kallimale“. Eestis üsna väikese arvukusega (400-700 paari) väiketiir andmas üle pulmakinki kaasale.

Virmalised

2. ja 3. mai vahelisel ööl nähti ja pildistati virmalisi nii Soomes kui ka Lätis. Kuna päike on senisest aktiivsem, siis tasub silmad igal juhul lahti hoida – äkki naeratab meilegi see õnn!

Loe teisi Photopointi ajaveebis ilmunud Remo Savisaare fotojutte

Hiljuti jõudis Photopointi poodi Elinchromi uus stuudiovälkude komplekt D-lite 4 it. See kujutab enesest täiustatud versiooni senisest Elinchrom D-Lite 4 komplektist.

Uue mudeli olulisemateks eelisteks vana ees on sisseehitatud ja raadio teel töötavad vastuvõtjad, uus orjasilm ning temperatuurianduriga jahutussüsteem. Täpsemalt saab uue D-lite 4 it välklampide komplekti kohta lugeda Digitesti veebilehel eile ilmunud rohke fotomaterjaliga palistatud ülevaatest.

Esimese peegelkaamera valmistas Pentax aastal 1952. Enne seda – kolm aastakümmet – keskenduti optikaseadmete meisterdamisele. Algul prilliklaasid, siis objektiivid ning seejärel binoklid. 1948 aastal turule paisatud Jupiter-seeria binoklid olid oma kontrastse ja ülimalt selge kujutisega parimad, mida tol ajal saada võis.

Binokleid toodab Pentax ka tänapäeval. Sarnaselt 60ne aasta tagusele ajale on Pentax selles ka praegu esirinnas.  Just optika on algusest peale olnud Pentaxi üheks suuremaks trumbiks ja eeliseks konkurentide ees. Kuna binoklid peaasjalikult optikast koosnevadki, on ilmselge, et Pentaxi binoklid kuuluvad maailma paremate hulka. Neid binoklite maailma koorekihi huvitavamaid esindajaid Ardo-Jako Olev tänases Point TV-s tutvustabki.

Head vaatamist.

Pentaxi binoklid from Photopoint on Vimeo.

Videos näidatud Pentaxi binoklid ja vaatetoru:

• Pentaxi porroprismadega binokkel PCF WP II 10×50
• Pentaxi katusprismadega binokkel DCF ED 10×50
• Pentaxi kompassiga binokkel Marine 7×50 sinine
• Pentax väiksemõõduline binokkel DCF SW 10×25
• Pentax vaatetoru PF-80EDA + zoom 20-60 x
• Pentaxi  binokkel liblikate ja muude lähemal asuvate objektide vaatlemiseks – Papilio 8,5×21

Pentaxi uus, eelmise nädala alguses Photopointi poodidesse müügile jõudnud kompaktkaamera Optio W90 on põrutus- ja külmakindel ning talle meeldib vesi. Vett on sel kevadel Emajõe ääres rohkem kui küll ning seetõttu nad Antoniga koos sinna siirdusidki. Vesteldi W90-ne uuest välimusest ja funktsioonidest ning prooviti ära objektiivi ümber helkivad makrolambikesed.

Head vaatamist.

Pentax Optio W90 Photopointis

Hea lomograaf! On koitnud päev kus kõigi maade, sealhulgas – ja eriti – Eestimaa lomograafid ühinevad meie oma tillukeses Tallinnas.

Kui sul juba on lomokaamera või sa tunned asja vastu lihtsalt huvi, siis võta jalad selga ja tule 1. mail lomograafide kokkusaamisele. Tuleme kokku, saame kokku ja jääme kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Eputame oma kaameratega ja teeme pilte. Õhtul paneme pildid üles ja näitame teistele ja vaatame ise ka – ja seda maailmakuulsas Uue Maailma Seltsimajas. Ja kõige tipuks grandioossed pidustused muusika ja tantsu saatel.

Kõige toredam on see, et filmi ilmutab ja pildid näituse tarbeks teeb valmis Photopoint täitsa tasuta. Kaasa tuleks võtta vaid oma lomoseltsiline, rull filmi ja käbe nimetissõrm.

Päevakava näeb ette järgmised ajalised orientiirid:
14:00 saame kokku Kadrioru pargis päikesekella juures. Seal semmime, jämmime, loome lomot ja tunneme ennast lihtsalt suurepäraselt.
18:00 kogume kokku päeva jooksul täis pildistatud filmid ja saadame need Photopointi ilmumisele.
19:00 saab Uue Maailma Seltsimajas keha ja vaimu kinnitada.
21:00 avame suure pauguga näituse teie kõigi piltidest. Ja sealt edasi hakkab pidu ja pillerkaar, mis kestab täpselt niikaua, kuni viimane mees või naine püsti seisab.

Õhtusel peol tekitavad kakofooniat DJ TapeCut ning Artjom.

Osalemine: rahata.

Paarkümend aastat tagasi oli nii mõnelgi fotohuvilisel kodus vaikne, pime nurgakene, kus filmile pildistatut paberfotodeks võluda sai. Nüüd pildistavad vaid vähesed andunud nostalgiahundid filmikaameraga filmile. Tänapäeval on enamikul meist digitalsed fotoaparaadid ning päris paljudel on kodus ka digifotode ilmutamiseks vajalikud pimikud ehk tindiprinterid. Just nendega on võimalik mälukaardile pildistatud faile paberfotodeks võluda.

Tindiprintereid on päris mitmesuguseid. Fotoprinteriteks nimetatakse neist võimekamaid ja keskmisest kallimaid mudeleid. Fotosid saab printida ka kõige odavamate isenditega. Sellised, mille juures on eraldi välja toodud fotode printimise omadus, evivad aga reeglina veelgi paremat printevõimekust, kui suured fotolaborid kaubanduskeskustes.

Fotoprinterist aga üksi heade fotode printimiseks ei piisa. Lisaks on vaja veel paberit, millele fotoprinter pildi kannab. On vaja spetsiaalselt tindiprinteritele valmistatud fotopaberit. Selliseid pabereid on valikus palju erinevaid tüüpe üsna mitmetelt firmadelt. Allolevas tuleb juttu fotopaberite erinevatest pinnakatetest ja kaalust ning nende parameetrite mõjust printetulemusele ning tulemuse kestvusele. Seda kõike Ferrania Optijet tindiprinterite jaoks valmistatud fotopaberite näitel.

1. Õige paber õige töö jaoks

1.1 Tindiprinter ja tavaline kontoripaber

Kui sul on kodus tindiprinter, oled sa kindlasti proovinud välja printida lisaks tekstile ka fotosid. Tavalise kontoripaberi peale. Ilmselt oled siis märganud, et tulemus ei ole just kõige parem. Paber tõmbub kortsu ja vettib läbi, värvid on tuhmid ja elutud. Esimesest printekorrast on küllalt selleks, et aru saada tavalise kontoripaberi sobimatusest fotode printimiseks.

1.2 Spetsiaalselt tindiprinterite valmistatud pabereid

Aga pole viga. Saadaval on ka spetsiaalselt tindiprinterite valmistatud pabereid. Need tunneb tavaliselt ära pakendil oleva kirje järgi, mis deklareerib paberi sobivust tindiprinteritega. Sellised paberid on tavaliselt (ühelt poolt) vähem poorsed kui tavaline kontoripaber ning imavad seetõttu vähem tinti endasse. Neile kantud pinnaviimistlus muudab paberi tihtipeale heledamaks ja tagab prinditava foto värvide suurema erksuse ja kontrastsuse võrrelduna tavalise kontoripaberiga. Kui soovite printida graafikat, värvilisi veebilehti ja dokumente ning saada pisut paremat fotokvaliteeti kui tavalise kontoripaberiga, siis on need teile sobilikud.

Tindiprinteritele valmistatud paberitele saab printida ka fotosid. Need näevad välja palju paremad kui kontoripaberi tulemus, paber ei vetti läbi ja ei kisu ka väga lainesse. Tindiprinteritele valmistatud paberitele kantud fotod ei ole aga päris fotopaberile kantud fotode moodi. Nende detailsus (lahutusvõime), kontrastsus ning toonide ulatus jäävad kõvasti alla fotolaborist välja tulnud piltidele. Samuti ei sobi nad arhiveerimiseks.

Kui soovite, et prinditud fotod vastaksid eelpool nimetatud iseloomustajatele, siis tuleks kasutada tindiprinteritele mõeldud spetsiaalset fotopaberit.

1.3 Spetsiaalsed tindiprinteritele valmistatud fotopaberid

Selleks, et tindiprinterist prinditud foto näeks välja nagu professionaalsest fotolaborist pärinev, on vaja printimiseks kasutada tindiprinteritele mõeldud fotopaberit. Tindiprinteritele valmistatud paberid ei erine väga oluliselt tavalisest kontoripaberist. Fotopaber on aga kontorilehtedega võrreldes kardinaalselt erineva välimuse ja struktuuriga. See on päris sarnane laborites kasutatavatele fotopaberitele – paksem kui tavaline paber ning sileda, klaasjalt helkiva pealispinnaga.

1. Kõigile tindiprinteritele mõeldud fotopaberitele on kantud pinnaviimistlus, mis:
2. Aitab tinti paremini paberi pealispinnaga siduda
3. Takistab tinditäppide laialivalgumist
4. Kiirendab tindi kuivamise aega äsja prinditud pildil
5. Hoolitseb selle eest, et fotod üksteise külge kinni ei kleepuks
6. Kaitseb fotot näpujälgede, mustuse ja veetilkadest tekkida võivate jälgede eest
7. Viib prinditud foto kontrastsuse, värvikülluse ja lahutusvõime maksimumini.
8. Selliseid spetsiaalse pinnakattega fotopabereid on turul päris palju.

2. Fotopaberite tootjad

Igal endast lugupidaval printerite valmistajal on tootevalikus ka omaenda kaubamärki kandvad fotopabereid. Epsonil on Epsoni fotopaber, Xeroxil jälle Xeroxi oma.

Printeritootjad loomulikult toonitavad kõikjal, et kui sul on nende valmistatud printer, siis peaksid sa kindlasti kasutama ka nende paberit. Nii olevat tagatud maksimaalne printekvaliteet ning vale paber võivat koguni printeri sootuks ära lõhkuda. Tegelikult on nii tagatud ainult printeritootjate rahakoti täitumine, sest reeglina on nende valmistatud paberite hinnad päris kõrged.

Õnneks on aga olemas ka selliseid tootjaid, kes ongi spetsialiseerunud ainult kulumaterjalide tootmisele. Nendel ei ole müügis miljoneid printereid, mille odavuse nad kulumaterjalide soolase hinnaga tasa teenida püüavad. Seetõttu on nende toodetud paberid poelettidel saadaval oluliselt soodsama hinnaga. Üheks selliseks tootjaks on Itaalia firma Ferrania. Ferrania Optijet fotopabeitest räägin lähemalt käesoleva ülevaate neljandas peatükis.

3. Erinevad fotopaberi tüübid

Igal endast lugupidaval fotopaberite tootjal – olgu selleks siis Epson või Ferrania – on valikus üheainsa fotopaberi asemel palju tüüpe. Need erinevad teineteisest eelkõige kahe karakteristiku poolest:

1. Paberi kaal
2. Pinnakate

3.1 Fotopaberi kaal

Paberi kaalu esitatakse mõõtühikutes g/m². Tavalise kontoripaberi kaaluks on enamjaolt 80 või 75 g/m², fotopaberi puhul on see number tavaliselt 150-300 g/m² vahemikus. Kui paberi kaaluks on 150 g/m², siis tähendab see loomulikult seda, et üks ruutmeeter sellist paberit kaalub 150 grammi.
Mida see meile näitab? Esiteks seda, et mida suurem on paberi kaal pindalaühiku kohta, seda paksem see paber ilmselt on. Aga võta näpust – suurema kaalunumbriga paber ei pruugi üldse kergemast paksem olla. Suurem kaalunumber võib näidata hoopis seda, et vastav paber on tihedama koostisega. Või mõlemat – nii tihedamat koostist kui ka paksemat profiili.

Fotopaberi puhul on tavaliselt väga oluline just paberi tihedus. Mida tihedam on paberi struktuur, seda vähem poorne see on ning seda vähem väärtuslikku tinti see endasse imab. Oluline on ka paberi paksus – mida paksem paber, seda vähem see ainut ühel pool oleva pinnakatte ja tindikihi tõttu kaardu tõmbub ning seda kvaliteetsem ja tugemam see foto tundub ja ka reaalsuses on.

Seega – mida suurem on fotopaberi kaal, seda vastupidavam see (üldjuhul) on, seda vähem on sellel kalduvust tõmbuda kaardu ning seda ilusamad sellel olevad fotod jäävad.

3.2 Fotopaberi pinnakate

Fotopaberile prinditud pildi ilu sõltub loomulikult mingil määral paberi tihedusest ehk kaalust. Kirkad värvid, suurepärane kontrastsus ja laitmatult väljajoonistuvad detailid tulenevad aga eelkõige fotopaberile kantud vääristusest ehk pinnakattest.

3.2.1 Läikega või matt?

Fotolaborist fotode tellimisel küsitakse alati, kas te soovite läikega või matte fotosid. Ka tindiprinteritele valmistatud fotopaberit on saadaval nii mati kui ka läikiva pinnakattega.
Nii Ferrania Optijet valikus kui ka teiste firmade sortimendis on valdav enamik fotopaberi tüüpe läikivad. Läikega fotopaber on populaarne, kuna selle peal jäävad pildid kontrastsemad, kirkamate värvidega ning teravamad kui mati pealispinnaga paberil. Läikega fotopaberid on tavaliselt tootevaliku kõige paremad ja kallimad. Ka Optijet tootesarja lipulaevadeks on läikega paberid Professional Photo Paper Glossy ning Professional Plus Glossy PerDura.

Kuna läikega fotopaberite pind laseb tinti väga vähe endasse imenduda, võivad sellised fotod pärast printimist vajada veidi aega kuivamiseks. Viimasel ajal on aga igal tõsisemal tootjal kasutusel meetmed selle vastu võitlemiseks. Optijeti läikega fotopaberite puhul näiteks kuivab sellele kantud tint momentaalselt tänu pealispinnal kasutatud kihile, mis ülemäärase tindi endasse imab.

Läikega paberite miinuseks on nende vastuvõttlikkus näpujälgedele ja muudele plekkidele. Loomulikult kasutavad paberitootjad ka selle probleemi vastu võitlemiseks eraldi kihti, mis prinditud fotot UV-kiirguse, näpujälgede jms eest kaitseb – sellegipoolest määrdub läikega paber kergemini kui matt.
Mõnda tüüpi fotode printimiseks sobib matt fotopaber paremini kui läikega. Mati pealispinnaga fotopaberil jääb pilt tagasihoidlikum ja õrnem. Madalam kontrastsus teeb mati paberi sobilikuks näiteks portreede printimisel. Samuti kunstiliste fotode puhul, kus kontrastsus oleks pildi mõtte esile toomisel pigem takistuseks kui kaasa aitavaks teguriks.

Lisaks matile ja läikega fotopaberile on sadaval ka muid, vahepealse läikeastmega fotopabereid nagu näiteks „Semi-Gloss“ (poolläikiv) ja „Satin“ (siidsile). Esimene on veidi väiksema läikeastmevga kui see kõige läikivam variant. „Satin“ paberi pealispind on aga sätendava ja mikroteralise ilmega pealispinnaga, olles nii oma olemuselt lähemal pigem mati kui läikiva pealispinnaga paberile.

3.2.2 Pleekimiskindlus

Fotopaberite pinnakatted erinevad lisaks läikeastmele ka muude näitajate poolest – selliste, mida esmapilgul tähele ei panegi. Üks tähtsamaid on vastupidavus UV kiirgusele.
Kui foto, mille paber ei ole töödeldud UV-kiirguse vastase ainega, unustada päikesevalguse kätte, siis tuhmuvad selle värvid ning foto kaotab kiiresti oma hea välimuse. Halvematele fotopaberitele ei olgi vaja pleekumiseks otsest päikesevalgust – need võivad tuhmuda ka lihtsalt valguse käes olles.
Selleks, et seda ei juhtuks, on kvaliteetsematele fotopaberitele kantud kiht, mis kaitseb allolevaid tindikihte kahjuliku UV-kiirguse eest. Sellist funktsiooni eviv pealispind on kõigil Optijeti fotopaberitel – olenevalt fotopaberi muudest omadustest võib selle efektiivsus aga pisut erineda. Täpsemalt saad vaadata viimasel lehel olevast tabelist.

3.2.3 Arhiveerimine

Üks fotoprinterite tööstuse reklaamlauseid on arhiveerimine. Nimelt on kõigil tootjatel tavaliselt valikus paber, millel ilutseb kiri „Archival“. Need paberid väidetakse kestma perfektsete värvidega 100, 150 või isegi 200 aastat. Muidugi sõltub foto kestvus ka printeris kasutatavast tindist. Väga hea tindi ning väga halva paberi koos kasutamine lõpeb aga ikkagi fotode peatse luitumisega. Seega on siinjuures oluline ka fotopaberi valik.

Tegelikult ei saa tõsikindlalt öelda, kas reklaamitud 100-200 aastat ka tegelikkuses tõele vastavad. Heal juhul on need arvud saadud laborikatsetuste põhjal, sest fotoprinterid on ju olnud turul vaid paari aastakümne jagu. Kindlalt saab öelda vaid seda, et kauakestev fotopaber peab olema valmistatud happe- ja kloorivabadest materjalidest. Sellisele nõudmisele vastavad eranditult kõik Optijeti paberid.

4. Ferrania Optijet fotopaberid

Ferrania kaubamärk „Optijet“ on kõikjal maailma fotoringkondades väga kõrgelt tunnustatud. Optijeti fotopaberid on alati väljanäitusel suurematel fotomessidel, need on pälvinud ka hulgaliselt igasuguseid auhindu.

„Professional Photo Paper Glossy“ ja „-Satin“ fotopaberitel on ette näidata koguni kaheksa tunnustavat auraha, Optijeti „Advanced Archival Inkjet Photo Paper“ pälvis 2005 aastal TIPA (Technical Image Press Association) auhindade jagamisel esikoha kategoorias „Parim tindiprinterile valmistatud fotopaber“. See on juba päris kõva sõna.

Ferrania tootevalikus on 12 erineva kaaluga fotopaberit. Neist seitse on ka erineva pinnakattega. Paberi kaalud jäävad vahemikku 155-280 g/m². 200 g/m² ja enama kaaluga pabereid võiks liigitada profipaberite hulka, vähem kui 200 g/m² kaaluvad paberid on nn igapäevaprintimiseks sobilikud paberid.

Igapäevaprintimiseks sobilikele paberitele võiks printida fotosid, mis ei pea välja nägema just näitusekõlbulikud ning mis nagunii mõne aja pärast prügikasti lendavad. Profiklassi fotopaberit võiks kasutada juhul, kui otsite maksimaalset pildikvaliteeti, kui soovite fotosid näitusele üles seada või kui tahate fotosid arhiveerida. Nagu alt tabelist näha, langeb nii pildikvaliteet kui ka vastupanuvõime UV-kiirgusele alla 200 g/m² kaaluga paberitel tunduvalt.

Ferrania Optijet fotopaberid Photopointis

5. Ferrania Optijet fotopaberite tüübid, kaal, formaat ja omadused

Pentaxi uusim digitaalne peegelkaamera K-x on pea igas testis ja ülevaates teinud silmad ette kõigile oma lähimatele konkurentidele – seda eelkõige oma funktsioonide ja võimaluste ning pildikvaliteedi osas. Nüüd on see aparaat pälvinud väärilise tunnustuse ka mainekal TIPA auhindade jagamisel – Pentax K-x tunnistati 2010 aasta parimaks algtaseme digitaalseks peegelkaameraks.

Zürii hinnangul olid Pentax K-x edu võtmeks eelkõige esmaklassilised omadused (suurepärase valgustundlikusega 12 MP CMOS sensor, tolmueemaldussüsteem, mehaaniline värinastabilisaator, HD videorežiim, kiire säriaja võimalus kuni 1/6000 sek ja ISO 6400, võimendusega 12 800) kombineerituna kasutamismugavuse ning soodsa hinnaga. Kõike arvesse võttes olevat K-x suurepäraseks valikuks neile fotohuvilistele, kes otsivad enesele oma esimest digitaalset peegelkaamerat.

• Pentax K-x TIPA veebilehel
• Vaata Pentax K-x kaamera karbist-välja fotosid
• Üheksas erinevas värvitoonis Pentax K-x Photopointi veebilehel

Ilmselt oelte pannud tähele, et värvilised paberfotod kaotavad aja jooksul oma algse ilme. Valguse käes nad tuhmuvad päris kiiresti ning isegi pilkases pimeduses muutub nende tonaalsus aastatega tundmatuseni.  Paberile kantud must-valged fotod säilivad värvilistest paremini, kuid mitte igavesti. Paber on meeldivaks pesamaterjaliks hiirtele, mõnusaks roaks tulele ja koduks niiskusele. Iga vaatamiskorraga kulub paber ühe enam.

Need on peamised põhjused, miks vanad paberfotod oleks mõttekas digitaliseerida. Digitaalsel kujul saab neid projektoriga suurele ekraanile lasta, saab tonaalsust ja kriimustusi parandada ning lihtsalt fotolaborist lisaeksemplare tellida. Vanade paberfotode digitaliseerimine võib aga osutuda ajamahukaks tööks ning tihtipeale ei pruugi ka tulemus kõige parem välja tulla. Seetõttu on parem usaldada onma hindamatud mälestused professionaalide hoole alla.

Photopointis tegeleme fotodega, sealhulgas vanade paberfotode digitaliseerimisega iga päev. Võimalik on tuua oma paberfotod ning lasta neist teha uued paberfotod. Loomulikult saab vanad paberfotod ka digitaalsel kujul pildifailidena CD-plaadi peale panna. Teenuse hind sõltub lõpptulemusena valminud fotode/pildifailide suurusest pikslites ja on järgmine:

Vaata neid ja teisi Photopointi pakutavate teenuste hindu Photopointi veebilehel asuvast hinnakirjast

TIPA (Technical Image Press Association) on kuulutanud välja 2010 aasta fotograafiaauhinnad. Nagu eelmisel aastal, panid Nikon ja Canon ka seekord kinni kaks prestiižsemat kohta. Parimaks profiklassi digipeegliks kuulutati Nikon D3s ning parimaks ekspert-klassi peegelkaameraks Canon EOS 7D. Muudes kategooriates olid erinevused võrreldes eelmise aastaga suuremad. Edasijõudnutele suunatud digipeeglite seas tuli esikohale loomulikult Canoni EOS 550D. Algtaseme digipeeglitest oli parim Pentaxi K-x.

Sel aastal otsustati luua eraldi kategooria ka hübriidkaameratele. Auhinnatud kohtadele tulid Olympus PEN E-PL1 ja Panasonic Lumix DMC-G2 vastavalt algtaseme ja ekspert-klassi hübriidkaamerate klassis.

Parimaks fototarvikuks kuulutati terve Manfrotto uus kuulpeade seeria RC2. Kõige vingemaks profiobjektiiviks tunnistati nikoni AF-S NIKKOR 70-200mm f/2.8G ED VR II telesuum, ekspert-klassis tegi kõigile teistele tuule alla Sony 28-75mm f/2.8 SAM. Parima fototöötlustarkvara tiitli pälvis aga Adobe Photoshop CS5 – alles eelmisel nädalal esitletud uuendus, mis veel poelettidele jõudnud ei olegi. Selline enneaegne kroonimine on juba tõstatanud õigustatud küsimusi ja nurinat.

Allpool kõik 2010 aastal auhinna pälvinud fotokaamerad võrrelduna eelmise aasta laureaatidega. Kõiki 2010 aasta TIPA auhinna saajaid saad vaadata TIPA veebilehel.

TIPA auhinnatud fotokaamerad 2010 ja 2009
2010		2009
	Parim profiklassi digipeegel Nikon D3s		Parim profiklassi digipeegel Nikon D3x
	Parim ekspert-klassi digipeegel Canon EOS 7D		Parim ekspert-klassi digipeegel Canon EOS 5D Mark II
	Parim edasijõudnute klassi digipeegel Canon EOS 550D		Parim edasijõudnute klassi digipeegel Nikon D90
	Parim algtaseme digipeegel Pentax K-x		Parim algtaseme digipeegel Olympus E-620
			Innovatiivseim disain Panasonic Lumix G-seeria
	Parim algtaseme hübriidkaamera Olympus PEN E-PL1
	Parim ekspert-klassi hübriidkaamera Panasonic Lumix DMC-G2
	Parim supersuumkaamera Fujifilm FinePix HS10		Parim supersuumkaamera Sony Cyber-Shot DSC-HX1
	Parim ekspert-klassi digikompakt Canon PowerShot G11		Parim ekspert-klassi digikompakt Canon PowerShot G10
	Parim kompaktkaamera Sony Cyber-Shot DSC-HX5V		Parim kompaktkaamera Fujifilim FinePix F200EXR
	Parim ilmastiku-ja põrutuskindel digikompakt Casio Exilim EX-G1		Parim ilmastiku-ja põrutuskindel digikompakt Olympus mju Tough 8000
	Prestiižseim digikompakt Leica M9		Prestiižseim digikompakt Leica M8.2
	Parim keskformaatkaamera Hasselblad H4D-40		Parim keskformaatkaamera Hasselblad H3DII-50

Apple on oma veebilehele üles seadnud fototöötlusprogrammide Aperture 3 ja iPhoto 09 tarkvarauuenduse numbrimärgiga 3.2. See teeb võimalikuks 9 uuema fotokaamera RAW failide töötlemise ning parandab mõned hälbed Pentax K-x, Pentax K-7 ja Canon EOS 30D aparaatidest pärit failide konvertimisel.

Aperture 3 ja iPhoto 09 tarkvarauuendust v3.2 saab alla laadida Apple`i veebilehelt. Uued toetatud kaamerad on reas pärast linki:

• Canon 550D
• Leica S2
• Olympus E-450
• Olympus E-600
• Olympus E-620
• Sony α230
• Sony α330
• Sony α380
• Sony α450