Pentaxi uus supersuumkaamera X-5 on esmapilgul äravahetamiseni sarnane peegelkaameraga. Selle korpus õhkab välja nii tõsist aurat, et nii mõnedki kliendid olevat X-5 kohta küsinud, et “Kas selle sees on ikka täiskaadersensor?”
Ei. Täiskaadri asemel on Pentax X-5 sees kompaktkaameratele omane 1/2.33″ diagonaaliga pildisalvesti. CMOS-tüüpi ning varustatud mehaanilise värinastabilisaatoriga mis tõesti imeliselt head tööd teeb. Hinna poolest kuulub X-5 supersuumkaamerate kõige soodsamasse otsa, makstes Photopointi poodide lettidel ainult 249 €. Vaatame allpool lähemalt, mida selle raha eest ka saab:
Pentax K-5 olulisemad tehnilised andmed:
- 16.0 MP taustvalgustusega CMOS sensor
- F3.1-5.9, 26X optilise suumiga objektiiv, fookuskaugus: 22.3 – 580 mm (35mm ekvivalent)
- Sensorinihutusega toimib värinastabilisaator
- 3″ nurga alla seatav LCD ekraan (460 000 px) + elektrooniline pildiotsija (260 000 pikslit)
- Manuaalrežiim. Av, Tv režiime ega RAW faili salvestamist ei ole
- Automaatrežiim valib ise sobiva pildiprogrammi 16-ne seast
- Palju digifiltreid (värvimuudatused, kalasilmaefekt, tilt-shift efekt jne), lisaks HDR režiim
- Full HD video @ 1080/30p monoheliga
- Juurde ostetav kaugjuhtimispult
- 75.3MB sisemälu + SD/SDHC/SDXC kaardipesa
- Töötab nelja AA tüüpi akuga, 500 säritust ühe laadimiskorraga
- Mustas ja hõbedases värvitoonis
- Hind Photopointis: 249€
Nagu mõned eelmised Pentaxi kompaktkaamerad, nii on ka X-5 pakendatud ümbertöödeldud paberist valmistatud pappkarpi.
Karbis on: Pentax X-5 supersuumkaamera, objektiivikork, korgi kinnitusnöör, kaamerarihm, USB-kaabel, neli leelisakut, kasutusjuhendid nii paberil kui plaadil ja tarkvara CD.
Pentax X-5 supersuumkaamera Photopointis: 249 €
Lisaks peegelkaameralikule disainile torkab X-5 kaamera juures kõigepealt silma kummeeritud osade kvaliteetne materjal. Kummist katted – käepidemel, paremal pool ääres ning tagaküljel – on tugevad ning tunduvad olevat samast materjalist nagu Pentaxi peegelkaameratel.
X-5 korpus tundub kaamerat kätte haarates üsna tugev – hoolimata kõvemal pigistamisel-väänamisel tekkivast naginast (tegemist on siiski plastikust korpusega). Kaamera raskus jaotub mõnusalt ühtlaselt – seda ilmselt tänu neljale AA-akule, mis objektiivi klaasläätsede raskust kenasti tasakaalustavad.
Tagaküljel asetsevad nupud on visuaalselt ning ka toimimise poolest väga sarnased K-5 kaamera nuppudele. Väga tänuväärne lisandus on üles, paremale nurka lisatud kummeeritud pöidlaala.
Ergonoomiliselt on tegemist päris hea kaameraga. Sügav käepide, kummeeritud pinnad ning väga hästi valitud juhtnuppude paigutus (eriti tagumine valikuratas) teevad selle kasutamise mõnusaks. Kahjuks ei saa suumida objektiivi kummeeritud rõngast kasutades. Suumimine käib – nagu supersuumidel tavaks – päästiku ümber olevat lülitit paremale-vasakule liigutades.
Ühendused – Kombineeritud audio-video ja USB pesa ja HDMI. Kõige all on – oh üllatust – välise toiteadapteri pesa. X-5 kaameral on olemas ju ka intervallvõtte funktsioon. See ei ole küll nii arenenud nagu WG-2 kaameral selles mõttes et piltide salvestamisintervall on fikseeritud ning muuta seda ei saa. Lihtsama kiirendusfilmi tegemine on aga seda lihtsam. Lisaks intervallvõttele on filmirežiimis ka kiire kaadrisagedusega video filmimine – pärast aegluubis maha mängimiseks.
460 000 pikslit mahutav 3″ diagonaaliga ekraan on päris kehvakene. Värvid on sellelt vaadates tuhmid ning tumedamad alad näivad lootusetult alasäris. Korraliku LCD-ekraani lisamine tõstab ilmselt kaamera hinda päris oluliselt. Samas on korralik ekraan ju väga oluline – eriti kaameral, millel kogu kadreerimine elektrooniliselt toimib.
Siiski on ekraani puhul väga hea omadus see, et seda saab nurga alla seada. Nii on kaamerat enda kohal hoides või siis maadligi lähikaadreid tehes palju lihtsam näha, mis pildile jääb.
Kõige ülal kõrguv elektrooniline pildiotsija on hädapärane abivahend kadreerimiseks olukordades, kus päikesevalgust on liiga palju et välist ekraani kasutada või kui on vaja lisastabiilsust kaamera hoidmisel. Elektroonilise pildiotsija pilt on üsna piksline ja tuhm ning selle abil väga mõnus pildistada ei ole. Ekraani kaadrisagedus on enam-vähem korralik. Kaamera kiiremal liigutamisel pilt küll veidi ujub, kuid sellist viivitust ei ole nagu paari aasta tagustel Pentaxi supersuumidel.
Kaamera alt leiame plastikust statiivikeerme (paha-paha) ning akuluugi.
Siia saab sisestada neli AA mõõdus akut või patareid. Siin on ka koht SD mälukaardi jaoks.
26x suumiga objektiiv kõige laiemas asendis. Fookuskaugus (35mm ekvivalendina) 22.3 mm on väga hea tulemus – mitte ükski supersuum hetkel laiemat vaatenurka ei paku.
26x suumiga objektiiv kõige kitsamas asendis. Fookuskaugus 580 mm (35 mm ekvivalent).
Välklamp avaneb paremal pool küljel olevale nupule vajutades. Avanemismehhanism on mehaaniline nii et välk avaneb täpselt siis, kui kasutaja seda soovib.
Elektroonilisel pildiotsijal on ka diopterkorrektsioon.
Ning muidugi on olemas esiläätse kaitsev objektiivikork.
Pilt ei valeta – juhtnupud on mõnusalt tummised ning väga hea on neid vajutada. Nagu Pentaxi peegelkaameratel.
LCD-ekraan on aga päääris paks.
Vaadake vaid seda salakavalat disaininippi. Pentaxi disainerid on jätnud mulje, nagu oleks X-5 pildiotsija ja välklambi vahel välguking. Koguni kaks reljeefset triipu on olemas, mis aitaksid justkui välgukinga katet eemaldada. Kõik selleks, et aparaat võimalikult peegelkaameralik tunduks.
Programmirattal on olemas manuaalne “M” särirežiim. Ava- ega säriajaprioriteeti aga ei ole. Kui valida programmirattalt filmirežiim ning seejärel vajutada kaamera taga olevat “Mode” nuppu, saab valida kolme videosalvestamisvõimaluse vahel: intervallvõte, tavaline film ja aegluubis video. Eriti uhke on aga see, et programmirattal on üks kasutaja poolt seadistatavate parameetritega “USER” režiim.
Üks mõnus detail veel – objektiivi tagaosas on mõlemal pool sügava mustriga ala. Sellest on parema käe kahe näpuga väga kindel ja mugav kinni haarata. Nagu näha, libisesid ka Anni sõrmed pahaaimamatult just nendesse õigetesse kohtadesse.
Menüüd on täpselt samasugused, nagu Pentaxi kompaktkaameratel ikka. Suured ja pikslised tähed, askeetlik ja primaarne välimus. Pildistamisrežiimis saab MODE nupule vajutades valida erinevaid pildiprogramme.
Taasesitusrežiimis saab MODE nupule vajutades kuvada kõik toimingud, mida pildistatud fotode või filmitud klippidega teha saab.
Menüüvalikutes ei ole midagi erutavat. Kõik oluline ja esmane on aga olemas.
Karbist-välja postituste raames anname me edasi esmamuljed äsja Photopointi jõudnud huvitavamatest toodetest. Seetõttu jätame ka siin Pentax X-5 pildi- ja videokvaliteedi edasise uurimise objektiks. Seesama ülalolev kaamera läheb nüüd Margus Männiku kätte, kes kaamerat põhjalikult testib ning sellest Digitesti veebilehel kirjutab.
Esimesel kohtumisel suutis Pentax X-5 minule aga üsna hea mulje jätta. Eriti just välimuse, ergonoomika ja kere koostekvaliteedi poolest. Muidugi ujus esile ka häirivaid faktoreid nagu LCD-ekraanide kehvapoolne pilt ja plastikust statiivikeere…
Tegelikult ei suutnud ma aga end formaadis hoida ja tegin ka mõned proovipildid nii suumiga kui ka ilma. Tõeliselt üllatas mind värinastabilisaatori töö. Ühest käest maksimaalse suumiga pildistades värises pilt LCD-ekraanil koledal kombel. Pildistatud foto tuli aga justkui imeväel terav. Eks järgnevad põhjalikumad ülevaated näitavad, kas minu kogetu oli juhus või reegel. Igal juhul tundub Pentax x-5 olevat päris mõistlik valik kõigile, kes soovivad endale soodsa hinnaga võimekat supersuumkaamerat.
Pentax X-5 supersuumkaamera Photopointis: 249 €
Makrofotograafia on üks tehnilisemaid pildistamise valdkondi. Keerukusest hoolimata paelub see aga paljusid, sest kaameraga märkame me värvimänge, mustreid ja detaile, mida palja silmaga tähele ei panekski. Algajal makrohuvilisel on sellesse maailma sisenemine olnud päris vaevaline teekond. 1977. aastal autorite S. Ošanin ja V. Tanasitšuk poolt kirjutatud ja eesti keeles ilmunud 128-leheküljeline raamat “Lähipildistamine looduses” on tänaseks päevaks iganenud materjal. Nii katsetavadki enamik makrohuvilisi omal käel ning koguvad tarkusekilde internetifoorumitest.
Uus põhjalik veebipõhine fotokursus “Makrofotograafia” täidab selle tühimiku. Nüüd saab huviline kõik makrofoto põhialused ühest kohast kätte. Süsteemselt ja näitlikustatult – ilma, et ta selle jaoks oma kodustki välja astuma peaks.
Edasijõudnud fotohuvilistele suunatud kursus „Makrofotograafia“ käsitleb kõiki nüansse, mida makrofotode pildistamiseks vajalik teada on. Kursuse autoriks on Eesti tuntuim ja auhinnatuim makrofotograaf, bioloog ning endine Maaülikooli professor Urmas Tartes. Kursuse 9 peatükki ning 50 alapeatükki on illustreeritud enam kui 100 näidisfotoga. Lisaks on iga peatüki lõpus kordamisküsimused, ülesanded ja teemat kordavad põhiteesid. Tänu Urmase õpetajakogemusele on materjal lihtsalt jälgitav ja ülimalt hästi struktureeritud. See on teadaolevalt kõige põhjalikum ja terviklikum makrofotokursus, mis kunagi eesti keeles ilmunud.
Vaata lähemalt uut „Makrofotograafia“ kursust fotokursus.ee veebilehel
Ütleme Kölnile ja Photokinale head aega ning vaatame tagasi seekordse fotomessi olulisematele ja huvitavamatele viljadele.
Juba mõnda aega on Tamron vallutanud südameid ja kaameraid oma 18-270mm universaalsuum objektiiviga – kellelgi teisel polnud kõrvale panna sellise suumiulatusega nii head objektiivi. Nüüd aga annab Pentax vastupaugu – ka tema on turule toomas samade parameetritega objektiivi: Pentax smc DA 18-270mm F 3,5-6,3. Meie saime Photokina messil alguses vaadata, aga kuna me vähemaga ei lepi, siis ka katsuda ja isegi oma kaamera ette keerata (mis muidu oli resoluutselt keelatud). Küll keelati rangelt sellega pildistamine, kuna tegemist olevat prototüübiga, seega ei saa me hetkel kommenteerida objektiivi sooritusvõimet. Intrigeerivaks on siin asjaolu, et kuluaarides on kosta kumu nagu oleks tegemist Tamroni valmistatud Pentaxi kirjadega objektiiviga. Me küsisime, mis siis tõde on? Vastuseks saime, et mõlemad osapooled, nii Tamron kui Pentax, vaikivad siinkohal. On mis on, aga üks asi on kindel: ükskõik kumb selle objektiivi valmistab, saavad ka Pentaxi kaamera omanikud nüüd kasutada objektiivi, mis on ideaalne algajala piltnikule ja sobib reisile kaasa võtta isegi profile. Ja lubatakse seda objektiivi juba oktoober/noveber, nii et pikalt ootama ei pea.
Nikoni messiboksis on lisaks uutele kaameratele muudki vaatamist ja tegemist. Siin on väljapanek Nikoni kaameratest läbi aegade. Tagaosas on suur lava, kus esinevad erinevad foto- ja videograafid. Kogu selle tunglemise keskel on aga pöörlev südamekujuline ekraanikogum. Ekraanidele kuvatakse iga natukese aja tagant üha rohkem ja rohkem pilte messikülalistest. Neid saab teha siinsamas asuva kaameraga, tarkvara lisab siis pildile Nikoni “I AM” algusega lööklause ning sinu pilt kuvatakse suurele ekraanile siinsamas boksis, veel suuremale ekraanile lõunapoolse sisseküigu juures, Flickrä osse ja ei tea veel kuhu mujale. Tegime ka meie antoniga endale väikese egosüsti. Mind aga üllatas positiivselt Nikon 1 kaamera pildikvaliteet. Vaatame seda nalja:
Vaata seda pilti Flickr’i veebilehel Nikoni Photokina 2012 fotovoos.