Raske töö-aasta lõpuks oli Nikoni külmkappi veel üht-teist jäänud. Potitäis megapiksleid, mitu topsi autofookuspunkte, paar pakki LCD-ekraane ja peale määrimiseks natuke full haa-deed. Sarivõte oli juba otsakorral ning ilmastikukindlad tihendid päris otsas. Ühe täiesti korraliku peegelkaamera saab siit aga kokku panna küll. Nii arutles omaette Nikon ning laduski kokku oma neljanda uue digipeegli käesoleval aastal: Nikon D5200.
D5200 võtab Nikoni kaamerahierarhias koha sisse senise D5100 asemele. Omaduste ja hinna poolest jääb see kevadel esitletud algtaseme D3200 ning paljukiidetud D7000 vahele. Nagu sissejuhatuseski kirjutasin, ei too D5100 areenile uusi omadusi – selle asemel on siin kasutatud ära olemasolevatelt kaameratelt tuntud lahendusi ja funktsionaalsust. 24.1 MP sensor ja 3″ diagonaaliga 921000 piksliga keerlev ja pöörlev LCD D3200 kaameralt. Särimõõtesüsteem ning 39-punktiga automaatse teravustamise süsteem (kaks aastat vanalt) D7000 kaameralt.
Päris oluline muudatus on toimunud kasutajaliideses – nimelt on menüüd ja seadete kuvad saanud uue disaini, mis minu sügavalt subjektiivse arvamuse kohaselt senisest palju kenam välja näeb.
Muidugi on D5200 kaameral Full HD videorežiim, – nüüd koos sisseehitatud stereomikrofoniga. Filmimise ajal toimib jätkuv autofookus (sellelt ei tasu küll oosata sama head kiirust nagu video- või hübriidkaamerate puhul), olemas on 3.5 mm mikrofonisisend, filmitud klippe saab kaameras lõigata, kokku panna jne. Kaamera korpus on üldiselt sarnane senisele D5200 mudelile – lisandunud on siiski üks nupp kaamera peale, mille abil saab kiirelt valida erinevaid sari- ja aegvõtteid.
Nikon D5200 on tõepoolest vägagi korralik kaamera, kus kõik kõige vajalikum heade piltide tegemiseks on justkui olemas. Kui sinu jaoks on oluline korpuse ilmastikukindlus, pildiotsija avarus, kaks mälukaardipesa ja võimalus pildistada sekundis 5 kaadri asemel 6, siis peaksid ootama D7000 järglast. Kui soovid jalustrabavat profiklassi pildikvaliteeti, siis peaksid võtma täiskaadriga Nikon D600. Kui sinu jaoks aga need omadused olulised ei ole, siis on D5200 sinu jaoks ideaalne kaamera. Kui sulle just Canon 650D või Pentax K30 või Sony a57 rohkem ei meeldi.
D5200 hinda ega saadavust Nikon veel ametlikult (ega ka mitteametlikult) välja öelnud ei ole. Samuti ei ole D5200 kaamerat huvitaval kombel selle postituse kirjutamise ajani esitletud Ameerika regioonis.
Oktoobri lõpp ja november on paljuski talve ootuse aeg. Alles hiljuti puudel säranud sügisvärvid on leidnud endale koha maapinnal, mistõttu on mets eemalt vaadates väga trööstitult paljas. Nüüd on paras aeg fotoaparaat suunata allapoole ja pildistada pisikesi talve ligihiilimisele viitavaid märke enne, kui saab hakata suurt lund ja jääd jäädvustama. Metsaaojad ja pisemad järved on langenud värvilisi lehti täis, mis annavad kaldaäärsele veele hoopis uue helgi. Madal vesi jahtub kiiresti ja külmub servadest esimese öökülma saabudes.
Esimene öökülm avabki piltnikule uue maailma. Maailma, mis esksiteerib veel sügises, kuid liigub kindlalt talve poole. Maapind kahutab, taimed on härmas ja vesi on pugenud imeõhukese kaane alla. Seekordne pilt keskendubki kaanealusele värivilisele sügisele, mis on osaks saanud talve esimesele tembusele. Mida aeg edasi, seda tugevamalt mässib talv oma käed umber sügise, kuni pole jäänud enam ainsatki värvi peale musta ja valge. Aga selle maailmani on veel mitu nädalat aega. Praegu on aeg keskenduda üleminekule – sügise ja talve vägikaikaveole, mille lõpptulemus on ette teada.
Sellist tüüpi fotode puhul, mille motiiv ei jookse eest ära, on kõige olulisem leida pildistamiseks õige paik ja motiivi siseselt õige rütm. Teine oluline osa esimeste öökülmade pildistamisel on varajane ärkamine, sest Kümataadi öised harjutused lõunani vastu ei pea. Mina leidsin keset metsi asuva vana talukoha juurest mahajäetud ja pooleldi kinnikasvanud tiigi, mille servad olid kinni jäätnud ning jää all oli väljapanek tiigi kallastel kasvavate puude lehtedest.
Ma liikusin mööda kaldaserva ja otsisin kogupildist sellist fragmenti, kus läbi jää ei kasvaks ühtegi veetaime (need jääksid muidu pildile uduselt), oleks põnevad jäämustrid ning jää all oleksid värvilised lehed. Üllatuseks leidsin sellise motiivi, kus oli ka natuke vaba vett, mis läks üleminekuaja pildistamise sooviga veelgi paremini kokku.
Motiiv käes, asusin ma pildistama ja esimeseks probleemiks oli see, et ma ei saanud kasutada statiivi, kuna jää oli veel liiga õhuke ja oleks statiivi raskuse all kindlasti purunenud ning leitud motiivi rikkunud. Niisiis pidin ma pildistama käest. Kuna tiigike asus varjus, mistõttu polnud valgusega priisata, siis sai järgmiseks murelapseks teravusulatus.
Oma vaimusilmas olin ma seda motiivi jäädvustamas statiivilt otse alla pildistades, mis oleks andnud võimaluse sättida motiivi tasapind ja sensori tasapind omavahel paralleelseks ja igasuguseid teravusulatuse probleeme vältida. Aga oleks on paha poiss ja nüüd pidin ma pildistamas käest, motiiviga mitte paralleelselt ning piiratud valguses.
Hakkasin otsast peale. Ma teadsin, et oma toonase kaamera, Nikon D3-ga, ei soovinud ma sellise ilumotiivi tarbeks üle ISO 1600 minna. Pildistades 105mm-se makroobjektiiviga, arvestasin minimaalseks säriajaks 1/100 ning nüüd mõõtsin valguse ja sain avaks F5,6, mis poleks olnud probleem pildistades paralleelset motiivi statiivilt, kuid nurga alt jäädvustades olin veendunud, et osa kaadrist jääb natuke uduseks.
Upitasin siis ennast niivõrd motiivi kohale, kui võimalik ja vaevu-vaevu pildiotsijast motiivi nähes tegin neli-viis võtet. Selgus, et minu arvestused pidasid paika ja kaader ei olnud tervenisti teravusalas.
Mis seal ikka, tehniliselt pisut puudlik foto on ikka parem, kui üldse ilma pildita sellise ilusa motiivi juurest tagasi tulla. Seega jäin ma rahule ja salvestasin endale ajusoppi, et niisugust motiivi tuleb ka tulevastel üleminekuaegadel otsida. Tänavune talv on esimeste märkidega pisut viivitanud, kuid mina olen valmis.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed:
- Valgus –Selge hommik, kuid päikesepaiste jäi tiiki ääristanud puude varju.
- Kadreering – Proovin jäämustreid sättida pildile natuke diagonaalis, samal ajal vaba vee osaga kaadri alumist serva raamides. Kolm õhumulli sättis kolmandiku lähedale. .
- Säritus – F5,6, soovisin küll enamat, teravusulatuse tagamiseks terve kaadri ulatuses, kuid säriaeg 1/100 ja ISO 1600 rohkemat ei võimaldanud. F5,6, 1/100, ISO 1600.
- Tehnika – Nikon D3 + Nikkor 105mm F2,8 VR.
- Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvaraga.
Kõik Sveni pildilood leiad siit
Väliste välklampide jaoks on erinevad tootjad valmistanud kohutavalt palju igasuguseid erinevaid hajuteid. Kõigi nende eesmärgiks on muuta välklambist voogavat valgust pehmemaks nii et portree või muu hämaramas valguses pildistatud foto jääks ilusam.
Kasulike vidinate rubriigis oleme enne vaadanud lähemalt ühte lihtsat vannimütsitaolist hajutit ning pisikest softbox`i. Täna vaatame midagi pisut tõsisemat. Fookuses on “BIG Dome set”
Lihtsas eesti keeles öeldes on see lambikupli taoline kopsik, millele saab otsa pista erinevaid latakaid. Ärevamatele välgutajatele on selline kontseptsioon kindlasti väga tuttav. Täpselt nii – Photopointis on lisaks BIG versioonile müügil ka maailmakuulsa Gary Fong`i vaat et identne komplekt “Ligtsphere Basic” (loe põhjalikku ülevaadet digitestist). See maksab ei vähem ega rohkem kui 129€. Käesolevas postituses vaadeldava BIG`i klooni saab kätte aga kõigest 19,99€ eest. Vaatame siis, kas nii odav hind end ka koostekvaliteedis ja reaalsel pildistamisel tunda annab:
NB! Esmaspäeva hommikul loosime sellesama piltidel poseeriva välguhajuti komplekti välja kõigi vahel, kes kirjutavad siia postituse alla kommentaariumisse vastuse küsimusele: “Millist hajutamistehnikat
sina välklambiga pildistades kasutad – kui üldse?”.
| Pakend on väga lihtne, nagu ikka BIG`i tooteseeriasse kuuluvatel vidinatel. Kopsik koos kolme kaanega on lükatud eraldi kilekottide sisse, juurde on pandud ka lihtne inglisekeelne kasutusjuhend, mis kirjeldab lühidalt erinevate kaante kasututamiskorda |
| Komplekt koosneb neljast osast: kopsikukujuline välklambi külge kinnituv hajuti ning kolm lisa - hõbedane, oranž ja valge. |
| Hajuti ise ei ole valmistatud plastikust, nagu visuaalsel vaatlusel arvata võiks. Tegemist on tugevama kummitaolise materjaliga, mis üsna hästi painduma annab. Kinnituse juurest muutub materjal aga oluliselt tugevamaks. Väga korralik kopsik. |
| Hajuti kinnitatakse välklambi külge takjapaelaga. Siin tuleb ilmsiks üks puudus võrreldes eelpool lingitud Gary Fongi komplektiga. See kinnitusrihm ei ole üldse mitte kummeeritud ning seega kipub välklambi otsa kinnitatud hajuti sealt maha libisema. Seda viga saab aga parandada. Osavam fotohuviline leiab kusagilt riba kummi ning täiustab sellega kinnitusrihma. |
| Päris täpselt ei saanudki aru, et kas välklambi pea peaks ideaalis mahtuma sellest kopsiku avausest veidi sisspoole? Selline tunne jäi küll, sest sel juhul istuks välklamp kopsiku peal pisut kindlamalt. Hajuti avaus – 5,4 x 4 cm – on väiksemategi väliste välklampide jaoks liiga väike. Igatahes ei ole kinnitus just selle hajuti kõige tugevamaks omaduseks. |
| Kõik kolm taldrikut kinnitatakse hajuti külge lihtsalt peale surudes. |
| Läikiva ja hõbedase pinnaga taldrik toimib reflektorina. Taldriku tagaküljel on näha lisaks veel ühte kaare kujulist detaili – see peegeldab osa valgust üles, kust see hajutikopsiku läbinuna ümbritsevat ruumi valgustama pääseb. |
 |  |
| Valge taldrik on vast kõige kasutatavam. See toimib lihtsalt valgust hajutava abivahendina. Kusjuures sellise süsteemi plussiks on fakt, et lisaks eest tulevale valgusele hajub välguvalgus ruumi ka kopsiku poolläbipaistvate külgede pealt. | Oranž kate annab fotole sooja tooni. Päevavalges “Flash” värvustasakaaluga pildistatud foto näeb välja nagu valgustaks stseeni loojuv päike. |
| Kui sind huvitab, et kuidas siis sellist hajutit kasutades pildid ka välja tulevad, siis näed seda siinsamas all. Hajutitootjate promovõrdluspiltidel näidatakse tihti lausa drastilisi erinevusi. Tegelikult ükski selline hajuti reeglina siiski varje modelli selja tagant päris ära ei kõrvalda. Pisut siiski. Samuti muudab hajuti kasutamine tagasipeegeldumise pisut pehmemaks. Aitäh Kristelile, kes arvete vorpimise vahepeal ka pisikeseks fotosessiooniks aega leidis. |
 |  |
| Palja välklambiga. 1/125 sek, f/3,5, ISO 200 | Hajutiga – valge kate. 1/125 sek, f/3,5, ISO 200. Välklambi särikompensatsioon: +1 EV |
 |  |
| Hajutiga – hõbedane kate. 1/125 sek, f/3,5, ISO 200 | Hajutiga – oranž kate. 1/125 sek, f/3,5, ISO 200. Välklambi särikompensatsioon: +1,5 EV |
| Selline välguhajuti komplekt on kahtlemata tõhusam, kui lihtne välklambi otsa tõmmatav vannimüts või softbox. Samas on sellel ka mõned puudused – ilma kinnitusrihma kummiga katmata kipub see välklambi intensiivsema liigutamise käigus ära tulema ning samuti võtab see fotokotis palju ruumi (erinevalt näiteks Lumiquesti kokkuklapitatavatest hajutitest). BIG`i komplekti teeb atraktiivseks selle soodne hind võrreldes pea samasuguse Gary Fong`i hajutikomplektiga. Kui sind see huvitama hakkas, siis võta kaamera ja välk kaasa, mine Photopointi poodija proovi järele.BIG Dome set välklambile Photopointis: 19.99€ |
Lõpuks ometi on see kohal. Tamroni 24-70mm F2.8 VC - värinastabilisaatoriga varustatud profiklassi standardsuum on nüüd Photopointi kauplustes saadaval ka Nikoni peegelkaameratele. Hetkel kehtiva -23% soodushinnaga maksab see objektiiv 999€ – seda on 806€ võrra vähem, kui ilma värinastabilisaatorita Nikkori 24-70mm ekvivalent. Mis aga veelgi parem – seesama Nikoni bajonetiga Tamron 24-70mm on saadaval ka rentimiseks – nii Tallinna Kristiine keskuse kui ka Tartu kaubamaja Photopointi kaupluses. Üheks päevaks maksab selle objektiivi laenutamine 25€. Kui aga pärast laenutamist uue objektiivi ära ostad, ei pea renditasu maksma.
Haara statiiv, keera ava suureks, kärista säriaega, lülita sisse värinastabilisator ja päästa valla oma loovuse hoovused. Koos aasta pimedaima ajaga on alanud fotokonkurss “Manfrotto ööfoto”.
Väärikate auhindadega konkursile on oodatud tööd, mis on pildistatud eelkõige hämaras või pimedas. Vahet ei ole, kas foto on pildistatud toas või õues, tehisvalgust või looduslikku valgust kasutades, statiivilt või käest… Oluline on tavalisest hämaram keskkond, loovus, originaalsus ning tehniliselt hea teostus.
Manfrotto ööfoto konkursile saab töid esitada kuni 30. novembrini (k.a). Kogu fotode eesitamise aja on Snap.ee portaali kasutajail võimalik piltidele hindeid anda. Nende hinnete tulemusena antakse välja kolm auhinnalist publiku lemmiku tiitlit. Kolmeliikmeline, tunnustatud profifotograafidest koosnev žürii selekteerib aga pärast piltide esitamise perioodi lõppu välja kolm parimat ööfotot. Need kuulutatakse välja 11. detsembril ning auhinnad… On õige magusad.
1 koha auhind Manfrotto ööfoto konkursil
Manfrotto ööfoto konkursi peaauhinnaks on iga fotohuvilise unistuste statiivikomplekt. See koosneb Manfrotto kõige uhkemast süsinikkiust valmistatud profistatiivist Manfrotto 055 CXPRO3 ning sellele sobivast tippklassi kuulpeast Manfrotto 468 MG RC0. Sellise statiiviga pildistades ei värise mitte pildid vaid kõik teised fotograafid sinu ümber.
2 koha auhind Manfrotto ööfoto konkursil
Teisele kohale tuleva võidutöö autor saab endale Manfrotto kõige tõsisema fotokoti Pro VII Backpack. See fotokott on valmistatud nii tugevast ja vastupidavast materjalist, et pikkade säriaegade ootel saad seda vabalt ka toolina kasutada.
3 koha auhind Manfrotto ööfoto konkursil
Paremuselt kolmanda ööfoto pildistaja auhinnaks on Manfrotto fotovest. Vastavalt soovile saab pildistaja valida kas L, M või XL suuruse. Praktiline vest hoiab sinu keha soojana aga käed kaamera liigutamiseks vabana. Õlgu kattev kummeeritud materjal hoiab sind märjaks saamast ning vesti taskusse saad soovi korral pista pisema kaamera ja objektiivigi.
Publiku lemmikud – 3 Manfrotto monopod`i
Auhindu on aga veel. Eelpoolmainitud kolm publiku lemmiku laureaati saavad auhindadeks Manfrotto toekad 679 B monopodid. Asendamatud abimehed pildistamiseks kiirust ja liikuvust nõudval pildistamisel ja loova filmimise juures.
Ära siis ehmata, kui täna õhtul töölt koju minnes õues pilkane pimedus valitseb. Võta hoopis kaamera ja üht-teist muud vajalikku ning mine pildistama. Öös on asju küll, mida pildile püüda.