Pentax K-5 II vahetuse läbi kuni 200€ soodsamalt
autor: Anni Proosa

photopoint-pentaxK5II-560x245

Tead lugu kutist, kes vahetas punase kirjaklambri maja vastu? Siin on võimalus teha ka üks igati edukas vahetus, kuid alustada palju lihtsamalt. Tuues oma vana digipeegli kere meile, saad uue Pentax K-5 II peegelkaamera 150€ soodsamalt. Kui lisaks kerele on ka objektiiv vahetuseks anda, siis on K-5 II  200€ soodsam. Vahetatav peegelkaamera peab kindlasti olema töökorras ja spetsiaalaku puhul koos aku ning laadijaga.

Ostes kaamera jaanuaris Swedbank järelmaksuga, hakkad kuumakseid tasuma alates maikuust. Loe lähemalt.

Vahetuskampaania kestab kuni 31. jaanuarini.

 

Nissini välklampe saab nüüd rentida Kristiine keskuse Photopointist
autor: Lauri Veerde

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-66

Kristiine keskuse Photopointis asuv fototehnika rendipunkt sai täna täiendust kahe uue Nissini välklambi näol. Saadaval on Nissini välkude lipulaev, profiklassi valgusheitja Nissin MG8000 Extreme ning firma kõige soodsam ja lihtsam välklamp Di 466. Mõlematest on olemas versioonis nii Canoni kui ka Nikoni peegelkaamerate jaoks.

Kui sul mõne tähtsa ürituse pildistamiseks eriti head välklampi vaja minema peaks, siis võta Kristiine Photopointist Nissin MG8000 Extreme. See võimas profivälk on disainitud nii, et saaksid pildistada fotosid võimalikult kiirelt ja võimalikult palju – ilma et peaks ootama, kuni akud end täis laevad või välklamp vahepeal jahtub. Vaata lähemalt artiklist “Karbist välja: Nissin MG8000 välklamp“.

Nissini kõige lihtsam ja soodsam välk Di 466 sobib hästi väiksema peegelkaamera peale automaatvälguks või kasutamiseks manuaalrežiimis/orjarežiimis mitme välise välklambi koosseisus. Vaata seda välklampi lähemalt Photopointi veebipoes.

Nissini välklampe saad rentida Kristiine keskuse Photopointist. Hinnad ja mudelid leiad Fototehnika rendi veebilehelt. Ühtlasi tasub tähele panna, et kui renditava toote pärast perioodi lõppu ära ostad, on selle hind sulle renditasu võrra soodsam. Ehk siis teisisõnu – kui ära ostad, siis rentimise eest maksma ei peagi.

Karbist välja: Pentax K-5 II
autor: Lauri Veerde

Pentax K-5 II kaamerat on väga lihtne ühe lausega iseloomustada. See üks lause ütleb enam, kui kümme tehniliste andmete keerdkäiku. Oled valmis? “Pentax K-5 II on parim peegelkaamera, mida 1000€ eest saada võib”. Ongi kõik. K-5 aparaati võrreldakse pidevalt Canoni EOS 7D kaameraga, mis on samamoodi kiire sarivõtte, hea sensori, rohkete juhtnuppude ning ilmastikukindla korpusega digipeegel. 7D tavahind on aga koguni 700€ võrra kallim kui Pentax K-5 kerel. Muidugi pakub 7D ka pisut enamat – seda just video filmimise osas – aga mitte 700€ eest enam. Ja iseäranis mitte neile, kes vajavad peegelkaamerat eelkõige ilusate piltide tegemiseks. Vaatame lähemalt:

Pentax K-5 II olulisemad tehnilised andmed

  • 16.3 MP CMOS sensor
  • Sensorinihutuse teel toimiv värinastabilisaator
  • Magneesiumsulamist valmistatud ilmastikukindel korpus
  • 3″ LCD-ekraan, 921 000 px
  • Optilise pildiotsija suurendus 0.92X, kaadri katvus 100%
  • Uus 11-teravustamispunktiga SAFOX X autofookussüsteem lubab omas klassis laiemat toimi8vat teravustamisvahemikku (-3EV kuni +18EV)
  • 14-bit RAW failid (DNG või PEF formaadis)
    • ISO ulatus 50 – 12800, laiendatav ISo 51 200-ni
    • Säriajad:  30 – 1/8000 sek
  • Sarivõte: 7 kaadrit sekundis
  • Elektrooniline lood
  • Automaatne värvus- ja geomeetriliste moonutuste korrektsioon
  • Kaamerasisene RAW-failide muutmine JPG failideks
  • Salvestab Full HD videot @ 1080/25p monoheliga
  • 3.5 mm mikrofonipesa, kaugjuhtimispuldi pesa ja välgusünkro pesa.

Nii eesti- kui ka venekeelne põhjalik kasutusjuhend on kaameraga kaasas paberile trükitult ja mugavaks pisikeseks raamatukeseks köidetult.

 

Karbis on: Pentax K-5 II peegelkaamera kere, kaamerarihm, pildiotsija kate (pikkade särituste jaoks), liitiumaku, AV kaabel, USB kaabel, toitekaabel, Silkypix Developer Studio tarkvara, akulaadija ning kasutusjuhendid.

Pentax K-5 pildisensor on üks paremaid APS-C sensoreid üldse. Kaamera sensorite pildikvaliteedi labormõõtmisega tegelev dxomark .com veebileht annab K-5 II sensori hindeks 82 punkti. Selle tulemiusega jäävad K-5 II selja taha kõik APS-C ehk poolkaadersensoriga peegelkaamerad ning lisaks neile ka veel nii mõnedki täiskaadersensoriga profikaamerad eesotsas paljuülistatud Canon 5D Mark III aparaadiga.

Pentax K-5 II on põhiolemuselt sama kaamera, nagu kaks aastat tagasi esitletud ning kõikjal fotoringkondades väga kõrgelt hinnatud Pentax K-5. Uus K-5 II erineb vanemast mudelist vaid kahe edasiarenduse poolest. Esiteks on LCD-ekraani konstruktsiooni muudetud nii, et sellelt oleks parem pilte vaadata ja kadreerida ka eredama päikesevalguse korral. Teiseks on K-5 II varustatud uue ja valgusele eriti tundliku teravustamissensoriga. See tähendab, et autofookus töötab ka päris hämaras pildistamisel (alates -3EV). 2.8 avaga ja veel valgusjõulisemate objektiividega peaks autofookus senisega võrreldes olema ka kiirem ja täpsem.

Hea mahtuvusega D-LI90 liitiumaku lubab ühe laadimiskorraga klõbistada 740 fotot. Kaamera all – osaliselt akukambri luugist varjatuna – on näha akutalla ühenduspesa (kaetud kummikattega). K-5 II kaamera alla saab kinnitada D-BG4 akutalla, mis pikendab pildistamise aega ja muudab – iseäranis just püstipidikaadrite – pildistamise mugavamaks.

Pentax K-5 II ekraan näitab pildistajale väga selgelt ja kenasti ära olulisemad kaamera seaded. Erinevalt näiteks Canoni peegelkaamerate kuvast ei saa seadeid aga sellelsamal ekraanil muuta. Muutmiseks tuleb vajutada INFO nuppu (vaata järgmiselt pildilt).

Pentax K-5 II tagaküljel on üsna palju nuppe ning nende funktsioneerimine pildistamisel on üllatavalt tõhus. Tagumise valikuketta all olev roheline nupp võimaldab manuaalrežiimis kiirelt seada ava ja säriaja nii, et kaadris olev saaks korrektselt säritatud. Hyper-Program režiimis (Hyper-Program on geniaalne režiim, mis võiks olemas olla kõigil peegelkaameratel. Vaata Point TV videot, kus Ardo seda näitab) naaseb kaamera rohelisele nupule vajutades tavalisse Program särirežiimi.

Pentaxi kiirvalikumenüü avaneb allosas olevale “INFO” nupule vajutades. Siin saab valida üles-alla-paremale-vasakule nuppude abil soovitud parameetri ning selle väärtust eesmise ja tagumise valikuketta abil muuta. Kui vaja, saab valitud parameetri OK nupule vajutades ka suuremalt lahti klikkida – nii näeb paremini selle muudetavaid väärtusi.

Siit fotodelt on näha Pentax K-5 II ainuke (peale logo muidugi) väline erinevus võrreldes vanema K-5 mudeliga. LCD-ekraan ei ole kaamera tagaküljega samal tasapinnal vaid on viidud pisut sissepoole. Õhuvahe välise klaasi ja ekraani vahel on viidud miinimumini (nagu 2012 aasta MacBook Pro sülearvutite juures), ning seetõttu on ka eredas päikesevalguses ekraanilt paistev paremini näha.

Kaamera vasakul pool on (ülal) 3.5 mm mikrofonipesa. Kiitused Pentaxile, et ta selle teistest pesadest eraldi asetanud on. Altpoolt leiame HDMI, USB/AV ja välise toiteadapteri pesa. Seda viimast valdaval enamikul peegelkaameratest ei ole.

Paremal pool küljel on SD mälukaardipesa ning kaugjuhtimispuldi pesa.

Valikukettal on üks kasutaja poolt seadistatav USER režiim. Siin on ka kaks ainult Pentaxile omast režiimi – Sv (Sensitive priority) ehk ISO-tundlikusse prioriteet ning ava/säriaja prioriteet. Valikuketta allosas on lüliti, mille abil saab valida, kui laialt alalt kaamera säritust mõõdab.

Menüüd on jaotatud neljaks suureks vaheleheks, mis omakorda on jaotatud alamlehtedeks. Menüüdes liikumise teeb kiiremaks võimalus liikuda ühelt ülemlehelt teisele eesmise valikuketta abil ja ühelt alamlehelt teisele tagumise valikuketta abil.

Paremal pool objektiivi on RAW/Fx nupp. Vaikimisi lülitub sellele nupule vajutades sisse RAW failide pildistamiskäsklus. Soovi korral võib aga selle nupu seadistada ümber tegemaks ühte viiest lisafunktsioonist:

  1. Särikompensatsiooni muutmine
  2. Teravussügavuse eelvaade LCD-ekraanil
  3. Elektroonilise loodi kuvamine
  4. Kadreerimise peenhäälestus sensorinihutamise abil
  5. Välise GPS seadme valikud

Pildiotsija kate on hädavajalik ülipikkade säriaegade korral. Ilma selleta võib pildiotsijast kaamerasse pääsev valgus fotole oma jälje jätta. Pentaxil on see kate plastikust ning seda ei saa (vastupidiselt näiteks Canoni kummist katetele) kinnitada kaamerarihma külge.

Pentax K-5 II on pealtnäha lihtne – ehk isegi märkamatu peegelkaamera. Ehk tuleneb see “märkamatus” aparaadi kere mõõtmetest, sest võrreldes oma otsesemate konkurentidega Nikon D7000, Canon 60D, Canon EOS 7D, Sony A77, on Pentax K-5 II oluliselt väiksem. See pisikene korpus sisaldab aga Pentaxi 90-aastast kogemust tippklassi peegelkaamerate loomisel. See on kaamera, mis ei jää pildikvaliteedilt palju alla ka täiskaadersensoritega profiaparaatidele ning mille läbimõeldud kasutajaliides ja funktsioonide rohkus üllatab kõiki meinstriim-brändide austajaid. Kui päris detailidesse laskuda, siis võiks kirjutada, kuidas K-5 II omanikud pärast JPG-faili pildistamist kaardile ka kaamera mälupuhvris alles hoitud RAW faili kirjutada saavad või statiivilt pildistades väiksemaid kadreerimismuudatusi mitte kaamerat, vaid selle sensorit liigutades teha võivad. Kui aga üldsõnaliseks jääda, siis tuleb korrata sissejuhatuses öeldut: “Pentax K-5 II on parim peegelkaamera, mida 1000€ eest saada võib”.

 

Karbist välja: Tamron 70-200mm f/2.8 VC USD suumobjektiiv
autor: Lauri Veerde

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-avang

2012 aasta on Tamroni jaoks olnud üsna viljakas. Poelettidele on jõudnud kolm profiklassi objektiivi, mis sobivad nii täis- kui ka poolkaadersensoriga peegelkaameraile. Kevadel tuli valgusjõuline 24-70mm F/2.8 VC standardsuum. Nüüd on kohale jõudnud värinastabilisaatori ja sisemise teravustamismootoriga varustatud 9omm f/2.8 makroobjektiiv ning koos sellega ka käesoleva postituse staar – Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD.

Tamroni senine valgusjõuline 70-200mm F2.8 telesuum on olnud paljude fotohuviliste jaoks väärt alternatiiv kaameratootjate ekvivalentsetele objektiividele. Optilise kvaliteedi poolest eeskujulikule teletorule on aga tihti ette heidetud aeglast teravustamist, Nikoni ja Canoni kaamerate kasutajad on puudust tundnud värinastabilisaatorist. Uus 70-200mm telesuum parandab need puudujäägid nii kardinaalselt, et tulemuseks on objektiiv, mis on vanemaga võrreldes hoopis teisest klassist. Seda nii välimuse, toimimise, kasutamismugavuse kui ka – täiesti arusaadavalt – hinnaklassi poolest. Vaatame lähemalt:

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-1

Tamron SP 70-200mm F/2.8 Di VC USD tehnilised andmed

  • Fookuskaugus: 70-200mm
  • Maksimaalne ava: F/2.8
  • Vaatenurk (diagonaal):
    • 34°21′- 12°21′ (täiskaadersensoriga peegelkaamera)
    • 22°33′- 7°59′ (APS-C formaadis sensoriga peegelkaamera)
  • Konstruktsioon: 23 elementi 17nes grupis
  • Min. teravustamiskaugus: 1.3m
  • Maksimaalne suurendus: 1: 8 (@ f=200 mm: MFD 1.3 m)
  • Filtrikeere: Ø 77 mm
  • Pikkus: 188.3 mm
  • Diameeter: Ø 85.8 mm
  • Kaal:1470 g (koos statiivikinnitusega)
  • Diafragmalabade arv: 9 (ümar)
  • Min. ava: F/32
  • Lisatarvik kaasas: lillekujuline päikesevarjuk
  • Saadavus: Canon, Nikon, Sony peegelkaamerad

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-2

Tamroni 70-200mm F/2.8 Di VC hinnaks on Photopointi veebipoes 1649,00 €. See on pea 1000€ võrra soodsam, kui Canoni ekvivalent Canon EF 70-200mm F2,8 L USM IS II, mille hinnaks on valusad 2679,00 €.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-3

Karbis on: Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD objektiiv Canonile, lillekujuline päikesevarjuk, objektiivikork, kasutusjuhend ning fototöötluskarkvara Silkypix Developer Studio kasutamislitsents.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-6tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-7

Canoni objektiividega võrreldes on Tamroni objektiividel kogu juhtimine risti vastupidi. Täpselt nii, nagu ka Sony ja Nikoni objektiividel. Sisse suumimiseks tuleb suumirõngast keerata paremale, lähemale fokusseerimiseks tuleb teravustamisrõngast keerata vasakule. Laiem suumirõngas on objektiivi esiläätse pool. Teravustamisrõngas, mis on liiga kitsas, on kaamera pool.  Kaalu on sellel objektiivil mehiselt – 1470 g. Seda on isegi paarsada grammi enam, kui vanemal versioonil. Igatahes on Uus Tamron 70-200mm meeldivalt tummine ning tugev. Oma osa on sellel kindlasti ka ilmastikukindlatel tihenditel, mis vihmaga pildistades korpusesse vett sisse ei lase.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-4

Kuna see objektiiv üsna pikk on ning niivõrd palju kaalub, siis on sellel küljes ka eemaldatav statiivikinnitus. Tänu sellele on kaamera koos objektiiviga statiivil hästi tasakaalustatud. Lisaks on statiivikinnituse abil imelihtne kaamerat rõhtsest asendist püstipidiseks keerata ja vastupidi.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-66tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-11

Kaamera peal on kaks standardset lülitit. Ülemine automaatse ja käsitsi teravuse valimiseks ja alumine värinastabilisaatori sisse-välja lülitamiseks. Statiivikinnitus on loomulikult metallist.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-77

Photokina fotomessil uut 70-200 mm objektiivi proovides jäime murelikuks, sest seal välja pandud mudeli suumirõngas liikus väga jäigalt. Rõõm on kinnitada, et päris valmis objektiivi mõlemad rõngad liiguvad väga sujuvalt. Lähimaks teravustamiskauguseks on 1.3 m.

tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-12tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-13

Objektiiv ei pikene ei teravustamisel ega suumimisel. Samuti ei pöörle kummagi toimingu korral objektiivi esiosa. Ilmastikukindlad tihendid on üldiselt objektiivi sisemuses peidus, bajoneti ääres on aga kummist tihend täitsa näha. See aitab hoida tolmul ja niiskusel kaamera/objektiivi sisse minemast.
tamron-70-200mm-vc-objektiiv-photopoint-34

Kõik ülevaated, mida ma olen Tamroni 70-200mm VC objektiivi kohta lugenud, kiidavad ühel häälel selle teravat joonist isegi lahtise ava korral ning peaaegu kogu suumi ulatuses. Ainult lõpuni välja suumituna – 200mm lähedal ja juures – kipub joonis olema pisut pehmem ja kaadrinurgad tavalisemast tumedamad. Kiidetakse veel teravustamiskiirust ning autofookuse vaikset tööd ning leitakse, et värvus- ning geomeetrilised moonutused on pea olematud. Ameerikamaal kirjutatud ülevaated kurdavad vaid peamiselt ühe omaduse üle – selleks on hind, mis sealmail olevat isegi tiba kõrgem kui kaameratootjate ekvivalentsetel objektiividel. Eestis hinnamiinust ei ole. Kui Nikoni värinastabilisaatoriga varustatud f/2.8 avaga 70-300mm telesuum maksab 2449 € ja Canoni ekvivalent 2679 €, siis Tamroni saab kätte 1649 € eest. Tasub üle vaatamist küll.

Photopointi on hetkel jõudnud Tamron 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD Canoni versioon. Nikoni ja Sony kaameraile sobivad objektiivid on tulekul.

Tamron AF 70-200mm f/2.8 SP DI VC USD objektiiv Canonile Photopointis: 1649€

 

Põnevad kuulujutud – Pentaxi täiskaadersensoriga peegelkaamera on arendusjärgus
autor: Lauri Veerde

pentax-taiskaader

“Jah. Täiskaadersensoriga kaamera arendus on põhimõtteliselt alanud.” Nii vastab Pentaxi tootearenduse juht Toshiyuki Kitazawa küsimusele, mis Pentaxi fänne juba aastaid vaevanud on. Küsimusele: “Kas täiskaadersensoriga kaamera viimaks ometi tuleb?”

Jaapani tehnikaajakirja “Impressjapan” jaanuarinumbri eelvaates (jaapanikeelne PDF) on ära toodud terve lehekülje pikkune intervjuu hr Kitazawa`ga, kes juba aastast 1978 Pentaxi tootearendust juhtimas on. Võrreldes aastataguse intervjuuga on mehe kommentaarid täiskaadersensori kohta märksa konkreetsemad. Öelnud välja, et Pentaxil on soov ja kavatsus täiskaadersensoriga kaamera valmistada, lisab hr Kitazawa kohe, et aparaadi turule toomine võtab siiski aega ning sõltub turuolukorrast. Samuti on vaja turule tuua rohkem täiskaadersensoriga sobivaid objektiive. Väga oluliseks peab mees ka seda, et Pentaxi täiskaaderkaamera erineks Canoni, Nikoni ja Sony pakutavast.

Küsimusele, kas arendusjärgus olev täiskaadersensoriga kaamera saab olema peegel- või hübriidkaamera, vastab hr Kitazawa, et “See on väga keeruline küsimus”. Teemat jätkates tunnistab ta siiski, et kuna enamik Pentaxi kasutajaid ning täsikaadersensori ihkajaid pole algajad vaid pigem fotoentusiastid, siis on mõistlikum valmistada täiskaadersensoriga peegelkaamera.

Tulihingelised Pentaxi austajad on selliste mõtteavalduste peale päris elevile läinud. Pentaxi täiskaadersensoriga peegelkaamera prototüüpversiooni ilmutust oodatakse juba jaanuari lõpus Jaapanis toimuvalt CP+ fotomessilt. Lubage mul aga seda entusiasmi pisut maha keerata ja meenutada, et tegelikult on Pentaxi täiskaadersensoriga kaamera arendus “põhimõtteliselt” käinud endm kui 10 aastat. Esimene prototüüpversioongi on juba esitletud – 2001 aastal tegi PMA fotomessil etteaste 6 MP täiskaadersensoriga nimetu Pentaxi täiskaaderkere (vaata siit).

Lõppev aasta näitas aga, et täiskaadersensoriga kaamerad muutuvad üha populaarsemaks. Küllap siis ka Pentax nüüd aru saanud on, et konkurentsis püsimiseks tuleb see lüke ikkagi ära teha. Millal see arendus aga reaalsuseks saab ning kas Mark Newsoneid sellest ka kõrvale hoida suudetakse – seda näitab tulevik.

Algallikas: Impressjapan ajakirja tasuta PDF-dokument.

Postituses esitatud Toshiyuki Kitazawa seisukohad põhinevad kolmel teineteisest sõltumatul tõlkel:

  1. ricehigh.blogspot.com – tõlge
  2. PentaxRumours.com – isaoa tõlge
  3. PentaxRumours.com – pentaxki tõlge