Sveni pildilood – 25. Näljaoht on saabunud
autor: Sven Začek

©Tekst ja fotod: Sven Začek

Kõige selgem märk karmi ja pimeda aja saabumisest meite maale on pisikeste lindude saabumine toidulaua äärde. Igal hilissügisel tulevad rasvatihased minu rõdule istuma. Esimene proovib ennast võimalikult nähtavaks teha, maandub rõdu äärele ja ajab oma jalad harki ning tõstab end võimalikult kõrgele, kuni ta näeb välja nagu tsirkusekloun karkudel. Jaa, aeg on käes. Toit teile, pildid mulle? Kaup sobib? Hästi, lööme käed!

Pisilindude toitmisest ja toidukohtadel pildistamises on räägitud ja kirjutatud palju, sest see on üks väga põnev ja kõigile hästi kättesaadav teema. Seekord tahan mina vaadata levinud pildimotiive viimase aja tehnilise revolutsiooni mõttes.

Mäletan oma esimesi pisilindude pildipäevi omaenda rõdu peal 2004. aastal. Samblikuga kaetud oks oli toodud ja sätitud sobivale taustale. Modellid olid kohal ja minu soov oli ühte neist suurelt kaadris jäädvustada või hea õnne korral kaks lindu korraga ühele pildile trehvata. Eks sai nii ühte, kui ka teist. Päästikule vajutades lootsin alati, et lind fotol oleks terav, sest talvevalguses avaga F5,6 ja ISO-ga 400 oli säriaeg napid 1/100 sekundit, hallimatel päevadel aeglasemgi.

Seesama valgus F5,6, ISO 400 ja 1/100 võimaldab tänapäeva tehnikaga F2,8 ja ISO 3200 juures säriajaks 1/1600. Mitte, et F2,8 avaga teleobjektiiv oleks viimase aja leiutis, vaid oli kättesaadav tollalgi, kuid ava viimisel F5,6 pealt F2,8 peale oleks säriaeg olnud 1/400. Poleks pidanud küll nii palju muretsema oksal istuva linnu teravuse pärast, kuid liikumise külmutamise peale poleks siiski saanud mõelda. Sensori kõrge tundlikkuse kvaliteedi paranemine viimasel kolmel aastal on ümber kujundanud oma rõdu pealt rahuliku lindude vaatlemise ja pildistamise tõeliseks kiirusspordiks. Säriaeg 1/1600 lubab kiireid liigutusi külmutada ja proovida jäädvustada mõned nendest sadadest hüpetest, mida näljased sulelised vaatlejale napi valge aja jooksul pakuvad.

Selleks, et pisilinnuspordis edukas olla tuleb ennast pisut ümber häälestada. Esimene küsimus seisneb autofookuses. Kui kasutuses on profikere, siis võib paljudel juhtudel loota autofookusele, enamasti küll vaid veerand sekundit kestvate rappelendude puhul. Igasuguste hüpete ja veelgi kiiremate kohamuutuste puhul tasub tegutseda käsitsi teravustades. Kuid kuhu teravustada? Vot, see ongi põhiline küsimus. Teravuse sättimiseks siia või sinna peab eelnevalt olema selge lindude rütm. Kuhu istutakse enne söögi haaramist ja millises suunas siis edasi liigutakse. Ehk ei saa püüda juhuslikku hetke, vaid tuleb tähele panna lindude käitumismustreid. Siin pole midagi keerulist. Paari tunniga on pilt täiesti selge. Seejärel on võimalik hakata sättima teravust ja valida välja sobiv motiiv. Hüpet tuleb pisut ennetada, sest pisilinnud on niivõrd kiired, et reageerimine tähendab tihti vaid sabasulgede pildistamist või lihtsalt ilusaid võtteid ühtlasest taustast. Sarivõte tuleb siin kasuks.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

  • Valgus – Läbi õhukese pilve piiluv päike, samadest pilvedest hõljus maapinnale lumehelbeid. Niisugune harva kohatav valgushetk. 25. jaanuar kell 13:56 tähistab pärastlõunase aktiivsusperioodi algust.
  • Kadreering – Kiirete liikumiste puhul tasub toimetada keskmise fookuspunktiga ja proovida jätta pildi servadesse hilisema lõikamise jaoks natuke ruumi, sest kunagi ei tea, kui kiire hüppe linnuke teha võib.
  • Säritus – F3,2, ISO 800, 1/1600. Õrn pilveke lubas ISO-ga madalale tulla. See on pisilindude pildistamise juures pigem erand ning Novembris juhtub seda harva.
  • Tehnika  – Nikon D3s + Nikkor 300mm F2,8 VR II.
  • Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvarag

Tapeetide elupäästjad: pikkusemõõtjaga pehmed pildiraamid lastele
autor: Anni Proosa

Laste pildiraamid

Lapsed kasvavad tasakesi nagu taimed. Kui seda kasvamise protsessi ei jäädvustata ega arengut kuskile üles ei tähendata, siis võibki ühel hetkel üllatusega märgata, et esimesed 18 aastat on läinud nagu niuhti. Minu “kasvamisjäljed” on lisaks fotojäädvustustele nähtavad ka vanaema tapeetidel. Küll oli tore elutoa seinale salamisi esimese kättejuhtuva pliiatsiga pikkust tähistavaid jooni tõmmata ja võidukalt võrsumist hinnata. Veel meeldis mulle vana kooli Pinterest ehk nööpnõeladega ilusaid pilte oma voodi juurde kinnitada. Kuigi rikutud tapeedi saab asendada (ja nii tegi ka vanaema), ei ole selline jäädvustamine kindlasti mitte teretulnud tegevus.  Pehmed lastepärased pildiraamid koos pikkuse mõõtjaga on siinkohal abiks – Photopointi on neid jõudnud lausa terve loomaaed.

Laste pildiraamid

Lisaks pildilolevale draakonipoisile, jänkule ja unekarule on erinevate värvide ja tegelastega pehmeid riidest pildiraame kokku 22. Seega peaks iga laps leidma oma lemmikvärvi raami koos nunnu tegelasega. Igasse pehmesse raami mahub viis 10x15cm mõõdus fotot. Raamide küljele jääv mõõdulint on 173cm pikk ja lapse kasvamist saab märkida pehmete takjatega.

Mõõdupuuga pehmed pildiraamid lastele Photopointis 10,99€

 

Laste pildiraamid

 

Kingi talle fotokursuse kinkekaart
autor: Lauri Veerde

fotokursus-kinkekaardid--small

Fotokursus.ee veebilehe seitse erinevat kursust on nüüd Photopointi poodides saadaval ka kinkekaartidena. Kas sinu hea sõber ei tunne end veel oma peegelkaameraga päris kindlalt? Kingi talle punast värvi Fotograafia algkursuse kinkekaart. Ehk sooviks ta hoopis rohkem teada portree ja looduse pildistamisest, õppida oma fotosid töötlema, ilusaid videoid filmima või imetlusväärseid makrofotosid pildistama? Ka nende teemade jaoks on fotokursused olemas ning kinkekaardid saadaval. Küsi Photopointi kauplustest.

Vaata kursusi lähemalt fotokursus.ee veebilehelt

fotokursuse-kinkekaart-2

fotokursuse-kinkekaart-3

fotokursuse-kinkekaart-4

fotokursuse-kinkekaart-5

fotokursuse-kinkekaart-6

fotokursuse-kinkekaart-7

fotokursuse-kinkekaart-8

Instagram teeb sinu peopildid rahaks. Oma rahaks.
autor: Erki Oras

 

Alles mõned kuud tagasi Instagrami soetanud Facebook (loe uudist “Facebook ostab Instagram`i 1 miljardi dollari eest“) näitab oma tõelist palet. Fototöötlemise ja –jagamiskeskkond on aastate jooksul laialdast populaarsust kogunud. Algselt vaid iOS inimestele mõeldud teenus levis plahvatuslikult kui toodi välja Instagrami rakendus Android-telefonidele. Rakenduse edu ei jäänud kahe silma vahele sinisele suhtlusgigandile, kes kolm kuud tagasi kogu kupatusele käpa peale pani. Kui alguses näis olevat tegu vaid globaalse suhtluskeskkonna parendamisega ja arendamisega, siis nüüd on ilmne, et ostu motiiviks oli kõige lihtlabasem ja otsesem omakasu.

Nimelt on Facebook Instagrami intellektuaalse omandi poliitikasse võtnud punkti, mis lubab kõiki Instagrami abil üles laetud pilte müüa selle eest omanikule mitte sentigi maksmata ning neid sellest isegi teavitamata. Uus poliitika, mis jõustub järgmise aasta 16. jaanuarist, muudaks Instagrami maailma suurimaks fotopangaks, millest saadav kasum jääks jagamatuna Instagramile (loe: Facebookile).

Muudatus on ajanud tagajalgadele enamuse Instagrami kasutavatest loovinimestest, kes on lubanud antud poliitika realiseerumisel oma Instagrami kontod likvideerida. Selle ähvarduse elluviimine omakorda muudaks Instagrami maailma suurimaks pardimokkade (duckface) ja pontšikupiltide varamuks.  Koomikud „The Onion“ veebiportaalist on juba teinud iroonilise video, mis pilab Facebooki plaane.

Aga mida plaanid oma Instagrami kontoga teha sina, armas lugeja?

Fujifilm XF-1 ja X10 pälvisid IF disainiauhinna
autor: Lauri Veerde

fujifilm-if-auhind

Fujifilm on viimastel aastatel hakanud välja pritsima fotoaparaate, mis lisals heale toimimisele ka ilusad välja näevad. Alates X100 kompaktkaamerast on juhtivaks motiiviks olnud retrostiil ning põhimõtteks materjalide valikul hinnaga mitte koonerdada. Nüüd on Fujifilmi saavutusi tähele pannud ka auväärne iF Product Design Award žürii ning nimetanud firma kaks uuemat kaamerat – XF-1 ja X10 IF 2013 disainiauhinna vääriliseks. Ning pole midagi öelda – ilusad ja omapärased on need kaamerad kohe kindlasti.