Canon selgitas EOS 7D, 40D, 50D, 60D AF tööd
autor: Lenno Grünberg

Canon Inc. on oma erinevatel veebilehtedel avaldanud selgitusi osade digipeegelkaamerate AF süsteemide ja teatud ajalooliste objektiivide ühilduvuse kohta.

Canon EOS 7D, 40D, 50D ja 60D kaameraid puudutav info on kokku võetud Canon UK kodulehel. Üldiselt selgitatakse, et mainitud kaamerad kasutavad TTL-CT-SIR CMOS AF sensorit, mille AF punktid (EOS 7D puhul 19, teiste puhul 9) on ristid ning tajuvad detaile nii horisontaal- kui ka vertikaalteljel tingimusel, et objektiivi maksimaalne ava on f/5.6 või valgem.

Kaheksa ajaloolist objektiivi, mille ava lainurga asendis on valgem kui f/5.6, ei võimalda rist-tüüpi AF punkte kasutada. Alltoodud objektiivide puhul tuvastavad kaamera AF sensori punktid detaile kas horisontaal- või vertikaalteljel kuid mitte mõlemal samaaegselt.
Kõnealused objektiivid on:
• EF 35-80mm f/4-5.6
• EF 35-80mm f/4-5.6 II
• EF 35-80mm f/4-5.6 III
• EF 35-80mm f/4-5.6 USM
• EF 35-105mm f/4-5.6
• EF 35-105mm f/4-5.6 USM
• EF 80-200mm f/4.5-5.6 II
• EF 80-200mm f/4.5-5.6 USM

AF süsteemide taolise veidra käitumise põhjused peituvad väidetavalt AF sensori ja objektiivi optiliste omaduste kombinatsioonis. Detailsemat infot leiab näiteks Canon UK veebilehelt.

Point TV – 50. Disainime digikaamerat: Pentax Optio RS1000
autor: Lauri Veerde

Pentax Optio RS1000 ei ole tavaline kaamera. Selle läbipaistva esipaneeli alla saab asetada kõikmõeldavaid trükiseid, fotosid, graafikat ja kõike muud mis pähe tuleb. Niiviisi saab tavapärase ilmega mustast või valgest digikaamerast teha unikaalse disainiga aksessuaari või lihtsalt originaalse, humoorika ja pilkupüüdva digikaamera. RS1000 tuunimiseks on kolm võimalust: Libistada esipaneeli alla üks kaameraga kaasasolevatest skinnidest, lõigata šablooni abil ükskõik kust välja oma disainileht või printida disainileht eellõigatud fotopaberile. Seda viimast võimalust Anton kohe proovima asubki. Ahjaa – kuni märtsi lõpuni on Pentax RS1000 kaamerad eriti soodsa hinnaga – 99 €

      Karbist välja: Panasonic Lumix DMC-GH2 hübriidkaamera
      autor: Lauri Veerde

      Kaua tuli seda oodata, kuid lõpuks on ta Photopointis. Panasonicu kõige võimekam fotokaamera Lumix GH2 – aparaat, mille juures ei ole võimaluste ja funktsioonidega koonerdatud. See paistab välja juba esmasel visuaalsel vaatlemisel – juhtnuppe ruutsentimeetri kohta on GH2-l enam, kui ühelgi teisel fotoaparaadil, mida ma näppima juhtunud olen. Vürtsi lisavad alla vajutatav programmiratas, puutetundlik välja keeratav ja pööratav LCD-ekraan ning üks paremaid elektroonilisi pildiotsijaid maailmas.

      Seesmiselt on selle kaamera olulisimaks trumbiks uus 16 miljoni efektiivse piksliga sensor, mis teeb võimalikuks väga kiire autofookuse ja Full HD video 24fps suurepärase andmeedastuskiirusega 23 Mbps. Arvan, et ei eksi kui nimetan seda hetkel turul olevatest hübriidkaameratest kõige võimekamaks (kui Sony a55 hübriidkaamerate seast välja arvata). Vaatame lähemalt.


      Mida püüda pildile veebruarikuus?
      autor: Remo Savisaar

      ©Tekst ja fotod: Remo Savisaar

      Selle, viimase soovituste looga saabki aastaring täis. Enamus aktuaalseid ning ligipääsetavaid teemasid on leidnud kajastust ning osad teemad, mis olid fookuses möödunud või üleelmisel kuul, on päevakorral ka täna. Näiteks poolveelised, talikülalised, tuisukunst ja veel üht-teist.

      Sellel kuul tasub pöörata tähelepanu järgmisele:

      Rebaste jooksuaeg

      Praegu on käes rebaste jooksuaeg ning see on ühtlasi väga soodne aeg nende pildistamiseks. Kui muidu on rebane väga tähelepanelik, terane ja ettevaatlik, siis jooksuajal võib kohata tegelasi kes „hõljuvad pilvedes“. Nad mõtlevad vaid ühest – leida paariline!

      Heakene küll, eks tühi kõht viib aeg-ajalt mõtted ka toidu hankimise peale, kuid põhifookus püsib vastassugupoolel.

      Käib, kuulatab, keskendub ja … hüpe! Hiir ongi käes.

      Jooksuajal on rebased väga liikuvad.

      Rebase pildistamiseks tasub sisse võtta koht näiteks mõne heinamaa või põllu serval, kus viimased armastavad närilistele jahti pidada. Hea planeerimise korral võib seal reinuvader suisa sülle kõndida. Planeerimise all mõtlen seda, et jälgede järgi oleks eelnevalt välja selgitatud põhilised liikusmisrajad. Passimiskohta valides tuleks kindlasti jälgida tuule suunda, et looma suhtes oldaks allatuult. Hea koht varitsemiseks on ka mõne kraavi ääres, kus reinuvader ikka oma tavapärase tiiru teeb

      Rebane oma tavapärasel tiirul.

      Praegusel ajal ei ole midagi erilist ka see, kui mõnel põllul võib märgata korraga asjatamas nelja-viit rebasest. Hea õnne korral võib saada võimsa elamuse osaliseks, kus rebased rammu katsuvad, müravad või paarituvad. Need on väärt hetked.

      Külmakartmatu linnuke

      Juba sügise lõpus jõudsid meie aladele esimesed talikülalised põhjamaalt. Olen varem juttu teinud siidisabadest ja urvalindudest. Nüüd on järg linnu käes, kellel nimeks vesipapp.

      Vesipapp on leevikese mõõtu, kohvipruuni sulestikuga ja tema rinnaesine on valge.

      Nagu nimigi vihjab on see linnuke tihedalt seotud veega. Veekogude ääres möödub terve tema päev. Ja mitte ainult ääres vaid osa sellest ajast askeldab ta vees! Olenemata sellest, kas on kerged plusskraadid või paukuv pakane, tunneb linnuke end vetevoogudes hästi.

      Vesipapp tunneb end vees hästi.

      Mis ta seal vees askeldab?

      Enne kui vesipapp kas siis jää-äärelt, vees olevalt kivilt või mõnelt madalamal asuvalt oksatüükalt vette sukeldub, nõksutab ta end hoogsalt, papilikult justkui kirikhärra. Just nende kummarduste ja oma välimuse tõttu on linnuke pälvinud nimed: jõekirikhärra, veeköster, jõepapp jt.

      Vette hüpanuna askeldab linnuke puguni vees, joostes mööda põhja, aeg-ajalt tiibadega hoogu juurde andes. Vahetpidamata pistab ta pea vee alla ja veeretab seal nokaga kivikesi ümber, sügavamates kohtades üldse sukeldudes ning kadudes sekunditeks. Vesipapp on ühtlasi ainus värvuline, kes püüab toitu sellisel viisil vee alt. Ta on hea ujuja, kasutades ujudes ka oskuslikult tiibu. Kivikeste alt otsib linnuke peamiselt selgrootuid põhjaloomakesi, kuid sekka satub ka mõni väiksem kala.

      Pea vee all, lükkab vesipapp seal nokaga ümber kivikesi, lootes leida selgrootuid.

      Vaadeldes lindu esmalt eemalt, saab aimu tema rütmist ning näeb ära, kui pika aja lind keskmiselt vee all veedab. Pildistamiseks sobivasse kaugusesse jõudmiseks tuleks läheneda just sellel hetkel, kui lind vee all on. Lähenemisel tuleks varuda aega ning teha pigem kolm-neli sammu, end seejärel tagasi pikali visates ja liikumatuna püsides, kui riskida sellega, et ühe korraga kohe sobivasse kaugusesse sööstame. Vahele jäämise oht on viimase variandi puhul väga suur ning lõpeb linnu eemale peletamisega.

      Juhul kui linnuke lendabki eemale, siis tavaliselt on tal välja kujunenud mitu meelispaika. Neid kohti külastab linnuke päeva jooksul korduvalt. Teine variant tema pildistamiseks ongi see, et oodata teda juba varem välja vaadatud kohas. See eeldab aga, et oleme linnukest juba pikemalt tundma õppinud ja teame, kus need kohad on.

      Vesipappi tuleks otsida madalate ja kiirevooluliste jõgede ja ojade äärest, mis pakasega päris kinni ei külmu. Jõgedelt, kus vesi on sügav, leiab neid harva. Lõuna-Eestis on heaks vaatluskohaks kärestikuline Taevaskoda, Harjumaal tasub vaadata näiteks Keila või Jägala jõele.

      Veebruarikuud soovitan ma vesipapi pildistamiseks sellel lihtsal põhjusel, et päike käib juba kõrgemat kaart ning see on teinud jõeköstri ärevaks. Linnuke teab, et kevad ei ole enam kaugel ning lisaks visuaalsele ilule paitab ta nüüd meie kõrvu ka oma tasase, kuid kauni lauluga. Seda laulu laulab ta oma liigikaaslasele, kuid kui viimast läheduses pole … siis laulab ta lihtsalt rõõmust. Arvatakse, et just talvitusaladel valitakse välja kaaslane, et koos kodumaale peret looma minna. Vesipapid lahkuvad meilt siis, kui jõevesi muutub kevadiste tulvavete tõttu sogaseks. See raskendab neil toitumist ja aeg ongi minna. Äraränne toimub märtsis-aprillis.

      Toidupalake käes, lendab vesipapp jää-äärele või mõnele kivile seda sööma.

      Meie rikkalik ning nelja aastaajaga loodus on suur kingitus, kust leiab igaüks omale midagi pildistamisväärset. Tuleb minna vaid välja ja nautida seda, mida loodus parasjagu pakub. Olgu see siis kasvõi praegusel hetkel veekogusid kaanetav ja varbaid näpistav külm. Ka seda tuleb osata nautida. Praegusel hetkel huikavad õhtuses metsas aktiivselt ka kakud. Rongad ja kotkad pakuvad aga taevalaotuses põnevat õhuakrobaatikat. Ühesõnaga – elu käib.

      Lend kallimaga – merikotkapaar.

      Soovin Teile toredaid hetki, looduse armastust ning teravat silma!

      Pentax 645D esitlusüritus toimub juba ülehomme. Vaata videot
      autor: Lauri Veerde

      Pentax andis eelmisel nädalal esitletud DFA 645 25mm f/4 lainurkobjektiiviga mõista, et digitaalne keskformaatkaamera 645D ei ole pelgalt auküsimus, mis kord valmis saanuna unustusse vajub. 645D keskformaatkaamera on saanud positiivset tagasisidet kõikjalt maailmast. Seda eelkõige oma soodsa hinna ja tavalisest erineva suunitluse poolest. Jaapanis tuli see aparaat müügile 2010 juunis. Euroopas aga 2011 jaanuaris. 19. veebruaril tuleb 645D kaamera Eestisse. Tule vaatama ja pildistama – Tallinnas Radisson Blu konverentsikeskuses. Täna on viimane päev end üritusele registreerida.

      Palun anna meile oma tulekust teada siin: http://blog.photopoint.ee/regi/