Küll oleks tore, kui saaks reisidele kaasa võtta kogu oma fotovarustuse ja ei peaks muretsema selle kaasas vedamise pärast. See mõte käib läbi paljude fotograafide peast enne suuremaid reise. Nii juhtus ka minuga, et enne järjekordsele reisile minekut kaalusin pikalt milliseid objektiive kaasa võtta. Kuna kasutan Canon EOS 6D Mark II peegelkaamerat, siis pidin arvestama ka sellega, et objektiivid on suuremad ja raskemad kui näiteks poolkaader või MFT hübriidkaamerate omad ning nii suurt valikut objektiive kaasas tassida ei jõua. ×heks valitud objektiiviks sai Tamron SP 15-30mm f/2.8 Di VC USD.
Objektiivi tehnilistest andmetest siin artiklis pikemalt ei räägi, aga võib ära mainida, et Tamron 15-30mm objektiiv sobib Canoni, Nikoni ja Sony peegelkaamerate ette. Ennekõike on see objektiiv mõeldud täiskaader sensoriga kaamerate ette, aga sobib ka kasutamiseks poolkaader sensoriga kaameratega.
Pildikvaliteet
Peamine põhjus miks ma sellise objektiivi reisile kaasa võtsin oligi selle omapärane lai vaatenurk, mis mulle isiklikult järjest rohkem meeldima on hakanud. Odavamate lainurk objektiividega käib tihti kaasas keskmisest kehvem pildikvaliteet, tugev vinjett ja moonutused. Olles testinud mitmeid erinevate tootjate objektiive võin julgelt väita, et Tamroni 15-30mm puhul on tegemist tõeliselt kvaliteetse objektiiviga. Sama tõestavad ka dxomark.com testijad, kelle väitel on Tamron SP 15-30mm objektiiv optiliselt pea sama võimekas kui 1000 € rohkem maksev Canon EF 16-35mm f/2.8L III USM.
Pildistamine hämaras
Algul kasutuna tunduv stabilisaator on tegelikult paljude piltide “elupäästja”. Eriliseks abimeheks tuli objektiivisisene stabilisaator hetkedel, kui olid kaamera kaasa võtnud, aga statiiv tundus lihtsalt liiast. Võib-olla oli asi puhkuse rahustavas toimes, aga tänu Tamron VC stabilisaatorile suutsin teha selgeid pilte kuni 1/10 säriajaga. Võimekal stabilisaatoril on ka üks miinus, nimelt lisab see objektiivile kõvasti suurust ja raskust, mida on sellel juba palju. See on ka põhjus miks pole teised tootjad oma sarnastesse objektiividesse stabilisaatoreid lisanud.
Lisaks võimekale stabilisaatorile aitab pimedas pildistamisele kaasa ka objektiivi suur f/2.8 ava. Paljudel teiste tootjate ülilainurk objektiividel ei lähe ava suuremaks kui f/4.0. Selleks on ka hea põhjus, nimelt pildistatakse enamasti ülilainurk objektiividega maastike, kus suure teravussügavuse saavutamiseks peab ava olema väiksem. Suur ava tuleb aga kasuks näiteks öist taevast pildistades või pimedatel Bangkoki tänavatel ja turgudel. Samuti annab lahtine ava pehme ja uduse tausta, mis aitab pildistatavat taustast eraldada.
Kasutusmugavus
Igaüks kes on käes hoidnud Tamron 15-30mm objektiivi, teab, et tegemist on tõelise hiiglasega. See on ka esimene põhjus, miks isegi ei mõelda sellest objektiivist kui reisiobjektiivist. Kõik oleneb muidugi kasutajast ja sellest kui palju peab kaamerat koos objektiiviga rihmaga õlaotsas kandma. Kuna ma ise sain oma liikumised 90% ulatuses rolleriga tehtud, siis polnud probleemiks kaamera koos kotiga istme alla visata ja see välja võtta siis, kui pilti oli vaja teha. Suuremaks probleemiks sai selle objektiivi suurus aga Bangkokis, kus hommikul hotellist välja minnes tõenäoliselt enne õhtut sinna tagasi ei läinud. Seal leidsin tihti end mõtlevat, et kas võtan kaamera kaasa või jätan selle hotelli.
Kasutusmugavust suurendab aga asjaolu, et objektiiv on ilmastikukindel. Kes Kagu-Aasias on käinud, teab, et vihm võib taevast kallama hakata täiesti ootamatult. Sellisteks ootamatusteks on Tamron oma objektiivid hästi ettevalmistanud. Koos ilmastikukindla kaameraga võid julgelt pildistada paduvihmas või lumetormis.
Suumi kaugemale kui 30mm
Planeerides ja mõeldes mis objektiivid reisile kaasa võtta kartsin pidevalt, et Tamron 15-30mm jääb liiga laiaks, kuid hiljem avastasin, et nii see polnud. Nimelt on Tamron 15-30mm võimalik teha ka kitsama vaatenurgaga pilte. Tõsi, tegelikult ei suuda objektiiv 30mm kitsamaks minna, aga tänu tänapäeva suure lahutusvõimega kaameratele võib järeltöötluses pildi palju lähemale lõigata. Pildi vaatenurk jääb samaks, aga kaugemal asuva objekti saad siiski lähemale tuua.
Kokkuvõte
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele â tegemist ei ole kõige parema reisi objektiiviga, küll on aga tegemist soodsaima võimalusega saada enda täiskaader peegelkaamerale ülilainurk suumobjektiiv, mis on sama pildikvaliteediga kui Canoni või Nikoni enda profiklassi objektiivid. Juhul kui kahtled veel objektiivi võimekuses, suundu Photopointi kauplusesse ja küsi Tamron 15-30mm objektiivi rendiks. Kui oled kindel, et vajad enda fotokotti lisaks ühte ülimalt kvaliteetset lainurka, siis suundu Photopointi veebikaubamajja, sest piiratud ajani leiad Tamron 15-30mm objektiivid soodushinnaga.
Tamron SP 15-30mm objektiivid Photopointis »
Photopoint fototehnika rent »
The post Tamron SP 15-30mm f/2.8 â parim reisiobjektiiv? appeared first on Photopointi ajaveeb.
Kui rääkida maastikufotograafia objektiividest, siis reeglina küsitakse kohe, millist lainurka kasutad. Ka enamus pilte, mida me näeme sotsiaalmeedias, on valdavalt tehtud madala võttenurga ja lainurkobjektiiviga. Kui lainurgaga teed ühe pildi, kus kõik elemendid on peal mida silm seletab, siis teleobjektiivi suur eelis on see, et saad sama koha peal teha täiesti erinevatest motiividest pilte. Vaatajale jääb mulje nagu pildid oleksid tehtud erinevatel aegadel ja erinevates kohtades, sest valgus ju kogu aeg muutub. Eriti kui pildistada maastikufotograafide jaoks magusal ajal (päikesetõus- ja loojang).
Minu lemmik fookuskaugus maastiku pildistamiseks on 28-105mm, aga päris tihti on olnud olukordi, kus tahaks isegi veel pikemat objektiivi kasutada. Selleks objektiiviks oleks väga hea Pentax D FA* 70-200mm F2.8. Ideaalis võiks olla avaga F4, sest see on palju kergem ja väiksem, sest raske kaamerakotiga matkates on oluline, et koti kaal oleks võimalikult madal. Tavaliselt peale esimest matkapäeva annavad jalad märku, et oleks võinud mõne objektiivi ikka maha jätta. :)
Lapimaa reisi jaoks usaldati Photopointi fototehnika rendist minu kätte HD Pentax D-FA* 70-200mm f/2.8 ED DC AW. See on objektiiv. mida ma olen ikka tihti vaadanud Photopointi veebikaubamajast, aga senimaani pole veel ostuks läinud, kuna olen kahelnud, et kas ma ikka kasutaksin seda objektiivi piisavalt. On olnud olukordi, kus olemasolevatest objektiividest 105mm on liiga lühikese ja 150mm on liiga pika fookuskaugusega. Kuid küsimus ei ole mitte ainult selles, et 45mm on kahe objektiivi vahelt puudu, vaid pigem selles, et kui on pikemale fotoreisile minek, siis saaks raskema ja suurema HD Pentax D-FA 150-450mm f/4.5-5.6 ED DC AW objektiivi üldse koju jätta.
Pentax K-1 ja Pentax D FA 70-200mm F2.8, ees on Lee filtrihoidja ja B&W 105mm ringpola filter.
Ei olnud lihtne matkata räätsadega Ristijärvi suusamäe otsa, kuna lumi on Lapimaal lihtsalt väga sügav, aga vaade oli seda väärt. Et saada puhast kaadrit, tuli pildistada läbi puude okste – selleks oli hea võtta fotokotist pikem objektiiv.
200mm / F11 / 6s / iso 100 / Bracket 3 pildist
Sama pilt, aga 100% kropitud. Kütus on siiski palju kallim Soomes :)
Lisaks maastikele meeldib mulle ka linde ja loomi pildistada nii et mingi pikem objektiiv peab alati kaasas olema ning 70-200mm on selleks väga hea kompromiss. Matkamise ajal on kere küljes alati teleobjektiiv, sest kunagi ei või teada, mis lindu või looma juhtud nägema. Kvaliteetse kere ja objektiiviga tehtud pildi kadreeringut on hiljem alati võimalik muuta. All olev pilt on kropitud 100%.
Hangelind. 200mm / F8 /1/3200s /iso 100
Vesipapp. 200mm / F8 / 1/1000s / iso 1600
Sellise objektiivi testimiseks on just Lapimaa tundra väga hea koht. Esiteks ilmastikutingimused võivad olla päris karmid, kuid selle pärast mina ei muretse, sest pikaajalise Pentax tehnika kasutajana tean, et ükskõik mis ilm väljas ka ei valitseks – tehnika pärast ei pea muretsema! Pigem tuleb vaadata, et endal oleksid vastavalt ilmale õiged riided seljas.
Panoraam crop, 140mm / F11 / 1/800s / iso 100
Pinnatuisk. 150mm / F8 / 1/640s / iso 100
100% crop. 200mm / F10 / 1/10s / iso 100 /pixelshift
Kokkuvõtteks võib öelda, et see palju kiidetud objektiiv on tõesti väga hea teravusega. Võrdlusena hetkel minul olemasolevatest objektiividest üks teravamaid. Mõõtude ja kaalu poolest on isegi aktsepteeritav pikemate matkade jaoks, sest see on ikkagi kergem ja väiksem kui Pentax D FA*150-450mm. Täitsa võimalik, et kõige värvilisemal aastaajal matkama minnes tuleb see objektiiv endale soetada või siis kasutada Photopointi fotoehnika rendi abi.
Kes ei usu, siis Lapimaal oli lund üsna rohkelt
Urmo tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Facebookâi lehel või veebilehel hetkedloodusest.com
Soovid objektiivi kohta lisainfot? Vaata veel:
The post Lapimaa ilu pildile püüdmas koos Pentax D-FA* 70-200mm teleobjektiiviga appeared first on Photopointi ajaveeb.
Vau. Kompaktkaamera kohta on see ju üks pagana võimekas aparaat. Nii mäletan ma end mõtlevat, kui Panasonic TZ200 paar kuud tagasi välja tuli. Nüüd on see kaamera nii mustas kui ka hõbedases värvitoonis jõudnud müügile Photopointi veebipoodi ja loodetavasti jõuab see õige pea ka Karbist-välja pildistamislauale.
Kui päris aus olla, siis ma ei teagi teist sellist kaamerat, mis kombineeriks pisikese korpuse, 1″ sensori ja supersuumobjektiivi. Vaid ehk Canoni PowerShot G3 X tuleb esimese hooga meelde, aga “tänu” matsakale objektiivile, mis kaamera sisse ei tõmbu, ei ole see ju üldse kompaktne. Panasonic TZ200 on pisike ja lisaks on sellel olemas ka veel elektrooniline pildiotsija, korralik 4K videorežiim ja 5-suunaline mehaaniline stabilisaator. Lisaks muidugi ka Bluetooth abil toimiv WiFi ja 10 fps sarivõte (6 fps jälgiva teravustamisega kaadrite vahel).
Need omadused teevad Panasonic TZ200 kaamerast unikaalse aparaadi ja perfektse kaaaslase näiteks reisile kaasa võtmiseks või niisama igapäevapildistamiseks nutitelefoni kõrvale.
The post Nüüd saadaval: Panasonic Lumix TZ200 – supersuumi ja muude superomadustega kompaktkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.
Hübriidkaamerate jõulisest pealetungist hoolimata pole ka peegelkaamerad veel kusagile kadunud. Olgu selle tõestuseks paar kuud tagasi esitletud ja hiljuti Eestis müügile tulnud Canoni kaks uut peegelkaamerat EOS 4000D ja EOS 2000D. Canon EOS 2000D on uuendatud versioon senisest kõige soodsamast Canoni digipeeglist EOS 1300D. Teine uus tulija Canon EOS 4000D on aga midagi hoopis teistsugust. See on veel lihtsam ja veel soodsamast klassist kui Canoni senine kõige odavam ja lihtsam 1300D. Võib üsna kindlalt öelda, et nii soodsa hinnaga ei ole kogu senise ajaloo jooksul mitte ükski uus peegelkaamera Photopointi riiulitele maandunud.
Selles postituses võtame need mõlemad Canoni uued peegelkaamerad karbist välja ja vaatame, mille poolest siis EOS 2000D oma soodsamast kaaslasest parem on ning mida täpsemalt on 4000D juures hinna nimel ohverdatud. Alustame:
Canon on aastaid silma paistnud oma agressiivse müügipraktikaga soodsate peegelkaamerate vallas. Vanu, juba mitu aastat vanu mudeleid uute peale tulles ei kõrvaldata. Selle asemel müüakse vanu mudeleid kuratlikult soodsa hinnaga ikka edasi. Nii juhtus 1100D kaameraga, 1200D digipeegliga ja ilmselt tabab sama saatust ka ka 1300D mudelit. Muide – täpselt sama teeb Sony enda A7 täiskaaderkaamerate kõige soodsama tooteliiniga, sest 5 aastat tagasi esitletud Sony A7 hübriid on tänaselgi päeval müügil sigasoodsa 899 euro eest.
Canon paistab nüüd aga olema leidnud veel nutikama strateegia. See on: teha valmis näiliselt tuttuus kaameramudel, mille sisse on maskeerunud viis või enam aastat vana tehnoloogia. Selline aparaat ongi EOS 4000D. Sellel on EOS 1200D ja EOS 1300D mudelitest pärit 18 MP sensor, 1300D teravustamissüsteem, pildiotsija ja filmirežiim. Kõige tipuks veel väike 2,7″ ja ülimadala lahutusvõimega (230 000 px) LCD-ekraan, mis pärineb umbes aastast 2011.
Eos 4000D seevastu on päris korralik algtaseme peegelkaamera. Seda võib pidada EOS 1300D täiustatud mudeliks, sest jagab viimasega kõiki parameetreid ja võimalusi – ainult pildisensor on uus. Senine 18 MP CMOS kiip on EOS 2000D puhul vahetunud uue 24.1 MP sensori vastu. Olgugi, et sellel sensoril ei ole faasituvastusega teravustamispiksleid, mis videorežiimis kiirema autofookuse annaksid, on uus sensor ikkagi väärt lisandus, sest sellega koos muutub ilmselt mõnevõrra paremaks ka kaamera pildikvaliteet.
Vaatame neid kolme kaamerat kõrvuti. Keskel on uus, aga omadustelt aste madalamal olev EOS 4000D. Vasakul uus, suurema lahutusvõimega sensoriga EOS 2000D ja paremal vanema seeria EOS 1300D:
Canon EOS 2000D, 4000D ja 1300D omaduste võrdlus
| Canon EOS 2000D | Canon EOS 4000D | Canon EOS 1300D | |
 |
 |
 |
|
| Sensor | 24.1 MP | 18 MP | 18 MP |
| Pildiprotsessor | DIGIC 4+ | DIGIC 4+ | DIGIC 4+ |
| ISO ulatus | 100-6400 Võimendusega ISO 12800 |
100-6400 Võimendusega ISO 12800 |
100-6400 Võimendusega ISO 12800 |
| Teravustamine | 9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis |
9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis |
9 teravustamispunkti Keskmine risttüüpi Kontrasttuvastus Live View režiimis |
| Sarivõte | Maksimaalselt 3 fps 150 JPG faili järjest 6 RAW faili järjest |
Maksimaalselt 3 fps JPG failid kuni mälukaart täitub 6 RAW faili järjest |
Maksimaalselt 3 fps 69 JPG faili järjest 6 RAW faili järjest |
| Optiline pildiotsija | 95% kaadri katvust 0.80x suurendust Dioprikorrektsiooniga |
95% kaadri katvust 0.80x suurendust Ilma dioptrikorrektsioonita |
95% kaadri katvust 0.80x suurendust Dioprikorrektsiooniga |
| LCD ekraan | 3″, 920 000 px | 2.7″, 230 000 px | 3″, 920 000 px |
| Välklamp | Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamine eraldi tule abil |
Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamise funktsiooni ei ole |
Juhtarv: 9.2 Punasilmsuse vähendamine eraldi tule abil |
| Videorežiim | 1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada |
1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada |
1920 x 1080 (30, 25, 24 fps) H.264 koodek, helitugevust saab manuaalselt seada |
| Juhtmevaba ühenduvus | WiFi + NFC | WiFi | WiFi + NFC |
| Vooluallikas/vastupidavus | LP-E10/500 | LP-E10/500 | LP-E10/500 |
Nii EOS 4000D kui ka 2000D kaameraid on Photopointi veebipoes saadaval erinevate komplektidena. Nii objektiividega kui ilma. Selles postituses võtan karbist välja EOS 4000D peegelkaamera koos 18-55mm IS II objektiiviga. EOS 2000D peegelkaameraga on aga kaasas selle objektiivi ilma värinastabilisaatorita soodsam versioon 18-55mm III.
Mõlema kaameraga on (lisaks objektiivile) karbis kaasas täpselt samad lisatarvikud. Kasutusjuhend, aku, kaamerarihm ja akulaadija.
×ldjoontes on EOS 4000D, EOS 2000D ja EOS 1300D väliselt üsna sarnased aparaadid. Eriti eestvaates. Kes tähelepanelikult ei jälgi, see erinevusest aru ei saa. EOS 2000D korpus tundub peos siledam, EOS 2000D plastikpindadele on kantud hästi peeneteraline viimistluskiht, mis tundub sõrmede all pisut meeldivam. Esiküljel on näha ka esimene oluline funktsionaalne erinevus: EOS 4000D kaameral ei ole AF abivalguse lampi, mis aitaks pimedamas olukorras automaatsel teravusel lukustuda.
Ka 18-55mm objektiivid on väliselt päris sarnased, kuid siiski ühe vägagi olulise erinevusega: Parempoolsel on integreeritud optiline värinastabilisaator (ja seetõttu ka üks nupp korpusel rohkem, kust seda stabilisaatorit sisse-välja lülitada saab), vasakpoolsel mitte. Võimalusel tuleks kindlasti eelistada värinastabilisaatoriga objektiivi, sest stabilisaator aitab hämaramates tingimustes samade seadistustega saavutada teravama või kvaliteetsema pildi.
Kaamera taga on visuaalseid erisusi juba rohkem. Nuppude markeeringud on soodsama EOS 4000D puhul kantud mitte nuppude peale vaid nende kõrvale. Ka nuppude tunnetus on neil kahel kaameral erinev, kuid ma ei ütleks, et EOS 2000D nupud oluliselt halvemad vajutada oleks. Kui siis ehk need neljasuunalise nupusüsteemi vasakul küljel olevad klahvid jäävad ehk liiga tasapinnaliseks ja kiitsakaks.
Mõningad erinevused on ka optilise pildiotsija konstruktsioonis. EOS 2000D kaamera pildiotsijal ei ole dioptrikorrektsiooni – seega ei saa prillikandjad seda pildiotsijat enda silma jaoks parajaks seadistada. Samuti on pildiltki näha, et EOS 2000D pildiotsija okulaar peegeldub värviliselt, EOS 4000D oma aga mitte: see on märk sellest, et soodsama kaamera klaaselemendile pole kantud vääristust. Testisin, kas sellest ka mingit praktilist erinevust tuleneb – pildiotsijast läbi vaadates mingit olulist erinevust ma ei täheldanud.
Canon EOS 4000D
Canon EOS 2000D
Kui EOS 4000D ja EOS 2000D paar kuud tagasi välja tulid, arvasin ma pilte vaadates ja tooteandmeid lugedes, et need on käsitsemismugavuselt erinevad nagu öö ja päev. Nii suurt erinevust ma põgusal esmatutvumisel nende kaamerate vahel siiski ei tuvastanud. Nupud, pildiotsija, menüü funktsionaalsus jne oli üsna sarnane. ×he erandiga: LCD ekraan.
Kui sa pildistad fotosid vanamoodsal peegelkaameralikul moel – nii et LCD ekraanil on seadistused ja kadreerimine toimib läbi optilise pildiotsija, siis pole madala lahutusvõimega ekraan probleemiks. Niipea, kui peab aga kadreerimiseks kasutama ekraani: näiteks videot filmides või siis Live View režiimis pildistades – tabab igat nutitelefoni terava ekraanipildiga harjunud fotohuvilist ebameeldiv üllatus. Sest see piksline ekraan on ju nagu soodne kompaktkaamera 10 aastat tagasi.
Olulisim miinus EOS 4000D juures ongi just see ekraan. Nurga all vaadates muutub pildi heledus, üldeüldiselt on pilt piksline ja kahtlaselt sinaka tooniga – must pole mitte must vaid mingi kummaline lillakashall toon.
Kuid siiski – nagu ka ülal mainutud, osutub see probleemiks mitte tavalisel optilise pildiotsijaga pildistamisel, vaid Live View režiimil pildistades (mida selle peegelkaameraga nagunii ebamugav teha on) ja muidugi ka videot filmides.
EOS 4000D vasakul ja EOS 2000D paremal.
EOS 4000D vasakul ja EOS 2000D paremal.
×hendused – Canon EOS 2000D kaameral on täismõõdus HDMI pesa, Micro USB pesa ja distantspäästiku puldi pesa. EOS 2000D kaameral distantspäästiku puldi pesa ei ole. Mõlema kaamera mälukaardipesa on kaamera all, akukambri luugi all.
Võib-olla kõige olulisem reaalset käsitlemismugavust vähendav element on näha pealtvaates. Nimelt ei ole EOS 2000D kaameral (paremal) eraldiseisvat sisse-välja lülitamise hooba. Sisse-välja lülitamiseks tuleb programmiratas keerata OFF asendist soovitud programmi asendisse. See tähendab, et pildistaja peab iga kord kaamerat sisse lülitades taas soovitud pildiprogrammi valima samas kui EOS 2000D kaamera omanik saabki programmiratta ühte ja samasse asendisse jätta ning kaamerat eraldi hoovast sisse-välja lülitada.
EOS 2000D kaamera peal pole ka eraldi nuppu integreeritud välklambi avamiseks. See pole aga kuigi suur probleem, sest välklambi avamiseks peab EOS 2000D puhul lihtsalt välklambist kinni võtma ja selle üles tõstma. ×sna loogiline värk ja lihtne ühe näpuga teostada.
Mõlema kaameraga on kaasas korralik akulaaadija nii et saad vajadusel teise aku juurde osta ja ühe akuga pildistades või filmides samal ajal teise aku laadima panna.
Canon EOS 2000D oma uue pildisensoriga on samm edasi senise EOS 1300D peegelkaamera pildikvaliteedist – ja seega võib seda soojalt soovitada. Kes aga soovib võimalikult soodsat Canoni peegelkaamerat, sellele soovitaks praegusel hetkel EOS 4000D asemel osta vanem, aga paremate omadustega EOS 1300D. Sest hetkel on selle hind EOS 4000D kaameraga identne. Aga sensor on sama, LCD-ekraan on parema lahutusvõimega ja kõik need eelpool mainitud kulude kokkuhoiu jaoks tehtud muudatused EOS 1300D puhul ei eksisteeri. Tulevikus, kui EOS 4000D hind tõenäoliselt rekordmadalale tasemele langeb ja EOS 1300D müügilt kaob, võib ka 4000D kaamerat algajale fotohuvilisele soovitada.
- Canon EOS 2000D peegelkaamerad Photopointis
- Canon EOS 4000D peegelkaamerad Photopoiontis
- Canon EOS 1300D peegelkaamerad Photopointis
The post Karbist välja: Canon EOS 2000D ja 4000D peegelkaamerad appeared first on Photopointi ajaveeb.
Panasonicu kõige uuem hübriidkaamera Lumix GX9 on kohal. Seda fotoaparaati Photopointi veebikaubamajas olemas nüüd lausa kuues erinevas variatsioonis: nii ainult kerena kui ka komplektis erinevate suumobjektiividega. Täieliku nimekirja hetkel saada olevatest komplektidest leiad selle postituse lõpust.
Panasonic Lumix GX9 sobib sulle siis, kui soovid võimalikult head kaamerat võimalikult kompaktses korpuses. Kui need kõige soodsamad piiratud võimalustega hübriidid (nagu näiteks Panasonic GX800 või Fujifilm X-A5) sulle ei sobi ja lipulaevad (nagu näiteks Panasonic G9 või Sony A7 III) jäävad liiga kalliks ja suureks, siis peaks GX9 hinnaklass ja omadused olema just see magus optimaalne kesktee. Koos mõne pisikese valgusjõulise fiksobjektiiviga nagu näiteks Leica DG Summilux 15mm f/1.7 muutub GX9 pisikeseks kiireks üliterava pildiga relvaks.
Panasonic GX9 olulisemad tehnilised andmed
- 20.3 MP sensor. Ilma madalpääsfiltrita, 4/3 mõõdus
- Keresisene 5-teljeline värinastabilisaator toimib koos objektiivisisesega (dual IS)
- Teravustamissüsteem: kontrasttuvastus + Panasonicu Depth From Defocus
- 3″ LCD-ekraan, 1 240 000 px. Puutetundlik
- 2 764 800 piksliga elektrooniline pildiotsija. 0,7 x suurendus (35mm ekvivalendina)
- Minimaalne säriaeg: 1/16 000 sek. Vaikse pildistamise režiim (elektroonilise katikuga)
- Integreeritud välklamp; töökaugus 6 m, sünkroaeg 1/160 sek
- Sarivõte: 9 fps kuni 30 RAW faili järjest, ilma kadreerimiseta. 6 fps kadreerimisega LCD-ekraanilt või pildiotsijast
- 4K videorežiim: 3840 x 2160 (25, 24 fps) 100Mbps; Full HD videorežiim: 1920 x 1080, 50p, 28Mbps
- Mikrofonipesa ei ole
- Intervallvõtte režiim ja kaamerasisene time-lapse video loomine.
- Värvustasakaalu, teravuse ja särituse kahveldus; Focus peaking; Panoraamvõtte režiimid
- WiFi + Bluetooth
- Aku kestus ühe laadimiskorraga: 290 fotot. Võimalus laadida akut USB-pesa kaudu.
Kompaktsuse, omaduste rohkuse ja hinnaklassi poolest on Panasonic GX9 niisiis kuldne kesktee. Täpselt sealsamas tee peal võib kohata ka konkureerivate fotofirmade aparaate nagu Sony A6300, Fujifilm X-E3 (ja ehk ka Olympus PEN-F). Kõik need on kompaktse korpusega, paremas taganurgas oleva elektroonilise pildiotsijaga ja peaaegu profitasemel funktsionaalsuse ja kiirusega kaamerad. Pilti ja videot teevad kõik ühtviisi hästi – küsimus, millist neist siis osta, on pigem personaalsemat laadi ja sõltub igaühe enese eelistustest.
Panasonic GX9 tugevamateks külgedeks on kahtlemata nurga alla seatav pildiotsija, ilma madalpääsfiltrita 20MP sensor ja külluslik funktsioonide pakett kus on ülihästi toimivad komposiitrežiimid, Time-Lapse režiim, 4K video baasil võimalused ja väga tasemel digifiltrite valikud nagu “L.Monochrome D” ja “Grain Simulation”.
- Panasonic Lumix DC-GX9 kere, must
- Panasonic Lumix DC-GX9 14-140mm Kit, must
- Panasonic Lumix DC-GX9 + 14-42mm Kit, must
- Panasonic Lumix DC-GX9 + 12-32mm Kit, must
- Panasonic Lumix DC-GX9 + 12-32mm + 35-100mm Kit, must
- Panasonic Lumix DC-GX9 + 12-60mm f/3.5-5.6 Kit, must
The post Nüüd saadaval: Panasonic Lumix GX9 hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.