Selgunud on Eesti suurima portreefoto konkursi tänavused võitjad
autor: Jürgen Veerme

pentax-aasta-portreefoto-2018

Pikkade traditsioonidega Eesti suurimale portreefotograafia konkursile – Pentax Aasta Portreefoto – esitati tänavu kokku ligi 900 tööd, mis kõik isikupärasel moel tõlgendasid portreefotot kui žanri. Fotosid hindasid läbi kahe vooru tunnustatud Eesti fotograafid: PAP17 võitja Heikki Leis, Renש Türk, Martin Dremljuga, Stina Kase ja Vivian Ainsalu.

Žürii hindas pilte kolme võrdselt tähtsa kategooria alusel:

  • Sisuline külg – portree lugu, pildi võime vaatajat kõnetada ning loomingulisus
  • Tehniline teostus – teravus, fotograafilised väljendusvahendid, kompositsioon jms.
  • Uudsus, ainulaadsus, erilisus.

Koostöös Pentax/Ricoh’iga panime võistlusele välja muljetavaldavalt suurue auhinnafondi:

I koht – 1500€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointi esinduskauplusest.

II koht – 1000€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointi esinduskauplusest.

III koht – 500€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointi esinduskauplusest.

Lisaks ilmuvad esikolmiku tööd fotoajakirja “Positiiv” 2018. aasta talvenumbris.

Daamid ja härrad, ootamine on lõppenud – teie ees võidutööd ja žürii kommentaarid:

 

I koht – “Hamino”. Autor: Rasmus Jurkatam

Martin Dremljuga: “Vaieldamatult minu lemmik pilt kõikidest. Võlus selle lihtsus ja kõik oli väga hästi paigas, lisaks eriti meeldisid värvid! GENIAALNE”

Heikki Leis: “Sellest pildist kiirgab mõnusat rahu. Kõik on ilus, puhas ja minimalistlik. Oma õrnade värvide ja tonaalusega väga esteetiline foto, millile igaüks võib oma loo juurde mõelda! Esikoha töö suhtes oli kogu žürii üksmeelel!”

Renש Türk: ““Hamino” on zürii üksmeelne lemmik ning käesoleva konkursi selgelt eristuv võidutöö. Mind kõnetas autori lihtne kuvand loomulikkusest, naiselikkusest, puhtusest ja helgusest. Juhuslikkuse puudumine viitab väga täpsele loomeprotsessile fine art -likkuse taga ning selline professionaalsus ei jää märkamata. Palju õnne autorile võidu puhul ning aitäh suurepärase loomingu esitamise eest!”

Vivian Ainsalu: “Fotost õhkub helget vaikust ja rahu, mis paitab hinge nagu varahommikune tüüne meri. Minimalistlik värvilahendus ja meisterlik kompositsioon koondavad tähelepanu modellile, kes loob oma hingestatud olemusega täiusliku ning nauditava üldmulje. Suurepärane ning meeldejääv töö.”

Stina Kase: “Kõik oleks nagu täpsuseni viimistletud. Seda nii tehniliselt kui ka kompositsioonilises mõttes. Selle töö juures võlub kõige enam lihtsus .”

 

II koht – “Damaged”. Autor: Maxim Mjödov

Martin Dremljuga: “Suurepärane kaanepilt kajastamaks sõda mõnel ajakirjas.”

Heikki Leis: “See pilk lihtsalt naelutab sind enda külge ja hakkad mõtlema, mis juhtus selle mehega? Tahaks rohkem teada tema lugu aga see lisab pildile põnevust. Ka betoonsein ja foto värvid annavad seda kurbust ja kaastunnet edasi. Kui see oleks veel dokumentaalfoto, siis võiks see vabalt kaunistada näiteks ajakirja “Time” esikaant!”

Renש Türk: ““Damaged” on väga tugeva emotsionaalse alatooniga portree, mis tekitas minus vastaka dialoogi. “Kas see on päris, mis juhtus, vist ikka ei ole päris.” Vähene kannatus silmades ehk reedab, et õnneks on tegemist lavastusega (ma arvan nii). Kuid pilt, mis ahvatleb sisemisele väärtus – ja empaatiadialoogile, teeb ära oma mõjusa töö. Igati täpselt ja meisterlikult loodud kaader! Aitäh suurepärase loomingu esitamise eest!”

Vivian Ainsalu: “See pilk on täis dramaatikat ja küsimärke, millest enamik jääbki esimese hooga vastuseta. Kuid just see teebki pildi huvitavaks ja nõuab vaatajalt detailidesse süvenemist. On see päris elu või fantaasia? Miski ütleb, et tegu on rambivalgusse astuva näitlejaga ning vaatenurk saab peaaegu paika. Kuid mitte lõplikult. Ja see ongi hea.”

Stina Kase: “Selle foto puhul on tegemist väga hea portreega. Selles on lugu ning eriti kõnekas silmavaade, mis kuidagi tõmbab vaatama ja mõtlema, mis seal taga on või siis ei ole”

 

III koht – “Vennad”. Autor: Silvia Pärmann

Martin Dremljuga: “Pildi lahendus oli lihtne ja kena. Eriti jäid silma need toidud laual. Poisid olid samuti muhedad.”

Heikki Leis: “Selle foto suurimad plussid on soojus ja lõunamaine kodusus ning muidugi need toredad poisid. Suurepärane kompositsioon ja kõik detailid on toon toonis. On suur õnn kui pääsed reisil kellegi kodusse ja suudad seal pildistada sellise foto!””

Renש Türk: “Minu jaoks reisifoto vaibiga, lahedalt argine ja mõnusas eheduses vendade portree kirjeldab väga täpselt rahvuslikku ja kultuurilist tähendust vennasuhtele. Silmapaistev uhkus ja napp küllus, mille fotograaf on julgenud endale pildistamiseks paluda, on suurepäraselt vormistunud auhinnaliseks tulemuseks! Palju õnne III koha eest ning aitäh suurepärase hetke jagamise eest.”

Vivian Ainsalu: “On imetore, et fotograaf otsustas näidata vaatajale seda ülimalt meeleolukat keskkonda ega keskendunud vaid vahvate vendade nägudele, mis on kindlasti väärt omaette pilti. Ohtrad toredad detailid loovad muheda ning südamliku üldmulje.”

Stina Kase: “Koloriit, mustrid ja poisid tervikuna panevad mind seda fotod pikemalt vaatama. Mulle väga meeldib mustrite mäng ja kuidas kõik sulandub üheks pildiks. Väga kihvt. Sellise reisifoto üle oleks mul endalgi hea meel.”

 


Aitäh kõigile, kes konkursil osalesid. Kõik II vooru jõudnud tööd on SIIN

The post Selgunud on Eesti suurima portreefoto konkursi tänavused võitjad appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nüüd veebikaubamajas saadaval: kvaliteetsed ja lihtsasti paigaldatavad fototapeedid
autor: Jürgen Veerme

fototapeed-photopoint

Meie veebikaubamajas olevate sadade tuhandete toodete hulka on jõudnud kvaliteetsed fototapeedid, mis on vastupidavad ja neid on seina peale lihtne paigaldada.

Fototapeedi puhul on tegu omanäolise sisustusvõimalusega, mille abil saad tuppa tuua värskust ning luua kauni ja avara ruumi. Meie valikusse lisandunud fototapeedid on valmistatud fliisist ja seetõttu peidavad need seinte pisipuudused ja loovad veatu üldmulje + tapeet moodustab seinale lisakihi, mis kaitseb külma eest, kuid laseb samas õhku läbi.

fototapeet-photopoint

Kas fliisist fototapeedid on ohutud?

Tapeetide tootmiseks kasutatud materjalid ja trükivärvid on ohutud – näiteks sobivad fototapeedid suurepäraselt nii lastetuppa kui ka magamistuppa. Fototapeedi tootmisel kasutatakse lõhnatuid ja keskkonnasäästlikke toonereid, mis vastavad kõigile Euroopa standarditele ja neil on CE-märgistus.

Millises suuruses fototapeet valida?

Kui oled fototapeedi kasuks otsustanud, kuid kahtled sobivas suuruses, siis vali enda seinapindalast veidi suurem suurus. Nii saad fototapeedi seina jaoks täpselt sobivaks lõigata.

Kas fototapeedi paigaldamine on lihtne?

Fliisist valmistatud seinakatteid on lihtne paigaldada, sest fliis on hingav ja plastiline materjal – vajadusel saab tapetseerimise käigus tapeedi asetust muuta. Tänu kõrge resolutsiooniga digitaaltrüki kvaliteedile, ainulaadsele tehnoloogiale ja erksatele värvidele on fliistapeedil interjööri avardav mõju.

fototapeedid-photopoint

לhesõnaga, kui soovid koju tuua Vahemere hõngu, soovid ruumi ellu äratada spordi temaatikaga või tahad hoopis lapse toa muuta muinasjutuliseks, siis on fototapeet mõeldud just Sinu jaoks. Hinnad algavad vaid 17.99 eurost.

 

Vaata fototapeetide valikut ja tee tellimus  ››

The post Nüüd veebikaubamajas saadaval: kvaliteetsed ja lihtsasti paigaldatavad fototapeedid appeared first on Photopointi ajaveeb.

UHS-II mälukaart või tavaline mälukaart?
autor: Lauri Veerde

See artikkel on neile, kes pildistavad kiirelt ja palju. Näiteks sarivõtet spordivõistlustel, pulmades või mujal. Sellise pildistamise juures on oluline, et ka kasutatav mälukaart oleks võimalikult kiire – muidu jääb kaamera pildistatud fotosid kaardile kirjutama, pildistada sel hetkel ei saa ja olulised hetked jäävad tabamata.

Aastaid on profifotograafide kuldseks standardiks olnud Sandiski 95 Mbps kirjutamiskiirusega UHS-I klassi mälukaardid. Uuemad ja profimad fotokaamerad võimaldavad nüüd aga pildistada ka uut tüüpi UHS-II tüüpi mälukaartidele. Sony G-seeria UHS-II mälukaardid on näiteks  kuni 299 Mbps teoreetilise kirjutamiskiirusega ehk 3x kiiremad kui senine UHS-I standard. See on tore, kuid samas on UHS-II mälukaardid tavalistest oluliselt kallimad.

 

Vasakul tavaline UHS-I tüüpi SD mälukaart. Paremal lisakontaktidega UHS-II tüüpi mälukaart. Lisakontaktide tõttu vajab UHS-II tüüpi mälukaart standardile vastavate tippkiiruste jaoks sellist kaamerat, mis toetaks UHS-II mälukaarte. Paljud uued kaamerad (nagu näiteks Fujifilm X-T3, Sony A7 III, Canon EOS-R jne) UHS-II mälukaarte ka juba toetavad.

 

Seega võib fotograafil tekkida õigustatud küsimus: Kas mul on üldse mõtet kulutada mälukaardile nii palju raha? Kas UHS-II mälukaart annab mulle reaalses pildistamisolukorras üldse mingit eelist? Ja kui annab, siis kas see on minu jaoks nii oluline, et osta kallid UHS-II kaardid?

Nendele küsimustele ma enda jaoks vastust otsisingi. Ja kuna ma arvan et ma testimiste käigus vastused leidsin, siis jagan neid ka teiega. Ehk on abiks.

Algandmed

Testikaameraks on Sony A7R III, mille 10 fps sarivõttel pildistatud 36 MP compressed RAW failide suurus on veidi üle 43 MB. Testimiseks kasutatavad mälukaardid on: UHS-I mälukaart: 64 GB SanDisk Extreme Pro ja UHS-II mälukaart: 64 GB Professional Sony G

Tulistasin mõlema kaameraga Hi+ seadistusel 10 fps sarivõtet nii kaua kui kaart täis sai ja ootasin siis, kui kaua puhver tühjenes. Tulemused olid järgmised:

Tulemused

  • San DISK Extreme Pro:
    • Umbes 67 kaadrit  enne kui puhver saab täis ja sarivõtte pidev pildistamine katkeb.
    • Puhvris olevate failide mälukaaardile kirjutamine võtab sel juhul aega 38,97 sekundit.
  • Sony G:
    • Umbes 53 kaadrit enne kui puhver saab täis ja sarivõtte pidev pildistamine katkeb.
    • Puhvris olevate failide mälukaardile kirjutamine võtab sel juhul aega 15,28 sekundit.

Erinevus on kahel mälukaardil selgelt olemas, sest Sony G mälukaardi puhvri tühjenemine toimub umbes poole kiiremini.

Miks Sandiski kaardiga läks puhvri täissaamine kiiremini – ei oska öelda. Umbes sama tulemuse sain korduval katsetamisel. Sony andmete järgi peaks HI+ seadistusel puhvrisse mahtuma tegelikult üldsegi max 76 compressed RAW kaadrit.

Järeldused

Praktilise pildistamise puhul tuleb kahe mälukaardi praktimine erinevus välja vahe vaid väga ekstreemse sarivõtte vajaduse korral. Sest puhvri tühjenemise ajal saab vabalt ilma sarivõtte kiiruse vähenemiseta pildistada. See tähendab, et näiteks 30-kaadrilisi sarivõtteid võib vabalt tulistada nii kaua, kuni ka suurim UHS-I kaart täis saab. Ilma mingite probleemideta.

UHS-II mälukaardi hüved tulevad välja siis, kui vajamegi sarivõtteid, mis on 50 või enamat kaadrit pikad – ja vajame selliseid 50 kaadri pikkusi sarivõtteid kiirelt üksteise järel. Sellist ekstreemset pildistamisvajadust esineb ilmselt päris harvadel juhtudel.

Lisaks pildistamisele on puhvri tühjenemise pikkus oluline aga ka muude kaameraga seotud toimingute jaoks. Näiteks pildistatud fotode üle vaatamine. Puhvrisse kirjutamise ajal ei saa fotograaf mälukaardile pildistatud fotosid üle vaadata. On suur vahe, kas ta peab fotode üle vaatamist 15 sekundit kauem ootama, või ei pea.

Puhvri tühjenemise pikkus mõjutab ka pildistamise ajal kaamera seadistuste muutmist. Põhiparameetreid nagu ISO, Ava, säriaeg, teravustamisrežiimid jne, saab Sony uuemate täiskaadersensoriga hübriidkaamerate puhul ka puhvri tühjenemise ajal muuta. Paljusid seadistusi aga muuta ei saa – nagu näiteks säri mõõtmine, foto formaat jne.

Samuti ei saa puhvri tühjenemise ajal lülitada kaamerat pildistamisrežiimilt videorežiimile. לks teoreetiline näide: kui pulmades sooviks teha sarivõtete vahepeal kiire videolõigu, siis peab valmis olema selleks, et UHS-I mälukaardile pildistades peab video salvestamise alustamiseks mõned sekundid kauem ootama, kui UHS-II kaardiga pildistades.

Kokkuvõte

Profikaamerate erinevused on nüanssides. Samamoodi avalduvad nüanssides mälukaartide suurte kirjutamiskiiruste erinevused. Sest olgem ausad – 95 Mbps ja 300 Mbps pole kumbki aeglased kiirused. Igaühe enda otsustada on nüüd see, kas need nüansid on tema pildistamise jaoks piisavad, et osta endale tavaliste mälukaartide juurde ka mõned ülikiired UHS-II mälukaardid.

The post UHS-II mälukaart või tavaline mälukaart? appeared first on Photopointi ajaveeb.

Pentax 645z keskformaatkaamera maastikufotograafi käsutuses
autor: Urmo Parts

Kõigepealt suured tänud Photopointile võimaluse eest rentida ja kasutada Pentax 645z keskformaatkaamerat. Põhjus, miks soovisin testida just Pentax 645z keskformaati oli see et enne Photokina üritust lasid paljud tootjad välja uued huvitavad peeglivabad kaamerad – eks paljude jaoks tähendab see upgrade, kas kere või koguni terve süsteemi vahetust teise tootja vastu. Olen ka ise mõelnud, et mis paneks mind uuendama enda kaamerat või koguni süsteemi vahetama.

Kuna mina pildistan üldiselt maastikke, siis ma ei näe suurt mõtet, et uuendada hetkel olemas olev täiskaader järgmise täiskaadri vastu. Pentax K-1 on väga hea maastiku pildistamiseks ning uute tulevaste objektiividega on ka pildikvaliteet veelgi parem. Uhked autofookused jne asjad mind ei paelu. Maastikufotograafias kasutan üldiselt manuaalset teravust ja seadeid, sest sedasi saab täpsema tulemuse.

Küll olen mõelnud, et kas järgmine kere võiks järgmine olla keskformaat. Pentax 645z sensori suurus võimaldab printida suurel kuigi jah, Pentax K-1 ja K-1 II saab kasutada pixel shift võimalust, mis toob täiskaadri pildi detailsuse osas ikka väga lähedale 645z omale. Kuid pixel shiftil on omad miinused.

Keskformaadi sensor pakub väga head dünaamilist ulatust ja ööfotograafiaks sobib samuti see hästi – kõrge ISO on palju puhtam. Pentax 645z üks miinus on see, et see kaamera on ikka väga suur. Minu loodusfoto retked viivad tihti mind matkama nii Eestis kui ka Skandinaavia ja Inglismaa mägedes, siis kahjuks ei ole mõistlik 1,5 kg kaamerat kaasa vedada. Nagu pildi pealt on näha siis 645z on ikka paras elukas.

urmo-parts-pentax-645z-photopoint

Peeglivaba keskformaat oleks päris kompaktne, kuid olemasolevate objektiivide kasutamiseks oleks vaja ca. 50mm adapterit. Ricoh peaks disainima uued objektiivid ja eks see on ka peamine põhjus, miks ei ole minul erilist lootust, et lähiajal võiksime näha Pentax 645 peeglivaba keskformaati. Kuid järgmine aasta saab Pentax 100 aastaseks ning väidetavalt on oodata päris suuri uudiseid.

urmo-parts-pentax-645z-photopoint_2

Mina olen kasutanud ainult Pentaxi keresid ja seetõttu oli ülilihtne 645z enda käe järgi ära seadistada ning menüü ülesehitus on sama alates Pentax K-r (minu kasutuskogemuste järgi). Pimedas tähti pildistades ei pidanud taskulambiga õigeid nuppe taga otsima nii et ISO ja muud nupud leidsin kiirelt üles. Vast kõige rohkem häiris see, et nupud töötavad väga raskelt, sest kui oli vaja kiiresti seadeid muuta, siis päris tihti tuli ikka mitu korda samale nupule vajutada, et kaamera reageeriks (võimalik, et Pentax 645z on populaarne rendikaamera Photopointis, sellest ka väiksed väsimuse märgid).

לlihea lisa on kallutatav ekraan. Pentax 645z on väga lihtne kasutada, sest sellel kaameral puuduvad kõikvõimalikud häirivad (minu jaoks) lisafunktsioonid, mida pakutakse uuematel täis- ja poolkaader kaameratel kuna turg nõuab.

urmo-parts-pentax-645z-photopoint_3
F8 / 15sekundit / iso 12800

urmo-parts-pentax-645z-photopoint_4
F11 / 3 sekundit / iso 100

Ööfotograafia jaoks on keskformaat väga hea. ISO 25600 on üllatavalt hea, müraeemaldust ei ole lisatud, pilt otse kaamerast – puud on udused, kuna tuul oli väga tugev. Näiteks K-1 täiskaader peegelkaameraga oleks saanud sama tulemuse kui kasutada iso 12800.

urmo-parts-pentax-645z-photopoint_5
F5.6 / 2sekundit / ISO 25600

urmo-parts-pentax-645z-photopoint_6
F5 / 1/60 / iso 400

Minu arvates, ei tule kahjuks keskformaadi sensori võimekus esile maastikupilte vaadates. Kui teha täiskaadriga focus stacki ja natukene rohkem vaeva näha, siis tulemus on sama. Pärast seda põgusat tutvust arvan, et pigem on Pentax 645z sobilikum just portreefotode pildistajatele, kuna see tekitab mõnusalt pehme tausta, mis on selgelt eristatav. Nagu piltide andmetest näha, siis kasutan metsades enamasti lahtist ava, kuid selliste kompositsioonidega ei tule bokeh esile.

Kas ma teeksin selle kaameraga paremaid pilte? Kindlasti mitte, sest nagu näha ei õnnestunud minul jäädvustada tõsiselt vingeid hetki loodusest selle kaameraga. Kuid mine tea, ehk saame tulevikus uuesti kokku.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ma siiski kaaluks investeerimist Pentaxi keskformaadi süsteemi küll, aga ainult juhul kui nad eemaldavad peegli. Fujifilm tegi Photokina üritusel suure avalduse ning nüüd jälgin huviga kuidas/millega vastab Pentax.


Urmo tööde ja tegemiste saab tutvuda ning ennast kursis hoida tema Facebook’i lehelInstagramis või veebilehel hetkedloodusest.com

Urmo varasemad artiklid:

 

Soovid kaamera kohta veel infot? Vaata:

 

PS! Kui soovid samuti Pentax 645Z keskformaatkaamerat Rocca al Mare keskuse Photopointi esinduskauplusest rentida, siis saad seda teha eelnevalt broneerides aadressil: rent@photopoint.ee.

The post Pentax 645z keskformaatkaamera maastikufotograafi käsutuses appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nüüd saadaval: Manfrotto Nitrotech peadega süsinikkiust videostatiivid
autor: Lauri Veerde

Tõsisemaks videotööks mõeldud kaksiktorudega statiivid on päris rasked. Manfrotto alumiiniumist Pro Heavy-Duty videostatiiv kaalub näiteks 3,5 kg. Lisa sinna veel korralik videopea ja kaamera ning tööpäeva lõpus pole jõusaali vajagi.

Nüüd on aga Photopointi jõudnud Manfrotto uued, mõni nädal tagasi esitletud videostatiivid, mis on valmistatud klassikalise alumiiniumi asemel hoopis süsinikkiust. Uue materjali kasutuselevõtt on aidanud statiivi raskust vähendada umbes poole kilo võrra. Abiks ikka.

Need süsinikkiust kaksiktorudega statiive pakub Manfrotto kahes erinevas versioonis:

  • MS ehk “Middle Spreader” on selline statiiv, mille jalgu ühendav lüli on paigutatud keskossa. Tänu sellisele paigutusele saab seda statiivi kasutada ka siis, kui aluspind ei ole päris sile.
  • GS ehk “Ground Spreader” on selline statiiv, mille jalgu ühendav lüli on paigutatud statiivi alaossa. Seda statiiviversiooni saab kasutada ainult siledal pinnal – seega pole see nii paindlik kui MS. Samas on see statiiv jälle stabiilsem ning sellega saab filmida palju madalamalt (minimaalseks kasutamiskõrguseks on 59 cm asemel 34 cm). Kuna Ground Spreader ühenduslüli on pikem, siis on see statiivikomplekt ka 270 g võrra raskem.

Kui kõrvale jätta see jalgu ühendav lüli (ja sellest tulenev kaal), siis muus osas on need kaks statiivi identsed. Tooteandmete järgi suudavad need kanda kuni 20 kg raskust. Manfrotto sõnul on süsinikkiu ja uue lukustusmehanismi kasutuselevõtt aidanud muuta need statiivid 50% võrra jäigemaks – võrreldes seniste alumiiniumist kaksiktorudega statiividega.

Manfrotto Middle Spreader statiiv on Photopointis saadaval kahe komplektina:

Manfrotto Ground Spreader statiiv on Photopointis saadaval samuti kahe komplektina:

The post Nüüd saadaval: Manfrotto Nitrotech peadega süsinikkiust videostatiivid appeared first on Photopointi ajaveeb.

1 2 3 4 5 6 7 8