Mäletan selgelt, kui keeruline oli esimese peegelkaamera ja objektiivi valimine. Pikk rida numbreid ja arve objektiivi nimes tundus nagu mingi salakiri. Mida ma tahan? Kas fookuskaugust 35mm või 70-200mm? Kas parem on valida objektiiv, mille nimes on f 1,8, või hoopis f 3,5- 5,6? Nüüd, kui olen endale selle salakirja lahti deÅ¡ifreerinud, saan teile puust ette ja punaseks teha, mida need numbrid tähendavad. Selles postituses näitangi samas kohas erinevatel fookuskaugustel tehtud fotodega ette, kuidas fookuskaugus pilti mõjutab, et oleks lihtsam selgusele jõuda, milline objektiiv soovitud kaadri püüdmiseks fotokotis olema peab.
Pildistasin kaameraga Canon 1D mark IV ja kasutasin objektiive Tamron 24-70mm f/2.8 G2 ja Tamron 70-200mm f/2.8. Kõik näidispildid tegin avaga 2,8 ja muutused, mis pildil toimuvad, ongi tingitud erineva fookuskauguse kasutamisest.
Fookuskaugus ja suum (vaatevälja laius)
Kõige tavalisem viis, kuidas fookuskauguse mõjust aru saadakse on nö “suumifunktsioon”. Fookuskaugus määrab ära vaatevälja laiuse. Mida väiksem fookuskaugus, seda rohkem maailma mahub kaadrisse, mida suurem fookuskaugus, seda kitsamaks vaateväli muutub.
Esimese katse tegemisel ei liikunud paigast ei mina ega modell. Modell seisis minust umbes 10 meetri kaugusel. Nii mina kui modell seisime kogu aeg täpselt samal kohal ja fookuskaugusega 24 mm jäi pildile nii metsa kui taevast ning puud taustal olid päris teravad. 200 mm juures ei saanud samalt kaugusel pildile rohkem kui pool modelli ja taustal olevad puud on tugevalt fookusest väljas.
Erinevaid fookuskaugusi kasutades tulid pildid välja sellised:
Fookuskaugus 24 mm
Fookuskaugus 50 mm
Fookuskaugus 70 mm
Fookuskaugus 200 mm
Fookuskaugus ja perspektiiv
Järgmisel katsel seisis modell paigal ja mina proovisin teha erinevatel fookuskaugustel pilti nii, et ta täidaks ära terve kaadri. 200 mm fookuskaugusega olin modellist umbes 10 meetri kaugusel ja 24 millimeetriga pildistades pidin liikuma päris lähedale, et saada sarnane poolportree. Jällegi kasutasin kõikidel piltidel ava 2,8 ja see, et taust igal pildil nii erinev on, tuleb fookuskauguse muutumisest.
Fookuskaugus 24 mm
Fookuskaugus 50 mm
Fookuskaugus 70 mm
Fookuskaugus 200 mm
Inimesi pildistades tuleb silmas pidada ka seda, et lainurkobjektiiviga lähedalt pildistades venitab objektiiv modelli laiemaks ja see ei ole just kuigi kaunistav. Nii et 24 millimeetrine objektiiv ei ole lähiportreede jaoks hea valik, sest hakkab nägusid moonutama. 50, 70 ja 200 mm aga sobivad kõik kenasti portreede pildistamiseks.
Fookuskaugus ja tausta udusus
Nagu eelmistelt piltidelt aimata võis, ei muutu taust erinevatel fookuskaugustel mitte ainult laiemaks ja kitsamaks, vaid fookuskaugus mõjutab ka seda, kui udune või terav ta pildil paistab. Järgmistel piltidel olid asjad laual kogu aeg sama koha peal ja kõigi piltide tegemisel kasutasin ava 2,8. Taust muutub aga oluliselt
200 millimeetriga pildistades täidab lõhnaõlipudeli taga olev oks ära terve kaadri ja on päris fookusest väljas. Veelgi kaugemal asuv tuba on täiesti udune ja silm ei erista seal olevaid objekte
50 millimeetriga pildistades hakkab oks selgemaks muutuma ja eristab juba ka taustal olevat akent ja mööblit.
24 mm fookuskaugus reedab kõik, mis eelmistel piltidel kaadri taha jäi.
Loodan, et sain nende näidispiltide abil fookuskauguse teema lihtsaks ja arusaadavaks teha. On see ju üks olulisimaid näitajaid, mida objektiivi ostes vaatama peab ja fookuskaugusest aru saades oskad endale just oma vajadustele sobiva tööriista valida.
The post Kuidas objektiivi fookuskaugus mõjutab portreefotot appeared first on Photopointi ajaveeb.