Droonidega lendamine – mida peab teadma enne õhkutõusu?
autor: Silver Pik

IMG_8994-avapilt

Droonide ehk mehitamata lennumasinate kasutamine on viimase aasta-pooleteisega kogunud tublisti populaarsust. Ühest küljest seetõttu, et nende hinnad on tublisti langenud, teisest küljest saab ühe korraliku drooniga lennata vaat et kuni pool tundi ning niimoodi ka kõrgemale, kui inimsilm seda jälgida suudaks. Eks omamoodi tõukelauaks on saanud elukutseliste fotograafide ning videograafide poolt droonide kasutusele võtt – enam ei pea rentima kopterit koos piloodiga ning kulutama iga kord suured rahasummad.  Samas tuleb vaadata näkku ka tõsiasjale – paljud kasutajad võtavad droonide lennutamist sellise “oh mis halba ikka juhtuda saab, kui ma maandumisraja kohal trikke teen” suhtumise. See omakorda on pannud seadusandlikud organid tegutsema ning üle maailma on droonide lennutamine rohkem või vähem reguleeritud – just kaaskodanike ohutust silmas pidades (et keegi uljaspea ei üritaks suviseid Ukraina sündmusi Maarjamaal korrata).

Nii nagu mujal maailmas, on ka Eesti Vabariigi territooriumil mehitamata lennumasinate ehk droonide lennutamine selgelt reguleeritud. Viimane muudatus antud valdkonnas tehti eelmisel aasta (2014) oktoobri alguses, kus pandi paika kõik vajalikud aspektid antud teemal. Seega, kui plaanid soetada endale uut DJI Phantom drooni Photopointist (või lennutada mõnd väiksemat lennumasinat), siis pööra hoolikalt tähelepanu järgnevale infole, kuna teadmatuse tagajärjed võivad olla karmid.

Mida pean eelnevalt teadma: kontrollitav õhuruum, kontrollimata õhuruum ning keelualad!

Üldiselt jagatakse õhuruum kahte: kontrollitav ning kontrollimata õhuruum. Kontrollimata õhuruumis, mis hõlmab endast enamus Eesti Vabariigi territooriumit alates Vändra metsadest Pärnumaal või Sõrve Säärest Saaremaal, lõpetades Haanja kõrgustikuga Võrumaal. Kontrollimata õhuruumis on reeglid lihtsad – madalamal kui 500 jalga maapinnast (~150 meetrit) võib igaüks mehitamata lennumasinaga lennata – sõltumata ilmast, aastaajast ning muudest teguritest. 

Kontrollitav õhuruum on ala, mis allub lennujuhtide kontrolli alla. See küll ei tähenda seda, et seal tavakodanikel oleks droonidega lendamine keelatud. Kuni 150 meetri kõrgusel lendamine on lubatud Lennuameti loal. Selleks peab mehitamata lennumasina piloot vastava taotluse Lennuametile esitama võimalikult täpse informatsiooniga. Miks see vajalik on, võib kohe küsimus tekkida. Tegelikult on see lihtne – lennujuhid peavad olema igal ajahetkel teadlikud kõikidest lennumasinatest, olgu selleks siis reisilennuk, helikopter, kuumaõhupall, kosmosesüstik või droon – et tagada lennuohutus igaühele.

Keelualad on jällegi alad, kus on igasugune tsiviillennundus (nagu alati, teatud väikeste eranditega) keelatud. Selleks on näiteks Ämari Lennubaas, osad looduskaitsealad ning ka Euroopa Liidu piiriala. 

Kontrollitavad õhuruumid

Eestis olevad kontrollitavad õhuruumid asuvad lennuväljade ümbruses – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares ning Kärdlas. Kuna enamus Photopointi ajaveebi lugejaid asub tõenäoliselt just Tallinnas ning Tartus, on mõistlikum nendest natuke ka pikemalt kirjutada.

Tallinna kontrollitav õhuruum. Selle alla laias laastus kogu Tallinna linn ning seda ümbritsevad vallad. Seega, kui sa Tallinnas soovid ilusat linnapanoraami oma DJI Phantom 2 drooniga pildistada või Kopli liinidel lõbulendu teha, siis sa pead kindlalt eelnevalt Lennuametilt luba taotlema. Täpsema info saab juba Lennuinfo Osakonna andmebaasist. Esimest korda vaatad seda andmebaasi? Pole hullu – siin on otseviide ka asjakohasele Tallinna piirkonna kaardile (24. juuli 2014 seisuga). Kes esimese hooga joontest aru ei saa (sest ei ole hullu midagi, ma ise kontrollisin ka mitu korda üle), on seletus järgnev: tumesinine punktiirjoon – kontrollitav õhuruum; helesinine punktiirjoon – maandumiskoridor (ei ole keeluala, kuid lennuluba sel alal väga suure tõenäosusega ei saa); punase kasti sees – erinevad ohu- ja keelualad (ära sinna nina topi). 

Tartu kontrollitav õhuruum on 11 meremiili ehk 17,7 km raadiusega õhuruum. 17,7 km sisse jääb nii Tartu linn, Elva linn, Ülenurme, Tõrvandi, Kõrveküla, Ilmatsalu ning kõik muu, mis nende vahele jääb. Emajõe Ateena elanikel on aga võrreldes Tallinnaga elu lihtsam, kuna Tartu õhuruum on ainult teatud aegadel kontrollitav. Täpsed kellaajad juba tulenevad liinilendude jms graafikust (mis on ajas muutuv) ning siinkohal täpset infot üles ei kirjuta. Kogu vajalik info avaldatakse NOTAM (Notice to airmen; ehk teated pilootidele) teatena Lennuinfo Osakonna kodulehel. Kontrollitava õhuruumi visualiseerimiseks on olemas ka vastav kaart.

Samamoodi Tartule on ka Pärnu, Kuressaare ning Kärdla lennujaamade ümbruses õhuruum kontrollitav ainult vastavatel kellaaegadel. Selle kohta samuti info saadaval NOTAM teadetes

Kontrollimata õhuruum

Tuleb välja, et Eesti Vabariigi territooriumist enamus on kontrollimata õhuruum, mis teeb mehitamata lennumasinate lennutamise suhteliselt vabaks. Lihtsustamaks esmast planeerimist on Lennuametil koostatud mugav madallendude kaart (kontrollimata õhuruumid jäävad roosa ala peale). Samas tuleb ka arvestada erinevate keelu- ja ohualadega (vastava kaardi leiad siit). Täpsema info keelualade kohta saab Lennuinfo osakonna andmebaasist (vaata ENR 5 sektsiooni erinevate keelualade info jaoks ning ENR 6 sektsiooni vastavate kaartide jaoks).

Lendama!

Minnes õue oma drooni lennutama, on soovituslik eelnevalt tegevusplaan läbi mõelda. Kuhu sa lennutama seda lähed, mis ajal sa seda teed ning mis kõrgustega sa piirdud. Teiseks veendu selles, kas tegu on kontrollitava või kontrollimata õhuruumiga. Kui tegu on kontrollitava õhuruumiga, siis esita taotlus Lennuametile vähemalt kolm päeva varem. Soovides ületada 150 meetri piiri, siis esita taotlus lausa nädal varem, et saada õigeaegselt kooskõlastus. Siinkohal märgin ära ka selle – kontrollitavas õhuruumis kõrgemal kui 150 meetrit lennates on vajalik juba kahepoolne side lennujuhtidega, transponder droonil ning palju muud. Kui sa sellest lausest aru ei saanud, siis jää turvaliselt madalamale – egas kõrgemal huvitavamaks niikuinii ei lähe.

Ääremärkusena toon ka selle välja – kui esmapilgul tundub taotluse esitamine ning kooskõlastus väga ametlikuna ning suurte piirangutega, siis päris nii hull see ei ole. Lennuamet on siiani üritanud pilootidele võimalikult palju vastu tulla ning teevad seda ka tulevikus. Sinu asi on lihtsalt reeglitest kinni pidada ning vastutustundlikult lennata.

Alustavale aerofotograafile/videograafile võin lohutuseks öelda, et parimad kaadrid saad niikuinii 30-50 meetri kõrguselt. Sealt ülespoole minnes läheb kõik juba kribuks ning otsest väärtust sel pole (kui sa just Tallinna Teletorni väljast pildistada ei taha). Hobilendurid, kes ei lennuta drooni fotograafilistel eesmärkidel – väga kõrgel olevat seadet on ikka raske märgata. Pane oma droon kännu peale ning astu 100 meetrit sellest eemale. Näed sa seda? Seda ma arvasingi, niimoodi on võimatu lennata.

Tuletan veelkord meelde, et drooniga lendamisse tuleb vastutustundlikult suhtuda. Arvesta sellega, et toite kadumisel või ühenduse katkemisel juhtpuldiga üldjuhul rakendub gravitatsioon oma kõige halvemas vormis – droon prantsatab otse allapoole ning kui keegi peaks alla jääma, siis kahjud on suured. Parimal juhul pääseb kaaskodanik ehmatusega, halvimal juhul arvesta drooni maksumusele lisaks ka kriminaalkaristusega ning varalise kahju hüvitamisega või hoopis eluküünla kustutamisega. Seega, rahvarohketes kohtades ning kõrgendatud ohupiirkondades (linnatänavad, kiirteed jms) pane eelnevalt selge tegevusplaan paika.

IMG_8994

Väga hea näide sellest, mida teha ei tohi: lennuvälja maandumisraja kohal/otsas/läheduses on alati väga suur tõenäosus kohtuda suurema lennumasinaga. Kokkupõrke korral… on tagajärjed ikka väga traagilised.

Vajalikud viited

Siinkohal toon välja ka vajalikud viited materjalidele, mida üks drooni piloot peaks eelnevalt vaatama.