Point TV – 12. Mida statiivi ostmisel tähele panna? Vol 1
autor: Lauri Veerde

Point TV 12ndas osas räägib Anton Lember olulisematest aspektidest, mida statiivi ostma minnes tähele panna tasub. Anton näitab, millistest osadest üks täisväärtuslik statiiv koosneb. Pikemalt peatub ta aga erineva materjaliga ja erinevat tüüpi statiivijalgadel ning toob välja nende head ja halvad küljed.
Head vaatamist.



Crumpleri sülearvutikotid from Photopoint on Vimeo.



Tänane osa jääb pooleli ning jätkub nädala pärast. Siis siirdub Anton jalgade juurest statiivipeade manu.

Fotorevolutsiooni ämmaemandad – Fujifilm ja tema uus 3D-fotoprinter
autor: Lauri Veerde

Fujifilmi võib juba nüüd kahtlemata nimetada 3D-fotograafia pioneeriks. Veidi vähem kui aasta tagasi esitles ta oma 3D digikaamerat ning digiraami. Nüüd teatab firma, et on välja töötanud lahenduse 3D piltide lihtsaks ja kiireks fotopaberile kandmiseks. Selle tehnoloogia keskmes on mõned päevad tagasi esitletud 3D-printer.

Printer ei ole mõeldud otseselt koduseks kasutamiseks. See saab ilmselt paiknema Fujifilmi esindustes ja suuremates fotopoodides. Alloleval fotol tundub printer üüratult suur – tegelikult on see võrdlemisi kompaktne: 0,9 x 0,5 x 0,5 m.  Fujifilm lubab printeri turule tuua kõigepealt Suurbritannias, käesoleva aasta suvel.

Printeprotsessi tehnilisel poolel Fujifilm pikemalt ei peatu. Mainib vaid, et FinePix 3D REAL W1 digikaamerast tulnud pildifailid töödeldakse kõigepealt arvuti abil printerisõbralikuks ning kantakse seejärel sublimatsioonimeetodil struktuurse pinnaga spetsiaalsele 3D-fotopaberile. Printer suudab hakkama saada nelja erineva suurusega paberiga:

  • 15.2 × 22.9 cm
  • 15.2 × 10.2 cm
  • 12.7 × 17.8 cm
  • 10.2 × 15.2 cm

Eelmisel sügisel jõudis turule Fujifilmi kompaktne, kahe objektiiviga 3D fotokaamera. Sellega klõbistatud piltide 3D-ilu sai aga nautida ainult digitaalselt kaamera LCD-ekraanilt või spetsiaalselt sella jaoks toodetud 3D digiraamil. Alternatiivne võimalus oli tegelikult ka – 3D piltide võlude paberilt nautimiseks tuli failid saata elektronpostiga Jaapanisse, kus Fujifilmi laborandid need spetsiaalsele paberile panevad ning seejärel lähtekohta tagasi saadavad. Jama kui palju. Nüüd on asi märksa lihtsam. Vähemasti brittide jaoks.

Fujifilmi ametlik pressiteade

Foto: akihabaranews.com

Alasti Natal Gorillapodi otsas
autor: Lauri Veerde

Viimati, kui Photopointi Ajaveebis Microsofti Xbox 360 mängukonsooli liigutusesensorit näha sai, oli uudiseks selle valmissaamise tähtaeg – 2010 jõulud. Nüüd on veebis liikvele länud siivutu kodufoto Gorillapodile keeratud alasti Natalist.

Washingtoni päevalehe “The Seattle Times” veebilehel ilmunud fotol näeb Project Natali prototüüp-versiooni. Seade on hoopis teistsuguse kujuga kui Sony hiljutisel demoesitlusel. Siiski ei pruugi fotol esitatu veel lõpptulemust peegeldada. Kaitsetu Natal on istutatud Gorillapodi otsa. Gorillapodid on huvitavad, igatmoodi väänatavate jalgadega statiivid. Nende sugukond on esindatud ka Photopointis.

Olympuse rahakotisõbralik hübriidkaamera E-PL1
autor: Lauri Veerde

Olympus esitles eile oma järjekorras kolmandat hübriidkaamerat E-PL1. See kujutab endast ligi 2000 krooni võrra soodsamat ning kergesti käsitletavat versiooni Olympuse esimesest Micro Four Thirds süsteemi kaamerast E-P1.

Dpreview testiguru Richard Butler märgib tabavalt, et kui kõik eelmised hübriidkaamerad on suunatud pigem peegelkaamerakasutajaile, siis E-PL1 on esimene, mille hind, funktsioonid ja omadused teevad sellest kompaktkaamerasõpradele sobiliku kaaslase.

E-PL1 sobivatki rohkem sellisele inimesele, kes suurema osa ajast armastab pildistada automaatrežiimis. Siinkohal võib tekkida küsimus – milleks siis üldse hübriidkaamera? Automaatrežiimis saab ju pildistada ka suvalise digikaga. Sellisel automaatrežiimile orienteeritud hübriidkaameral on aga on märksa suurem sensor kui tavalisel digikompaktil. See tähendab, et hämaramates oludes käest pildistatud fotod jäävad digimürast puhtamad ning ka udusus kimbutab fotosid vähem. Soovi korral saab hübriidkaameral veel objektiive ka vahetada.

2009 aasta novembris täiustas Olympus veidi oma esimest hübriidi, lisades sellele ühenduse digitaalse pildiotsija/välise mikrofoni jaoks ja jälgiva teravustamisrežiimi. Uuendatud kaamera nimeks sai E-P2. Sellega nüüd uut E-PL1 kaamerat võrdlengi:

E-PL1 vs E-P2

E-PL1 olulisemad tehnilised andmed võrrelduna E-P1 kaameraga

E-P2
E-PL1
Sensor 4:3 Live MOS 12,3 MP 4:3 Live MOS 12,3 MP
Kere materjal Metall Plastik, metalne esipaneel
Ekraan
3.0″ HyperCrystal
230 000 px
2.7″ HyperCrystal
230 000 px
Sarivõte 3 fps, (kuni 10 RAW kaadrit) 3 fps, (kuni 10 RAW kaadrit)
Värinastabilisaator Mehaaniline (4 stoppi) Mehaaniline (3 stoppi)
Video salvestamine
Motion JPEG:
1280 x 720, 30fps
Motion JPEG:
1280 x 720, 30fps
Audio salvestus
Stereo Mono
Elektrooniline pildiotsija
Lisatarvik kaasas Vajadusel saab osta lisatarviku
Sisseehit. välklamp Ei ole Olemas, juhtmevvaba režiimiga
Suunasensor Olemas Ei ole
Särikahveldus 3 kaadrit
0.3, 0.7 või 1-stopiste vahedega
3 kaadrit
0.3, 0.7 või 1-stopiste vahedega
Ühendused USB, AV, HDMI, lisatarvikuga juhtmevaba ühendus USB, AV, HDMI
Aku eluiga 300 kaadrit 290 kaadrit
Mõõtmed 121 × 70 × 36 mm 115 × 72 × 42 mm
Kaal 335g 298 g

Kaks uut Micro Four Thirds objektiivi

Koos uue hübriidkaameraga esitles Olympus eile ka kahte uut hübriididele sobivat M. Zuiko objektiivi. Kompaktne F4.0-5.6, 9 – 18 mm lainurga ekvivalentseks 35 mm fookuskauguseks on 18-36 mm. Teine objektiiv on suuremat sorti – ava poolest samasuguste näitajatega (F4.0-5.6) kuid märksa suurema suumivahemikuga – 14 – 150 mm. 35 mm ekvivalendina on see 28 – 300 mm.

Nikoni 2010 aasta digikompaktkaamerad
autor: Lauri Veerde

Nikon põrutab täna lagedale oma 2010 aasta Coolpix-kollektsiooni. Kokku on selles seitse erinevat digikompakti. kaks odavamat seebikarpi L22 ja L21, kaks stiilset, õhukest ja high-tech aparaati L3000 ja L4000 ning kolm supersuumi.

Ülemisel pildil troonivad suumiässad on täiesti erinevatest suguharudest. Vasakult:  L8000 on kompaktne supersuum, L110 on peegelkaamera-laadse väljanägemisega supersuum, aga nuditud võimalustega ja seetõttu tavalistest odavam. Tänane kõige kõvem tegija on aga ülal pildil esimesel kohal olev P100 – 23 x suumi ja HD-videoklipi salvestusoskusega (Nikoni) supersuumide lipulaev.

Nikon Coolpix P100

Nikonile on P100 mitmes mõttes eriline kaamera. Esiteks on see esimene Nikoni digikompakt, millel on CCD-sensori asemel CMOS sensor. Vähemasti teoreetiliselt peaks see olema CCD-sensorist valgustundlikum ning energiasäästlikum. Teiseks on P100 esimene Nikoni digikompakt, millega saab filmida  1080p (Full HD) videoklippe.

  • Sensor: 10.3 MP, taustvalgustusega CMOS
  • Objektiiv: 26X suumiga; 26 – 678 mm (35 mm ekvivalent); F2.8-5.0
  • Värinastabilisaator: mehaaniline (sensori liigutamise teel)
  • Ekraan: 3.0″, välja keeratav ja pööratav LCD; 460 000 px; elektrooniline pildiotsija
  • Täielikud manuaalsed juhtimisvõimalused
  • Sarivõte: 10 kaadrit sekundis max lahutusvõimega; madalamate pildi suuruste puhul on sarivõte veelgi kiirem
  • “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
  • HDR režiim võimaldab mitmest erineva säritusega pildistatud fotost panna kaamera sees kokku ühe suure dünaamilise ulatusega foto. “Night Landscape” režiim toimib samuti mitme foto kokkupanemise teel, kuid siin ei ole eesmärgiks dünaamilise ulatuse tõstmine vaid digimüra vähendamine. Ehk siis saab pildistada pimedas kõrge ISO-ga ning lõpptulemiuseks on tavalisest väiksema digimüratasemega foto.
  • Filmiklipi salvestamine: 1920 x 1080 px (Full HD) video, kiirusega 30kaadrit sekundis, stereoheliga. Salvestamise ajal saab kasutada optilist suumi. Mehaaniline värinastabilisaator filmimise ajal ei tööta.
  • 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • HDMI väljund
  • EN-EL5 liitiumaku; 250 pauku ühe laadimiskorraga
  • Saadavus: Märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 6490.-

Nikon Coolpix L110

L110 ei kuulu Nikoni supersuumide klanni. See on hoopiski L-seeria (“L” nagu “life”) digikompakt. See on mõeldud neile kes tahavad ka kaugele suumida, aga ei taha selle eest nii palju kroonisid välja käia.  See kaamera maksab peaaegu poole vähem kui ülal tutvustatud P100. Loomulikult tekib küsimus, et mille poolest ta siis sellest vingemast mudelist erineb. Allpool on välja toodud olulisemad erinevused

  • Sensor: 12,1 MP, CCD
  • Objektiiv: 15X suumiga; 28 – 420 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.4
  • Ekraan: fikseeritud, muidu samasugune nagu P100 kaameral
  • Sarivõte: ei teagi praegu
  • Elektroonilist pildiotsijat ei ole
  • Filmiklipi salvestamine: 1270 x 720 px (HD) video,
  • 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: 4 AA patareid/akut; 500 pauku NiMh akudega, 840 säritust liitiumakudega
  • Punases ja mustas värvitoonis
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 3990.-

Nikon Coolpix S3000

S3000 on Nikoni kõige soodsam S-klassi kaamera. Sellel on kõige rohkem värvivalikuid – koguni seitse erinevat. Kerelt on see aparaat ülimalt õhuke – 19 mm. Hoolimata oma kompaktsusest on sellel – nagu kõigil S-klassi kaameratel – mehaaniline värinastabilisaator.

  • Sensor: 12,0 MP, CCD
  • Objektiiv: 4x suumiga; 27 – 108 mm (35 mm ekvivalent); F3.2-5.9
  • Ekraan: 2.7″ LCD, 230 000 px
  • Scene Auto Selector
  • “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
  • Filmiklipi salvestamine: VGA lahutusvõimega
  • 47 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 220 pauku ühe laadimiskorraga. Saab laadida USB-kaabli abil arvutiga ühendades
  • Värvitoonid: punane, must, hõbedane, magneta, roheline, sinine, oranž
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 2090.-

Nikon Coolpix S4000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

  • Ekraan: 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px
  • Saab pildistada ekraanipuudutuse abil
  • Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px kiirusega 30 kaadrit sekundis
  • 45 MB sisemälu
  • Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 190 pauku ühe laadimiskorraga.
  • Värvitoonid: punane, must, roosa, pronks
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 2490.-

Nikon Coolpix S8000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

  • Sensor: 14,2 MP, CCD
  • Objektiiv: 10x suumiga; 30 – 300 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.6
  • Ekraan: 3.0″ LCD, 921 000 px
  • Teravustamine: 50 cm – lõpmatus, Macrorežiimil lähim teravustamiskaugus 1 cm
  • Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px (HD)
  • 32 MB sisemälu
  • HDMI väljund
  • Vooluallikas: EN-EL12 liitiumaku; 210 pauku ühe laadimiskorraga
  • Värvitoonid: must, hõbedane, pruun
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 4690.-

Nikon Coolpix L22 ja L21

Tegemist on Nikoni kõige soodsamate digikompaktidega. Need kasutavad vooluallikana AA mõõdus patareisid/akusid ning on ilma jäetud mehaanilisest värinastabilisaatorist. Objektiivid on identse suumikordajaga kuid L22 mudeli algab fookuskaugusvahemik madalamalt – ehk siis sellega saab pildistada rohkem lainurgaga. Ekraanid on küll erineva suurusega kuid sama lahutusvõimega. Filmi nendega teha ei saa.

Coolpix L21 andmed

  • Sensor: 8,0 MP, CCD
  • Objektiiv: 3,6 x suumiga;  41–145 mm (35 mm ekvivalent)
  • Ekraan: 2.5″ LCD, 230 000 px
  • Naeratusetaimer, näotuvastus, punaste silmade vähendamine, parima kaadri valimise funktsioon
  • 19 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: 2 AA suuruses akut/patareid
  • Värvitoonid: pruun, hõbedane, roosa
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 1290.-

Coolpix L22 erinevused ülalkirjeldatust

  • Sensor: 12,0 MP, CCD
  • Objektiiv:  37–134 mm (35 mm ekvivalent)
  • Ekraan: 3.0″ LCD, 230 000 px
  • Värvitoonid: pruun, hõbedane, punane
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 1790.-