“Jah. Täiskaadersensoriga kaamera arendus on põhimõtteliselt alanud.” Nii vastab Pentaxi tootearenduse juht Toshiyuki Kitazawa küsimusele, mis Pentaxi fänne juba aastaid vaevanud on. Küsimusele: “Kas täiskaadersensoriga kaamera viimaks ometi tuleb?”
Jaapani tehnikaajakirja “Impressjapan” jaanuarinumbri eelvaates (jaapanikeelne PDF) on ära toodud terve lehekülje pikkune intervjuu hr Kitazawa`ga, kes juba aastast 1978 Pentaxi tootearendust juhtimas on. Võrreldes aastataguse intervjuuga on mehe kommentaarid täiskaadersensori kohta märksa konkreetsemad. Öelnud välja, et Pentaxil on soov ja kavatsus täiskaadersensoriga kaamera valmistada, lisab hr Kitazawa kohe, et aparaadi turule toomine võtab siiski aega ning sõltub turuolukorrast. Samuti on vaja turule tuua rohkem täiskaadersensoriga sobivaid objektiive. Väga oluliseks peab mees ka seda, et Pentaxi täiskaaderkaamera erineks Canoni, Nikoni ja Sony pakutavast.
Küsimusele, kas arendusjärgus olev täiskaadersensoriga kaamera saab olema peegel- või hübriidkaamera, vastab hr Kitazawa, et “See on väga keeruline küsimus”. Teemat jätkates tunnistab ta siiski, et kuna enamik Pentaxi kasutajaid ning täsikaadersensori ihkajaid pole algajad vaid pigem fotoentusiastid, siis on mõistlikum valmistada täiskaadersensoriga peegelkaamera.
Tulihingelised Pentaxi austajad on selliste mõtteavalduste peale päris elevile läinud. Pentaxi täiskaadersensoriga peegelkaamera prototüüpversiooni ilmutust oodatakse juba jaanuari lõpus Jaapanis toimuvalt CP+ fotomessilt. Lubage mul aga seda entusiasmi pisut maha keerata ja meenutada, et tegelikult on Pentaxi täiskaadersensoriga kaamera arendus “põhimõtteliselt” käinud endm kui 10 aastat. Esimene prototüüpversioongi on juba esitletud – 2001 aastal tegi PMA fotomessil etteaste 6 MP täiskaadersensoriga nimetu Pentaxi täiskaaderkere (vaata siit).
Lõppev aasta näitas aga, et täiskaadersensoriga kaamerad muutuvad üha populaarsemaks. Küllap siis ka Pentax nüüd aru saanud on, et konkurentsis püsimiseks tuleb see lüke ikkagi ära teha. Millal see arendus aga reaalsuseks saab ning kas Mark Newsoneid sellest ka kõrvale hoida suudetakse – seda näitab tulevik.
Algallikas: Impressjapan ajakirja tasuta PDF-dokument.
Postituses esitatud Toshiyuki Kitazawa seisukohad põhinevad kolmel teineteisest sõltumatul tõlkel:
Täiskaadersensoriga peegelkaamerad on seni olnud peamiselt vaid professionaalide pärusmaaks. Nende suurte ja tõsiste aparaatide juures ei ole tootjad end nuppude ja funktsioonidega tagasi hoidnud – ning eks hindki ole olnud vastavalt üsna soolane. Canon EOS 6D on peegelkaamera, mis selle traditsiooni murrab. See profiklassi pildikvaliteediga aparaat on oma soodsama hinna nimel ohverdanud (võrreldes 5D Mark III kaameraga) paindliku teravustamissüsteemi, topeltkaardipesad, kiirema sarivõtte, mitmed juhtnupud ja mõnda olulist muudki.
Arvamusliider Ken Rockwell kirjutab, et EOS 6D on paremuselt teine peegelkaamera maailmas (5D Mark III järel). Dpreview arvab, et Canon on soodsa hinna loosungi all EOS 6D peegelkaamera sisuliselt kastreerinud. Photopointi ajaveeb ei jaga kumbagi seisukohta, vaid võtab 6D karbist välja ja esitab siis pärast seda enda arvamuse. Võid seda lugeda artikli lõpus – kui sa aga juba nagunii end sinna kerid, siis heida pilk peale ka mööda tuhisevatele piltidele ning nende vahel kirjutatule. Läheme:
Canon EOS 6D peegelkaamera olulisemad tehnilised andmed:
- 20.2MP CMOS täiskaadersensor
- DIGIC 5+ pildiprotsessor
- ISO 100-25600, võimendusega 50-10 2800
- 4.5 kaadrit sekundis sarivõte
- “Silent” režiim vaiksemaks pildistamiseks
- 1080p 30 kaadrit sekundis videosalvestus, välise mikrofoni pesa.
- 11 punktiga automaatse teravustamise süsteem. Keskmine punkt on eriti tundlik, mõõtes kontrastsust nii vertikaal- kui horisontaalsihis (cross-type)
- 63 tsooniga iFCL särimõõtesüsteem
- Kaadri katvus: 97%; vahetatavad mattklaasid
- 3″ LCD-ekraan, 1 040 000 pikslit
- Üks kaardipesa ühe SD mälukaardi jaoks
- Sisseehitatud Wi-Fi ja GPS
- Vaid vertikaalsihis toimiv elektrooniline lood
Canon EOS 6D asetub hinna ja omaduste poolest 5D Mark III alla ning 7D kohale. Kere hinna poolest (2299 €) on 6D umbes 1000€ võrra soodsam kui Mark III. Täpselt samas hinnaklassis on ka 6D ainuke, kuid väga tõsiseltvõetav rivaal – Nikon D600.
Karbis on: Canon EOS 6D, laadimisadapter, LP-E6 liitiumaku (sama, mis 5D Mark III-l), toitekaabel, USB kaabel, AV kaabel, kaamerarihm ning kilepakend kasutusjuhendite ja tarkvara CD-ga.
Canon EOS 6D hoiab enda käes tiitlit “Kõige kompaktsem täiskaadersensoriga peegelkaamera”. Täiskaadersensorist hoolimata on selle kaamera korpus isegi mõne millimeetri võrra 7D kerest pisem ning peaaegu samade mõõtmetega, nagu kaks astet allpool olev EOS 60D.
Sarnaselt EOS 7D ja 5D Mark III kaameraile on ka 6D varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Samas on 6D märksa kergema kaaluga, kui visuaalselt hinnates arvata võiks. Tuntavalt kergem kaal tuleneb sellest, et 6D ülaosa ei ole valmistatud magneesiumsulamist vaid puha plastikust – selleks, et GPS ja WiFi signaalid metalli taha kinni ei jääks. Korpuse nahksed osad on samast tugevast materjalist mis 5D Mark III kaameral, ka muu pinnaviimistlus on meeldivalt teraline-struktuurne. Seda pinnaviimistlust on paremini näha allpool, lähemalt kadreeritud piltide juures.
Oluline erinevus võrreldes 5D mark III lkaameraga – teravussügavuse eelvaate nupp on pisike ning istub objektiivibajoneti juures. Nii ei saa seda vajutada parema käe sõrmega vaid objektiivi hoidva käe omaga.
Kaamera tagant avanev vaade juhtnuppudele on väga sarnane 60D kaamerale. Ei ole siia raatsitud lisada eraldi joystick`i – see on asendatud kaheksasuunalise rõngasnupuga tagumise valikuketta koosseisus. Samas on – tänu taevale – olemas 7D ja 5D Mark III kaameratelt tuntud väga mugav video-ja fotorežiimi ning Live View kombineeritud lülitinupp. See on Canonil minu arvates väga hästi välja kukkunud ja toimub ülihästi.
Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D eest.
Canon EOS 5D Mark III vs Canon EOS 6D tagant.
Programmirattad on nii 5D Mark III kaameral (vasakul) kui ka 6D aparaadil varustatud keskmise lukustusnupuga. 6D omalt on eemaldatud kolmas kasutaja poolt seadistatav režiim. Selle asemele on tulnud algajaile sobilikud SCN pildiprogrammide valik ja CA Creative Auto režiim.
6D kaameral (paremal) on ülemise LCD kohal üks kiirvalikunupp rohkem kuid funktsioone on samas vähem. Värvuatasakaalu muutmiseks näiteks tuleb ronida menüüsse või kasutada kaamera taga olevat Q-nuppu. 6D kaameral on aga puudu 5D Mark III päästiku juures olev M-Fn nupp.
Täiskaadersensoriga kaamerale üleminek tähendab muidugi automaatselt seda, et peate hakkama ostma suuremaid ja poole kallimaid objektiive. Pildil on 6D ette keeratud üks soodsamaid täiskaadritorusid – valgusjõuline 50mm f/1.4 USM fiksobjektiiv.
 |  |
Programmirattal on kaks kasutaja poolt seadistatavat särirežiimi (7D ja 5D Mark III kaamerail on 3). SCN valiku alt leiab algtaseme kaamerale tavalised eelprogrammeeritud särirežiimid nagu portrait, landscape jne. CA tähistab “Creative Auto” režiimi, kus ava ja säriaja muutmine on algajama kasutaja jaoks maskeeritud taustaudususe ja liikumisudususega ning vastava efekti muutumist näidatakse ekraanil slaiderite abil.
Kiirvalikunuppudel paremal pool on kõigil vaid üks funktsioon (7D ja 5D Mark III kaamerail on ühe nupu all teatavasti kaks funktsiooni – ühte saab muuta eesmise, teist tagumise valikukettaga). Kiirvalikunuppude funktsioonid on näidatud alloleval fotokogumil:
Kaamera peal olevatele kiirvelikunuppudele vajutades kuvatakse ekraanile muudetavad parameetrid. Iga nupu kohta 1 funktsioon.
 |  |
Ühenduspesadrga pole just priisatud. Olemas on (vasakul) kaugjuhtimispuldi ja 3.5mm mikrofoni pesad ning (paremal) USB ja HDMI pesad. 5D Mark III kaameraga võrreldes puuduvad välgusünkro ja 3.5mm kõrvaklappide pesa. EOS 6D on esimene Canoni kõrgema klassi kaamera, mis salvestab pilte (ainult) SD mälukaardi peale.
 |  |
Tehniliste andmete loetelus võib märgata, et 6D pildiotsija kaadri katvus ei ole päris 100% vaid 97%. Sellest – pisut väiksemast numbrist – ei tasu end heidutada lasta. Reaalselt ei ole see 3% märgatav ning 6D pildiotsija on sama avar ja ere, nagu iga teise täiskadersensoriga peegelkaamera oma. 6D kaamera pildiotsijast sisse vaadates ei näe 5D Mark III kaamerale sarnaselt kadreerimisjooni. Soovi korral saab aga hankida vastava mattklaasi, millel need jooned olemas on.
Tooksin veel välja ühe aspekti, mille poolest 6D on mugavam kui kõik senised Canoni peegelkaamerad. Suurendusklaasiikooniga nupp on siin viidud LCD-ekraani kõrvale. Filmirežiimis käsitsi teravustades ja pildistatud fotode kiireks teravuse hindamiseks on väga oluline, et see suurendusnupp oleks parema käega vajutatav ja hästi kiirelt ligipääsetavas kohas. Teistel kõrgema klassi EOS kaameratel on see nupp vasakul pool ekraani, mistõttu on seda kole tüütu seda parema käega vajutada. Algtaseme EOS-idel kuni 60D-ni on see nupp jälle ülal paremas nurgas, mis samuti kõige meeldivam lahendus ei ole. 6D kaameral on see aga täpselt seal kus vaja – pöidla all.
Menüü 1. Pildistamisparameetrite valik.
Menüü 2. Taasesitusrežiimi seaded.
Menüü 3,4 ja 5. Kaamera seaded (kollane), kasutaja eelistused (oranž) ja kohandatav “minu menüü” (roheline).
Kaamera seadete alt saab aktiveerida sisseehitatud GPS mooduli. See võimaldab lisada piltide infosse koordinaate – samuti on olemas ka nn “tracking” funktsioon, mis salvestab rännaku trajektoori ning lubab selle pärast kaardile kuvada. Menüüst saab valida positsioneeringu intervalli ning kuvada ekraanil infot hetkeasukoha kohta.
WiFi ühendust aktiveerides saame teada, et kui WiFi on sees, siis ei saa filmida videot. Samuti ei toimi siis USB-ühendus. Muidu on aga võimalik WiFi abil teha igasuguseid põnevaid - ning tihti ka päris vajalikke asju. Näiteks saata fotot ühest 6D kaamerast teise, saata pildistatud fotosid automaatselt enda mobiilsesse seadmesse, juhtida kaamerat (nii päästikuid kui ka säriparameetreid) juhtmevabalt arvuti, tahvelarvuti või nutitelefoniga jne. Canon EOS 6D on esimene peegelkaamera, millel WiFi sisse ehitatud on ning ma usun, et enamik 6D omanikke leiavad sellele funktsioonile ka tarvilikku kasutust.
Digitaalne lood on küll ära nuditud. Ning seda ju mitte üldsegi tootmiskulude kokkuhoiu tõttu vaid pelgalt selle pärast, et 6D ei oleks “liiga võimekas”. Lood näitab küll horisontaalset tasakaalu kuid vertikaalset (üles-alla kaldenurka) mitte.
Hoolimata teistsugusest, pisut vähemate megapikslitega sensorist on kõik ülevaated on kiitnud 6D pildikvaliteedi identseks 5D Mark III kaameraga. Ka DxOMark sensorivõrdlusandmed hindavad nende kahe kaamera sensorite võimekust praktiliselt identseks. 11-tsooniline teravustamissüsteem, mis 6D kaameral on üsnagi lihtne, töötab aga see-eest kiirelt ja tõhusalt – seda iseäranis kehvemates valgusoludes.
Kui sinu põhimotiivideks ei ole kiirelt ja sihitult liikuvad objektid – mida 5D Mark III kaameraga hea taga ajada on, siis säästa 1000 eurot hea objektiivi jaoks ja võta 6D. See on kaamera, mis pildistab imeliselt hea kvaliteediga fotosid isegi ISO 2000 juures, on kiire teravustamisega ja hea käsitleda. Lisaks saad veel boonusena GPS ja WiFi võimekuse, mis võivad teatud pildistamisolukordades üsna tõhusaks osutuda.
Ära võta südamesse arvamusliidreid, keda EOS 6D väline sarnasus 60D kaameraga nii kohutavalt häirib. Ühel pool ekraani olevad juhtnupud ei muuda kaamera käsitsemist halvemaks – hoopis vastupidi. Ära võta aga kuulda ka ekstremiste, kes 6D kaamerat taevani ülistavad, sest olgem ausad – Nikon D600 on siiski mitmestki küljest rohkemate võimalustega kaamera. Kas need küljed aga ka sulle olulised on – sellele saad vastata ainult sina.
Kõige selgem märk karmi ja pimeda aja saabumisest meite maale on pisikeste lindude saabumine toidulaua äärde. Igal hilissügisel tulevad rasvatihased minu rõdule istuma. Esimene proovib ennast võimalikult nähtavaks teha, maandub rõdu äärele ja ajab oma jalad harki ning tõstab end võimalikult kõrgele, kuni ta näeb välja nagu tsirkusekloun karkudel. Jaa, aeg on käes. Toit teile, pildid mulle? Kaup sobib? Hästi, lööme käed!
Pisilindude toitmisest ja toidukohtadel pildistamises on räägitud ja kirjutatud palju, sest see on üks väga põnev ja kõigile hästi kättesaadav teema. Seekord tahan mina vaadata levinud pildimotiive viimase aja tehnilise revolutsiooni mõttes.
Mäletan oma esimesi pisilindude pildipäevi omaenda rõdu peal 2004. aastal. Samblikuga kaetud oks oli toodud ja sätitud sobivale taustale. Modellid olid kohal ja minu soov oli ühte neist suurelt kaadris jäädvustada või hea õnne korral kaks lindu korraga ühele pildile trehvata. Eks sai nii ühte, kui ka teist. Päästikule vajutades lootsin alati, et lind fotol oleks terav, sest talvevalguses avaga F5,6 ja ISO-ga 400 oli säriaeg napid 1/100 sekundit, hallimatel päevadel aeglasemgi.
Seesama valgus F5,6, ISO 400 ja 1/100 võimaldab tänapäeva tehnikaga F2,8 ja ISO 3200 juures säriajaks 1/1600. Mitte, et F2,8 avaga teleobjektiiv oleks viimase aja leiutis, vaid oli kättesaadav tollalgi, kuid ava viimisel F5,6 pealt F2,8 peale oleks säriaeg olnud 1/400. Poleks pidanud küll nii palju muretsema oksal istuva linnu teravuse pärast, kuid liikumise külmutamise peale poleks siiski saanud mõelda. Sensori kõrge tundlikkuse kvaliteedi paranemine viimasel kolmel aastal on ümber kujundanud oma rõdu pealt rahuliku lindude vaatlemise ja pildistamise tõeliseks kiirusspordiks. Säriaeg 1/1600 lubab kiireid liigutusi külmutada ja proovida jäädvustada mõned nendest sadadest hüpetest, mida näljased sulelised vaatlejale napi valge aja jooksul pakuvad.
Selleks, et pisilinnuspordis edukas olla tuleb ennast pisut ümber häälestada. Esimene küsimus seisneb autofookuses. Kui kasutuses on profikere, siis võib paljudel juhtudel loota autofookusele, enamasti küll vaid veerand sekundit kestvate rappelendude puhul. Igasuguste hüpete ja veelgi kiiremate kohamuutuste puhul tasub tegutseda käsitsi teravustades. Kuid kuhu teravustada? Vot, see ongi põhiline küsimus. Teravuse sättimiseks siia või sinna peab eelnevalt olema selge lindude rütm. Kuhu istutakse enne söögi haaramist ja millises suunas siis edasi liigutakse. Ehk ei saa püüda juhuslikku hetke, vaid tuleb tähele panna lindude käitumismustreid. Siin pole midagi keerulist. Paari tunniga on pilt täiesti selge. Seejärel on võimalik hakata sättima teravust ja valida välja sobiv motiiv. Hüpet tuleb pisut ennetada, sest pisilinnud on niivõrd kiired, et reageerimine tähendab tihti vaid sabasulgede pildistamist või lihtsalt ilusaid võtteid ühtlasest taustast. Sarivõte tuleb siin kasuks.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed:
- Valgus – Läbi õhukese pilve piiluv päike, samadest pilvedest hõljus maapinnale lumehelbeid. Niisugune harva kohatav valgushetk. 25. jaanuar kell 13:56 tähistab pärastlõunase aktiivsusperioodi algust.
- Kadreering – Kiirete liikumiste puhul tasub toimetada keskmise fookuspunktiga ja proovida jätta pildi servadesse hilisema lõikamise jaoks natuke ruumi, sest kunagi ei tea, kui kiire hüppe linnuke teha võib.
- Säritus – F3,2, ISO 800, 1/1600. Õrn pilveke lubas ISO-ga madalale tulla. See on pisilindude pildistamise juures pigem erand ning Novembris juhtub seda harva.
- Tehnika – Nikon D3s + Nikkor 300mm F2,8 VR II.
- Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom 4 tarkvarag
Lapsed kasvavad tasakesi nagu taimed. Kui seda kasvamise protsessi ei jäädvustata ega arengut kuskile üles ei tähendata, siis võibki ühel hetkel üllatusega märgata, et esimesed 18 aastat on läinud nagu niuhti. Minu “kasvamisjäljed” on lisaks fotojäädvustustele nähtavad ka vanaema tapeetidel. Küll oli tore elutoa seinale salamisi esimese kättejuhtuva pliiatsiga pikkust tähistavaid jooni tõmmata ja võidukalt võrsumist hinnata. Veel meeldis mulle vana kooli Pinterest ehk nööpnõeladega ilusaid pilte oma voodi juurde kinnitada. Kuigi rikutud tapeedi saab asendada (ja nii tegi ka vanaema), ei ole selline jäädvustamine kindlasti mitte teretulnud tegevus. Pehmed lastepärased pildiraamid koos pikkuse mõõtjaga on siinkohal abiks – Photopointi on neid jõudnud lausa terve loomaaed.
Lisaks pildilolevale draakonipoisile, jänkule ja unekarule on erinevate värvide ja tegelastega pehmeid riidest pildiraame kokku 22. Seega peaks iga laps leidma oma lemmikvärvi raami koos nunnu tegelasega. Igasse pehmesse raami mahub viis 10x15cm mõõdus fotot. Raamide küljele jääv mõõdulint on 173cm pikk ja lapse kasvamist saab märkida pehmete takjatega.
Mõõdupuuga pehmed pildiraamid lastele Photopointis 10,99€
Fotokursus.ee veebilehe seitse erinevat kursust on nüüd Photopointi poodides saadaval ka kinkekaartidena. Kas sinu hea sõber ei tunne end veel oma peegelkaameraga päris kindlalt? Kingi talle punast värvi Fotograafia algkursuse kinkekaart. Ehk sooviks ta hoopis rohkem teada portree ja looduse pildistamisest, õppida oma fotosid töötlema, ilusaid videoid filmima või imetlusväärseid makrofotosid pildistama? Ka nende teemade jaoks on fotokursused olemas ning kinkekaardid saadaval. Küsi Photopointi kauplustest.
Vaata kursusi lähemalt fotokursus.ee veebilehelt
