Nikon Coolpix A ei ole tavaline kompaktkaamera. Miks nii? Aga sellepärast, et selle sees salvestab pilti täpselt sama suur sensor, nagu Nikoni hinnatud peegelkaameras D7000. See tähendab, et Coolpix A on oma mõõtmetest hoolimata võimeline pildistama täpselt sama kvaliteetseid pilte kui D7000. Tavalisest kompaktkaamerast erineb Nikon Coolpix A ka objektiivi poolest. See on nimelt fikseeritud fookuskaugusega 18,5mm (ehk 35mm ekvivalendina 28mm). See tähendab, et suumida selle kaameraga ei saa – samas on aga selle objektiivi pildistatud fotod kahtlemata suumobjektiividega kaamerate salvestustest teravama joonisega.

Selline uhke aparaat kuulub Nikoni kompaktkaamerate absoluutsesse tippu. Sellest parema pildikvaliteedi, rohkemate omaduste ja kallima hinnaga kompaktkamaerat Nikonil ei ole. Kui vaadelda teisi tootjaid, siis on vaid kolmel suuremal kaameratootjal Coolpix A`le midagi samaväärset vastu panna. Leixa X2, Sigma DP3 Merill ja Fujifilm X100s. Leica X2 langeb konkurentsist välja hinna poolest ja Sigma DP3 omaduste poolest. Nii on Coolpix A-l üks ja ainuke tõeline konkurent – Fujifilm X100s. Mõlema eest tuleb välja käia valus hulk eurosid – pea 1200€. Distantsilt vaadates tundub, et Fujifilm pakub sama raha eest rohkem. Aga ehk peidab Coolpix A endas midagi, mis tehniliste andmete loetelust välja ei kooru?

Nikon Coolpix A olulisemad omadused

• 16.2 MP APS-C formaadis (DX) CMOS sensor (sarnaselt D7100 peegelkaamerale ei ole sensori ees madalpääsfiltrit)
• 28 mm fookuskaugusega (35mm ekvivalent) ja F2.8 maksimaalse avaga objektiiv
• ISO 100-6400 (võimendusega 12 800 25 600)
• 3.0″ diagonaaliga LCD-ekraan mahutab 920 000 pikslit (detailne ja terav pilt. näiteks Fuji X100S ekraanil on kõigest 460 000 px)
• Optilist pildiotsijat sisseehitatuna ei ole
• 14-git NEF RAW failide salvestamine
• Sarivõtte kiirus kuni 4 kaadrit sekundis
• 1080p videorežiim H.264 koodekiga @ 24, 25 või 30 fps, välise mikrofoni ühendamise võimalust ei ole. Stereomikrofonid sisse ehitatud
• i-TTL režiimiga ühilduv välguking
• Teravustamise hõlbustamiseks ei ole sensoril faasituvastusega piksleid (nagu Fujifilm X100S kaameral ja mõnedel teistel konkurentidel)
• Kaamera esi-ja tagakülje kere on valmistatud alumiiniumsulamist, ülemine osa magneesiumsulamist
• Hind Photopointis: 1149€

Karbis on: Nikon Coolpix A kompaktkaamera, eestikeelne kasutusjuhend, View NX tarkvara, USB-kaabel, kaamerarihm, laadimisadapter ja selle pistik ning liitiumaku.

Nikon Coolpix A korpus on üllatavalt kompaktne. See on pisem näiteks Fujifilmi X20 kompaktkaamerast – mis sest, et viimase sees on ju pisike, 2/3″ sensor. Muidugi on see siis ka palju pisem Fujifilmi APS- C sensoriga varustatud X100s kompaktkaamerast. Tundub, et Nikon ongi siin püüdnud teha just võimalikult pisikest kuid hea pildikvaliteediga kaamerat. Selle nimel on aga ka ju üht-teist ohverdatud, sest erinevalt X100s kaamerast ei ole Nikoni aparaadil optilist pildiotsijat (kadreerimiseks on kasutada ainult LCD-ekraan).

Paremal pool oleva luugi all on plastikust kaane ja vedrustatud hingega luuk. Selle all on kaks pesa – ülemine GPS-mooduli või kaugjuhtimispuldi ühendamiseks, alumine täidab tavalisi USB-pesa ülesandeid. Vasakul küljel on pisem luuk, mille alt leiame HDMI pesa.

Kaamera peal laiutab prominentselt välguking. Siia saab lükata Nikoni peegelkaamerale mõeldud välklampe. Samuti saab siia kinnitada spetsiaalselt Nikon A kaamera jaoks tehtud optilise pildiotsija DF-CP1. Selle hind küündib Euroopas aga kuhugi 300 euro kanti.

Tagaküljel on nuppe mahtunud nii paremale kui vasakule poole ekraani. Minu jaoks on arusaamatu, miks on pildistamise ajal oluliste seadete nupud paigutatud vasakule poole. Miks ei võiks ISO ja särikompensatsiooni nupp olla paremal pool, menüü ja taasesitusrežiimi nuppude asemel parema käe pöidla juures? Praegusel juhul peab nende seadete muutmiseks objektiivist hoidva parema käe kaamera tagaküljele liigutama. Igatahes on need metallist nupud parajalt suured ning mugavad vajutada.

Aku on mõõtmetelt päris suur. Vastupidavus ei ole aga kiita: 230 kaadrit ühe laadimiskorraga.

Välise mikrofoni ühendamiseks Coolpix A kaameral pesa ei ole. See-eest on aga esiküljel näha kaht pisikest augukest – nende taga on stereomikrofonid. Esiküljel on ka üks Fn-nupp, mis vaikimisi muudab välklambi režiime. Sellele saab menüüst omistada lisaks erinevaid funktsioone. Nuppu all hoides ja tagumist valikuratast keerates saab siis valida nende määratud funktsioonide seast vajaliku ja selle väärtust muuta. Kaamera alumiiniumist korpus on pisut kuldse varjundiga, anodiseeritud pinnaviimistlus on üsna sarnane Apple`i iPad või MacBook`ide alumiiniumpindadele. Ülemine osa on Nikoni sõnul valmistatud magneesiumsulamist. Korpuse koostekvaliteedile ei ole küll midagi ette heita.

Oluline juhtimiskeskus kaamera peal. Nagu näha, on kaameral loomulikult olemas nii täis- kui ka poolmanuaalsed säriprogrammid. Nendele lisaks on režiimikettal kasutaja poolt programmeeritavad U1 ja U2 režiimid. Pildiprogrammid on koondatud SCENE valiku alla ning muidugi on olemas ka täisautomaatne roheline režiim. Kaamera lülitub sisse ja välja päästiku ümber oleva rõnga küljes olevat hooba enda poole tõmmates. Päris peen värk. Valikuratas ülal vasakus nurgas lubab vastavalt kasutatavale särirežiimile valida säriaega või särikompensatsiooni või muid asju.

Paremal pool külje peal on teravustamisrežimide jaoks eraldi lüliti. Välklamp kargab välja ülalt paremalt.

Muidu väga sileda korpusega kaamera käes püsimist on püütud parandada pisikese nahkse elemendiga aparaadi esiküljel. Erilist tähelepanu on pööratud kaamerarihma kinnitustele – need peegelkaameralikud aasad annavad Coolpic A`le tõsisema ilme küll.

Objektiivi ümber, vastu kaamerat olev rõngas liigub sujuvalt. Selle abil ei saa muuta ava ega värvustasakaalu ega midagi muud sellist. See on ainult käsitsi teravustamise jaoks. See toimib nii käsitsi teravustamise režiimis kui ka autofookuse puhul. Kui autofookus lukustab teravuse, võimaldab see rõngas teravust veel enne pildistamist muuta. Julgen väita, et nii mugavat manuaalse teravustamise võimalust ei ole ühelgi teisel kompaktkaameral.

Objektiivi ümber oleva välimise rõnga saab aga sootuks maha keerata. Nikonil on nimelt valikus ka selline adapter UR-E24, mille abil saab Coolpix A ees kasutada 46mm adaptereid.

Coolpix A 3″ LCD-ekraan on väga hea lahutusvõimega, väga terava ja selge pildiga. Sellise hinnaklassi kaameral, millel kogu kadreerimine toimub LCD-ekraani abil, ei saagi muidugi teisiti olla. Ekraani paremal pool all olevale <i> nupule vajutades saab ekraanile Live View asemel kuvada Nikoni peegelkaameratest tuntud kiirseadete kuva. Ega see kiirseadete kuva nii kiire ei olegi, sest kui paremalt mingi parameeter valida, siis ei saa selle väärtust kohe muuta vaid peab OK nupuga sisenema selle väärtuse vaatesse.

Ekraani vasakul pool all olevate nuppude abil saab kadreeritavat mugavalt ekraanil suurendada. 5-astmeliselt.

Nikon Coolpix A on üks pisemaid APS-C sensoriga kaameraid maailmas. Tänu eelkõige kere sisse sõitvale objektiivile on see märksa pisem kui Fujifilm X100s, Sigma DP-3 või Leica X2. Ning täpselt selle pärast on selle aparaadi hind lausa mitusada eurot kallim isegi kiidetud Nikon D5200 peegelkaamerast. Coolpix A on sobilik aparaat fotohuvilisele, kes soovib pildistada võimalikult kvaliteetseid pilte võimalikult pisikese kaameraga. Fotohuvilisele, kelle jaoks üks fikseeritud fookuskaugusega objektiiv katab kõik pildistamisvajadused.  Näppimist väärt kaamera on see aga ka kõikide teiste foto- või tehnikahuviliste jaoks. On ju selliseid suure sensori ja pisikese kerega kaamerad praegu veel haruldased relvad.

Nikon Coolpix A Photopointis: 1149€

Tark mees ütles kunagi: “Kui sa arvad, et seiklus on ohtlik, siis proovi rutiini. See on surmav.”

Tere. Mina olen Renee Altrov. Ma otsustasin jätta natukeseks ajaks oma kodumaa krõbedalt talvine kevad ja kergelt rutiinseks kiskuv töö ning teha just seda millest ma alati olen unistanud – reisida. Reisida meile põhjamaa malbetele hingedele alati eksklusiivsena tundunud Indias.

India on see imeline maa, kust tulevad viirukid, kuhu põgenes Dalai Laama, kust sai jumalikku juhatust Steve Jobs ning mille vürtsisele toidule ei pea nii mõnigi valge kõhukene vastu. Siin käivad käsi-käes lõputu rikkus ning põhjatu vaesus ning just see loob fotograafile ideaalsed tingimused inspiratsiooniks.

Mu unistus koosneb kahest osast, esiteks olla kaaslaseks iseendale ja teiseks võtta nii vähe elu kaasa kui võimalik. Eks siinkohal on kindlasti enamus fotograafidel üks sarnane haigus, nimelt ei saa me lahkuda reisile ilma oma kalli fotovarustuseta!? Ja siis me tassime, tarime ja higistame selle tehnika hunniku otsas, ise koguaeg valvel olles, et keegi seda endale ei himustaks. Häid pilte tahaks teha, aga see ei ole ka ikka päris see õige tunne.

Minule tuli selles osas appi Photopoint, kes varustas mind kurikuulsa ja revolutsioonilise Sony RX1 kaameraga. Kui keegi veel ei tea, siis see on kaamera mida fotograafid on aastaid oodanud. Pisike, stiilne, võimas ja täiskaader sensoriga kompaktkaamera. Täpselt see õige reisimiseks. Kaamera ainukeseks objektiiviks on Carl Zeissi nõelterav 35mm f2 objektiiv.

Nüüd jõuangi selle sissejuhatuse püändini, Olen 5 nädalat Indias ning kaasas on ainult üks kaamera ja 35mm objektiiv. Photopointi ajaveebis hakkan kajastama oma kogemust selle ulmelise kaameraga ja samas üritan fotosõpradele jagada reisifotograafia näpunäiteid ning nõuandeid.

Kõik kes te ei ole fotosõbrad – ärge muretsege. Kui teil on huvi, siis tulge ikka tagasi lugema, sest minu sissekanded siin blogis sisaldavad ka reisikirje. Minu eesmärgiks on varustada teid uue lugemise ja vaatamisega iga kahe kuni nelja päeva tagant kuid siin maal sõltub see pigem võimalustest, sageli ka saatuse stiihiast kui tahtmisest.

Pilte pole teile veel näidata, kuna jõudsin alles täna New Delhisse ning võimas India võttis kohe jalust nõrgaks. Kokku veetsin peaaegu 2 päeva istudes erinevates bussides, lennukites ja lennujaamade fuajeedes. Ütleme nii, et oli aega küll ennast ette valmistada, aga ükski inimene kes pole ise Indias elanud ei suuda seda esimest niiöelda jalaga näkku reaalsust rahulikult vastu võtta.

Ma tunnen ennast 5 korda valgemana, kui ma olin Eestist lahkudes. Minust on saanud vaatamisväärsus kõikide kohalike silmis. Olen olnud siin ühe päeva ja mind on tõmmatud detailideni väja töödatud turistide lõksu püüdmise skeemi, millest välja tulemiseks on vaja tugevat pühendumist ning järjepidevust. Sellest täpsemalt praegu ei räägi. Kui kõik lähebhästi siis mõnes tulevases postituses annan ülevaate. Mind on jõutud juba ka röövida(Kallis Photopoint, ära muretse, kaamera on veel alles). Olen saanud endale vastu tahtmist neljaks päevaks isikliku autojuhi jne jne. Tegemist on esimese vaatusega pikast ja hullumeelsest seiklusfilmist.

India, mu kallis india, võtab ikka meid vastu kui endale kuuluvatena ning ei anna armu mingis osas. Kindlasti ei tohiks meelt heita, ning rühkida edasi aina suuremate seikluste poole, sest eks ma selleks ju siia tulingi. Sõber ütles hästi, et reisid küll Indias üksinda, aga kunagi ei ole sa üksi. Kõik valged kannatavada siin samamoodi. Arvaku iga valge mees endast nii hästi kui tahes, aga siin maal jääb ta alati ja igavesti sinisilmseks turistiks.

Ikkagi rõõmsameelselt.
Renee.

Nikon on valmis saanud tarkvarauuendustega mitmetele erinevatele peegelkaameratele – alates tavakasutajale suunatud mudelitega, lõpetades professionaalidele suunatud kaameratega. Kokku sai tarkvarauuenduse lausa üheksa erinevat kaamerat. Suurematest uuendustest kohe ka lähemalt.

Nikon D7000, D600, D800, D800E, D3, D3S , D3X ning D4

•  AF-S NIKKOR 800mm f/5.6E FL ED VR objektiivi toe lisamine

Nikon D3200

• Muudeti osi funktsioone Wireless Mobile Utility tarkvaraga pildistades
  • Kui pildistada Auto või Auto (Flash off /välgukeeld)) režiimis, siis kaamera toimib vastavas režiimis. Eelnevalt toimis kaamera P (Programmeeritavas automaatrežiimis)
  • Live View funktsiooni saab käivitada, kui kaamera on seatud Auto või välgukeeld funktsiooni

Nikon D3200, D800 ning D800E

• Mõnel väga harval juhul mõnda mälukaarti kasutades video salvestus peatus isegi siis, kui kaamera tuvastas mälukaardil vaba ruumi. See viga on uuel tarkvaral eemaldatud.

Nikon D3200, D600, D800, D800E ning D4

• Mõnel väga harval juhul värvid muutusid, kui valge tasakaal oli seatud spetsiifilisele värvitemperatuurile või oli kasutusel eelseadistatud käsitsi või hõõglamp seades, uuel tarkvaral seda probleemi enam ei esine.

Nikon D7000

• Kõrvaldatud probleem, kus osi mälukaarte kaamera ära ei tundnud.
• Parandatud harvaesinev probleemid, mis avaldusid juhtudel, kui kaamerasisene särimõõtja oli välja lülitatud või kaamera oli välja lülitatud ning režiimi valikuratast liigutati režiimidelt/režiimidele U1 või U2:’
  • Loodi mälukaardile kaust, sõltumata sellest, et olemas olevas kaustas ei olnud 999 faili ega ühtegi faili, mille nimes oleks olnud “9999″
  • Ei kuvatud järele jäänud kaadrite arvu valitud seades
  • Teise mälukaardipesa režiimi muutmine
• MB-D11 akutalla kasutamisel kuvati AA tüüpi elementide puhul, et on piisavalt laetud ka siis, kui elemendid olid peaaegu tühjad. Nüüd on see parandatud.
• Juhtmevaba saatja WT-4 sisemälu vormindamise ajal kuvati teadet, et seadme sisemälu on vormindatud. Nüüd muudeti teade ümber ning kaamera annab teada lakooniliselt: tehtud.
• Lisaks veel mõned harvaesinevad vead kaamera ekraanil fotode ning videote taasesitamise ajal.

Nikon D600

• Kaadri kattuvus tõstetud 95%’lt 100%’le videorežiimis, kui Live View funktsioon on kasutusel ning HDMI kaabel ühendatud ning lisainfot ekraanile ei kuvata.
• Lahendatud probleem, kus DX režiimis pildistades ning Active D-Lightning seade välja lülitatud, oli kaadri parem äär natuke valge.
• Teatud olukorras, kui päästikut korduvalt vajutada, kuvas kaamera veateate. Uuel tarkvaral on see probleem kõrvaldatud.

Nikon D600, D800, D800E ning D4

• Parandatud subjekti jälgimist AF-C (pidev servo) režiimi kasutades.

Nikon D800 ning D800E

• Muudeti AdobeRGB värviruumi salvestatud piltide kaamera ekraanil kuvamisel kasutatavat värviruumi. Tänu sellele kuvatakse pildid erksamates värvides.

Nikon D800, D800E ning D4

• Manuaalrežiimis (M) Live View’d kasutades kuvati alati särituse eelvaadet. See probleem on nüüd lahendatud.
• Kombinatsioonis TIFF fail (RGB värviruum) ning faili mõõt “väike” (SMALL) oli mõnikord faili paremas ääres lilla riba. Nüüd seda anomaaliat enam ei esine.
• Lahendati viga, kus mõnedel väga harvadel juhtudel JPEG faile mõned programmid ei avanud.

Nikon D4

• Automaatse valgetasakaalu võimekust on parandatud
• Pildid on teravamad ning paistavad rohkem kolmemõõtmelised(?)

Tarkvarauuendusi saab alla laadida järgnevatelt aadressidelt:

D3200 püsivara uuendus C 1.01

D7000-i püsivara uuendus A 1.03, B 1.04

D600 püsivara uuendus C 1.01

D800 püsivara uuendus A 1.01, B 1.02

D800E püsivara uuendus A 1.01, B 1.02

D3  püsivara uuendus A 2.03, B 2.03

D3X püsivara uuendus A 1.01, B 1.02

D3S püsivara uuendus A 1.02, B 1.02

D4 püsivara uuendus A 1.05, B 1.03

Canoni tootearenduse tehastes on kõigi eelduste kohaselt valmimas järeltulija väga populaarsele EOS 7D peegelkaamerale. Internetti on paisatud Canoni APS-C tippkaamera EOS 7D Mark II oodatavad tehnilised näitajad. Uuendusi näib olevat haaratud nii tootevaliku ülemisest kui alumisest otsast: märkimist väärivad 19 risttüüpi teravustamispunkti, GPS, WiFi ja 700D stiilis faasituvastusega autofookus otse sensoril. Nagu ikka, peaksid kerkima ka klassikalised ISO tundlikkuse, sarivõtte ja LCD näidud. Täpsemalt on veebi lekkinud või lekitatud (või kellegi poolt loodud?) omaduste loetelu järgmine:

Canon EOS 7D Mark II väidetavad olulisemad omadused

• 21 miljoni piksliga APS-C mõõdus sensor
• ISO  tundlikkus 100-25600 (L: 50, H1 51200, H2 102400)
• 10 kaadrit sekundis sarivõte
• Video ‘stills burst’ režiim 30/60 fps
• Full HD video manuaalse särijuhtimisega
• Pesa ühele Compact Flash mälukaardile
• 19 risttüüpi autofookuspunkti
• Otse sensoril faasituvastuse pikslid liveview ja jälgiva fookuse jaoks
• 100%  kaadri katvusega pildiotsija
• LCD ekraan on suurema lahutusvõimega kui seni
• 3.2-tolline LCD
• GPS, WiFi
• Magneesiumsulamist kere senisest parema ilmastikukindlusega

2009. aastal ilmavalgust näinud ja eelmise aasta augustis tarkvarauuenduse saanud 7D on võitnud prestiižseid EISA ja TIPA tiitleid.

Allikad: canonrumors.com ja photorumors.com

Fujifilm annab teada, et tõstab alates 1. aprillist fotofilmide hindu. Hinnatõus on globaalne ning saab osadel toodetel olema isegi üle 20%. Eestini hetkel veel Fujifilmi välja kuulutatud hinnatõus jõudnud ei ole. Seega – kui sa oled veel üks analoogfotograafia võlu ja valu nautlejaist, siis on ilmsesti viimane aeg tulla lähimasse Photopointi esindusse, ning soetada endale filmitagavara enne, kui hinnatõus meieni jõuab. Kui suur saab Maarjamaal hinnatõus olema, ei oska hetkel ette prognoosida.

Miks filmide hinnad tõusevad? Põhjus selleks on ääretult lihtne. Viimase dekaadi jooksul on digitaalne fotograafia teinud läbi väga suure arengu ning analoogfotograafia on jäänud oma võimaluste ning paindlikkusega selle varju. Sellest tulenevalt on nii tavakasutajad kui elukutselised piltnikud loobunud filmi peale pildistamisest. Lõpptulemuseks on tõsiasi, et analoogfotograafia on muutunud pigem nišitooteks üha vähenevale inimgrupile, mida ei muuda ka viimase aja nn “retro” lähenemine. Lisaks on ka energia ning toormaterjalid (naftasaadused) teinud hinna poolest just kasvu ülespoole, tõstes sellega tuntavalt tootmiskulusid. See kõik on viinud FujiFilm’i olukorda, kus hindu muutmata ei ole mõistlik tootmist käigus hoida. Samas peab positiivse küljena välja tooma, et sõltumata hindade tõusust ei ole Fujifilmil (hetkel veel) plaanis tootmist lõpetada.

Fuji fotofilmid Photopointis

Allikas: Fujifilmi pressiteade