Varasemalt õnnestus kõikidel objektiivide tootjatel stabilisaatorite kohta piltlikult öeldes häma ajada. Paika ei oldud pandud standardit, mille järgi pildistabilisaatori näitajaid kirjeldada ning võrrelda. CIPA (Camera & Imaging Products Association) seadis paika standardid, mille järgi on kasutajatel lihtne võimalus võrrelda stabilisaatorite võimekust ning toimimist.
Tavapärane on, et suuremate fookuskauguste puhul on objektiividele lisatud vibratsiooni vähendamise funktsioon, seda selleks et vähendada kaamera värisemisest tingitud udusust aeglasematel säriaegadel. Seetõttu õnnestub stabilisaatori kasutamisel pikendada säriaega mõne astme võrra ja seeläbi on võimalik saavutada selgem pilt kui seda ilma stabilisaatorita. Kõige suuremat rolli mängib stabilisaator hämaramas pildistamisel, kus aeglasemad säriajad on tihtipeale vältimatud.
Kaamera tootjad on siiani testinud optilisi stabilisaatoreid erinevalt ja seetõttu on erinenud ka erinevate tootjate tulemused. Nüüdsest, mil CIPA on paika pannud ühtsed standardid stabilisaatorite võimekuse testimisel, saame objektiive võrrelda ka üks ühele paberi peal. See teeb objektiivide kasutajatele elu mugavamaks ja objektiivi valimisel saab väga hästi võrrelda stabilisaatorite võimekust ning olulisust. CIPA standard garanteerib selle, et tootjad testivad ja kannavad ette stabilisaatorite näitajaid üheselt – tagamaks erinevate tootjate objektiivide kohta parema ülevaate.
Nikon on astunud sammukese teistest ette ning avalikustas CIPA nõuetele vastavad numbrid. See tähendab, et Nikkori objektiivid, mille näitajad on paika pandud ennem 1. juulit 2013, võivad erineda CIPA standardi nõuetest.
Järgnev tabel näitab Nikkor objektiivide stabilisaatori (VR – Vibration Compensation) võimekust CIPA standardite järgi:
Nagu näha, siis täiskaadrile (FX) mõeldud objektiivide seas on varieerumist päris palju. Näiteks 80-400mm f/4.5-5.6D ED stabilisaator pikendab säri 2 astme võrra, kuid 800mm f/5.6E FL ED 4,5 astme võrra. Soodsamalt võib korraliku stabilisaatoriga objektiivi poolkaader sensori ette leida DX objektiivide seast. Näiteks 55-300mm f/4.5-5.6G ED VR, millel stabilisaator pikendab säriaega 3 astme võrra, annab hämaras pildistamisel tohutu eelise stabilisaatorita objektiivi ees.
Tehnika areneb nii kiiresti, et vanemad kaamerad, telefonid, arvutid jpm jäävad ajale jalgu. Kui sulle tundub, et vana digipeegelkaamera ei ole enam ammu omaaegset hingehinda väärt ega suuda sind aidata parimate fotode jäädvustamisel, siis ära veel lutsu viskama hakka. Tee parem Photopointiga vahetust. Kui tood vana digipeegli kere meile, saad tormikindla Pentax K-5 II peegelkaamera 150€ soodsamalt. Kui lisaks kerele on võimalik lisada vahetusse ka objektiiv, saad uue kaamera hinnast alla 200€. Kindlasti peab vahetatav tehnika olema töökorras ning spetsiaalakuga kaamera puhul ootame ka akut ja laadijat.
Vahetuskampaania kestab kuni 31. juulini. Täpselt sama kaua on ka võimalik soetada uus kaamera Swedbanki järelmaksuga ilma sissemakseta ning aasta lõpuni intressivabalt.
Tee suurepäraste fotodeni on väljakutseid pakkuv ja põnev. Üks abivahend sel teel on kindlasti peegelkaamera, mis oluliselt avardab pildistamisvõimalusi. Kui koguneb juba arvestatav hulk fotosid, mida tahaks teistelegi näidata, kinkida või paberile panna, saab piltidest koostada fotoraamatu. Juulikuus kingime kõigile peegelkaamerate ostjatele tasuta fotoraamatu.
Fotoraamatud.ee keskkonnas on võimalik kujundada oma piltidest meelepärane fotoraamat. Kõvakaaneliste raamatute vahel saavad pildid olema kirkad, selgete toonidega ning suurepärase kvaliteediga. Hiljuti uuendasime fotoraamatute valmistamise tehnoloogiat ja nüüd trükime kõik raamatud kuivlaboriga. See tähendab, et fotoraamatus olevad pildid on nii kvaliteetsed, et sobivad isegi näitusele.
Kuidas siis tasuta fotoraamatu kätte saab? Peegelkaamera soetamisel anname juulikuus kaasa spetsiaalse kupongi, millel on unikaalne salakood. Selle koodiga saabki www.fotoraamatud.ee lehel kuni septembri lõpuni tellida 20 leheküljelise fotoraamatu tasuta (väärtus 19,99€). Loomulikult on võimalik fotoraamatusse lisada ka rohkem pilte, siis tuleb ülejäänud summa tasuda vastavalt hinnakirjale. Kui oled raamatu oma äranägemise järgi kokku pannud ning tellimuse sooritanud, asuvad meie usinad laborandid tööle ja 5 tööpäeva pärast võidki oma kaunile fotoraamatule meelepärasesse Photopointi kauplusesse või lähimasse postkontorisse järgi minna. Fotoraamatus saavad sinu parimad pildid uue elu.
Photopointi peegelkaamerate valikuga saad tutvuda siin
Canon EOS M suurimaks kitsaskohaks oli kuni viimase tarkvara uuenduseni autofookus. Viimase tarkvarauuendusega likvideeris Canon enda EOS M kerel aeglase ning uimase autofookuse, mis muutus pärast uuenduse installeerimist hüppeliselt kiiremaks ja paremaks.
Canoni sõnul muutus automaatne teravustamine 2.3x kiiremaks 18-55mm komplektobjektiiviga, teiste objektiividega võib olla väikene erinevus. Tuleb nõustuda Canoni sõnavõtuga ning tõden, et antud juhul standartse 18-55 objektiiviga muutus EOS M automaatne teravustamine tõepoolest märgatavalt erksamaks, konkreetsemaks ning kiireks. Autofookus töötab pärast tarkvara uuendust väga reipalt nii pildistamisel kui filmimisel. Soovitan kõigil EOS M omanikel Canoni koduleheküljelt tarkvarauuendus enda kaamerale teha ning tulemus on märgatav.
Paljud tehnikaalased ülevaated on nimetanud Canon EOS M kaamerat kui peaaegu ideaalseks kaameraks ja nüüd võib seda väita – lahendatud on murekoht, mis ei lasknud sõnada, et tegemist on ideaalse kaameraga.
Mõeldes, et Panasonicu kompaktkaamerate rivi on nüüd mõneks ajaks täis tipitud kõikvõimalikke variante ning enam uue mudeliseeriaga välja ei tulda, siis eksime kohe kindlasti. Nimelt suutis Panasonic suruda DMC-LX7 ning DMC-TZ40 vahele veel ühe kompkatkaamera, mida nimetatakse DMC-LF1‘eks.
See kaamera tuleb sama kõrgelt hinnatud sensoriga, mis on ka LX7 sees, samas keredisain hoopis teise kontseptsiooniga. Optika suumivahemik on tagasihoidlik 28-200mm (35mm ekvivalendina), andes suumikordajaks 7,1. Lisaks on peidetud selle seadme sisse terve müriaad erinevaid võimalusi pildistamiseks ning mugavaks käsitlemiseks, mistõttu on see kaamera väga suureks konkurendiks nii mõnelegi teisele sama klassi kaamerale, nagu näiteks Canon PowerShot S110, FujiFilm XF1, Pentax MX-1 jmt. Viimastest me täna pikalt kirjutama ei hakka, vaid keskendume hoopis DMC-LF1 peale ning vaatame mis puust see tehtud on.
Tähtsamad tehnilised andmed
- 12.1 megapiksliga 1/1.7″ CMOS sensor (sama mis Lumix DMC-LX7 sees)
- 7.1× suumiga, f/2.0 – 5.9 objektiivi fookuskauguste vahemik on 28 – 200 mm (35 mm ekvivalendina)
- Lähim teravustamiskaugus: 3 cm. Käsitsi teravustamine. Autofookuse abivalgus.
- Optiline värinastabilisaator aitab pildistada teravamaid fotosid või filmida videot ka suurema fookuskauguse korral
- 3.0″ LCD-ekraan mahutab hea hulga piksleid (920 000 px)
- Ühendused: WiFi, NFC, HDMI, USB 2.0.
- NFC aitab kaks seadet ühendada WiFi võrku. WiFi toetab erinevaid režiime ning ei vaja olemasolevat infrastruktuuri (saab kasutada ka keset metsa). Nutitelefoni saab kasutada kaugjutimiseks.
- PASM särirežiimid, RAW faili salvestus.
- Videorežiim: 1920 x 1080 (50, 25 fps), 1280 x 720 (50, 25 fps), stereoheli salvestamine
- Mõõtmed: 102,5 × 62,1 × 27,9 mm
- Kaal: 192 g koos aku ja mälukaardiga
Karbis lisaks juhenditele ning tarkvara CD’le Panasonic Lumix DMC-LF1, akulaadija, aku, USB kaabel arvutiga ühendamiseks (UC-E6 pistikuga kaamerapoolses otsas) ning randmerihm.
Panasonic jätkab LF1 juures oma klassikalist tagasihoidliku disaini joont – matist plastikust korpus, sirged ning selged jooned. Õnneks on objektiiv viidud äärest natuke rohkem keskele, mis vähendab ohtu, et pildistaja sõrm tahtmatult kogemata kaadrisse jääb. Objektiiv ümber on näha aga ühte valikuratast, millest me kohe räägime ka pikemalt.
Suurimaks miinuseks disaini osas võib pidada käepideme kui sellise puudumist. Sellest tulenevalt tuleb kaamerat enamjuhtudel siiski hoida kahe käega, kuna pelgalt ühe käega kasutades kindlat kinnihoidmise kohta pole.
Ühel küljel on Panasonicu puhul klassikaks saanud plastist luuk, mille taga peitub nii HDMI väljund kui ka UC-E6 tüüpi ühenduspesa. Sellesse saab ühendada nii AV kaabli teleriga ühendamiseks kui ka USB kaabli arvutiga ühendamiseks ja/või aku laadimiseks.
Teisel küljel asub aga NFC (Near Field Communication) ehk lähivälja andmeside kiip. Viimane ei anna otseselt väga suurt funktsionaalsust kui sellist, vaid võimaldab kiirelt siduda nutitelefoni või tahvelarvuti fotoaparaadiga. NFC kaudu nimelt jagatakse kiirelt võrgu parameetrid, et ühendust luua.
WiFi funktsionaalsus on õnneks Panasonicu viimasel mudelipõlvkonnal teinud suure hüppe ning on sammu võrra ees nii mõnestki teisest kaameratootjast. Nimelt saab nutitelefoni või tahvelarvutit kasutada nii piltide vaatamiseks kui ka kaamera kaugjuhtimispuldina. Viimase puhul ei ole tegu lihtsa distantspäästikuga vaid kuvatakse kaadri eelvaade, saab muuta kaamera parameetreid jne. Lisaks töötab WiFi olemas olevat infrastruktuuri kasutades (saad ühendada näiteks kodusesse võrku) või luua kaameraga uus WiFi võrk. See on vajalik just siis, kui oled olemasolevast võrgust väljaspool ning on soov distantspäästikut kasutada (näiteks metsas põdrajahil olles).
LF1 sisse käib, tänapäeval väga standardne lähenemine, SD/SDHC tüüpi mälukaart. Akuna on kasutusel DMW-BCN10 tüüpi liitiumaku, mis lubab teha kuni 250 võtet standardtesti järgi. Kui juhtmevaba võrku mitte kasutada ning piltide vaatamine teha arvutis või teleri ekraanil, siis võib loota ikkagi üle 400 kaadri ühe laadimisega.
Objektiiv on võrdlemisi valgusjõuline, kuid mitte parim, mis saadaval on. Laiemas otsas on selle ava f/2.0 ning 200mm asendis lõppeb see f/5.9 juures. Tegu on kvaliteetse Leica objektiiviga, mis suudab luua teravad ning selged kujutised sensorile. Sarnaselt suurema venna, DMC-LX7’ga, on lähim pildistamiskaugus sellel objektiivil 3cm, andes kaamerale erakordse makrovõimekuse.
Režiimirattal on näha, et lisaks automaatrežiimile ning manuaalrežiimidele on kaameral olemas erinevad loomingulised programmid. Sarnaselt teiste Panasonicu kaameramudelitega, ei ole kahjuks võimalik nendel filtritel efekti tugevust muuta. Samas valikuid on jagatud piisavalt palju, et rahuldada ka Instagrami kasutaja vajadused. Lisaks on kasutajal võimalik salvestada kaks režiimi vastavalt enda eelistustele – selle jaoks on C1 ja C2 valikud režiimirattal. Ning panoraamvõte. Siiani pole ükski kaameratootja suutnud teha valmis Sony Sweep Panorama võimekusega panoraamvõtterežiimi. Panasonic on loonud samasuguse kasutamispõhimõttega funktsiooni enda kaameratele ning toimetab see üllatavalt hästi, kuid algoritmid ei ole nii efektiivsed kui Sony sees olevad.
LF1 juures on väga suurt rõhku pandud kasutamise ergonoomikale. Tavapäraseks on kujunenud eraldi videosalvestuse nupp, mis asub päris mugava koha peal. Lisas on käepärane ka elektroonilise pildiotsija sisselülitamiseks mõeldud nupp kui ka selle kõrval olev WiFi ühenduse aktiveerimiseks mõeldud otsetee.
Sellel kaameral on olemas kaks valikuratast – üks objektiivi ümber ning teine tagapaneelil, neljasuunalise lülitikomplekti ümber. See tagab kaamera mugava ning kiire juhtimise erinevates režiimides. Eesmine rõngas kusjuures, on vabalt ümber seadistatav vastavalt enda vajadustele.
Pildistamisrežiimis on Q.Menu just see koht, kuhu kiigata. Selle all on peidus erinevad võimalused kaamera parameetrite seadistamiseks. Olgu selleks siis sensori tundlikkus või pildi küljesuhe – pea kõigele saab sealt ligi.
Panasonic Lumix LF1 on just selline kaamera, mida on hea taskusse panna ning mugavalt kaasa võtta. Ning sõltumata situatsioonist ka julgelt välja võtta pildistamiseks. Sarnaselt LX7’le ei pea muretsema selle pärast, kas valgust nüüd on piisavalt palju, kuidas kaamera hakkama saab jne. On ju selle kaamera sees olemas väga hea sensor ning koos sellega ka kvaliteetne Leica objektiiv.
Plaanid endale soetada korralikumat kaamerat, aga fotograafiaalased teadmised pole kõige paremad? Ei pea ka sellepärast pead vaevama – LF1 võtab omaks nii algaja kui edasijõudnud fotograafi ning pakub pildistamisrõõmu kõigile. Peaasi, et sa seda koju või lausa poeletile tolmu koguma ei jäta.