Eelmise aasta üks kuumemaid poolkaader sensoriga kaamera, mis ilmavalgust nägi on Sony a6500. Kompaktsesse korpusesse on ära mahutatud APS-C mõõdus sensor, võimekas 5-teljeline stabilisaator, veel võimsam pildiprotsessor ning tipptasemel teravustamissüsteem. Lisaks puuteekraan ning elektrooniline pildiotsija.

Nüüd on Sony teatanud juba esimesest püsivarauuendusest v1.01. Parandab uuendus üleüldist kaamera tööstabiilsust. Peale selle on lahendatud kummaline probleem, mille puhul a6500 ei lülitunud enam sisse, kui teatud seadistusi kaameras muuta. Just viimase vea tõttu tasuks Sony hübriidkaamera omanikel tarkvarauuendus ette võtta.

Püsivarauuendus v1.01 on saadaval Sony veebilehel

Allikas: Sony

Veebiportaalis Digitest.ee käis oma võimeid näitaams tegija hübriidkaamera Fujifilm X-T2.

“Fujifilm X-T2 puhul ongi loobutud “kleepsutuuningust” ning kõik olulised muudatused on tehtud “kapoti all”. See tähendab täiesti uut 24,3-megapikslist X-Trans III CMOS APS-C mõõdus pildisensorit, mis leidub ka Fujifilm X-Pro2 sees. Fujifilmi sõnul on uus sensor siiski veelgi parema kvaliteediga kui enamik poolkaader sensoriga peegelkaameraid ning isegi parem kui mõni täiskaader sensoriga peegelkaamera. “

Loe Fujifilm X-T2 hübriidkaamera täispikka ülevaadet Digitestist ››

Nikonil on lihtne. Ostab Sonylt täiskaadersensori, paneb vähe kiirema protsessori, nipet-näpet veel ja ongi järgmine profipeegelkaamera valmis.

Kui sa oled Olympuse insener ja tahad teha profikaamerat, siis see värk sul nii lihtsalt ei käi. Olympuse kaameratele pole ju ette nähtud suuremat pildisensorit kui pool täiskaadri omast. Ja sellist pisisensoriga kaamerat profid juba naljalt omaks ei tunnista. Kui sellel aparaadil poleks just mingeid teisi ennenägemata hüvesid…

Nagu näiteks kohutavalt suur sarivõttenumber – see läheb proffidele alati peale. Või siis videostriim, mis tavakasutaja Aceri sekundiga kooma tõmbab. Võib-olla ka stabilisaator, mis lubaks statiivi ja steadicami mõnele peegelkaamerasaurusele maha ärida. Ja miks mitte ka menüüsüsteem, mille keerdkäikudesse võib mitmeks päevaks kaevuda ja aina seadistada ja seadistada. Jah. Kui oleks olemas selline kaamera, siis ehk leiaks mõned kinnimakstud profid, kes ütleks et: “Suva sellest suurest sensorist”.

Tegelikult päris paljud nüüd nii ütlevadki, sest Olympus OM-D E-M1 Mark II hübriidil on kõik need ülalkirjeldatud omadused olemas. Ja enamgi veel. Miks Olympus OM-D E-M1 Mark II ka paljudele proffidele meeldida võiks, sellest saad lugeda siitsamast alt. Luban, et konkreetsemalt ja asjalikumalt kui ülalolev sissejuhatus :).

OM-D E-M1 II on Olympuse kõige võimekam fotokaamera. Lipulaev, mis vahetab välja senise OM-D E-M1 ja on omaduste poolest aste kõrgemal kaks aastat tagasi esitletud OM-D E-M5 II hübriidkaamerast. Lipulaevale omane on ka E-M1 II hind – kaamerakere maksab Photopointis selle artikli kirjutamise ajal 2099€ ja siin postituses karbist välja võetava 12-40mm f/2.8 PRO objektiiviga komplekti eest tuleb välja käia 2749€.

Sellises hinnaklassis konkureerib Olympuse tippkaamera väärt poolkadersensoriga aparaatidega nagu Nikon D500 ja märtsis turule oodatav Panasonic GH5. Või siis täiskaadersensoriga kaameratega nagu Sony A7 II või Pentax K-1. Esmapilgul võib see ju tunduda nagu võitlus titaanidega. Olympusel on aga nii mõnigi trump tagataskus, mis fotohuvilised kihevile ajab.

Olympus OM-D E-M1 II hübriidkaamera olulisemad tehnilised andmed

• 20 MP CMOS sensor, ISO ulatus: 200-25600 (lisavõimendusega alates ISO 64)
• Kaks neljatuumalist TruePic VIII pildiprotsessorit
• 5-suunaline mehaaniline värinastabilisaator on CIPA standardse testi kohaselt kuni 5,5 stoppi efektiivsusega. Kasutades koos optilist pildistabilisaatorit omavate Olympuse objektiividega (hetkel )
• Sarivõte mehaanilise katiku ja jälgiva autofookusega kaadrite vahel (täissuuruses RAW+ JPG pildistamisel) on muljetavaldavad 18 kaadrit sekundis. Ilma jälgiva autofookuseta (täissuuruses RAW+ JPG pildistamisel) on sarivõtte kiirus 60 fps!
• Väga hea lahutusvõimega 2.36 miljoni piksliga elektrooniline pildiotsija. Lahutusvõime on eelmise E-M1 kaameraga võrreldes sama, kuid pildiotsija ekraani kaadrisagedus on senisest kõrgem
• Kahefunktsiooniline autofookus – lisaks kontrasttuvastusega teravustamisele on pildisensoril 121 faasituvastusega teravustamispunkti
• Korpus on valmistatud üleni magneesiumsulamist ning on külma- ja vihmakindel
• 3.0″ puutetundlik, keeratav ja pööratav LCD-ekraan. Ekraanil on tavalised 1 037 000 pikslit
• Tolmueemaldussüsteem
• Säriaegade vahemik: 60 – 1/8000 sekundit. Elektroonilise katikuga on kiireim säriaeg 1/32000 sekundit
• Sisseehitatud WiFi
• Digifiltrid ja loovat pildistamist abistavad režiimid
• Videosalvestus: MPEG-4 koodekiga video H.264 konteineris
  • 4K, 24p, maksimaalse andmesagedusega 237 Mbps
  • 1080p 50p/25p, maksimaalse andmesagedusega 202 Mbps
  • 3.5mm välise mikrofoni pesa, 3.5mm kõrvaklappide pesa
  • Integreeritud stereomikrofon
• Aku vastupidavus: kuni 440 fotot ühe laadimiskorraga. See on 25% parem tulemus kui eelmisel E-M1 mudelil.
• Mõõtmed: 134 x 92 x 69mm
• Kaal koos aku ja mälukaardiga: 574 g (77g raskem kui eelmine E-M1 mudel)

Karbis on: Olympus OM-D E-M1 II hübriidkaamera, M.Zuiko Digital ED 12-40mm f/2.8 PRO objektiiv, koos päikesevarjukiga, kaamerarihm, akulaadija, BLH-1 aku, toitekaabel, väline välklamp, välklambi vutlar ja USB 3.0 kaabel.

Lisaks tehnikale on karbis ka CD-plaat Olympus Viewer 3 tarkvara ja kasutusjuhenditega ning paberkujul kasutusjuhendiraamat.

Väliselt on OM-D E-M1 II oma eelkäijale üsna sarnane. Mõned erisused siiski on. Olulise ergonoomilise muudatusena on kaamera käepide senisest sügavam ja ka pikem nii et kui nimetissõrm on päästikul, siis mahuvad ülejäänud sõrmed (ka kõige väiksem) käepidemest kinni hoidma. Selline kaamerakere suurus paistab nüüd tippklassi hübriidkaamerate maailmas olevat kõige optimaalsem – parasjagu piisavalt suur mahutamaks rohkelt juhtnuppe ja et ka suuremate obejktiivide käsitlemine poleks liialt ebamugav.

 

Paremal pool küljel on üksteise all neli ühenduspesa. Eraldi kummist katete all on mikrofoni ja kõrvaklappide pesad. Allpool aga HDMI ja USB 3.0 ühendused.

 

Mõnusa pehme kummiga kaetud käepideme ülemises osas on distantspäästiku pesa. Selle taga on aga pikk luuk mälukaartide jaoks. Tasub tähele panna, et eelmisel E-M1 kaameraversioonil külje peal asetsenud kaamerarihma pannal on liikunud kaamera peale ning ei jää seetõttu enam kaamerat hoidvat kätt ebamugavalt häirima.

OM-D E-M1 II on ainuke Olympuse hübriidkaamera, mille sisse saab libistada korraga kaks SD mälukaarti. Neid kaarte saab seal siis kasutada nagu ikka – eraldi RAW ja JPG või piltide ja video salvestamiseks või seadistada üks kaart näiteks varukoopiate jaoks. Tähele peaks aga panema, et kui eesmärgiks on maksimaalne kirjutamiskiirus, siis tasuks kasutada ainult ülemist kaardipesa – see toetab UHS-II tüüpi mälukaartide tippkiirust.

Vasakul tavaline SD kaart, paremal UHS-II standardile vastav SD kaart. OM-D E-M1 II kaamera ülemisel kaardipesal on oemas ka need alumised kontaktid, mis tõstavad teoreetilise kirjutamiskiiruse kuni 260 Mb/s

Olympus OM-D E-M1 II on müügil ka ainult kerena. Siin postituses on karbist välja võtmisel komplekt koos 12-40mm f/2.8 PRO objektiiviga. See on metallist korpusega valgusjõuline normaalsuum, mis on ülimalt hinnatud oma terava joonise ja artefaktidest puhta pildikvaliteedi poolest. Teine suumobjektiiv, millega seda kaamerat oleks hea kasutada, on uus M.Zuiko Digital ED 12-100mm f/4 IS PRO. Väiksema valgusjõu korvab selle objektiivi optiline värinastabilisaator, mis toimib koos 5-suunalise kaamerasisese värinastabilisaatoriga.

OM-D EM-1 näeb välja nagu tank ja tundub käes nagu tank – väga tugev ja vastupidav. Kest on valmistatud üleni magneesiumsulamist ning avaused on jäetud vaid nendesse kohtadesse, kus neid tõepoolest tarvis on.

Avauste ääred on tihendatud nõnda, et kaamera korpusesse ei pääseks niiskust, tolmu, liiva ega vett. OM-D E-M1 II kaamerat ei maksaks visata päris vee alla (veekindel see ei ole), aga paduvihmas võib sellega pildistada küll. Nagu ülalolevalt pildilt näha, on ilmastikukindlate tihenditega varustatud ka objektiiv ning akutald.

Optilise pildiotsija ja välgukinga vahelt on eemaldatud seni seal asetsenud ühenduspesa. Seda sai kasutada erinevate tarvikute jaoks nagu näiteks see elektrooniline nurkpildiotsija. Seda ühenduspesa hakkavad taga igatsema ilmselt vaid need, kel mõni selline tarvik olemas on. Tänu selle puudumisele näeb kaamera aga kenam välja.

Kui OM-D E-M1 LCD-ekraan liikus ainult üles alla, siis E-M1 II ekraani saab oma pesast välja tõmmata ja siis külje peal nurga alla seada. Tuleb aga tähele panna, et kui kasutate paremal pool ühenduspesades välist mikrofoni või kõrvaklappe, siis on ekraani liikumine piiratud.

 

לhel pool välgukinga on heebel sisse-välja lülitamise jaoks ja kaks suuremat nuppu. לlemisest nupust saab valida pildistamisviisi ja alumisest korrigeerida teravustamisseadeid.

 

Teisel pool välgukinga on kaks valikuketast, programmiratas ja muud nupud. Huvitav, et need valikukettad liiguvad erinevalt – tagumine kenasti tuntavate astmete kaupa aga eesmine kuidagi tuimalt, nagu oleks keegi sinna kleepuvat mahla vahele pritsinud. Ehk sellepärast, et alatasa päästikut vajutav näpp seda ketast kogemata ei nihutaks? Võis iis lihtsalt sellepärast, et päästiku-ratta konstruktsioon vajab tummisemaid veekindlaid tihendeid.

Võrreldes eelmise OM-D E-M1 mudeliga on tagaküljel olev nihik (AEL nupu juures) teistpidi pööratud – ilmselt sellepärast, et AEL nuppu mugavam vajutada oleks. Kahjuks on nüüd jälle nihik pöidlast ebamugavalt kaugel. Selle nihiku abil saab muuta valikuketaste funktsiooni: lükkad selle üles ja ketastega saab ava ja säriaja asemel muuta näiteks ISO ja värvustasakaalu.

Olemas on ka kaks nuppu bajoneti juures, mida saab vajutada käepidemest hoidva käe sõrmeotstega. Alumine neist on seatud näitama teravusulatuse eelvaadet ja ülemisele vajutades saab pildistada manuaalse värvustasakaalu jaoks hallkaardipildi. Kohe kiirelt ühe puutega. לlimugav.

 

Siin on see asi, mis mind Olympuse uut kaamerat karbist välja võttes kõige esimesena üllatas. Nii suurt akut ei oleks ma küll sellelt – ega ilmselt üheltki teiselt hübriidkaameralt – oodanud. See tundub ju veel suurem kui vana hea Canoni LP-E6.

 

Ka akulaadija on  – võrreldes eelmise OM-D E-M1 kaameraga – uus. See laeb aku kiiremini täis ja näitab laetuse taset kolmeastmeliselt.

Kaameraga on eraldi kaasas pisike välklamp. See pole eriti võimas, kuid see-eest muljetavaldavalt paindlik.

Välklambi pead saab kallutada üles-alla ja keerata mõlemas suunas ette-taha.

Pildiotsijas kasutab Olympus ikka sama suurt ja sama pikslitihedusega ekraani, nagu algses E-M1 aparaadis. Ekraani sagedus on aga nüüd 120 fps ja andmeedastuskiirus sensori ja ekraani vahel on kahanenud 6 ms tasemeni. Praktikas avalduvad need numbrid nii, et kui kaamerat kiiremini liigutad, siis ei virvenda pildiotsija mingilgi määral. Vaate mõningane viivitus ehk sujuvus on tingitud värinastabilisaatorist.

Olles aastate jooksul päris palju kaameraid karbist ja mujaltki välja võtnud, ei suuda uued fotoaparaadid mind enam kergesti üllatada. Olympus OM-D E-M1 II aparaat oli selles osas natuke eriline. Esiteks üllatas see mind sarivõtte kiiruse ja funktsionaalsusega – see on lihtsalt pöörane värk. Teiseks vau-momendiks oli stabilisaatori töö filmirežiimis. לkskõik kas Full HD või 4K videot filmides kompenseerib 5-suunaline stabilisaator (koostöös elektroonilise stabilisaatoriga) käte värina nii stabiilseks ja kaamera liigutamise nii sujuvaks, et tundub nagu oleks video puhul kasutatud elektrilist gimbalit või mingit sorti steadycami. OM-D E-M1 II kaameraga filmides saad järsku aru, et nii mõnedki üliolulised filmimise abivahendid, mis omal ajal peegelkaamera jaoks varutud said, võib peagi lihtsalt ära visata. Kolmas üllatus või siis lihtsalt asi mida ma ei oodanud, oli ebanormaalselt suur aku.

לldises plaanis on E-M1 II perfektne kaamera. See on tugeva korpusega, optimaalse suurusega, suurepärase ergonoomilisusega, väga hea objektiivivalikuga, tippklassi videokvaliteediga, kiire autofookuse ja sarivõttega… Tundub nagu kõik oleks olemas ja kindlasti paljude fotohuviliste ja isegi proffide jaoks ongi. Siiski on Olympus OM-D E-M1 II juures nüansse, mis sunnivad just spetsiaalsemate vajadustega fotograafe otsustama siiski peegelkaamera või täiskaadersensoriga kaamera kasuks. Esimeseks komistuskiviks – Olympus OM-D E-M1 II sensor on poole väiksema pinnaga kui täiskaadersensorid. Tavaliseks portree- või toidu- või elustiili või isegi maastiku pildistamiseks on see täiesti ok. Fotograafid, kes tahavad oma fotosid aga näiteks pildipankades müüa, või suurelt printida, eelistavad ikka pigem 36 või 50 MP sensoreid. Sama on dünaamilise ulatuse ja ISO tasemetega. Olympuse kaamerate pildikvaliteet on väga hea – seda suuresti ka tänu väga headele Zuiko objektiividele. Siiski ei suuda 4/3 sensor täiskaadersensoriga dünaamilise ulatuse poolest võistelda.

E-M1 II nõrkus on aga ühtlasi tema tugevus. Just väiksem sensor ja optimaalne megapikslite hulk annavad sellele kaamerale võimekuse pildistada niivõrd paindlikku ja kiiret sarivõtet.  Väiksem sensor tagab ka tõhusama keresisese stabilisaatori ja võimaldab disainida E-M1 II korpuse õhukeseks ja optimaalselt kergeks. Just väiksem sensor on see, mis teeb Olympus OM-D E-M1 II paljude jaoks perfektse fotoaparaadi.

Olympus OM-D E-M1 II hübriidkaamera kere Photopointi veebikaubamajas

Olympus OM-D E-M1 II hübriidkaamera + 12-40mm f/2.8 PRO Photopointi veebikaubamajas

Täiskaadersensoriga Pentax K-1 peegelkaamera oli kindlasti 2016. aasta kõige oodatum kaamera, kuna see ei ole lihtsalt keskpärane täiskaader. Aastakümnete jooksul K-1 tootearendusse pandud suur energia ja entusiasm on ennast perfektselt ära tasunud ning tulemuseks on kaamera, mis teeb enamusele oma klassikaaslastele pildikvaliteedi rindel silmad ette.

Too oma vana Pentax digipeegelkaamera Photopointi ja saad 2016. aasta parima täiskaader peegelkaamera Pentax K-1 soodushinnast veel 200-600€ alla. Summa suurus oleneb tagasi toodavast Pentax kaamerast:

• Pentax K-3 II peegelkaamera koos KIT objektiiviga– 600€
• Pentax K-3 peegelkaamera koos KIT objektiiviga– 500€
• Pentax K-5 II peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 400€
• Pentax K-5/K-50 peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 300€
• Pentax K-7/K-30 peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 275€
• Pentax K20D/K-r peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 250€
• Pentax K200D/K10D/K-m peegelkaamera koos KIT objektiiviga – 200€

Ilma objektiivita kere eest on soodustus 50€ väiksem ning kaamera peab olema töökorras ja komplektne (spetsiaalaku puhul koos aku ja laadijaga).

לhesõnaga, kui tuled näiteks oma vana Pentax K-3 II peegelkaamera komplektiga Photopointi ja see on kenasti töökorras ning komplektne, siis maksab ilmastikukindel Pentax K-1 täiskaader kaamerakere Sulle ainult 1399€. Soovi korral on võimalik kasutada Photopointi järelmaksu abi.

Loe kindlasti, Lauri poolt kirjutatud ülisisukat artiklit, kus ta toob välja 9 põhjust, miks peaksid oma vanalt Pentax digipeeglit üle liikuma täiskaadriga Pentax K-1 peale. Artikkel on siinsama ajaveebis ››

NB! Superdiili saab vajadusel meiega teha ilma Tallinna või Tartu esinduskauplusi külastamata, kui kirjutada oma soovist info@photopoint.ee peale. Seejärel võtavad meie müügispetsialistid ühendust ning annavad täpsemad juhised. 

PS! Antud kampaania soodustust ei saa kombineerida teiste käimasolevate veebikaubamaja sooduskampaaniatega või sooduskoodidega. Nt. Püsikliendi Pühapäev soodustusele ei saa lisaks taotleda vahetuse soodustust.

Aeg on edasi liikuda – osta uus Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera ››

Vaata lisaks:

• Karbist välja: Pentax K-1 peegelkaamera ›
• Rentimiseks saadaval: Pentax K-1 täiskaader peegelkaamera ›
• Digitest.ee: Pentax K-1 – esimene täiskaader on lipulaeva vääriline ›
• 9 põhjust miks peaksid vahetama vana Pentax peegelkaamera täiskaadersensoriga Pentax K-1 vastu

Kampaania kestab kuni 31.01.2017.

Adobe hindab haridust ning käesoleva kuu lõpus saavad paljud Google Chromebook sülearvutite kasutajad endale tasuta alla laadida mitmeid Adobe Androidi rakendusi, mis on optimiseeritud just Chromebook sülearvutitel kasutamiseks. Teade tuleb ühe maailma suurima haridustehnoloogia messi, BETT 2017, raames, kus Google esitleb uusi Chromebook sülearvuteid. Uued arvutid tulevad mitmete funktsioonidega, mis lihtsustavad õppimist ning üks neist on võimekus jooksutada Androidi rakendusi.

Adobe panus on, hetkel küll Beta-versioonidena, Photoshop Mix, Lightroom Mobile, Illustrator Draw, Photoshop Sketch, Adobe Comp CC ning Creative Cloud Mobile. Tõsistele fotograafidele see uudis tõenäoliselt olulist huvi ei paku, sest need rakendused on professionaalseks tööks puudulikud, kuid Adobe on juba 2014. aastast välja töötamas ka pilvepõhist Photoshop CC versiooni Chromebook sülearvutitele.

Allikas: Adobe