Filmile pildistamine hakkab taas populaarsemaks muutuma. Kui oled juba vana fotoaparaadi pööningult alla toonud ja mõne fotofilmi täiski pildistanud, siis võid filmid Photopointi tuua, kus need sulle ära ilmutame ja fotopaberile paneme. Kui sa aga juba retro-analoog rajale pööranud oled, miks mitte püüda minna lõpuni ja ise enda fotofilm ilmutada? Must-valge fotofilmi puhul ei ole seda keeruline ka kodus teha. Sul on selleks vaja mõned laboritarvikud, paar pudelit ilmutusvedelikku ja algteadmisi sellest, kuidas neid kasutada.

Ilford – Briti ettevõte, kes on peamiselt tuntud oma must-valgete fotofilmide, fotokeemia ja fotopaberite poolest, on valmis teinud 7-minuti pikkuse video, mis näitab kiirelt ära, kuidas must-valget fotofilmi koduste vahenditega ilmutada. Esimeseks ilmutamiseks soovitame valida siiski testimiseks pildistatud fotofilmi, sest Ctrl-Z nuppu analoogmaailmas ei ole :)

Kõik vajaliku must-valge fotofilmi ilmutamiseks saad Photopointist:

• Ilfordi must-valge fotofilm
• Kaiseri laborikomplekt
• Ilford filmi ilmuti Ilfotec LC29 0,5l
• Ilford stopplahus Ilfostop 0,5l
• Ilford kinniti Rapid Fixer 0,5l
• Ilford abilahus Ilfotol 1l

Vaata ka 2011. aastal tehtud Point TV videot: Kuidas vana fotokaameraga pilti teha.

Allikas: Petapixel.com, Ilford.

The post Kuidas must-valget filmi ise kodus ilmutada? 7-mitutiline õpetusvideo Ilfordilt appeared first on Photopointi ajaveeb.

GoPro seikluskaamerad on tuntud enda kompaktsuse, hea pildi- ja videokvaliteedi ning nendega filmitud vapustavate videoklippide poolest. Kõige rohkem populaarsust on GoPro aastate jooksul kogunud just ekstreemspordi harrastajate ja reisihimuliste seas. Tänu kaamera väikestele mõõtmetele  ja lisatarvikute rohkusele on seda väga lihtne kinnitada kiivri või mõne varustuse osa külgege ning filmida näiteks langevarjuhüpet või jalgrattasõitu.

Kas tõesti sobib GoPro ainult spordi harrastajatele? Kas inimesed, kes ei tegele spordiga, vaid tahavad laiendada oma kaamerate arsenali, võivad sellest peatumata mööda jalutada? Reisides Maltale sain kaasa lisaks enda videovarustusele Photopointi fototehnika rendist ka GoPro Hero6 Black kaamera. Püstitasin endale eesmärgid: selgitada GoPro plussid ja miinused ning vastata küsimusele: kas ka foto- või videograafia harrastajatele võib antud seikluskaamera omamine kasuks tulla?

Kõigepealt toon välja kaamera tehnilised andmed, mis aitavad paremini aru saada, milleks on Hero6 Black võimeline ja kas kaamera suudab anda mulle, kui sisuloojale veel rohkem vabadust ja võimalusi kvaliteetse sisu tootmiseks. Seejärel lisan juurde ka välitestide tulemused ja isiklikud märkused.

Video:

• 4K (3840×2160) kuni 60fps
• 2.7K (2704×1520) kuni 120fps
• Full HD (1920x1080p) kuni 240fps

Foto:

• 12 MP kaamera
• JPEG ja RAW pildi formaadid

GoPro kaameraga filmimine ja pildistamine on väga lihtne ja nii videote kui ka piltide kvaliteet hea. Kaamera seadeid mida näppida väga palju ei ole  seetõttu kaameraga tutvumise peale aega praktiliselt ei kulu. Minu jaoks oli kõige võõram võimalus muuta vaatevälja (FOV) laiust. Selle juures on pildistades kaks ja 2.7k video puhul kolm varianti:

Linear ehk kõige kitsam vaateväli

Wide ehk keskmine vaateväli

Superwide ehk kõige laiem vaateväli

Vaatamata sellele, et kasutasin enamuse ajast GoProga filmides linear FOV’i, et hoida pilti sirgjoonelisena, oli hea teada, et kui mul oleks olnud vaja saada kaadrisse korraga väga suur osa ümbruskonnast, siis oleks mul see võimalus olemas.

Teiseks väga suureks plussiks kaamera juures on sisseehitatud stabilisaator, mis päriselt toimib. Vaadates GoPro Hero6 reklaamivideot, mis näitas kui stabiilselt saab kaameraga filmida, olin alguses selle osas üsna skeptiline. GoProga filmitud klipid, mida reklaamis kasutati, olid väga stabiilsed, isegi veidi liiga stabiilsed ning ei tundunud päris. Pärast seda, kui olin esimest korda kõndimise pealt filminud sain aru, et see on siiski võimalik. Tulemus ületas kõik mu ootused.

Ma ei oleks iial uskunud, et sellist kaadrit saab filmida käest, kõndimise pealt, ilma lisavarustuse abita. Kaadrite stabiliseerimiseks peab ohverdama umbes 10% pildi suurusest, aga minu jaoks oli see seda väärt.

Suureks abiks filmimisel oli ka kaamera veekindlus.

GoPro kaameral on lisaks sellele kõigele ka sisseehitatud timelapse võimalus ja suur abiline filmimise juures on GoPro Protune. Tavaseadistustega GoPro paneb automaatselt paika säriaja, iso, WB ja muud seaded – Protune funktsiooni sisse lülitamisel saab aga kõiki seadeid muuta manuaalselt. Minu jaoks on oluline saada kaamerast võimalikult neutraalne ja puhas algmaterjal, sest see võimaldab töödelda videot vastavalt minu vajadustele ning protune seda just võimaldas. Sain muuta kontrastsust, värvide küllastumust ja pildi teravust.

Toorik

Töödeldud

Kaameral on lisaks paar funktsiooni, mida mul reisi jooksul vaja ei läinud: häälekontroll ja võimalus kontrollida kaamerat ning näha otsepilti nutitelefonist. Ainuke miinus, mille ma 9 päeva jooksul leidsin on kaamera väikese sensori tõttu kõrgemate ISO väärtustega tekkiv müra.

GoPro Hero6 Black on üks kasutajasõbralikumatest kaameratest, mida olen kasutanud. Kaameral on kaks nuppu, millega saab tehtud põhilised asjad nagu pildistamine, filmimine ja kaamera sisse- ning väljalülitamine +  puutetundlik ekraan, kus saab kaamerat seadistada ja vaadata tehtud pilte/videoid. Kaamera aku kestvus on hea, GoProd saab kasutada terve päeva jooksul, ilma et seda peaks vahepeal laadima. Puutetundlik ekraan reageerib puudutustele väga hästi ning on piisavalt ere, et toimetada päikese käes. Superwide FOV on väga kasulik selfie’de tegemisel, sest isegi kui kaamera on üsna ligidal, mahub taustale palju.

Pärast seda kui olin kasutanud GoPro kaamerat Maltal 9 päeva, hakkasin mõtlema, et kuidas olen varem, ilma selle kaamerata hakkama saanud. Mul on väga hea meel, et lisaks põhikaameratele oli minuga reisil ka see sama GoPro, sest tänu väikestele mõõtudele ja veekindlusele avanesid mulle uued võimalused filmimiseks.

Kaamerat oli väga mugav kasutada ja kui oli vaja kiiresti teha mõni b-rolli klipp või filmida midagi vee all oli GoPro alati olemas. Võimalusel lisaksin kaamera kindlasti enda varustusse, sest enda suuruse ja hinna kohta toob ta sisuloojale, olgu ta sportane või videoharrastaja, väga palju väärtust.

Alexi tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel ››

Soovid kaamera kohta lisainfot? Tutvu lähemalt:

• Digitest.ee: GoPro Hero6 Black – videote tegemine pole veel nii lihtne ja lõbus olnud ››
• Nüüd rentimiseks saadaval: GoPro Hero 6 seikluskaamera ››

Kas teadsid, et fototehnikale saad juurde soetada lisagarantii või kindlustuse, mis annab südamerahu ja kindlustunde juhul kui midagi peaks juhtuma? Rohkem infot ››

The post Noor hobifotograaf Alex Tervinsky: GoPro HERO6 Black seikluskaameraga reisil appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fujifilmi kaamerad video filmimiseks ei kõlba. Tõsisema video jaoks tuleb võtta ikka kas Sony või Panasonic. Veel mõne aasta eest oli see teada-tuntud fakt – isegi Fujifilm ise arvas nii, sest aasta eest avalikustatud Fujinon’i i kinoobjektiivid tulid alguses mitte Fujifilmi X-bajonetiga vaid hoopis Sony E-bajonetiga.

See videovõimetuse dogma hakkas muutuma 2016. aasta suvel, kui Fujifilm tõi välja X-T2 hübriidkaamera. See oli esimene 4K videoga Fuji – ja sugugi mitte mingi wannabe-neli-kaa videoga, vaid kohe päris profimaigulise 100 Mbps andmesageduse, 4:2:2 värviinfoga 8-bitine striim läbi HDMI pesa ja F-Log pildiprofiili. Fuji jüngrid olid sellest päris sillas.

Nüüd on need Fuji jüngrid aga lausa käpuli maas, sest uus Fujifilm X-H1 tõstab Fujifilmi lõplikult Panasonicu ja Sony kõrvale profitasemel videot filmivate hübriidkaamerate kõrgliigasse. X-H1 võtab Fujifilmi tootevalikus koha sisse APS-C sensoriga X-T2 ja keskformaatsensoriga GFX 50S vahel. Hinnaklassilt ja pildiloome poolest on X-H1 lähedasem X-T2 kaamerale kuid korpuse ja käsitsemismugavuse poolest meenutab paljuski just keskformaatkaamerat. Võtame uue Fujifilm X-H1 hübriidkaamera karbist välja ja vaatame, mille poolest see siis oma eelkäijatest ja konkurentidest erineb.

Pildiloome poolest on Fujifilm X-H1 väga sarnane X-T2, X-Pro2, X-T20 ja X-E3 kaameratele, sest kõik need nimetatud Fujifilmi hübriidid jagavad sama APS-C mõõdus, 24 MP lahutusvõimega, X-Trans värvifiltriga ja ilma madalpääsfiltrita pildisensorit ning X-Processor Pro pildiprotsessorit. Seega – kui sul on mõni nendest aparaaatidest ja sa soovid parema pildikvaliteediga kaamerat, siis ei anna X-H1 sinu jaoks mitte midagi juurde. Peamisteks põhjusteks, miks peaks X-H1 ostma, on kvaliteetsem 200 Mbps andmesagedusega videorežiim (lisaks muud video hüved nagu F-Log ja Eterna pildiprofiilid, DCI formaat, 120 fps video…), sensoripõhine 5 EV astet tõhususega värinastabilisator, suurem/ergonoomilisem/tugevam korpus, puuteekraan, teravama ekraaniga pildiotsija ja hästi pehme käiguga katik.

Selle artikli kirjutamise hetkel on Fujifilm X-H1 Photopointis müügil kahes erinevas komplektis. Fujifilm X-H1 kere ning Fujifilm X-H1 kere koos Vertical Power Booster Grip akutallaga. Selles artiklis võtame karbist välja akutallaga varustatud komplekti.

Karbis on: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera, kaamerarihm, pisike välklamp, kaamerarihma aasad, kaablistopper, toitekaabel, NP-W126S aku ja akulaadija.

Lisaks on karbis akutalla komplekt: Fujifilm VPB-XH1 akutald, kaks NP-W126S akut, toiteadapter ja toitekaabel.

X-H1 kõige olulisemad erinevused seniste Fuji kaameratega võrreldes kuuluvad video salvestamise kategooriasse. לht-teist head on kaameral pakkuda aga ka fotograafidele. Esiteks on X-H1 suurema korpusega – spetsiaalselt selleks, et muuta aparaati mugavamaks proffide jaoks, kes on harjunud suuremate peegelkaameratega. Korpuse kest on X-T2 aparaadiga võrreldes paksemast magneesiumsulamist ning varustatud tihenditega – profikaameratele vääriliselt tugev ja ilmastikukindel. Kõige olulisem praktiline väärtus on aga keresisene sensoripõhine värinastabilisaator (testitud tõhususega 5 EV astet). X-H-1 on esimene Fujifilmi hübriid, millel see on.

Kaks konkurenti kõrvuti: Vasakul Panasonicu kõige kangem hübriidkaamera Panasonic G9, paremal Fujifilm X-H1. Mõõtmete poolest hästi sarnaste korpustega.

Käsitsemismugavuse poolest on minu jaoks Panasonic G9 astme võrra mugavam kui Fujifilm, kuid see sõltub ilmselt iga kasutaja enda eelistustest ja harjumustest.

Panasonic G9 kaamera pealmine ekraan on traditsioonilist laadi ehk fikseeritud maaatriksiga LCD. Fujifilm X-H1 kaamera pealmine ekraan näitab pilti pikslite abil – see tähendab, et ühte ja samasse kohta võib paindlikumalt kuvada erinevaid numbreid/tähti/graafikat. Allpool vaatame seda lähemalt.

Fujifilm X-H1 kaamera koos 23mm f/2.0 R WR objektiiviga. See kompaktne ilmastikukindla korpusega lainurkobjektiiv sobib suurepäraselt Fujifilmi ilmastikukindla korpusega hübriidkaamerate ette – igapäevaseks kasutamiseks. 2017. aastal oli see Photopointis  XF 35mm f/2 R WR ees populaarsuselt teine ostetuim Fujifilmi objektiiv.

Fujifilm X-H1 kaamera ühenduspesad on täpselt samad nagu X-T2 kaameral. Esiküljel on välgusünkro pesa, parempoolse plastikust klapi all on 3,5 mm mikrofonipesa, USB 3.0 pesa (mille kaudu saab ka akut laadida, aga mitte kaamera töötamiseks toidet anda) ja HDMI pesa. Sealsamas HDMI ja USB pesade vahel on kaablistopperi kinnitamiseks vajalik keere.

Vasakpoolse luugi taga on kaks mälukaardipesa – kusjuures mõlemad neist toimivad ka kiirete UHS-II tüüpi SD mälukaartidega.

לlal pildil on näha tavaline SD-mälukaart ning UHS-II standardile vastav, lisakontaktidega UHS-II mälukaart. Hetkel Photopointis on olemas näiteks Sony UHS-II mälukaardid, mille maksimaalne kirjutamis- ja lugemiskiirus on 300 MB/s. Tavaliste UHS profiklassi mälukaartide (näiteks hästi levinud SanDisk Extreme Pro seeria) kirjutamiskiiruseks on 95 MB/s.

Tähelepanelik vaatleja, võis ülalolevaid pilte uurides märgata, et 3,5 mm kõrvaklappide pesa Fujifilm X-H1 kaameral polegi. Päeva päästab aga X-H1 akutald, sest sellel on kaks pesa lisaks: AC adapteri pesa, mille kaudu saab kaamera filmimisel või pildistamise ajal vooluvõrku ühendada (vastav adapter tuleb akutallaga kaasa). Ning otse selle kõrval on 3.5 mm audioväljund. Selleks, et saaks kõrvaklappidega salvestatavat heli kontrollida.

Tavaliselt on tippklassi hübriidkaamerad tulvil nuppe ja heebleid. Fujifilmi tagakülg mõjub pigem korrastatult tühjapoolsena. Siin on sarnaselt X-T1 kaamerale olemas nii joystick kui ka nupuna alla vajutatav tagumine valikuketas. X-H1 nupud on X-T1 kaameraga võrreldes suuremad ja ulatuvad korpusest rohkem välja. Valikuketas teeb vajutades konkreetsema, kuuldava kliki.

Särikompensatsiooniketast X-H1 peam enam ei ole, sest selle ala on endale haaranud pealmine LCD-ekraan. Ongi parem, sest särikompensatsiooni on mugavamgi muuta päästiku juures olevale nupule vajutades ja siis eeesmist või tagumist valikuketast keerates.

Fujifilm X-H1 tagumine 3″ LCD-ekraan mahutab 1 040 000 pikslit – korralik teravus, aga mitte midagi erilist. See-eest saab seda ekraani aga tavalisest paindlikumalt erinevate nurkade alla seada.

 

Horisontaalset kaadrit pildistades saab ekraani üles-alla kallutada.

 

Ja samuti saab ekraani ka teistpidi nurga alla seada – see on hea portrait-asendis kaadrite pildistamisel.

Mõnele meeldib Panasonic G9 stiilis välja keeratav ja pööratav ekraan – see on praktiline eelkõige siis, kui filmitav iseenda kadreeringut jälgima peab, tüütu aga siis, kui ekraan on oma pesas ja seda nurga alla seadmiseks sealt välja venitama peab. Fujifilmi lahendus on päris hea, sest mõlematpidi saab ekraani hästi kiirelt vajaliku nurga alla seada. Täpselt samasuguse konstruktsiooniga LCD-ekraan on ka GFX 50S keskformaatkaameral.

Fujifilm X-E3 kaamera eeskujul on ka X-H1 ekraan puutetundlik. Puutetundlikkuse tase on kusagil väga hea (Panasonic G9, Canoni kaamerad) ja algelise (Sony a7 seeria) vahepeal. Se tähendab, et peamenüüs ja seadistuste vaates puutetundlikkus ei toimi. Kuid lisaks tavalisele fookuspunkti valimisele saab puutetundlikult kasutada ülal vasakul olevat kiirmenüüd, filmirežiimis on olemas spetsiaalne puutetundlik menüü vaikseks seadistamiseks ja sõrmega erinevates suundades libistades (gestures) ilmuvad ekraanile erinevad seadistused. Puutetundlik on ka taasesitusrežiim, kus saab pilte kahe sõrme abil suumida ja näpuviibetega lehitseda.

Kaamera peal on juhtketaste kaskaad – Fujifilmi X-seeria hübriididele omaselt ei leia kaamera pealt tavalist särirežiimide ketast – sedasama, kust saab valida PASM režiime jne. Selle asemel on siin vanade peegelkaamerate eeskujul ketas säriaja valimiseks. Samuti on vasakul pool ketas ISO jaoks.

Selleks, et avaprioriteedis pildistada, tuleb säriajaketas keerata automaatsesse asendisse “A” ning siis saab ava muuta objektiivi avarõngast. Selleks, et pildistada säriajaprioriteet režiimis, tuleb ava lülitada objektiivilt automaatsesse asendisse “A” ning siis saab kaamera pealt seada säriaega. Kui mõlemad kettad on automaatse “A” väärtuse asendis, siis on pildistamine automaatrežiimis. Kui kumbki ketas pole automaatses asendis, siis pildistame manuaalrežiimis. Lihtne ja loogiline.

 

Nii säriaja kui ka ISO ketta keskel on lukustusnupp – ülemises asendis näitab valget värvi alumine osa, et nupp lahti lukustatud. Säriajaketta all olevast lülitist saab muuta särimõõterežiimi.

 

Paindlikkust lisab ISO ketas, mida saab avast ja säriajast sõltumatult seada automaatseks või fikseerida kindlale väärtusele. ISO ketta all olevast heeblist saab valida erinevaid režiime – S on tavaline fotode pildistamise režiim, CH, CM ja CL on erineva kiirusega sarivõtterežiimid. Lisaks on seal olemas videoreziim, kahveldusvõimalused, digifiltrite režiim ja panoraamipildistamise režiim.

Selline lihtne ja loogiline särijuhtimine muudab X-T1 kaamera sobivaks ka näiteks algajale fotohuvilisele, kes soovib fotograafia alused kiirelt selgeks õppida.

 

See ekraan on sarnaselt e-lugejate ekraanidele hästi väikse voolutarbimisega ja kuvab infot ka välja lülitatuna. לlal pildil näidatakse et esimeses kaardipesas oleval kaardil on ruumi veel vaid 2854 foto jaoks. Ja et aku on suht tühi.

 

Kui kaamera sisse lülitada, näidatakse meile ekraanil olulisi säriparameetreid ja muid seadistusi.

Seadistuste kuvamiseks reserveeritud ruudukujuline ekraan kaamera peal on täpselt seesama, nagu Fujifilm GFX keskformaatkaameral.

 

Ekraani kõrval olevast väiksest nupust saab selle lülitada tumedamaks…

 

… või jälle heledamaks.

 

Ja videorežiimis kuvatakse ekraanile hoopis teistsugine info.

Eriti paindlik on see ekraan just selle tõttu, et kasutaja saab sellel kuvatavat muuta just selliseks, nagu ta soovib. Selleks on menüüs valik “SubMonitor Setting”. Ja seadistusi saab muuta eraldi foto- ja videorežiimi jaoks.

Kaamera alumisel küljel on akutalla kontaktid, statiivikeere ja akukamber. Aku on täpselt seesama 1260 mAh mahtuvusega nagu X-T2 ja X-E3 ja mitmel teisel X-seeria kaameral. See peaks rõõmustama neid, kes olemasolevalt Fuji kaameralt uuele X-H1 aparaadile üle minna plaanivad.

Kaameraga on kaasas kompaktne välklamp, mis tuleb sisestada aparaadi välgukinga. Eraldi vooluallikat välklambi sees ei ole.

Ning loomulikult on kaameraga kaasas ka akutald – või nagu Fujifilm ise seda nimetab – Vertical Power Booster Grip. See on väärt tald, sest lisaks pikemale pildistamis/filmimisajale avardab see X-H1 kaamera võimekust veel päris mitmel moel. Esmalt (nagu ülal juba nägime) annab see juurde 3,5mm kõrvaklappide pesa ja toitepesa. Aga mitte ainult.

Akutalla tagaküljel on kaval lüliti, mille abil saab X-T2 kaamera lülitada nö Boost režiimile. Selles režiimis saab tavalise 8 fps sarivõtte asemel pildistada märksa kiiremat 11 fps sarivõtet (elektroonilise katikuga koguni 14 fps). Samuti aitab akutald filmimisel, sest Boost režiimis saab nii 4K kui ka 1080p videot filmida kuni 30 minutit järjest. Ilma akutallata on maksimaalne 4K video filmimise pikkus umbes 15 minutit.

Akutallaga varsutatult on X-H2 veel suurem, veel ergonoomilisem – eriti just portrait-asendis, sest akutalla peal on dubleeritud nupud ja isegi üks lisa-joystick!

Akutallale on dubleeritud päästik, valikukettad (mis toimivad täpselt niisama hästi, nagu kaamera korpusel olevad kettad), Joystick, automaatse teravustamise nupud, Q nupp ja särikompensatsiooni nupp. Sisse-välja lülitamine toimub jätkuvalt kaamerapealse päästiku koosseisus oleva heebli abil. Akutalla päästikuheeblist saab akutalla nupud soovi korral deaktiveerida.

Kui akutald on kaameraga ühendatud, näitab LCD-ekraan kõigi kolme aku laetuse taset eraldi.

X-H1 kõige olulisemaks täiustuseks X-T2 kaameraga võrreldes on kindlasti videorežiim. Toon konkreetselt punktide kaupa välja, mille poolest X-H1 video nii võimekas on:

• Sensoripõhine värinastabilisaator – stabiilsem videopilt käest filmides. X-H1 stabilisaator on parem kui Sony kaameratel, kuid jääb hetkel alla Panasonic G9 kaamerale ja kindlasti ka parima stabilisaatoriga OLympus OM-D E-M 1 Mark II hübriidkaameratele. Praegustes testvideotes on näha, et X-H1 stabilisaator tekitab just video filmimise korral suurema liikumise/värina puhul kaadrisse äkilisi seisakuid. Loodetavasti suudab Fujifilm seda toimimist tarkvarauuendusega sujuvamaks muuta
• F-Log pildiorofiil koos 200 Mbps andmesagedusega
• Pildiprofiil “Interna Film Simulation” mis ei vaja pärastist järeltöötlust, on loodud just video jaoks ja annab pehme meeldiva pildi
• Hästi sobilik siis, kui filmitakse inimest – eriti lähiplaanis.
• 120 fps Full HD video – time-lapse video loomiseks
• DCI (Digital Cinema) 4K režiim (kuni 200 Mbps). See on küll ainult 24 fps kaadrisagedusega, kuid see ju kinostandard ongi.
• Võimalus salvestada üheaegselt 1080p videot mälukaardile ja 4K videot välisele andmekandjale
• Vaikne kaamera juhtimine videosalvestuse ajal – puutetundliku ekraani jaoks on tehtud eraldi menüü kust saab videosalvestuse ajal muuta kõiki olulisemaid parameetreid.

Panasonicu tippklassi hübriidkaamerad on populaarsed just videomeeste seas. Panasonic G9 hübriidkaamerat karbist välja võttes nägime, kuidas see püüdis olla meele järele fotograafidele. Fujifilmiga on täpselt risti vastupidi – Fuji hübriidid on populaarsed just fotograafide seas ja X-H1 püüab nüüd end tõestada ka proffidele sobiva videokaamerana.

Video parameetrite ja videopildi kvaliteetsuse poolest ei ole X-H1 kaamerale tõesti midagi ette heita ja seetõttu on X-H1 juba tõusnud paljude videotegijate huviorbiiti. Küll on aga needsamad videotegijad avastanud X-H1 üldises toimimises ja kasutusloogikas mitmeid pisiveidrusi – loe näiteks Eoshd veebilehelt või vaata Cinema 5D videot. Kui Fujifilm ka need tarkvarauuendustega parandada suudab, on X-H1 üks tõsine kaamera nii foto- kui ka videograafidele. Suurepärane alternatiiv teistele poolkaadersensoriga hübriidkaamerate lipulaevadele nagu Olympus OM-D E-M1 Mark II ja Panasonic G9/GH5. Oleks juba aeg, et ka Sony (kes viimasel ajal on väga täiskaadrikeskseks muutunud) ka oma poolkaadersensoriga a6xxx seeriat uuendaks.

• Fujifilm X-H1 hübriidkaamerakomplektid Photopointis

The post Karbist välja: Fujifilm X-H1 hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

Aeg on avada enda meeled ning kaamera objektiiv ja pildile püüda parimad reisimuljed – alanud on väärika auhinnafondiga “Tamron Reisifoto 2018” konkurss.

Tänavusele konkursile ootame osalema töid, mis kirjeldavad reisimist nii nagu see Sinu jaoks paistab. See võib olla jäädvustus mingi paiga ehedast ja puutumatust kultuurist, portreefotod huvitavatest inimestest või hingematvalt kaunid maastikud â€“ inspiratsioon on piiritu.

Iga osaleja saab esitada kuni kolm tööd, mis ei pea olema tingimata pildistatud just sellel aastal käidud reisil â€“ oluline on, et need oleksid Sinu parimad tööd ja annaksid reisimise fiilingut edasi nõnda nagu Sina seda tunned.

Võidutöödele on Tamron koostöös Photopointiga välja pannud äärmiselt ahvatleva auhinnafondi:

I koht: 1000 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

II koht: 750 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

III koht: 500 euro väärtuses Tamroni fototehnikat Photopointist

Tamron ja reismine – kuidas nad ühte kuuluvad? Aga seetõttu, et Tamron on juba 67+ aastat varustanud kõiki fotohuvilisi ja professionaale just reisile kaasa võtmiseks sobilike universaalsete suumobjektiividega ja muuhulgas on selles valikus ka maailma esimene 22.2x ultra-tele supersuum 18-400mm f/3.5-6.3 Di II VC HLD.

Otsi nüüd digiarhiividest üles enda parimad reisifotod või tõtta uuele reisile neid jäädvustama – konkurss on avatud kõigile

Esita enda parimad reisipildid konkursile – snap.ee/tamron ››

The post Tamron Reisifoto 2018 – osale 2250€ suuruse auhinnafondiga fotokonkursil! appeared first on Photopointi ajaveeb.

Nii nagu pealkirjast välja võib lugeda, siis tuleb antud artiklis juttu HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM objektiivist ning sellest, kui mugav või ebamugav võib üks selline objektiiv olla kasutusel n-ö reisiobjektiivina.

Tutvume esmalt objektiiviga

Enne, kui laskume kasutusmugavuste või ebamugavuste juurde, siis räägime veidi faktidest. Tegemist on 2016. aasta veebruaris välja tulnud valgusjõulise (f/2.8) Pentax suumobjektiiviga, mille suumiulatus on 15-30mm ja see sobib nii poolkaader- kui täiskaader sensoriga Pentax digipeegelkaamerate ette. Diafragmalabasid on sisse pandud kokku 9 ning kogu objektiiv on ilmastikukindel (ette rutates – oli tõesti ilmastikukindel, aga sellest tuleb juttu all pool).

לks kasulik “vidin”, mis antud objektiivi väga mugavaks teeb on “Quick Shift”. Kus ja kuidas seda kasutada – juhul, kui automaatfookus jääb oma tööga jänni (objekt/subjekt ei ole eristatav, on liiga lähedal või misiganes ka see põhjus võib olla), siis on sul veel võimalus muuta fookust manuaalselt, kui AF  (autofocus) on lukus.

Objektiiv ise on üpris suur ja raske (~1kg), mis tõttu oli mul algselt ka kahtlus, kas ma viitsin seda ringi rännates koguaeg endaga kaasas tassida. Aga tulles tagasi veel korraks autofookuse juurde, siis väärib mainimist, et AF on antud objektiivil ülimalt kiire ning vaikne.

Muljed objektiivist reaalses kasutuses

Enne, kui objektiivi Photopointi fototehnika rendist enda kasutusse sain surfasin üsna palju ringi foorumites ja lugesin, mida objektiivi kohta räägitakse. Asi, mis pildi pealt välja ei tulnud ja mida kõige rohkem mainiti, oli see, et objektiiv on tõsiselt suur. Nüüdseks, olles objektiivi ise oma silmaga näinud ja käega katsunud võin kinnitada, et neil oli õigus – objektiiv on suur, aga tema raskus annab aimu kõrgest ehituskvaliteedist, mis on tõesti tasemel.

Objektiivi ilmastikukindluse pani proovile raju padukas keset vihmametsa ja vaatamata sellele, et kaamerakotil oli ümber vihmakaitse, siis oli kogu kott mägedest alla jõudes seest kergelt öeldes “niiske”. Valetama ei hakka – see lõi ikka südame puperdama küll kui tead, et kaasa antud, objektiiv, mis maksab ~1700€ on nüüd kotis “niiske”.

Kartus, et objektiiv on liiga suur ja kohmakas (reisil olles) kadus pärast esimest nädalat. Enne seda olin üsna valiv ja kaamera käis kotist välja tunduvalt vähem kordi, kui oleks tahtnud. Ilmselt sellepärast, et siiani olin pildistanud ainult fiksobjektiividega ja suur suumobjektiiv tundus “On the go” ebamugav.

Kokkuvõte

Kui ma peaksin andma hinde, põhinedes ainult enda kogemusele antud objektiiviga, siis on selleks hindeks 10st kindel 10! Miks? Põhjuseid on mitmeid, alustades siis sellega, et see ei vedanud mind kordagi alt ja ei olnud ühtegi momenti, mis jäi jäädvustamata või jäädvustati uduselt. Mis kõige tähtsam- pildikvaliteet ja teravus on sellel objektiivil super! Kaasas oli veel tegelikult ka Sigma 30mm f/1.4 ART, kuid see jäi üsna kiirelt hotelli kapile, kuna Pentax HD 15-30mm f/2.8 õigustas ennast täielikult (reisile sõites arvasin just vastupidist…).

Kui kogu see reis kokku võtta, siis võin julgelt väita, et HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM objektiiv sobib suurepäraselt reisile kaasa ja ei ole ta nii kohmakas midagi, kui alguses tundub.

Karli tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel ››

Eriline tänu: @preilimarin
Kõik artiklis kasutatud pildid on tehtud Pentax K-3 II peegelkaamera abil ja kasutades HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM objektiivi.

Portreefoto: Karl Saare

The post Fotograaf Karl Saare: HD Pentax D-FA 15-30mm f/2.8 ED SDM objektiiviga Tai Kuningriigis appeared first on Photopointi ajaveeb.