Pentaxi Aasta Portreefoto 2014 võitja on selgunud
autor: Jürgen Veerme

Juba kaheksandat korda andis Pentax koostöös Photopointiga julgematele fotohuvilistele võimaluse ja väljakutse rääkida lugu inimesest fotograafia abil. Lugu sai jutustada esitades oma parimad portreefoto šedöövrid Eesti suurimale portreefoto konkursile – Pentaxi Aasta Portreefoto 2014.

Tänavusele konkursile laekus kokku 1169 fotod, mis kõik omal isikupärasel moel tõlgendasid portreefotot kui žanri. Osalevate tööde hulk ning heal tasemel fotode osakaal ei muutnud žürii tööd kergeks. Seega hindas iga žüriiliige pilte esmalt iseseisvalt Snäpi pildipangas. Seejärel kohtus žürii teises voorus ning asus hindama esimeses ringis väljakujunenud piltide tuumikut.

Fotosid hindasid tunnustatud Eesti fotograafid Renee Altrov, Kristel Lukats, Harri Rospu, PAP13 II koha omanik Kylli Sparre. Kahjuks pidi ootamatult žüriis osalemisest loobuma Stina Kase, kuid vanameister Urmas Ääro oli meeleldi nõus abikäe ulatama.

Žürii hindas pilte kolme võrdselt tähtsa kategooria alusel:

  • Sisuline külg – portree lugu, pildi võime vaatajat kõnetada ning loomingulisus
  • Tehniline teostus – teravus, fotograafilised väljendusvahendid, kompositsioon jms.
  • Uudsus, ainulaadsus, erilisus.

Sageli on kõiki rahuldavat kollektiivset ilumeelt raske leida, sest töö kõnetab igaüht omal moel ning vastavalt vaataja elukogemusele, ilumeelele või portreefoto kui žanri tõlgendusele. Kuid tänavuse võitja valikul oli žürii üksmeel kindlamast kindlam.

Oleme oodanud seda hetke piisavalt kaua ning nüüd on aeg teha teatavaks Pentaxi Aasta Portreefoto 2014 parimad:

I koht: “Jakob”. Autor Vivian Ainsalu

Auhind: 1500€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointist

Žürii liikmete kommentaarid:

Renee Altrov: „Kõlab küll väga juustuselt, aga see on absoluutselt ajatu pilt. Kuidagi ei tea öelda kas pilt tehti kuu tagasi või 30 aastat tagasi. Võimas! Sünge ja tume suudab meid põhjamaa inimesi alati palju rohkem kõnetada, kui rõõmsad ja värvilised pildid. Tunneme ennast kuidagi rohkem selle pildi osana ja oskame suhestuda.“

Kristel Lukats: „Must-valge, püstformaadis lihtne motiiv – vihmahämune päev, uduse akna taga vanas majas kahus juustega mees, vaatab välja – ja meiegi jääme vaatama. Lavastatud? Võib-olla, ja mis siis? Nii oleks ju võinud olla tegelikultki – ning kunst ongi tõesem kui elu, ta on selle kvintsess. Puhastatud kõigest kõrvalisest, peab ta tabama kõige üldisemat, meile kõigile ühist ja omast.“

Harri Rospu: „Siin on kätte saadud rohkem, kui portreesse tavaliselt õnnestub sisse panna. Mees justkui viipamas mööduvale ajale, tehnilisi trikke asendamas vaade läbi päevinäinud akna, tekitades tunde kahest erinevast aegruumist. Pildis on poeesiat ja filosoofiat.“

Kylli Sparre: „Väga kaunis portree. Kõik elemendid täiendavad teineteist – pilk, peegeldused klaasil, käe liikumine, puidumustrid aknaraamidel. Haarav, nauditav ja meeldejääv. Minu pilk jääb sellel pildil pidama ja mõte läheb rändama“

Urmas Ääro: „Foto teeb alati huvitavaks see, kui lugu läheb kaadri taha. Jakobi lugu läheb edasi tema ruumi sügavusse, aga eelkõige muidugi vaataja mõttemaailma. “

Jakob

 

II koht: “Serious “. Autor Margarita Anvelt

Auhind: 1000€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointist

Žürii liikmete kommentaarid:

Renee Altrov: „Väike suur inimene on vist see õige väljend selle kohta. Laps kelle näost loeme suure inimese emotsioone ja tundeid. Tahaks väga teada, kas see pilk ja see poos tuli naturaalselt või fotograafi juhendamisel, aga igal juhul väga imetlusväärne kooslus. Ägedaima modelli leidmise auhind tuleb ka sulle!“

Kristel Lukats: „Värviline, püstformaadis rinnaportree – punnis ja ergavpunaste põskedega poiss, talvepalitus, pahur ilme, altkulmu ainitine pilk – õigemini on ta tulivihane, tige kogu maailma peale, tal on halb ja teda on halb vaadata – midagi on tema elus väga valesti, meie pole selles süüdi – või oleme? – ega vast temagi – või on? -, tahaks seda mitte näha ega teada, aga (kunsti)tõde on halastamatu – kunst peab aitama elada, elada parematena, kasvõi natukene. Igatahes on see aus ja teravalt sotsiaalse sisuga taies.“

Harri Rospu: „Pealtnäha lihtne portree, aga milline kummitama jääv pilk! Poisi häiritust väljendav kehakeel ja valus vaade. Nappide vahenditega tehtud, samas iga detail töötab. Less is more! Kompa suunab vaataja pilgu poisi silmadesse ja enam lahti ei lase.“

Kylli Sparre: „Tegemist on erakordselt põneva peategelasega. Fotograafi side portreteeritavaga on tunda ja tulemuseks on aus, usutav ja sügav pilk/pilt. “

Urmas Ääro: „Hästitehtud foto isevärki inimestest kõnetab meid alati. Siin on head kõik vajalikud elemendid: valgus, kompositsioon, suhe ja emotsioon.“

Serious

 

III koht: “Dirigent Mikk Üleoja”. Autor Jaan Krivel

Auhind: 500€ väärtuses vabalt valitud kaupa Photopointist

Žürii liikmete kommentaarid:

Kristel Lukats: „Mustvalge, kergelt toneeritud, horisontaalne tsentraalkompositsioon – nö kollektiiv-portree, keskel põhiobjekt, ülestõstetud kätega paigale tardunud dirigent, orkestrandid kahel pool kaootilises, ometi mõtestatud liikumises – mõjus ning dünaamiline, esteetiliselt nauditav pilt.“

Harri Rospu: „Idee on hea, aga selline pikk staatiline poseerimine ei tundu dirigendile omane ega aita teda isiksusena avada. Kui pildi allkirjaks on “Dirigent…”, siis ootaks aktiivsemat ja positiivsemat kohalolekut. Koostöö on selle pildi puhul jäänud pisut formaalseks ja minu punktid sellele pildile ei läinud.“

Kylli Sparre: „Ehe ja elav portree. Sellest pildist kostub esinemisele eelnevat saginat ja õhkub dirigendi koondavat rahulikkust. Väga ilus töö.“

Urmas Ääro: „Tehniliselt hästi teostatud foto, mille mõte väga selgelt vaatajani jõuab“

Dirigent Mikk Üleoja

 

IV koht: “Valentina M.” Autor Ants Tammik

Kuigi PAP 2014 konkursil oli kolm auhinnalist kohta, tõi žürii välja ka neljanda töö.

Žürii liikmete kommentaarid:

Renee Altrov: „Nii lihtne on ennast sinna pilti asetada, kuidas õhtul kodukandi putkast mööda kõndides avaneb taoline pilt. See tunne on fotograafias väga tähtis. Vii siis kindlasti Valentinale ka üks print!“

Harri Rospu: „Justkui puurisoleva müüja uuriv-kahtlustav pilk ja olek on hästi tabatud. Pisut segab asümmeetria nii geomeetrilise objekti puhul.“

Kylli Sparre: „Tõeliselt hästi märgatud ja tabatud pilt. Isegi värvitoonid on omavahel kooskõlas. Samas jutustab see pilt nii suure kui ka väiksema loo ja paneb mõtlema.“

Urmas Ääro: „Samuti väga selge sõnumiga foto ohust, et su maailm võib väga pisikeseks taanduda. See pole portree vaid ühest inimesest.“

Valentina T.

 

Vaata lisaks kõiki konkursile esitatuid töid Snäpist.

 

Täname kõiki osalejaid põneva ning igati tasemel konkursi eest! Soovime kõigile loomingulist ja inspiratsioonirohket aega.

Uue Fujifilm X30 kompaktkaamera ostul kaasa kingitused
autor: Jürgen Veerme

photopoint-fujifilmx30

Tänavuse aasta üks võimekamaid kompaktkaameraid Fujifilm X30 astub konkurentide kaamerarihmadele oma väga hea kasutusmugavuse, pildikvaliteedi ja paindliku kaamera seadistamise võimalusega. Võimekus talletada FullHD videot nii heades kui kehvades valgustingimustes muudab kaamera mitmekülgseks kaaslaseks nii lapse jõuluetendusel kui perekondlikul õhtusöögil.

Ostes praegu Photopointist hõbedase või musta värvi võimeka Fujifilm X30 kompaktkaamera saad kingituseks kiire Silicon Power 32GB mälukaardi ja paindliku Spider statiivi. Kingituste väärtus kokku 58€.

Pakkumine kehtib detsembri lõpuni (31.12.2014).

Vaata lisaks Photopointi ajaveebi peatoimetaja Lauri sisukat Fujifilm X30 “Karbist välja” artiklit/pildiseeriat siitsamast blogist.

Vali endale sobiv – must ja hõbedane Fujifilm X30 e-poes

 

Vaata Fujifilm X30 käed küljes videot septembris toimunud Photokina 2014 messilt:

3D Robotics X8+ on esimene tavakasutajatele mõeldud droon mis suudab kanda hübriidkaamerat
autor: Lauri Veerde

lumix_site_web

Viimastel nädalatel on kõvasti laineid löönud DJI droon Inspire 1, millest hiljuti ka siin blogis kirjutasin. Nüüd on aga uue ja vägagi huvitava lennumasinaga välja tulnud 3D Robotics – USA ettevõte, kes on tuntust kogunud just modulaarsete droonidega. Ettevõtte uusim droon kannab nime X8+ ning kujutab endast platvormi, mis suudab lennutada kompakt- ja hübriidkaameraid. Nagu näiteks ülal pildil näha olev Panasonic LX100.

3D Robotics X8+ baaskomplekt koosneb laadijast, maapealsest raadiosaatjast, juhtpuldist ja droonist endast ning maksab USA-s 1350€. Tähele tuleb aga panna et see hind on ilma kaamera ja stabiliseerimissüsteemita.

Drooni külge saab kinnitada erinevaid stabiliseerimissüsteeme – ettevõte ise pakub Tarot T-2D süsteemi, mis onoriginaalis mõeldud GoPro seikluskaamerate kandmiseks. Väikse adapterkruvi abil saab aga sellesama stabiliseerimissüsteemi sees kasutada ka suuremaid kompaktkaameraid või väiksemaid hübriidkaameraid.

X8+ suudab kanda 800g raskust (stabiliseerimissüsteem+ kaamera kokku), droon ise kaalub 2,56 kg ning selle maksimaalseks lennuajaks on märgitud 15 minutit. Veel on masinal trumbiks välja käia head tarkvaralised oskused. Näiteks suudab see lennates jälgida mingit teatud objekti ning piloot saab lennutrajektoori määrata kasvõi rakenduse kaardile joont vedades.

Vaata rohkem 3D Robotics kodulehelt ja blogist.

 

BB7A0968

 

Sony A7 II toob kiirema autofookuse, parema korpuse ja 5-teljelise värinastabilisaatori
autor: Oskari Värä

5845596405

 

Sony avalikustas oma uue A7 II hübriidkaamera, millel on 24-megapiksline täiskaadersensor. Nagu lubatud, on suurim uudis uue kere juures see, et keres on 5-teljeline stabilisaator – esimest korda täiskaader hübriidkaameras. Sony väitel suudab see stabiliseerida tervelt kuni 4,5 stoppi, mis tähendab, et käest on võimalik pildistada kuni 4,5 stoppi pikema säriajaga kui stabilisaatorita. Kui on kaamera ees E-bajonetiga OSS objektiiv, teeb kere stabilisaator objektiivi omaga koostööd. Lisaks saab iga telge eraldi sisse ning välja lülitada vastavalt vajadusele.

Stabilisaatorit tutvustav video:

 

Loomulikult pole stabilisaator ainus uuendus. Sarnaselt vana mudeliga on uuel kerel 117-punktiga faasituvastusega ja 25-punktiga kontrastituvastusega CMOS sensor kuid Sony lubab uuele mudelile 30% kiiremat autofookust.

Video poolelt A7 II toetab nüüd XAVC S koodekit, mis suudab FullHD videot jooksutada 60 kaadrit sekundis.

Tulles välimuse juurde, on suurim muutus käepidemes, mis on tehtud suuremaks ja kindlasti rõõmustab paljusid kasutajaid. Intuitiivsemaks kasutamiseks on lisatud nüüd ka valikuketas nimetissõrme alla ja päästikunuppu on nihutatud, et oleks mugavam vajutada.

 

Tehnilised andmed:

Sensor: 24 MP; 35,8 x 23,9mm CMOS
Protsessor: Bionz X
ISO: 100 – 25000
Stabilisaator: kuni 4,5 stoppi
Sarivõte: 5 kaadrit sekundis
Fookuspunkte: 117
Ekraan: 3 tolline pööratav LCD
Pildiotsija: Elektrooniline 2 359 000 piksliga
Integreeritud välk: Ei 
Video: 1920 x 1080 (60p, 60i, 24p), 1440 x 1080 (30p), 640 x 480 (30p)
Ühendused: USB 2.0, HDMI, mikrofonisisend, kõrvaklapiväljund, Wifi, NFC
Kaal: 556g
Bajonett: Sony E (NEX)
Mõõdud: 127 x 96 x 60mm

2 3 4 5 6 7 8 9

 

Allikas: dpreview.com,  petapixel.com

Karbist välja: Panasonic Lumix LX100 kompaktkaamera
autor: Lauri Veerde

panasonic-lx-100-photopoint-44

Kuus aastat tagasi võtsin siinsamas Photopointi blogis karbist välja Panasonic LX-3 kompaktkaamera. Aeg lendab, kas pole. Tänaseks on kaamerate sensorid muutunud suuremaks ja objektiivid avaramaks. Ja milline aparaat võiks seda muutust väljendada veel paremini kui Panasonicu kõige võimekam kompaktkaamera LX100. 

Panasonic LX100 on populaarse LX-7 järeltulija. Seda aga ainult vormiliselt, sest tegelikkuses on LX100 juures muudetud praktiliselt kõike. Keskseim nende muudatuste seas on pildisensor, mis on nüüd peegelkaameralikult suur 4:3 tüüpi. See tähendab, et LX-100 pildikvaliteet peaks kõigi eelduste kohaselt olema kõikide eelkäijatega võrreldes hüppeliselt parem. Samuti tähendab see seda, et kaamera korpus on suur ning taskusõbralikuks uusimat LX-seeria esindajat enam kindlasti pidada ei saa. Sellest on kahju. 

Nii hinnaklassi kui ka omaduste poolest on LX100 kõige lähemaks konkurendiks muidugi Canon PowerShot GX 1 Mark II. Maha ei maksa kanda aga ka väiksema korpuse ja 1″ tüüpi sensoriga kompaktkaameraid Sony RX100 III ja Canon G7x. Panasonic LX100 kaameral on aga tagataskus üks õige magus trump, millele ühelgi kolmel nimetatutest väärilist vastu panna pole – LX100 teeb 4K videot. Tõsist 4K videot 24 või 25 kaadrit sekundis ja 100 Mbps andmesagedusega. Ma arvan, et just see omadus saab paljude fotohuviliste jaoks olema kaalukausiks, miks otsustada just Panasonicu kasuks. Ja siis muidugi ka suurepäraselt külluslik juhtnuppude süsteem. Seda süsteemi ja paljutki muud vaatame nüüd lähemalt esimest Photopointi jõudnud LX100 kaamerat karbist välja võttes. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-1
panasonic-lx-100-photopoint-2

 

Vaatame esmalt üle Panasonic LX100 olulisemad omadused: 

  • 16MP Four Thirds CMOS sensor
    • efektiivseid piksleid: 12,7 MP
    • Sama sensor mis Panasonic G7X hübriidkaameral
  • F1.7-2.8 maksimaalse avaga Leica objektiiv
    • Fookuskauguste vahemik 24-75mm (35mm ekvivalendina)
    • 11 elementi 8 grupis. Sh 5 asfäärilist läätse ja 2 madala dispersiooniastmega läätse
    • Optiline värinastabilisaator
  • Venus Engine pildiprotsessor (seesama, mis DMC-GH4 hübriidkaamera ja DMC-FZ1000 kompaktkaamera sees)
  • Teravustamine – kontrasttuvastusega. Lähim teravustamiskaugus: 3 cm (lainurkasendis)
  • 1024 x 768 px mahutava ekraaniga elektrooniline pildiotsija
  • Kiireim säriaeg: mehaanilise katikuga kini 1/4000; Elektroonilise katikuga kuni 1/16 000
  • 22 digitaalset filtrit – eraldi nupp filtrite aktiveerimiseks
  • Välklampi sisse ehitatud ei ole. Komplektis on kaasas pisike väline välklamp
  • Avarõngas ja valikurõngas objektiivi ümber, säriajaketas ja särikompensatsiooniketas kaamera peal.
  • 3″ diagonaaliga 921 000 px mahutav LCD ekraan (ei ole puutetundlik, ei saa nurga alla seada)
  • Sarivõte: 11 kaadrit sekundis (6.5 kaadrit sekundis automaatse teravustamisega)
  • 4K videosalvestus 24 või 25 kaadrit sekundis, Full HD video maksimaalse kaadrisagedusega 60 fps
  • Mikrofonisisendit ei ole. Audio salvestamine sisseehitatud stereomikrofoniga
  • RAW failidest JPG failide konvertimine kaamerasiseselt
  • Time-lapse režiim (kaamera teeb intervallvõtetest kohe pärast pildistamist 4K time-lapse video), Stop Motion režiim, panoraamrežiim, 
  • Wi-Fi koos NFC ühendusega
  • Aku vastupidavus: 350 fotot LCD ekraani kasutades ja ilma välklambita
  • Hind Photopointis 21.11.2014: 879€ 

Selline omaduste ja võimaluste tulevärk on tavaliselt omane pigem parematele hübriidkamaeratele või peegelkaameratele. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-3

Komplektis on: Panasonic LX100 kompaktkaamera,  välklamp ja kotikene selle hoidmiseks, USB-kaabel, objektiivikork, liitiumaku, kaamerarihm, toitekaabel ja laadija. Tegelikult on komplektis ka peenikene nöör, mille abil objektiivikorki kaamera külge kinnitada saab. Samuti tarkvara CD, kus peal Silkypix pilditöötlusprogrammi uusim versioon. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-5

Siin võtame karbist välja hõbedase korpusega LX100 kaamera. Photopointis on see olemas aga ka traditsioonilises mustas värvitoonis

LX100 esiküljel on korralik kummeeritud käepide ning ka tagaküljel on pöidla jaoks mugav kummist padjand. Kaamerat on meeldiv käes hoida – selle korpus on küll magneesiumsulami asemel alumiiniumist kuid see alumiinium tundub paksem kui näiteks LX-7 üsna õhuke kest. Ka nupud ja rattad on alumiiniumist nii et üleüldiselt kätte võttes jääb mulje väga kvaliteetsest kaamerast – mida LX100 ju kahtlemata ongi. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-6

Aku ja mälukaardi koht on kaamera all – nagu kompaktkaamerale kohane. Mina kasutasin UHS-1 standardile vastavat Silicon Poweri SD-mälukaarti kirjutamiskiirusega kuni 15 MB/s. Sellele salvestas LX100 4K videot probleemideta. Vaata seda mälukaarti Photopointi veebipoes

 

panasonic-lx-100-photopoint-9
panasonic-lx-100-photopoint-8

 

Paremal pool küljel on vaid NFC-ühendust tähistav kujund. Kel on NFC kiibiga varustatud nutitelefon, see peaks WiFi ühenduse eriti lihtsalt toimima saama. Vasakul pool vedruga lahti käiva luugikese all on aga Mini HDMI pesa ning kombineeritud USB/komposiitväljundi pesa.  

 

panasonic-lx-100-photopoint-17

Kaamera tagant ülanurgast turritab välja elektroonilise pildiotsija okulaar. Tagaküljel on valikuketas. Samuti on tagaküljel kolm Fn-nuppu, mille funktsiooniks saab kasutaja menüüst määrata ükskõik millise 38 erineva seast. 

Tähelepanu tasub pöörata ka punase täpiga video salvestamise nupule. Kuna LX100 kaameral ei ole programmiratast, siis ongi see punane nupp ainukeseks kohaks, kust video salvestamist alustada saab. Video säriparameetrid on needsamad, mis parasjagu avarõngast ja säriajakettast seatud on ning neid parameetreid saab filmimise ajal ka vabalt muuta. 

 

 

panasonic-lx-100-photopoint-11
panasonic-lx-100-photopoint-12

 

Juba välja lülitatuna ulatub objektiiv kaamera korpusest  paari sentimeetri võrra välja. Kui aga kaamera sisse lülitada, pikeneb see objektiiv veel mõne cm võrra. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-13

Panasonic LX100 kaameral ei ole tavapärast programmiratast, kus peal on kirjas M, Av, Tv, iAuto jne režiimid. Selle asemel on kaameral avarõngas ja säriajaketas ning säri juhtimine käib täpselt nagu Fujifilm X100 seeria kompaktkaameratel. Kui tahad pildistada Program režiimis, siis keerad nii avarõnga kui ka säriajaketta punase “A” ehk automaatse peale. Kui tahad pildistada avaprioriteet režiimis, siis jätad säriajaketta “A” peale ja sead avarõngast soovitud ava… Lihtne ja loogiline. Päris automaatrežiimi saab aga lülitada ükskõik mis ajahetkel ühe nupulevajutusega – see üks nupp asub kaamera peal päästiku taga. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-142
panasonic-lx-100-photopoint-16

 

Objektiivi küljes on ka kaks nihiknuppu. Need on LX-seeria kaameratega pildistajale juba tuttavad. Ülemisest saab muuta pildistatava foto külgede suhet. Külgmisest saab aga muuta teravustamisrežiimi. Makrovõtte(teravustamis)režiimil fokusseerib kaamera 3 cm kaugusele. See näitaja on sellist klassi kaamerate seas – suure sensori ja suumobjektiiviga – esmaklassiline näitaja ja see tähendab, et LX100 sobib suurepäraselt neile, kes armastavad pildistada lähikaadreid.  

 

panasonic-lx-100-photopoint-4

Panasonicut tuleb kiita ka selle eest, et ta on kaasa pannud eraldi välise laadija. Näiteks Sony on läinud seda teed, et välist laadijat kaasa ei pane ja aku laadimiseks tuleb kaamera vooluvõrku ühendada. Küll on Sonyl olemas välised laadijad, mis tuleb soovi korral osta – aga eraldi. Panasonicul on väline laadija aga kohe komplektis kaasas. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-19
panasonic-lx-100-photopoint-18
 

LX100 peale ei ole sisseehitatud välklampi mahtunud. Paremal pool on hõivanud välklambi koha elektrooniline pildiotsija. Keskele aga on Panasonicu insenerid otsustanud panna välklambi asemel välgukinga. Ja õigesti tegid, sest tõsisem fotohuviline kasutab pigem välist kui kaamera pisikest sisseehitatud välklampi. 

Kaameraga tuleb aga kaasa pisike, plastikust ja üsna odava moega väline välklambipunn. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-20

 Selline näeb välklamp välja kaamera külge kinnitatuna. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-23
panasonic-lx-100-photopoint-24

 

All paremal nurgal olevale DISP nupule vajutades saab ekraanile kuvatavat muuta. Ekraanil on kaks põhilist kuvavõimalust. Esimene näitab kadreeringu asemel olulisemaid seadistusi. Kadeerimine toimub sellel juhul elektroonilise pildiotsija abil. Teine kuvab kompaktkaameratele traditsiooniliselt kadreeringu ja seadistuste info selle peal.

 

panasonic-lx-100-photopoint-25
panasonic-lx-100-photopoint-41
panasonic-lx-100-photopoint-42

 

Q MENU nupule vajutades avaneb kiirmenüü. See on selline, nagu Panasonicu kompakt- ja hübriidkaamerates ikka, et üleval ja all on muudetavad parameetrid ning keskele kuvatakse vastava parameetri erinevad seadistusvõimalused. Kuid LX100 kaameral saab seda kiirmenüüd muuta täpselt selliseks, nagu endal soov on. Peamenüüs on nimelt valik, kas soovid kuvada standardse kiirmenüü või muudetava kiirmenüü. Viimase aktiveerides on kiirmenüü hoopis selline, nagu ülal keskmisel pildil.

Oma soovi järgi kohandatavas kiirmenüüs kuvatakse parameetrid allservas ühes reas. Siitsamast saab minna kiirmenüüs olevaid valikuid muutma – ülal paremal pildil näeb, kuidas see muutmise vaade välja näeb.  

 

panasonic-lx-100-photopoint-40
panasonic-lx-100-photopoint-39
 

Kasutaja saab enda soovi kohaselt muuta ka objektiivi ümber oleva valikuratta funktsionaalsust. Muuhulgas saab valikuratta funktsionaalsuse soovi korral ka üldse välja lülitada. Mitmed varased LX100 kasutajad on nimelt kurtnud, et sõrm kipub kogemata selle rõnga vastu minema ja siis on kaamera jälle omatahtsi suumima või värvustasakaalu muutma hakanud.

Tagaküljel olevale kolmele Fn nupule saab valida 38 parameetri seast sobivaima.  

 

panasonic-lx-100-photopoint-34
panasonic-lx-100-photopoint-35
panasonic-lx-100-photopoint-36

 

Filmirežiimi valikuid ja seadistusi on LX100 kaameral üsna palju. Nende seas ka võimalus muuta manuaalselt sisseehitatud stereomikrofoni tundlikkust. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-29
panasonic-lx-100-photopoint-26
panasonic-lx-100-photopoint-30

 

Huvitaval kombel sunnib Panasonic fotohuvilisi kasutama digitaalseid filtreid. Kuidas muudmoodi saaks seletada seda, et kohe päästiku juurde on paigutatud nupp, millest saab need digifiltrid aktiveerida. Ja seda nuppu ei saa ka kuidagi ümber programmeerida tegemaks midagi asjalikumat.  

 

panasonic-lx-100-photopoint-27

Teravustamispunkti valikud on väga paindlikud.

panasonic-lx-100-photopoint-31

Intervallvõtte seadistamisel saab valida intervalli ja fotode arvu ning kaamera näitab, millal intervallvõte lõpeb. Väga hea lahendus näiteks päikeseloojangu või päikesetõusu “intervallimiseks”. 

panasonic-lx-100-photopoint-33

Panoraamvõtte puhul saab valida mispidi panoraami tegema peaks. Soovitan valida pildistamissuunaks “ülevalt alla”. Siis saab kaamera keerata portrait asendisse ja salvestada tavalisest hoopis kõrgemat horisontaalset panoraami.

 

Seadistusi ja funktsioone on LX100 kaameral päris palju – kahju ainult, et need (eriti “tänu” programmiratta puudumisele) niivõrd menüüde sügavikus peidus on. 

 

panasonic-lx-100-photopoint-43

 

Panasonic LX100 kompaktkaamera sobib tõsisemale fotohuvilisele, kelle jaoks on kompaktsusest ja taskusõbralikkusest olulisem pildikvaliteet ja pildistamismugavus. Kuigi LX100 kaameral on iAuto nupp olemas, ei ole see kindlasti mitte rohelise-režiimi aparaat. See tähendab, et selle kaameraga pildistaja võiks juba teada kuidas ja miks fotokaamera juures säriaega ja avaarvu ja ISO seadistama peab. Kui see pildistaja aga ei tea, siis aitab LX100 hästi loogiline särijuhtimise süsteem tal selle päris kiirelt selgeks saada. Ja edasine on juba puhas fotokunst. Või videokunst – sest LX100 on ilma kahtlusteta kõige parem videot filmiv kompaktkaamera maailmas. Ja Dpreview sõnul ilmselt ka kõige parem (suumobjektiiviga) kompaktkamaera üldse. Kuigi selles ma nii kindel poleks, sest on ka… kompaktsemaid kompakte :)

 

1 2 3 4 5 6 7 8 9