Makrofotograafia on üks tehnilisemaid pildistamise valdkondi. Keerukusest hoolimata paelub see aga paljusid, sest kaameraga märkame me värvimänge, mustreid ja detaile, mida palja silmaga tähele ei panekski. Algajal makrohuvilisel on sellesse maailma sisenemine olnud päris vaevaline teekond. 1977. aastal autorite S. Ošanin ja V. Tanasitšuk poolt kirjutatud ja eesti keeles ilmunud 128-leheküljeline raamat “Lähipildistamine looduses” on tänaseks päevaks iganenud materjal. Nii katsetavadki enamik makrohuvilisi omal käel ning koguvad tarkusekilde internetifoorumitest.
Uus põhjalik veebipõhine fotokursus “Makrofotograafia” täidab selle tühimiku. Nüüd saab huviline kõik makrofoto põhialused ühest kohast kätte. Süsteemselt ja näitlikustatult – ilma, et ta selle jaoks oma kodustki välja astuma peaks.
Edasijõudnud fotohuvilistele suunatud kursus „Makrofotograafia“ käsitleb kõiki nüansse, mida makrofotode pildistamiseks vajalik teada on. Kursuse autoriks on Eesti tuntuim ja auhinnatuim makrofotograaf, bioloog ning endine Maaülikooli professor Urmas Tartes. Kursuse 9 peatükki ning 50 alapeatükki on illustreeritud enam kui 100 näidisfotoga. Lisaks on iga peatüki lõpus kordamisküsimused, ülesanded ja teemat kordavad põhiteesid. Tänu Urmase õpetajakogemusele on materjal lihtsalt jälgitav ja ülimalt hästi struktureeritud. See on teadaolevalt kõige põhjalikum ja terviklikum makrofotokursus, mis kunagi eesti keeles ilmunud.
Vaata lähemalt uut „Makrofotograafia“ kursust fotokursus.ee veebilehel
Ütleme Kölnile ja Photokinale head aega ning vaatame tagasi seekordse fotomessi olulisematele ja huvitavamatele viljadele.
Siin on veel üks alternatiiv neile, kes soovivad valgusjõulise objektiivi, korraliku juhtnupusüsteemi ja manuaalsete särivõimalustega kompaktset digikaamerat. Olympus XZ-2 asub rinda pistma selliste tegijatega nagu Canon S110, Fujifilm XF1, Panasonic Lumix LX7, Sony RX100, Nikon P7700 ja Samsung EX2F. Photokina fotomessil XZ-2 kaamerat proovides oli kõige huvitavamaks omaduseks objektiivi ümber olev valikurõngas. Selel abil saab valida ava ja säriaega ja värvustasakaalu ja kõike muud nagu ikka. Objektiivi kõrval oleva lüliti abil saab aga valida kas soovid et rõngas liiguks astmeliselt või sujuvalt.
Olympuse kaamera juures on palju häid omadusi. Koostekvaliteet on laitmatu, välimus on nägus, Puutetundlik LCD-ekraan on nurga alla seatav ning märksa teravama pildiga kui eelpoolmainitud konkurentidel (v.a Panasonic LX9), Värinaid stabiliseeriv taustvalgustusega 12 MP CMOS sensor koos valgusjõulise F1.8-2.5 avaga objektiiviga lubab head pildikvaliteeti. Olemas on kaks valikuratast (üks objektiivi ja teine neljasuunalise valikunupusüsteemi ümber) ning kaks muudetava funktsiooniga Fn nuppu. Kui millegi kallal nuriseda, siis võiks selleks olla ekraanilt paistev menüüde ja seadistuste süsteem. Võib-olla on see harjumise küsimus kuid minu jaoks tundus see visuaalselt väga kirju ja segadusseajav.
Olympus XZ-2 ei ole odav aparaat. 479€ on ühe kompaktkaamera kohta on päris soolane hind. Usun aga, et kes selle raha leiab ning XZ1 kaamera endale soetab, ei pea tagantjärele pettuma. Vaatame:
Sony pisikeste NEX hübriidkaamerate objektiivikinnitus on valmistatud nii, et selle taha saab tavalise APS-C formaadis sensori asemel ka täiskaadersensori panna. Paari nädala eest – siis, kui levisid kuulujutud Sony peatsest täiskaadriga NEX fotoaparaadist – kinnitas seda ka Sony esindaja. Oodatud fotomasinat siiski ei tulnud. Selle asemel tuli videomasin nimega NEX VG900, millel on E-bajoneti taga ihaldusväärne 24.3 MP EXMOR 35mm täiskaadersensor. Seesama, mis a99 kaameralgi.
Sony valmistas videokaamera, kuna tal ei ole NEX-bajonetile (veel) pakkuda mitte ühtegi objektiivi, mille vaatenurk vastaks suure sensori nõudmistele. NEX VG900 ees saab siiski kasutada e-bajoneti objektiive – nende puhul toimib autofookus videorežiimis laitmatult, kuid kaamera lülitub äralõikerežiimile mis tähendab, et video salvestamiseks kasutatakse sensori keskelt väiksemat, APS-c formaadile vastavat ala. Adapteriga saab NEX-VG900 ette aga panna Sony või teiste tootjate täiskaadrile optimeeritud objektiive. Sel puhul tuleb videot filmides teravustada käsitsi, aga tõsised videomehed ju nagunii teravustavad käsitsi. Vaatasime Ardo-Jakoga selle videograafide taevamanna Photokina fotomessil üle:
Samal ajal kui Lauri siin Photokina messil raske vaevaga imekauneid panoraame pildistab, kleebib, kodeerib ja dekodeerib (et hea Photopointi ajaveebi lugeja saaks neid nautida (ja nautimisväärt nad tõesti on, selles pole kahtluski), on Pentax Ricoh valmistamas hoopis uue kontseptsiooniga kaamerat. Sellist, mis salvestab ühele pildile sfäärilise panoraami. See kaamera on võimeline tõesti ühe klõpsuga tegema 360 kraadise “mullipildi” ja selle ise vormindama kujul, et seda saab ilma igasuguse eritöötluseta vaadata. Kuigi idee on põnev ja huvitav ja kes teab, mis temast lõpuks saab, pean tunnistama, et Lauri panoraamid on praegu igatahes kaunimad – kuigi pisut vaevarikkamad valmistada.
Vaata kindlasti interaktiivseid Photokina panoraame meie erilehel siinsamas blogis.