Fotouudiste portaalide tähelepanu suundus hiljuti ühele kõlakale, mille kohaselt on Canon arendamas ja ka katsetamas üle 75-megapikslise sensoriga täiskaader peegelkaamerat. Nähtavasti saab uuest kaamerast – kuidas muidu – Canoni digipeeglite lipulaev, mil olevat lõugaalandavalt kiire sarivõte ning 3,2-tollisest suurem tagumine LCD ekraan. Jah, juba aastaid on arendatud ka suuremate pildipunktide arvuga sensoreid, kuid eeldatav testimisjärgus olev kaamera oleks esimene, mis reaalselt kasutaja kätesse jõuab. Nagu ka paljud muud digipeegli parameetrid, on selle toote turg vaid kinnitamata oletus.
Nüüd tuleb üks suur “aga”. 75 – see võib olla vaid elektroonikatootja turundusosakonna numbrimängu osa. Nimelt mõned kuud tagasi avaldas Canon patendi, mis kirjeldab (niivõrd-kuivõrd) uut fotosensori ehitust, kus ühtse valgustundliku kihi asemel kasutatakse kolm erinevat – vastavalt põhivärvidele. Sarnaselt Sigma Foveon tüüpi sensorile on iga kiht tundlik vaid kindla valguse lainepikkuse (värvi) suhtes. Sel moel on kõigi valgustundlike pikslite arv 75 miljonit, kuid efektiivseid piksleid, mis lõpuks pildi moodustavad, on 25 miljonit. Sellise kiibi ehitusega kaasnevad mitmed head ja vead, näiteks erakordselt hea värviküllasus, kuid samas silmnähtav detailide kadu.
Saadavuse kohta on siiski paar vihjet juba antud: tootmine algab veel sel aastal, kuid müügile jõudmise aeg on vähemalt poole aasta pärast.
Allikad: petapixel.com, canonrumors.com #1, canonrumors.com #2
Tallinna Kristiine keskuse Photopointi fototehnika rendipunktis on lisaks muule väärt kraamile nüüd fotohuvilisi ootamas ka Sony NEX hübriidkaamerate objektiivid. Kokku on rentimiseks välja pandud 7 objektiivi:
- Sony E 10-18mm f/4.0 OSS
- Sony E 20mm f/2.8
- Sony E 24mm f/1.8
- Sony E 30mm f/3.5 Macro
- Sony E 35mm f/1.8 OSS
- Sony E 18-200mm f/3.5-6.3 OSS
- Sony E 55-210mm f/4.5-6.3 OSS
Sony NEX hübriidkaamerate omanikud saavad nüüd oma aparaatide ees proovida erinevaid objektiive ilma neid endale kohe ostmata. Kindlasti tasub ülalolevast valimist esile tõsta Carl Zeissi optikaga 24 mm f/1.8 mm fiksobjektiivi, mida peetakse kõige kvaliteetsemat pilti võimaldavaks NEX-seeria objektiiviks üldse. Kahtlemata on väga huvitav katsetada 10-18 mm ülilainurksuumiga – lähedal asuvaid objekte kadreerides jäävad pildile efektsed perspektiivimoonutused, maastiku pildistamisel annab see objektiiv aga enneolematu avarusetunde. Kui on ees ootamas olulisem filmimisülesanne, võib rendist võtta värinastabilisaatori ja paindliku suumivahemikuga 18-200 mm objektiivi.
Sarnaselt teistele renditavatele toodetele kehtib ka Sony objektiivide puhul reegel, et kui pärast rendiperioodi soovid sedasama toodet endale letist osta, siis ei pea renditasu maksmagi. Seega on Photopointi fototehnika rent suurepärane võimalus objektiivi proovimiseks enne selle ostmist. Sony NEX objektiivide rendihindu näed fototehnika rendi lehel. Konkreetse objektiivi hetkesaadavust küsi Kristiine Photopointi kauplusest.
Sigma objektiivid on viimase paari aastaga aina paremaks läinud ja tundub, et trend on jätkumas. Canonrumours.com veebileht kirjutab, et neile usaldatud teabe kohaselt on Jaapani optikameister lihvimas klaase uue 24-70mm f/2 OS HSM objektiivi jaoks. Nagu fookuskauguste vahemikust aru võib saada, tuleb sellest täiskaadersensorisõbralik toru – otsene konkurent Nikoni, Canoni ja Tamroni 24-70mm objektiividele. Tähistused objektiivi arvatavas nimekujus viitavad Sigma püüdele oma konkurendid seljatada stopi võrra valgusjõulisema avaga. Sarnaselt Tamron 24-70mm f/2.8 VC objektiivile tundub ka Sigma relv tulevat optilise värinastabilisaatoriga – sellele viitab tähis “OS”.
Sigmal on midagi plaanis juba homseks – on ju Sigma Poola veebilehele üles seatud uhke tabloo, mis loeb sekundeid tooteesitluseni. Mis selleks esitletavaks on – seda praegu keegi ei tea. Poolakeelne lause sealsamas lehel sedastab, et “Saada süsteem pikalt. Vabanemine on tulemas”. Ilmselgelt ei ole homne esitlus seotud siin postituses käsitletava 24-70mm objektiiviga – Canonrumours.com veebilehe arvamuse kohaselt jääb viimane aastasse 2014. Ilmselt sügisesse – Photokina fotomessi ajale.
Selline relv on peagi astumas Panasonicu hübriidkaamerate etteotsa. Eelmise aasta sügisel esitletud Panasonic GH3 kõrvale on tõusmas väärililine kaaslane – kompaktse korpusega hübriid, mille nimeks peaks ülaloleva foto alusel otsustades tulema Panasonic GX7. Tegemist on 2011 aastal esitletud GX1 järeltulijaga, millel on sisseehitatud WiFi, NFC, nurga alla seatav LCD-ekraan ning veel midagi eriti uhket: nurga alla seatav elektrooniline pildiotsija.
Kaamera välimus ja juhtnupudki on põhjalikult ümber disainitud ja näib, et lõpuks on midagi ette võetud ka selle tagumise valikukettaga, mis kõikide Lumixite peal seni üsna tuimalt liigub. Kaamera kere hinnaks teatakse tulevat ligikaudu 1000 eurot – poole enam kui soodushinnaga GX1 komplekt hetkel Photopointis.
Panasonic Lumix GX7 arvatavad tehnilised andmed:
- 18 MP sensor (võimalik ka, et 16 MP)
- Magneesiumsulamist korpus üleni mustas või mustas/hõbedases värvitoonis
- Sensorinihutusega värinastabilisaator (esimest korda Panasonicul)
- GH3 kaamera sarnane videokvaliteet
- maks. säriaeg: 1/8000
- 5 kaadrit sekundis sarivõte (4 kaadrit sekundis jätkuva teravustamisega)
- Nurga alla seatav 2,76 MP EVF
- Nurga alla seatav 3″ LCD (1,04 MP)
- Wi-Fi ja NFC
- “Focus peaking” funktsioon aitab käsitsi teravustamisel
- Sisseehitatud stereomikrofon
- Turule alates septembrist
- Kere hind: 1000€
- Kaks komplektiversiooni: 14-42mm ja 20mm objektiividega
Allikas: Photorumours.com
Sony RX100 II on kompaktkaamera, millele mõeldes enamik foto(kaamera)huvilisi erutusest suunurkadest vahtu välja ajama hakkavad. See pisike, metalse korpusega aparaat peidab lisaks muule väärt kraamile ju endas suurt 1″ sensorit. Ja nagu kõik tehnikaülevaated kirjutavad, pildistab see sensor oma 20.1 megapiksliga nii kauneid kaadreid, et kuku pikali. Pikali võib pahaaimamatut fotohuvilist rabada ka selle kompaktkaamera hind, mis 749€ juures on 120€ kallim RX100 II eelkäijast nimega RX100 ning 250€ kallim minu lemmikkompaktkaamerast Panasonic LX7. Vaatame, mis Sonyl sellise hinna eest vahuse suuga fotohuvilisele pakkuda on:
Sony RX100 II kompaktkaamera olulisemad tehnilised andmed:
- Uus 1″-tüüpi Exmor-R BSI-CMOS sensor (13,2 x 8,8mm, 3:2 külgede suhe)
- 20.2 megapikslit
- 28-100mm (35mm ekvivalendina), f/1.8-4.9 Carl Zeiss Vario-Sonnar T* objektiiv (jäi samaks)
- Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
- ISO 160-12,800 (laiendatud ISO 100 kuni to 25,600)
- “Multi-Interface hot shoe” välgupesa lisatarvikute (välklamp, el. pildiotsija, stereomikrofon) ühendamiseks
- NFC kaudu seadistatav WiFi ühendus võimaldab andmete ülekannet ja kaugjuhtimist nutiseadme abil
- Lallutatav 3-tolline 1,2 miljoni punktiga “WhiteMagic” LCD ekraan
- Videosalvestus: 1920 × 1080: 24p, 25p, 50p
- Aku kestab 350 võtet (CIPA test)
- Mõõtmed: 101,6 × 58,1 × 38,3 mm
- Kaal: 281 g (koos aku ja mälukaardiga)
Pakend ei ole Sony RX100 II kaameral sugugi nii uhke, nagu RX100 aparaadil (vaata RX100 karbist välja postitust). Mitte et see üldises plaanis väga oluline oleks.
Karbis on: Sony RX100 II kompaktkaamera, garantii- reklaami- ja lühijuhendipaberid, NP-BX1 liitiumaku, AC-UB10D laadija, Micro USB otsaga USB-kaabel, kaamerarihma pandlad, toitekaabel, randmepael ja kasutusjuhendiraamat.
RX100 II aparaadiga tuleb kaasa pisike randmepael. Karbis on ka kaks pannalt, mille abil saab kaamera külge kinnitada toekama kaamerarihma. Seda viimast muidugi kaasas ei ole. RX100 II jaoks on aga müügil komplekt vutlarist ja kaamerarihmast – viimane siis nende pannalde külge kinnitubki. Loomulikult võib kasutada aga ka mistahes muud kaamerarihma.
Kaamera all on metallist statiivikeere, siinsamas oleva luugi alla sisestatakse nii aku kui ka SD mälukaart. Aku on üsna pisike, kuid peab siiski vastu täiesti konkurentsivõimelise arvu fotosid: 350 ühe laadimisega.
Võrreldes eelmise mudeliga paistab kaamera peal silma välguking. Muus osas on aparaat praktiliselt sama pisike ja sarnase puhta disainiga. Valguse käes pärlendav sile pealispind näeb küll kena välja, kuid ümarad servad ei paku sõrmedele just väga head haardekindlust. Käepidet, millest parema käe näppudega hea kinni haarata, aparaadil ei ole. Ometi on Sony aga selle olulisusest aru saanud, sest RX100 II lisatarvikute sekka on tekkinud kaamera külge liimitav käepide AG-R1.
Carl Zeissi prestiižset logo kandev objektiiv on kahtlemata tõeline meistritöö, sest see peab ju kandma valgust üle kogu 1″ sensori suurele pinnale – olles samal ajal sensorile nõnda lähedal. Pildistades aga insenerisaavutused tihtipeale ei loe, sest objektiiv puutub kokku reaalse elu kitsendustega. Kitsenduseks on siin see, et kõige laiemas positsioonis (väiksema fookuskauguse puhul) on objektiivi maksimaalne ava küll meeliülendavalt valgusjõuline f/1.8. Niikui hakkad aga objektiivi sisse suumima, väheneb maksimaalne võimalik ava oluliselt – kuni f/4.9 kõige kitsamas asendis. Sellist lõivu peab maksma nõnda kompaktse korpuse ja suure sensori eest. Panasonic ja Olympus on läinud teist teed – pisut suuremate korpuste ja pisemate sensoritega on nende objektiivid terves suumi vahemikus üsna valgusjõulised. Panasonic LX7 kaameral f/1.4 – 2.3 ja Olympus XZ-2 kaameral f/1.8 – 2.5. Seega ei pruugi kõik veel kuld olla, millel 1″ või f/1.8 peale kirjutatud on.
Objektiivi ümber on valikurõngas, mida keerates saab muuta erinevaid seadeid. ISO, säriaeg, digifiltrid… See rõngas liigub kahjuks sujuvalt – ilma astmeteta. Seega peab kasutaja rõngast keerates oma pilgu kindlasti pingsalt ekraanil hoidma, et sealt näha kui mitu korda ta parajasti keerates antud väärtust muutnud on. Minu jaoks ei ole selline sujuv valikurõngas üldse mugav – esile tuleb siin tõsta Olympus XZ-2 kaamerat, mille esiküljel oleva hoova abil saab rõngast panna liikuma nii sujuvalt kui ka astmete kaupa. Enne Sony RX100 II ametlikku esitlust liikus veebis kuulujutte, et ka Sony on oma aparaadile sarnast lahendust tegemas. Kahjuks need jutud siiski tõele ei vastanud.
 |  |
Kaamera vasakul küljel on kaks ühenduspesa – alumine on HDMI jaoks ning ülemine USB-kaabli jaoks. Ülemisse pessa saab nüüd sisestada ka kaugpäästiku kaabli – omadus, mis RX100 II puhul – võrreldes eellasega – ehk nii akuutne ei olegi, sest uuel mudelil on ju ka olemas WiFi ehk distantsilt nutitelefoniga juhtimise võimalus. Seda tuletatakse meile meelde kaamera paremal küljel asuva logoga.
Sony RX100 II kaamera kõige olulisemaks uuenduseks võrreldes eelkäijaga on nurga alla seatav LCD-ekraan. Sony oskab neid korpusest eemal olevaid ekraane teha väga õhukesi ning erandiks ei ole ka RX100 II kaamera. Tihti on sellised keeratavad-pööratavad ekraanid väga matsakalt silmatorkavad. Sony oma aga sulandub nii kenasti korpuse sisse, et esmapilgul ei saa selle täiest funktsionaalsusest aimugi.
Veenduge ise. Nurga alla seatavad ekraanid – võrdluses Sony RX100 II (paremal) ja üks selle otseseid konkurente – Olympus Stylus XZ-2
Nurga alla seatav ekraan on kompaktkaameratel pildistamisel tegelikult väga praktiline asi. LCD-ekraanilt madalaid võttenurki kadreerides muudab see pildistamise oluliselt mugavamaks. Kas nüüd just 120€ võrra mugavamaks… see on juba iseküsimus.
Nii juhtnuppude kui ka ekraanile kuvatavate valikute ja menüü poolest on uus mudel identne vanemaga. Ära väärib märkimist fakt, et RX100 II kasutajaliides ei ole selline, nagu Sony teistel kompaktkaameratel vaid selline, nagu Sony SLT-tüüpi kaameratel. See annab selge viite sihtgrupile, kellele RX100 II mõeldud on: fotohuvilised, kes teavad kuidas lisaks rohelisele režiimile ka pool- ja täismanuaalsetes režiimides pildistada.
Kaamera pealtvaates – vasakult hüppab välja välk, paremal on režiimivaliku ratas. Automaatrežiime on kaks – rohelisega tähistatud “Intelligent Auto” ja kuldne “Superior Auto”. Viimane pildistab lühikese sarivõtte ja töötleb neist kokku ühe, kõrgema kvaliteediga pildi. Lisaks on kaamera peal sisse-välja lülitamise nupp ja päästik koos suumihoovaga. Suumi funktsiooni saab tegelikult omistada ka objektiivi ümber olevale rattale, kusjuures seda nii sujuvalt kui kindlate astmete (28, 35, 50, 70, ja 100mm) kaupa. Tillukesed pilud kahel pool välgukinga on stereomikrofoni teenistuses.
 |  |
“Multi Interface” nime kandvasse välgukinga abil saab kasutada Sony väliseid välklampe. Olulisemalt saab selles kasutada aga ka Sony elektroonilist pildiotsijat FDA-EV1MK. Viimase hind ületab aga kahjuks enamiku kopmpaktkaameraomanike taluvuspiiri. Sellesse pessa saab lükata ka Sony stereomikrofoni ECM-XYST1M.
Ilus on see kaamera küll ja pisike ka. Libeda korpuse tõttu pole seda aga väga mugav käsitseda. Käsitsemist parandab tunduvalt seesama retsostiilis vutlar, mis samas ka kaamerat löökide ja kukkumiste eest kaitseb. Selle sisse torgatuna aga pole RX100 II jälle väga taskusõbralik.
RX100 II on kahtlemata väga hea kaamera, mis on võimeline väga headeks piltideks ning ilusaks videoks. Selle aparaadi suurimaks miinuseks ongi hind. 749€ eest võib ju saada juba APS-C sensoriga peegel- või hübriidkaamera või Ricoh GR digikompakti. Konkurentide tippklassi kompaktkaamerad on aga juba mõnisada eurot soodsamad. Kindel on see, et kui sulle Sony RX100 II meeldib ja sa selle jaoks raha leiad, siis ei kahetse sa oma ostu sekundiks ja sul on vastupidav, ilusaid pilte pildistav kompaktkaamera aastateks. Sellegipoolest – enne kui Sonyt ostma lähedd, vaata üle ka Olympus XZ-2, Panasonic LX7 ja teised kevadises võrdlusülevaates üles astunud kaamerad.
Sony RX100 II kompaktkaamera Photopointis: 749 €