Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Olen nüüd juba natuke aega kodus olnud, tagasi rutiinis, tagasi päris elus. Mingil määral see kurvastab mind, aga teisest küljest on ikka tohutult hea olla siin vaikses ja rahulikus Eestis. Tundsin seda kohe, kui Delhist lennukisse astusin. “Kahju on lahkuda, aga alati on hea koju tulla!”. Kui nüüd otse ja lühidalt öelda, siis India oli võrratu. Tõesti, see on riik, kus su meeled ergastuvad, su maailmapilt suureneb iga päevaga märgatavalt ning füüsiline keha tunneb midagi enneolematut. See on ka riik, mis väsitab lõpuni välja, võtab kõik su energia ning jätab su vaevlema kui väsinud ja räpane reisija. Ja samas annab sulle tohutult teistsugust energiat, mida siin kodus vaja on.
Pean ka kohe mainima, et ma ei kahetse mitte midagi, mis minuga seal juhtus ja ka seda, et ma kirjutasin siia blogisse asju, mida mingis muus olukorras oleks jätnud ainult enda teada. See ongi see vabaduse võlu, mida käin reisides otsimas. India on just ideaalne koht, kus seda vabadust kogeda.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Jätsin ka asju kirjutamata, asju, mida teil oleks huvitav lugeda, aga mida ma ei taha et keegi teaks, mis jäävad ainult minule.
Minu esimene Indias käik oli selle reisiga võrreldes ikkagi ohutu ja meeldiv puhkus. Veetsin sõpradega paar nädalat rannas ja ei midagi muud. Seekord läksin üksinda, et lasta Indial enda reisiplaane teha, lasta adrenaliinil võimust võtta ja juhtida mind kohtadesse, mis enamikul inimestest külmavärinaid tekitaks. Kogesin ka surmahirmu ja see tegi mu reisi täiuslikuks.
Raske on teha nii suurest riigist kokkuvõtet, olles ise näinud ainult kübekest sellest. Ma rändasin peaaegu 4000 km, kui välja jätta lennuki reis lõunast põhja. Siin on mu reis Google Mapsist vaadatuna.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Mida ma siis selle 4000km peal nägin? Nägin osalt kõike aga samas mitte midagi. Vähe oli ikkagi neid hetki, kus mind ei võetud kui turisti ja suheldi kui inimesega, mitte rahakotiga. Neid hetki oli vähe, aga need oli imelised. Näiteks viimane päev Delhis jalutades, tulid minu juurde noored poisid ja vedasid mu kuhugi tagatänavate võrgustikku. Mina oma rikutud meelega kohe arvasin, et nad tahavd mulle midagi müüa või mind kuhugi poodi viia. Kuigi suht kohe oli näha nende silmadest, et nad on siirad ja ausad ning nad ei taha mult midagi. Usaldasin neid ja see tasus ära. Võtsin osa väikesest altari sissepühitsemise tseremooniast. Kitsal tänaval istusid umbes 30-40 inimest, laulsid, tantsisid ja tegid muusikat. Olin väga teretulnud nende keskel. Olen väga tänulik. See viimane kogemus aitas kinnistada seda habrast tunnet, et Indias ikka leidub ausaid inimesi, kellega valge mees saab niisama suhelda.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
India toob inimestes välja selliseid külgi, millest enamasti ei olda ise üldse teadlikud. Mul läks peale koju naasemist ikka korralikult aega, et saada lahti sellest suurest ükskõiksusest, mida seal pidin endast hoolega otsima. Otsima selleks, et ellu jääda ja terve mõistusega koju tulla.
See on üks nendest vaimse arengu punktidest, millest Indiasse reisides räägitakse. Just see enese sisemise rahu leidmine terve selle olukorra suhtes, mis seal valitseb. Endas surkimine ja otsuste tegemine. Kui Indiasse lähed, siis tavaliselt küsitakse: “Kas lähed niisama või lähed vaimsele rännakule?” Niisama on India puhul välistatud ja vaimne rännak on välistamatu. Selle saab igal juhul paketiga kaasa, iseasi on, kas tunned selle ära ja oskad seda sellel hetkel seemneks tervele edasisele elule külvata.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Pildistamine
Teen ühe asja kohe selgeks, mingis mõttes ma ebaõnnestusin! Esiteks oma tehnikaga, kui vaatad seda pilti, mis ma enne reisi tegin, siis näed, et mul oli ka kaasas välk, saatjad ja softbox. Ma ei kasutanud neid kordagi. Lootsin teha portreesid ja võibolla ka midagi muud, aga kordagi ei tekkinud õiget olukorda. Siis kui tekkis, ei olnud keskkond vastav. Nimelt, kui sa kuskil India linnas tahad panna üles tänavale fototehnikat, siis see on väga keeruline. See on tehtav, aga üksinda äärmiselt kaheldav ettevõtmine. Hetkega oleks su ümber mass rahvast ja siis peaksid tegelema kõige muuga kui pildistamisega. Aga vahel tulebki teha mingid asjad läbi, arusaamaks, et neid pole vaja teha.
Enamasti suhtuti minusse kui fotograafi väga rõõmsameelselt. Oldi valmis poseerima ja usaldati. Tihti tuldi ka ise minu juurde sooviga saada pildistatud. Muidugi ma tegin pildi ära, aga need ei ole need inimesed, kellest mina huvitusin. Tahtsin enamasti ikkagi pildistada neid inimesi, kes ise minust kui valgest turistist huvi ei tundnud. Paratamatult oli nii, et kes sust huvi tundis, oli mingi asja peal väljas.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Kaamera
Pildistamise kohapealt oli see Sony täpselt see, mida lootsin. Väike, kerge ja kvaliteetne. Jäin tihtipeale nähtamatuks just tänu kaamera väiksusele ja “mitte tõsiselt võetamatusele”, mis minu jaoks oli ideaalne. Ei väsi ka korrutamast, et Sonyl on natuke selline “Leica tänavafotograafia tunnetus”. Täpselt ei oska seda lahti seletada, aga loodetavasti fotograafid mõistavad, mida ma mõtlen. See on stiili, kvaliteedi ja usalduse segu.
Tihtipeale oli kaamera võõrastega vestluse alustamise punkt. Küsiti tihti, kas objektiivi saab ka vahetada jne. Vastasin, et ei saa, ning sellepeale tavaliselt huvi kadus. Siis oli juba jutt lahti ja sai meeldivat aega veeta maailmainimestega. Tegelikult tundsin tihti puudust natuke kitsamast objektiivist, aga see leppimine ja uute võimaluste otsimine oli just see põnev osa. Olin sunnitud oma mallidest ja tavalistest pildistamise viisidest lahti ütlema. Pidi vaatama kõike teise nurga alt. See värskendas. Lõpupoole olin nii harjunud, et ei osanud enam soovidagi mingit teleobjektiivi. Tsiteerin sõpra Janekut: “Teleobjektiiv on argpüksidele”.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Mul oli kaasas 2 akut ja 24GB mälu. Eraldi ka väline ketas 250GB ja sülearvuti piltide laadimiseks. Mälust puudust ei tulnud ja probleeme ei olnud. Sony aku just ei hiilga oma vastupidavusega(ca 200 kaadrit aku kohta), aga ei olnud kordagi jama sellepärast. Võtsin kaasa ka eraldi akulaadija, et ei peaks juhet kaamera taga hoidma laadimisel. Aga see laadija lakkas töötamast kolmandal päeval. 40 eurot vastu pükse.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Pildiotsija, pildiotsija, pildiotsija. See on tegelikult ainuke asi, millest päriselt puudust tundsin. See on ka selle kaamera üks suurimaid miinuseid. Tõesti, tohutult raske on pildistada, kasutades ekraani. Ekraan on ise täitsa ok(isegi päikesega), aga mina, kes ma olen harjunud pildistama digipeeglitega, ei saanud lõpuni sellega hakkama. Ma tõesti üritasin harjuda, aga kõik kompositsioonid ja sättimised tundusid kolm korda raskemad. Aga mine tea, võibolla kompositsioonid ongi üle hinnatud. Teine külg oli ka veel see enda, kui fotograafi, kehtestamine. Enamasti seda vaja ei olnud, aga oli hetki, kus tundsin, et inimene oleks rohkem tõsisemalt võtnud, kui mul oleks olnud suurem kaamera. Enda enesekindluse küsimus ka kindlasti.
Niiet Sony, pane kõigile uutele kaameratele pildiotsijad ning edu on garanteeritud.
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Nüüd kui olen pildid läbi sorteerinud ja arvutist läbi lasknud, olen väga positiivselt üllatunud. Kvaliteet suutis mind jälle üllatada. Ok, saan aru küll, mis te mõtlete, et ma peangi siin mingit ülistamise juttu ajama ning ma olen ära ostetud, eksju. Jah olengi ära ostetud, olen ära ostetud ausa asjaga ja kui nüüd ka täiesti sõltumatult öelda, siis see RX1 on ikka üks kuradi hea kaamera. Oman uhkusega ja kasutan igal võimalusel (kuna praegu on see mu kõige parem kaamera :P )
Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaameraga.
Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit
Tamroni makrofoto konkursil on võistlustules juba üle 1100 foto, mis imelise makromaailma saladusi paljastavad. Kas sina oled oma pildid konkursile esitanud või lemmikuid hinnanud?
Tamroni makrofoto konkurss www.snap.ee lehel kestab veel vaid käesoleva kuu lõpuni ehk 30. juunini (k.a.). Pärast piltide vastuvõtu lõppemist asub kõiki konkursile esitatud töid üle vaatama tunnustatud fotograafidest koosnev zürii, kuhu kuuluvad Urmas Tartes, Toomas Ili ja Sven Začek. Kohtunike ülesandeks on välja selgitada konkursi kolm parimat tööd, mille autoreid ootab vastavalt 1000€, 750€ ja 500€ eest vabal valikul Tamroni fototehnikat Photopointi kauplusest.
Juunikuu lõpuni kestab ka publiku lemmiku hääletus. Kuidas anda hääl oma lemmikutele?
1. Loo endale Snäpi konto ja/või logi sisse
2. Suundu konkursi lehele ja naudi suurepäraseid võistlustöid
3. Hindeid saad jagada viie palli süsteemis ja kõigile piltidele
4. Kui soovid pildile hinnet anda, siis mine hiirega foto peale
5. Seejärel ilmub inforiba, kus näed ka viite tähekest, millest igaüks tähistab ühte punkti
6. Hindamiseks vajuta täpselt nii mitmenda tähekese peale, kui palju soovid pildile punkte anda
7. Hääl antud, järgmiseid pilte vaatama-hindama!
Vaata kõiki võistlustöid ja esita enda makrofotod www.snap.ee lehel
Aasta eest turule tulnud Nikon S800c oli maailma esimene Android operatsioonisüsteemiga fotokaamera. Kohe selle tuules tuli Samsung oma Galaxy Camera digikompaktiga. Need uudsed aparaadid said küll palju meediatähelepanu, reaalses elus ja poodide lettidel on need aga siiamaani pigem vaeslapse ossa jäänud. Mõneti teenimatult, sest nagu nägime kasvõi Nikon S800c karbist-välja postituses, on Androidiga kaamerail tavapildistaja jaoks pakkuda mitmeid hüvesid.
Samsung arvab samamoodi ning panustab kõigest jõust Androidile. Täna toob Lõuna-Korea elektroonikagigant välja kaamera nimega Galaxy NX. See on maailma esimene Android operatsioonisüsteemiga fotokaamera, millel on peegelkaameralikult suur sensor ning mille ette saab keerata kõiki Samsungi NX-seeria hübriidkaameratele valmistatud objektiive. See aparaat on seega võimeline tegema peegelkaamera kvaliteediga fotosid, mille töötlemiseks ja jagamiseks otse kaameras ja kaamerast on kasutaja jaoks saadaval kogu Android platvormi võimekus. Tegelikult mitte vast päris “kogu”, sest helistamisfunktsiooni sel kaameral (erinevalt hiljuti avalikustatud Galaxy s4 Zoom androidist) ei ole.
Selle kaamera loomisel ei ole Samsung enda ressursse tagasi hoidnud. Näiteks on sel lisaks MicroSD mälukaardipesale välja käia ka veel fotoaparaatide kohta pretsedenditud 16 GB sisemälu. Viimast Androidiversiooni aitab sujuvalt liigutada neljatuumaline protsessor, kusjuures fotode sensorilt välja lugemiseks ja vajalikus formaadis mälukaardile talletamiseks on kaameral täitsa eraldi protsessor nimetusega DRIMe IV. Olulisematest tehnilistest andmetest saad hea ülevaate allpool.
Pole kahtlustki, et Samsung Galaxy NX on võimas pildimasin – täis topitud kõige vingemaid komponente ja tarkvara, mis Samsungil nutitelefonide ja hübriidkaamerate vallas toppimiseks saadaval on. Sel on aga üks ilmne puudus – see on hämmastavalt suur. 136,5 x 101,2 x 25,7 mm kerega (ja 495 g kaaluga) on see vaat et sama suur kui üks keskklassi peegelkaamera. Nii seisab Galaxty NX risti vastu nii kogu hübriidkaamerate kui ka “nutifograafia” kontseptsioonile. Ilmsesti on sel kaameral ka teine puudus: hind. Kõigi eelduste kohaselt saab selline tehniliste andmete tulevärk endale kolmekohalise asemel neljakohalise hinnasildi.
Samsung Galaxy NX olulisemad omadused
- 20.3 MP APS-C formaadis CMOS sensor (sama, mis NX300 kaameral)
- Komplektobjektiiviks on 18-55mm F3.5-5.6
- ISO ulatus: 100-25600
- 16GB sisemälu, 2GB RAM-mälu
- 1.6 GHz neljatuumaline protsessor
- Suur, 4.8″ diagonaaliga 921 000 pikslit mahutav LCD-ekraan. Puutetundlik ning tugeva Gorilla Glass klaasiga kaetud
- 480 000 pikslit mahutav elektrooniline pildiotsija. Diopterkorrektsiooniga
- Kiireim säriaeg: 1/6000 sekundit
- 8.6 kaadrit sekundis sarivõte
- Hübriid autofookus. 105 faasituvastusega teravustamispunkti ja 247 kontrasttuvastusega teravustamispunkti sensoril
- “Focus peaking” omadus lihtsustab manuaalset teravustamist
- Pildistab nii JPG kui ka RAW faile
- 1920 x 1080 suurusega filmiklipid kiirusega 30 kaadrit sekundis, 1280 x 720 px suurusega klipid kiirusega 60 kaadrit sekundis
- Sisseehitatud GPS + A-GPS
- MicroSD mälukaardipesa
- Android 4.2 (Jelly Bean) operatsioonisüsteem
- Aku mahtuvus: 4360 mAh
- Ühendused:
- WiFi a/b/g/n 2.4GHz, 5GHz
- Bluetooth 4.0 (LE)
- Near Field Connection kiip sisseehitatud
- 4G LTE/3G modem sisseehitatud
“Ilusate fotode pildistamiseks peab olema suur peegelkaamera”. Just niimoodi arvab enamik kompaktkaameratega pildistajaid. Tead mis? Nad arvavad valesti.
Lubage tutvustada kompaktkaameraid, mis on võimelised isegi enamaks kui üks komplektobjektiiviga varustatud algtaseme peegelkaamera. Ülal pildil on reas (vasakult) Sony Cyber-Shot RX100, Olympus Stylus XZ-2, Fujifilm FinePix XF-1 ja Panasonic Lumix LX-7. Pildilt jäid välja Canon PowerShot S110 ja Nikon Coolpix P330.
Kõik need üles loetletud erinevate tootjate kaamerad kuuluvad ühte ja samasse klassi. Olgu selle nimetuseks siin “Tippklassi kompaktkaamerad”. Neid aparaate iseloomustab väga hea pildikvaliteet, funktsioonide rohkus, seadistamise lihtsus, vastupidav korpus ja ilus välimus. Kõigil neil on tavalisest suuremad pildisensorid, kõigil on valgusjõulised objektiivid, mis lubavad teha imeilusaid pilte ilma välguta isegi hämaras.
Vähesed teavad, milleks sellised 400+ eurot maksvad väikesed aparaadid võimelised on. Pealtnäha ei erine nad ju enda mõnisada eurot soodsama hinnaga suguvendadest kuigi palju. Välisest sarnasusest hoolimata on need võimelised palju enamaks, kui ma siin sissejuhatuses kirjutada jõuaks. Seepärast, tulge minuga kaasa – ma näitan teile.
Heas valguses tehtud pildid
Panasonic LX-7. f/2.5, 1/1600 sek; ISO 80. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”, +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: Manuaalne. Käest.
Ärevamad fotohuvilised teavad, et mida parem kaamera, seda paremini see teeb pilti hämaras. Öeldakse, et hea valguse korral pole vahet. On ikka küll. Ülalolev foto on ehe näide sellest, et hea kompaktkaameraga saab ka väga heledas valguses pildi, mida soodsam kompaktkaamera ei võimalda. Pange tähele, kuidas esiplaanil olev karikakar on kenasti terav samas kui taust on peegelkaameralikult udune. See efekt on saavutatud tänu suurele avale ja väikesele teravustamiskaugusele (lilleõis on vaid paari cm kaugusel objektiivi esiläätsest). Selleks, et ava nii rohke valgusega pildistamisolukorras nõnda lahti saaks teha, tuli kasutusele võtta LX7 kaamerasse sisseehitatud ND filter. Tume klaasitükk, mis nupuvajutuse toimel objektiivi sees valguse ette nihkub ja pildisensorini jõudvat valgust kolme stopi võrra vähendab.
Maastikufotod, RAW failid ja dünaamiline ulatus
Panasonic LX-7. f/4, 1/200 sek; ISO 80. Fookuskaugus: 24mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest
Kas olete proovinud pildistada punaselt hõõguvat taevast või valgusemänge päikese, pilvede ja vihmaga? Kui jah, siis olete ehk märganud, et silmaga nähtavast ilust ei ole pildil suurt midagi alles. Tavaliselt on jääb taevas pildile nn “ülepõlenult” – ilusad värvid on hoopis täiesti valged. See tuleneb kurvast tõsiasjast, et kaamerad ei suuda salvestada ühele pildile samaaegselt väga heledaid ja tumedaid alasid.
Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on aga võimalus pildistada tavalise JPG foto kõrvale ka RAW-formaadis pildifail. See on kaamera automaatika poolt töötlemata fail, mis sisaldab endas kõiki värve ja kogu heledusskaalat, mis kaamera pildisensor salvestada suutis. Pilditöötlusprogrammi – nagu näiteks Adobe Lightroom – abil saad sa väga lihtsa vaevaga nüüd RAW-pilti tuunida nõnda, nagu sulle meeldib. Tumedamaid alasid heledamaks, heledamaid tumedamaks jne. See on tõepoolest maagiline hetk, kui algselt peaaegu valgelt alalt ilus pilvemuster nähtavale ilmub.
Ka siis, kui pildistad RAW faili asemel tavalisi JPG fotosid, on tippklassi kompaktkaamerate parem dünaamiline ulatus (võrreldes tavaliste kompaktkaameratega) selgelt märgatav.
Portreefotod ja udune taust
Panasonic LX-7. f/1.6, 1/640 sek; ISO 100. Fookuskaugus: 35mm (35mm ekv). Pildistatud särirežiimil “Avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest.
Peegelkaamera pärisosaks peetakse uduseid taustu. Eriti just portreefotograafias on väga ihaldusväärne, et pildistatav subjekt oleks terav ning ümbritsevast isoleeritud uduse tausta abil. Umbes nagu ülaloleval pildil. Ainult et see pilt on pildistatud kompaktkaameraga. Tänu tippklassi kompaktkaamerate objektiivide valgusjõulisusele (nende ava saab seada isegi kuni f/1.4) saab ka nendega pildistada mõõdukalt uduse taustaga portreid. Muidugi tuleb siin tähele panna, et sisse suumides muutub nende kaamerate puhul väiksemaks ka ava ja taust muutub teravamaks.
Lihtne seadeid muuta
Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on olemas programmiratas, kust saab valida erinevaid pildistusrežiime. Lisaks rohelisele “Auto” seadistusele on siin olemas ka ava- ja säriajaprioriteet ning manuaalrežiim. Säri- teravustamise- ja muid parameetreid on nende kaamerate puhul võimalik seada väga paindlikult. Need on täis tuubitud igasuguseid vajalikke funktsioone, mida tavaliselt ainult peegelkaameratele omaseks peetakse.
Funktsioonide rohkuse tõttu on väga oluline, et nende seadete kiire muutmine oleks tehtud võimalikult lihtsaks. Tippklassi kompaktkaamerate puhul see nõnda ongi. Vaadake vaid neid juhtnuppe, mis nende aparaatide peal on. Lisaks kõikvõimalikele muudele nuppudele ja heeblitele on enamikul neist kaameratest üks valikuketas ümber objektiivi ja teine kaamera tagaküljel. Nii on väga mugav muuta kõiki seadeid – alustades ava ja ISO väärtustest lõpetades digifiltriteni. Kui sa aga praegu veel ainult rohelise režiimiga pildistad ja ühtegi seadet muuta ei taha, siis vaata ette – nii hea kaamera omamine võib tekitada tahtmist need mõned põhiasjad endale selgeks teha ja sinu pildid tulevadki ilusamad.
Imetlusväärsed makrofotod
Panasonic Lumix LX-7. f/2.5, 1/1000 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “Avaprioriteet” +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: manuaalne. Käest.
Lähikaadrite pildistamine ehk makrofotograafia on valdkond, kus tippklassi kompaktkaamerad tõeliselt särama löövad. Enamik neist suudab teravustada nõnda, et pildistatav objekt on objektiivi esiläätsest 3 cm kaugusel. Tõeline makropildistamise kuningas on aga Panasonic LX-7, mis suudab terava pildi teha ka 1 cm kaugusel olevast objektist. Haara laualt mingi pliiats või muu ese ja proovi näiteks ise järele, kui lähedalt sinu silmad teravustavad. 1 cm on päris muljetavaldav, eks? Võrdluseks võib veel märkida, et peegelkaamerate 18-55mm komplektobjektiivide lähimaks teravustamiskauguseks on keskeltläbi 25-30 cm.
Panasonic Lumix LX-7. f/2.5, 1/1000 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “Avaprioriteet” +1.3 särikompensatsiooniga. Teravustamine: manuaalne. Käest.
Lisaks lähimale teravustamiskaugusele on lähikaadrite pildistamisel oluline teravustamine. Autofookusega on tihti keeruline väga lähedalt pildistades täpselt õiget soovitud ala teravaks saada. Seda eriti siis, kui pildistatav objekt on liikumises (nagu ülal pildil) või kaamera on statiivil. Kõikidel tippklassi kompaktkaameratel on aga olemas ka käsitsi teravustamise võimalus. Lisaks on see käsitsi teravustamine kõikide puhul muudetud ka võimalikult mugavaks. Ekraanil näidatakse suurendatud eelvaadet ning tihti saab teravustamiskaugust muuta mugavalt näiteks objektiivi ümber olevat rõngast keerates. Nõnda on päris lihtne pildistada ilusaid ja teravaid lähikaadreid.
Hämaras pildistamine on tippklassi kompaktkaamerate põhiline trump
Canon PowerShot S110. f/2, 1/80 sek; ISO 320. Pildistatud manuaalrežiimis. Teravustamine: Automaatne. Käest
Soodsama kompaktkaameraga siseruumides pildistatud fotod on tihti udused või digimüra täis. Või siis rakendub tööle välklamp, mis võimaldab pildistada teravaid, aga valguse poolest väga koledaid pilte. Tippklassi kompaktkaamerate olulisimaks eeliseks on võimekus pildistada ilusaid fotosid ka hämarates tingimustes. Näiteks siseruumides, kus me ju päris palju viibime ja pildistame. Tippklassi kompaktide valgusjõuline objektiiv laseb pildisensorini jõuda palju enam valgust, sensor ise on suurem ja lubab kasutada suuremat ISO tundlikkust nii, et digimüra pilti rikkuma ei pääseks. Lisaks on nende kompaktkaamerate teravustamiskiirus ja täpsus hämaras pildistamisel oluliselt parem. Tulemuseks on tõeliselt ilusad pildid, mis oleks justkui suure peegelkaameraga pildistatud.
Panasonic Lumix LX-7. f/2.3, 1/13 sek; ISO 400. Pildistatud särirežiimis “avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest
Panasonic Lumix LX-7. f/3.2, 1/163 sek; ISO 80. Pildistatud särirežiimis “avaprioriteet”. Teravustamine: Automaatne. Käest
Kompaktkaamerad ei tee koledaid pilte
Selle artikliga soovin ma kummutada linnalegendi ja üldiselt levinud arusaama, nagu teeksid kõik kolmaktkaamerad koledaid pilte. See legend räägib kompaktkaamerast, kui välja surevast liigist, mille asemele astuvad suuremad hübriid- ja peegelkaamerad. Veel räägib see legend, et kompaktkaamerad on nagunii mõttetud, kuna tänapäeva nutitelefonid teevad ju sama head pilti. Ega sina ju ometi seda legendi ei usu?
Tõsi on, et suure sensoriga peegel- ja hübriidkaamerad on üldjuhul võimelised enamaks, kui ükskõik milline kompaktkaamera. Kui me aga võtaksime 18-55mm komplektobjektiiviga varustatud algtaseme peegelkaamera pildid, ning paneksime selle kõrvale ükskõik millise selles artiklis käsitletud tippklassi kompaktkaamera pildid, siis näeksime, et ega siin suurt vahet polegi. Suurim vahe tuleneb hoopis kaamerate mõõtmetest. Iga peegelkaameraomanik teab, kui vabastav on suure kaamera asemel kaasa võtta pisikest, taskusse mahtuvat pildimasinat. Paljude peegelkamera just seepärast kappi vedelema jääbki, et see on liiga suur ja ebamugav.
Kompaktkaamerate halb maine tuleneb otseselt sellest, et enamik inimesi on endale ostnud need kõige odavamad aparaadid. Sellised, mis maksavad vaid murdosa hea mobiilikaamera hinnast ja ongi kokku sulatatud kõige odavamatest komponentidest. Sellistel kaameratel puuduvad elementaarsemadki seadistusvõimalused ja sensorid on nende sees eriti tillukesed. Väliselt ei erine nad aga nii väga palju nendest kallimatest, siin artiklis käsitletud valgusjõuliste objektiividega tippklassi kompaktkaameratest. Nõnda siis arvataksegi, et kõik kolmaktkaamerad teevad kehva pilti. Ei tee. Need on kompaktkaamerad, mis teevad väga-väga head pilti:
- Canon PowerShot S110
- Panasonic Lumix LX-7
- Olympus Stylus XZ-2
- Fujifilm FinePix XF-1
- Nikon Coolpix P330
- Sony Cyber-Shot RX100
Vaata neid kaameraid lähemalt võrdlusülevaatest “Tippklassi kompaktkaamerate võrdlusülevaade: Panasonic LX7 vs Sony RX100 vs Canon S110 vs Fujifilm XF1“
Kompaktkaamerate valik on üsna lai ning esmapilgul tundub, et neil peale mõne nupu, disaini või värvi suurt erinevust polegi. Miks siis maksab mõni selline pisike kaamera 150, mõni aga 450€? Kas kallis kompaktkaamera on tõesti nii palju soodsamast parem? Vaatame Ardoga järele:
Palun kliki video vaatamiseks siia
Videos näidatud kompaktkaamerad: