Kõik fotohuvilised on juba kindlasti kursis, kuidas Eesti händkakud National Geographicu kaante vahele jõudsid. Sellele vaatamata peatun ma veelkord kakuteemadel. Andke mulle andeks! Kuigi tegelikumalt ma loodan, et pärast minu kakusümpaatia, ja just händkakusümpaatia suure kella külge panekut on metsad kindlasti kakuhuvilisi täis. See on ka põhjus veelkord kakuteema ülesvõtmiseks.

Tehnilise poole pealt on praegu parim aeg hämara eluviisiga elukate pildistamiseks. Kaamerate autofookuse kiirus ja eriti võimekus hämaras fokuseerida paraneb iga põlvkonnaga. Lisaks sellele ka ISO kvaliteet. Minu jaoks kaks kõige olulisemat näitajat fotoaparaadi juures.

Looduse poole pealt tuleb aga kiirustada, sest kehtimas on kurb tõsiasi – loodus vaesub. Ja vaesub väga kiiresti. Vaesumisest olen ma teinud juttu eelkõige Fred Jüssiga, kes on Eestimaad vaadelnud läbi mitme aastakümne ja teab täpselt, kuivõrd liigirikas see kunagi oli. Liike polnud mitte ainult rikkalikult, vaid ka arvukalt. See teeb kurvaks, sest nüüd on olemas vahendid looduse ilu püüdmiseks ja teistelegi näitamiseks, kuid loodust ennast on väheks jäänud.

Valmisolek ja vaesumine ajab kiirustama, kuid käesolev foto on valminust just vastupidi – ilma kiirustamata, rahulikult vaadeldes. Lähenemine, mida ma kõigile soojalt soovitan. Selle foto tarbeks ehitasin ma talvel puu otsa varje, kevadel seisin ma mitmel päeval sajakonna meetri kaugusel kakukodust eesmärgiga näidata end kui mitteohtlikku tegelast. Seda kõike enne, kui ma varjesse ronisin ja pildistamist sain alustada. Varjes olemise ajaks oli kakuema mu juba nii omaks võtnud, et ma tegelikult ei vajanudki varjet, see oli rohkem isase eest peitumiseks, sest tema käib pesa lähedal harvem ning teda on raskem harjutada.

Musta silma foto on minu jaoks lausa händkaku pildistamise eraldi žanr ja selle musta silma foto tegi võimalikuks pühendumine. Selle fotoga soovin ma pühendumist ka kõigile teistele fotohuvilistele. Leidke endale teema, mis teid samavõrd paelub. Mis paneb teid pidevalt mõtlema sellele, kuidas näha ja jäädvustada veelgi huvitavamaid hetki. Niisuguse teema leidmise radagi võib pikk olla, võib olla kulub selleks aastaid, enne kui miski end ilmutab, kuid ma olen veendunud, et see tasub ära. Mitte tunnustuse mõttes, vaid eneseteostuse mõttes.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Valgus – Hämar metsavalgus, päike on juba ammu loojunud.
Pildiformaat – 3:2, pilti lõigatud ei ole.
Kadreering risti kasvavate ülaste pildil – Klassikaline kadreering elusobjekti jäädvustamisel, kus vaatamise suunas jäetakse rohkem ruumi.
Säritus– F2,8, kuna niivõrd hämaras polnud muud valikut. Hämaras pildistades hämaruse pildile jätmiseks on ainus võimalus kasutada M-režiimi. Mina kasutan M-režiimi pidevalt, kuid igaks juhuks teistele meeldetuletuseks, et kõik teised režiimid (A,S ja P) muudavad hämaruse ilma kompensatsiooni kasutamata päevaga sarnaseks heleduseks.  F2,8, 1/13, ISO 12800.
Tehnika  – Nikon D4 + Nikkor 400mm F2,8 VR.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Lightroom  4 tarkvaraga.

Esimene Canon EOS 650D on jõudnud Maarjamaa pinnale. Eile otse Canoni peakontorist saabunud testmudel tähendab seda, et õige pea – ilmselt juba juuni algusest – jõuavad need kaamerad ka Photopointi kauplustesse. 650D on kahtlemata üks viimase aja huvitavamaid fotoaparaate. Esmajoones just seetõttu, et see on esimene peegelkaamera, millel on puutetundlik ekraan ning minu teada esimene fotokaamera, mille puutetundlik ekraan on nn mahutundlik (inglise keeles capacitive). See tähendab, et see reageerib nutitelefonide sarnaselt ka õrnale puudutusele ja seda ei pea vajutama. Tehnilistest omadustest on aga olulisem see, kuidas Canon oma menüüd ning muud toimingid puuteekraani teenistusse rakendanud on. Ekraani abil saab enamik seadeid niivõrd palju kiiremini tehtud, et pildistaja peaks olema puhta loll, et seda uut võimalust mitte kasutada.

Lisaks ülistatud puuteekraanile on 650D kaameras veel palju head ja paremat. Kõike seda näitab nüüd Anton meile videopildi vahendusel. Head vaatamist.

Eelmisel aastal koos iPad 2 tahvelarvutiga esitletud Smart Cover kate osutus päris populaarseks vidinaks. Niisiis laiendas Apple sel aastal uut iPad tahvelarvutit esitledes veelgi oma lisatarvikute valikut ning tõi lagedale Smart Case vutlari. See kujutab endast Smart Cover katet, mille külge on poogitud õhuke kest. Kesta sisse mahub nii iPad 2 kui ka iPad 3. Tuleb mainida, et selliseid vutlareid ehk kesti on kolmandad tootjad iPad`ile valmistanud sadu kui mitte tuhandeid erinevaid. Mille poolest siis Apple`i enda pakutav erinev on? Photopointi poodidesse jõudsid Apple`i Smart Case vutlarid täna. Võtame ühe lahti ja vaatame lähemalt:

Stiilne pakend, nagu Apple`il kombeks. Karbist võtame välja roosat värvi vutlari. Photopointis on aga saadaval lisaks sellele ka kõik teised värvitoonid: punane, tumehall, helehall, roheline ja sinine

Nagu tagaküljel olevaist piltidest näha, saab ka Smart Case abil tahvelarvutit Smart Cover stiilis lauale püsti asetada.

Nii eest kui tagant on Smart Case kaetud pehme, sametise kihiga. Esikülg on identne Smart Cover kattega. Esikülje vastas hoiavad seda magnetid. Kaetuna lülitatakse iPad`i ekraan välja, lahti tehes lööb ekraan taas helendama.

Kui Smart Cover katet on saada ka nahast versiooni, siis Smart Case vutlarid on valmistatud ainult polüuretaanist.

Sisekülg on nii pealispinnal kui alumisel poolel pehme tekstuuriga. Ääred, mis iPad`i oma pesas kinni hoiavad, tunduvad olevat päris kummised. Pisut annavad nad igatahes venima – selleks, et tahvelarvutit sisse-välja panna-võtta saaks.

Lavale astus kolmanda generatsiooni iPad.

Mulle tundub, et iPad võiks vutlari sees rohkem tihedamalt istuda. Tahvlil on oma pesas pisut liikumisruumi ning see tähendab muuhulgas seda, et tagaküljel olev kaameraauk ja lukustushoob võivad koledalt nihkesse jääda…

… praegu ei jäänud. Nagu näha, ei ole nuppude jaoks augukesi tehtud. Polegi vaja, sest läbi vutlarigi saab neid vajutada probleemideta.

Kui sa soovid oma iPad`i ilusana hoida – et selle turuväärtus säiliks või et endal hea oleks – siis on Smart Case igal juhul parem valik, kui Smart Cover. Ka Smart Case`i saab asetada trükkimiseks väikse kaldenurga alla ning filmi vaatamiseks peaaegu püsti lauale. Lisaks pakub see aga kallile tahvelarvutile rohkem kaitset. Kindlasti ei ole Smart Case nii fäänsi, nagu magnetiga küljele kinnituv Cover, aga see-eest võid oma tahvliga muretumalt igapäevatoimetusti teha.

Apple Smart Case Vutlar (erinevad värvid) Photopointis: 49.99€

Apple iPad (3. gen) Photopointis

Äsja Photopointi poodidesse jõudnud Pentax Optio LS465 kuulub nii hinnaklassilt kui ka tehniliste omaduste poolest soodsamate kompaktkaamerate kilda. Välimuselt erineb see kaamera aga kõigist teistest 99€ piirimail hulpivatest seebikatest. LS465 on nimelt kõige pisem digikaamera, mida mina näinud olen. Lisaks on sel varuks trikk mis lubab esipaneeli välimust muuta vähemalt kümnel erineval moel.

Tehniliste andmete poolest on uhke välimusega LS465 lihtsamat laadi aparaat, sobides igapäevapildistajale, kelle jaoks fotograafia päästikule vajutamist tähendab. Megapikslitega pole siin koonerdatud – neid on tillukesele CCD sensorile jätkunud lausa 16 miljonit. 5x suumiga objektiiv, 2.7″ LCD-ekraan, 720p HD video, standardsed juhtnupud ja pildiprogrammid maalivad pildi tavalisest algtaseme kompaktkaamerast. Välimus on aga on eriline ja see on ka see, millele karbist-välja postitustes enam keskendume. Vaatame siis lähemalt:

Pentax Optio LS465 digikaamera on Photopointis olemas mustas, roosas ja lillas värvitoonis. Karbist võtame välja lilla mudeli.

Pentax Optio LS465 digikaamera olulisemad tehnilised andmed:

• 16 MP CCD sensor
• f/3.9 – 6.3 objektiiv 5x suumiga; fookuskaugus 28-140mm (35mm ekvivalendina)
• ISO 64-6400
• 2.7″ LCD (230 000 px )
• HD video: (1280×720 px) 30/15  kaadrit sekundis
• Mõõdud: 46 mm x 101 mm x 22.5 mm
• Kaal: 122 g

Karbis on: Pentax Optio LS46 digikaamera, laadimisadapter, USB-kaabel, randmerihm, liitiumaku, 10 disainilehte, tarkvara CD, kasutusjuhendid CD-plaadil ja paberil ning garantiitalong.

Väga madala ja pikliku kujuga on see kaamera. Sügavlillat värvi korpus näeb päris hea välja.

Esipaneeli katab läbipaistvast plastikust kate. Objektiivi ümber näha olev must rõngas on väga pehmest, pisut isegi kummisena tunduvast plastikust. Sellele saab küüned taha ajada ja objektiivi ümbert eemaldada. Miks? Sellest allpool. Kumerad küljed, mis pildil pehmema materjalina tunduda võivad, on tegelikult lihtne plastik.

Tagaküljel on vägagi lai LCD-ekraan soodsatele kompaktkaameratele iseloomuliku madala lahutusvõimega (230 000 px).

Standardsed juhtnupud on disainitud kandilistena. Ülal on suuminupp, allpool nupud taasesitusrežiimi ja videorežiimi aktiveerimiseks. Nende all neljasuunaline nupp võtterežiimide, välgurežiimide, teravustamisrežiimide ja pildiprogrammide jaoks. Kõige alumistele nuppudele vajutades saab kuvada ekraanile menüü ja lülitada kaamera automaatrežiimile.

Aku/mälukaardiluuuk on kaamera kujule vastavalt mitte põhja all vaid külje peal. Luuk avaneb ja sulgub väga usaldusväärselt. Mõnus vaheldus kummist katetele, mida pärast oma pessa tagasi toppima peab.

Kaamera all on plastikust statiivikeere ning microUSB pesa. Statiivikeerme kõrval paremal pool on ka kõlar.

MicroUSB pesa on täpselt sesama, nagu nutitelefonidel. Seega ei ole muret, kui adapterit ja kaamerat ühendav kaabel ära kaduma peaks. Seda sobib asendama ka mobiili laadimisjuhe.

Kaamera peal on sisse-väljalülitamise nupp ja päästik.

Optio LS465 digikaamerat võib üldjoontes pidada RS1000 ja RS1500 kompaktide järglaseks. Ka uue aparaadi välimust saab omanik enda maitse järgi tuunida. Selleks on komplektis kaasas 10 erinevat disainilehte. Peab ütlema, et see disainilehtede kontseptsioon ei ole (vähemalt Euroopas) Pentaxil väga populaarsust kogunud. LS465 põhiline müügiargumentki ei ole enam muudetav välimus vaid kompaktne ja kena disainiga korpus. Kellele meeldib, saab aga ka siin disainilehtedega vallatleda.

Kaamera tuunimiseks tuleb esmalt pehmest plastist rõngas objektiivi ümbert lahti tõmmata.

Läbipaistvast plastikust liist ongi nüüd lahti ning selle saab pealt tõsta.

Liistu alla saab asetada ühe kümnest kaasapandud kujunduslehest ning ongi kaameral hoopis teistsugune ilme.

Kaasapandud kujunduslehed muidugi kõige atraktiivsemad ei pruugi tunduda.

Aga mitte keegi ei keela osavamatel sõrmedel kasutada kujunduslehte šabloonina, et lõigata välja ükskõik kust ükskõik milline endale meelepärane kujundus.

Kui sa soovid soodsat ja pisikest kompaktkaamerat; sellist, millega on lihtne pilti teha, mis mahuks igasse taskusse ning mis näeks ka efektne välja, siis on Pentax Optio LS46 just sulle mõeldud ja tehtud. Mine vaata poes see kaamera üle ning proovi pilti teha. Äkki hakkab meeldima.

• Pentax Optio LS465 purpur Photopointis: 99.00 €
• Pentax Optio LS465 roosa Photopointis: 99.00 €
• Pentax Optio LS465 must Photopointis: 99.00 €

Tamronil on valikus kolm makroobjektiivi: valgusjõuline 60mm f/2.0, klassikalise fookuskaugusega 90mm f/2.8 ning juba profiklassi 180mm f/2.8. Hobifotograaf Aarne Vesi proovis paari nädala jooksul seda keskmist – 90mm fookuskaugusega makrotoru, ning kirjutab nüüd enda kogemustest oma fotoblogis. Fotodega ilmestatud ülevaateartiklis kiidab Aarne objektiivi mugavat teravustamisrežiimi lülitit, teravustamiskauguse piirajat ning fookusest väljas oleva tausta pehmust ehk bokeh`i. Kõige halvemaks pidas Aarne objektiivi juures selle lärmakat ja aeglast autofookust. Vaata pilte ja loe arvamust Tamroni 90mm makroobjektiivist Aarne fotoblogist.

• Tamroni 90mm makroobjektiiv Photopointis: 449€
• Tamroni 90mm makroobjektiiv Photopointi fototehnika rendis