Ka kogenuma fotohuvilise terav silm võib neid kahte fotoaparaati esmapilgul peegelkaamerateks pidada. Nii see siiski ei ole. Fujifilm FinePix SL1000 ja Fujifilm FinePix HS50 EXR objektiivid on kere küljes kõvasti kinni, pildiotsija näitab kadreeringut väikese LCD-ekraani abil ja sensor on kompaktkaamera mõõtu ehk üsna pisike. Samas ei ole need aparaadid tegelikult ka pisikeste kompaktkaamerate moodi, sest neil on peegelkaameraile omane korpus ja juhtnuppude süsteem, väga palju funktsioone ja režiime ning mis kõige olulisem -  nii võimsa suumiga objektiivid, et saad ka kilomeetri kaugusel oleva inimese päris suurelt pildile püüda. Eesti keeles on selliste kaamerate nimeks supersuumkaamerad, inglise keeleruumis nimetatakse neid aga bridge-kaamerateks (sild-kaamerad). On nad ju tõepoolest nö. sillaks ehk vahelüliks kompakt- ja peegelkaamerate vahel.

Sellised supersuumid sobivad fotohuvilisele, kes otsib võimalikult paindlikku kaamerat. Aparaati, mis suudaks pildistada erinevaid pilte makrofotodest laiade maastikuvaadete ja super-telesuumpiltideni välja ilma, et selle juurde peaks ostma kalleid objektiive ja siis neid erinevate piltide jaoks kaamera ees vahetama. Supersuumi kasuks peaks selline fotohuviline otsustama siis, kui tema jaoks on kaamera kompaktsusest olulisem selle käsitlemismugavus ning ta ei aja taga parimat võimalikku pildikvaliteeti. Sest olgem ausad: hübriidkaamerad ja peegelkaamerad oma suuremate sensorite ja väiksema suumiga objektiividega teevad (eriti hämaramas) puhtamaid ja teravamaid pilte.

Niisiis tuleb uue fotokaamera ihalejal teha kompromiss – kas väga hea pildikvaliteet (peegel- ja hübriidkaamera) või ülim paindlikkus pildistamisel soodsa hinnaga (supersuumkaamera). Kui oled mugavusele kalduv igapäevapildistaja, kellele meeldiks hirmsasti väga kaugeid asju lähedale suumida ja kes kaamera eest päris hingehinda maksta ei soovi, siis oled just õiges kohas. Me vaatame ja võrdleme siin all põgusalt kahte paremat supersuumkaamerat, mida hetkel poodidest leida võib.

Fujifilm SL1000 ja HS50 EXR – olulisemad tehnilised andmed

	Fujifilm Finepix SL1000	Fujifilm Finepix HS50 EXR
Sensor	Taustvalgustusega CMOS, 1/2.3″, 16 MP	EXR CMOS, 1/2″, 16 MP
ISO	ISO 100 – 3200 (6400 pildimõõduga M, 12800 pildimõõduga S)	ISO 100 – 3200 (6400 pildimõõduga M, 12800 pildimõõduga S)
Objektiiv	50× suum, 24 – 1200 mm Maks. ava: f/2.9 – 6.5	42× suum, 24-1000 mm Maks. ava: f/2.8 – f/5.6
Lähim teravustamiskaugus	1 cm	1 cm
LCD ekraan	3″ 920 000 px Nurga alla seatav	3″ 920 000 px Keeratav ja pööratav
Pildiotsija	Elektrooniline 0.2″, 920 000 px, 97% kaadri katvust	Elektrooniline 0.26″, 920 000 px, 100% kaadri katvust
Värinastabilisaator	Optiline	Optiline
Säriajad	30 – 1/1700 sek	30s – 1/4000s
Sarivõte	maks 10 fps kuni 9 kaadrit	maks 11 fps kuni 5 kaadrit
Videosalvestus	H.264 koodekiga pakitud 1920 x 1080 px (60 fps) 1280 x 720 px (30 fps)	H.264 koodekiga pakitud 1920 x 1080 px (60 fps) 1280 x 720 px (30 fps)
Välklambi töökaugus	kuni 8m	Kuni 8m
Ühendused	USB, HDMI mini,	USB, HDMI mini, 2,5mm audiosisend
Aku vastupidavus	umbes 350 võtet	umbes 500 võtet
Mõõtmed	122,7 × 88,6 × 122,6 mm	134,9 × 101,3 × 145,9 mm
Kaal	659 g	808 g
Hind Photopointis	369,00 €	499,00 €

Nagu selgub tehniliste andmete loetelust, peaks Fujifilm 50EXR olema kõvem kaamera, kui SL1000. Eks ta kindlasti ongi, sest see on ju Fujifilmi supersuumide vaieldamatu liider ja lipulaev. Sellel on tummisem korpus, pisut enam juhtnuppe, uhke manuaalse suumi ja teravustamisrõngaga objektiiv, laia vaateväljaga elektrooniline pildiotsija ja EXR sensor, mis teoreetiliselt peaks olema tavalisest valgustundlikum ning võimaldama salvestada parema dünaamilise ulatusega fotosid. Samas on HS50 oma pisemast kaaslasest ka 130€ kallim. Kas ka samavõrra parem?

Fujifilm SL1000 – karbis on: Fujifilm Finepix SL1000 supersuumkaamera, tarkvara CD ja kasutusjuhend, laadimisadapter, pistik, liitiumaku, objektiivikork ja selle kinnituspael, USB-kaabel ning kaamerarihm.

Fujifilm HS50 – karbis on: Fujifilm HS50 supersuumkaamera, tarkvara CD ja kasutusjuhend, laadimisadapter, toitekaabel, objektiivi päikesevarjuk, liitiumaku, objektiivikork ja selle kinnituspael, USB-kaabel ning kaamerarihm.

Laadijad on pisut erinevad – HS1000 laadija on mugavam – ilma kaablita adapter ühendub otse vooluvõrku ning selleks, et adapter paremini fotokotti ära mahuks, on selle küljest pistikut lihtne eemaldada. HS50 kaamera akulaadija on selline, nagu oleme harjunud nägema enamikul peegelkaameratel.

Koostekvaliteet tundub mõlemal kaameral olema üsna sarnaselt väga hea. Väike eelis võib siin olla HS50 kaameral – see on pisut raskem ning suurem ning selle plastikpind ei ole mitte tavaline sile plastik vaid visuaalselt matt ja näpu all sametisena tunduv. Välklambikamber tõuseb HS50 kaameral kõrgemale korpuse kohale (seda ehk ilmselt suurema LCD-ekraani tõttu, mis seal sees end peidab), mistõttu näeb see aparaat välja nagu pesuehtne peegelkaamera.

SL1000	HS50

Välklampidest rääkides – SL1000 kaameral ulatab välgunokk üsna ette objektiivi peale. Seda seetõttu, et välklamp ulatuks võimalikult objektiivi esiläätse lähedale lähikaadreid valgustama. HS50 kaamera välgunokk on tagasihoidlikum, kuid lambi konstruktsioon on säärane, et see tõuseb ettepoole. Välklambid on sarnase võimsusega ja valgustavad pildistatavat kuni 8 m kaugusele.

SL1000 aku 0n pisem ning peab vastu 350 võtet. HS50 aku on suurem ning võimaldab ühe laadimiskorraga pildistada 500 võtet. Rasvane plusspunkt HS50 kaamerale. Paremal pool on näha ka, et SL1000 aparaadil on mälukaardipesa akukambri juures – nii, nagu kompaktkaameratele kohane.

Vasakul pool on SL 1000 kaameral kõik ühenduspesad. Mini HDMI ja USB. Viimane on UC-E6 standardile vastav, samamoodi nagu näiteks Panasonicu või Pentaxi kaameratel. Mulle meeldiks enam Micro USB (enamusel nutitelefonidel ja Sony kompaktkaameratel) või siis samuti enamlevinud Mini USB.

HS50 kaamera (paremal) matkib aga vapralt peegelkaameraid ning on enesele nõudnud koguni eraldi mälukaardipesa vasakul pool küljel. Siia saab sisestada neid kõige tavalisemaid SD/SDHC/SDXC mälukaarte.

Paremal pool ei ole SL1000 kaameral mitte midagi. HS1000 kaameral on aga ühenduspesad sellel küljel.Lisaks näeme siin ka lülitit, mis teeb võimalikuks kiire ümberlülitamise autofookuselt jälgivale autofookusele või manuaalse teravustamise režiimile. Nupp selle lüliti keskel suurendab kaadrit käsitsi teravustamise korral. Võimalik, et selle nupuga saab teha midagi muud veel – võiks ju. Kiire katsetamine selle juurest aga muid funktsioone ei leidnud. Ühenduspesadest on siin olemas SL1000 kaamerale sarnaselt Mini HDMI ja USB. Eraldi kummist luugikese taga on 2.5mm audiosisend. Tõepoolest – 2.5, mitte 3.5. See võiks ju olla täiesti ajulage valik, kuid vaadake, Fujifilmi enda valikus on ju 2.5mm pistikuga stereo-suundmikrofon, mida firma siis niiviisi fotohuvilistele peale suruda soovib. Häbi.

Tagaküljel laiutavad LCD-ekraanid, mis on mõlemad sama suured ja näitavad kenasti ilusat teravat pilti. Kuigi ekraanide tehnilised andmed on samad, on Fujifilm HS50 kaamera ekraanilt paistev pilt värviküllasem ja kontrastsek. SL1000 puhul tunduvad värvid tuhmid ja mudased. Ärge nüüd valesti aru saage  – SL1000 ekraan on väga hea. Lihtsalt HS50 oma on parem. Ülal piltidel ei ole see vahe märgatav – erinev tonaalsus on tingitud eelkõige sellest, et automaatse värvustasakaalu seadetega on kaamerate kadreering erinev.

Ekraanide juures on aga üks selge erinevus veel – nimelt kui SL kaamera ekraan on ainult horisontaalsihis nurga alla seatav, siis HS50 kaamera ekraani saab keerutada igatpidi – ka pildistatava suunas.

Mõlemad kaamerad on väga võimsa suumiga, kuid siin on soodsama hinnaga SL1000 oma konkurendist pisut üle. Päris elus ei ole 42X ja 50X suumide vahe aga tegelikult midagi väga drastilist (vaata altpoolt). 50X suumobjektiiv (paremal) on samas pisem nii pikkuses kui ka läbimõõdus. Seda ilmselt eelkõige tänu elektroonilisele suumile mehaanilise asemel.

Fujifilm HS50 kaameral nimelt on mehaaniline suum – see tähendab, et sisse ja välja suumimine käib objektiivi ümber olevat laia rõngast paremale-vasakule keerates. Just nagu peegelkaamerate objektiivide puhul.

SL1000 kaamera	SL1000 kaamera

SL1000 kaameral on aga elektrooniline suum. See tähendab, et kasutaja lükkab nuppu ja mootor kerib objektiivi sisse ja välja. Neid nuppe on aga tavatul moel koguni kaks. Üks traditsiooniliselt päästiku ümber ning teine väga mugavalt objektiivi külje peal, kus seda pöidlaga üles-alla liigutada saab.

Fujifilm SL1000. Ülal kõige laiemas asendis, all lõpuni välja suumituna.	Fujifilm HS50 EXR. Ülal kõige laiemas asendis, all lõpuni välja suumituna.

On see põhjustatud siis nüüd EXR sensorist või parema klaasi ja vääristustega objektiivist – mine sa võta kinni, kuid paremal olevad HS50 kaameraga tehtud pildid on detailsemad küll. Eriti just lainurkasendis tehtud pilte suuremalt võrreldes näeme, et HS1000 foto on läbi käinud üsna agressiivsest pilditöötlusprotsessist. Foto näib küll teravam, aga detailsus on kadunud ja näiteks killustikuhunnik oleks justkui vesivärvidega maalitud.

Mõlemad kaamerad on varustatud stereomikrofonidega, kaamera peal on välgukingad, kuhu saab kinnitada mikrofone või välklampe. Siia sobivad Fujifilmi välklambid EF-42, EF-20 ja EF-X20.

Programmirattal on HX50 kaameral EXR-reziim, mida sisse lülitades saab kasu lõigata EXR sensori erilisest ehitusest. SL1000 aparaadil on selle asemel SR AUTO režiim, mis oskab kaadris oleva järgi automaatselt ise õige pildiprogrammi valida. HX50 kaameral on kaks SP režiimi – nende alla on defineeritud pildiprogrammid nagu Portrait, Landscape jne. Mõlemal on programmirattale toodud põhilised särirežiimid PASM ja üks kasutaja enda poolt defineeritud Custom režiim (C). Adv. (Advanced filter) režiimis saab rakendada erinevaid digitaalseid filtreid.

Ekraanid koos Live histogrammi ja muu infoga. Peegelkaamera kasutajana on minu jaoks kummaline, et särituse näit all paremas nurgas on välja toodud lihtsalt ühe pika joonena ja kasutaja peab ise aimama, kus see keskpunkt seal siis täpselt on. Ava ja säriaja valimine käib kaamerail sarnaselt. Mõlema puhul tuleb vastav väärtus aktiveerida kaamera peal päästiku juures olevale särikompensatsiooni nupule vastav arv kordi vajutades. Seejärel saab ava või säriaega muuta tagumise valikurattaga.

Menüüdki on kaamerail pisut erinevad – SL1000 kaameral (vasakul) on olulisemad pildistamisvalikud ühe vahelehe all ja peenhäälestusvalikud teise all. HS50 kaameral on aga kumbki kategooria jagatud veel eraldi vahelehtedele. HS50 kaameral on lihtsalt rohkem ja keerulisemad seadistusvõimalused ja nende niiviisi ühes jorus esitamine oleks kasutaja jaoks väga ebamugav.

Erinevusi on funktsionaalsuses üsna palju. Näiteks on HX50 kaameral Advanced Filter režiimis rohkem igasuguseid loomingulisi funktsioone.

Ning vast kõige suurem erinevus pildistamise juures – kiirvalikute menüü. SL1000 kamaeral seda ei ole. HS50 kaameral see aga on ja avaneb tagaküljel ülal vasakul olevale Q- nupule vajutades. Siin on reas 16 olulisemat parameetrit. tagumiste suunanuppudega saab valida soovitud parameetri ja valikukettaga saab selle väärtust muuta.

Kui ma nende kahe kaamera karbist välja võtmist plaanisin, mõtlesin ma kokkuvõttes kirjutada midagi sellist, et “SL1000 on väga hea kaamera, mis teeb hinna poolest uhkele HS50 EXR aparaadile tuule alla ja ei ole ka fotovõimekuselt palju halvem”. Hetkel ma ei saa nõnda kirjutada, sest Fujifilm HS50 EXR ongi SL1000 kaamerast 150€ parem. Kui mitte enam.

Kui sul on need eurod juurde käristada, siis on just Finepix HS50 EXR see kaamera, mida ma palavalt sulle soovitan. Lisaks ülal kirjutatud veidi paremale pildikvaliteedile, mugavamale suumile, aku vastupidavusele, paremate värvidega LCD-ekraanile ja kiirvalikumenüüle on sel ka mõnusalt suur elektrooniline pildiotsija, väga hea manuaalse teravustamise võimalus eraldi rõnga abil objektiivi peal ja mis kõige olulisem – tuntavalt kiirem autofookus.  Ahjaa – üks asi veel. Miks peaks keegi üldse vaatama Canon SX50HS poole, kui Fujifilmil sellised kaamerad niivõrd palju odavamalt müügis on? Ehk seepärast, et “Canon” kõlab paremini?

• Fujifilm FinePix SL1000 Photopointis: 369€

• Fujifilm FinePix HS50 Photopointis: 490€

Canoni kompaktkaamerate kevadkollektsioon on Photopointi jõudnud. Huvilised leiavad valikust nii uusi stiilseid Powershot supersoome kui väikseid asjalikke Ixus kaameraid. Suviste elamuste jäädvustamiseks saab kaamerapõllult noppida just endale meelepärase marja. Lisaks saab iga Canoni kompaktkaamera ostja kingituseks pooleaastase ajakirjatellimuse. Pakkumine kehtib kõikidele Canoni kompaktidele, nii uuematele kui vanematele mudelitele. Ajakirjade valikus on: Anne & Stiil, Eesti Naine, Kodu & Aed, Oma Maitse, Top Gear, Яна.

Kuidas siis jõuda kaamera soetamisest tasuta ajakirja lugemiseni? Photopointist saad Canoni kompaktkaamera ostuga kaasa spetsiaalse vautšeri, mis on märgistatud koodiga. Nii vautšer kui ostutšekk tuleb alles hoida, et registreerida oma ost Canoni veebilehel. Ühe vautšeriga saab tellida ühe ajakirja kuueks kuuks tasuta. Vautšereid jagatakse kompaktidega kaasa kuni 31. juulini ning ostu on aega registreerida kuni 14. augustini.

n

Lähemalt on huvitavam, suuremalt on ilusam. Taas on aeg haarata objektiiv ning paljastada makromaailma võlud ja saladused – Tamroni makrofoto konkurss on alanud!

Tänavu juba neljandat aastat korraldatav konkurss toimub Snäp.ee pildipangas. Konkursile on oodatud osalema nii professionaalid kuid harrastajad, osalemine on tasuta. Oodatud on eelkõige makrofoto kategooriasse kuuluvad pildid, kuid läbi konkursisõela pääsevad ka väiksema kui 1:1 suurendusastmega lähikaadrid. Üks autor saab osaleda kuni 5 tööga.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Te olete ju näinud mis asi on panoraamfoto? Panoraam on mitmest kaadrist koosnev üks pilt, kus on tabatud tavapäraselt suurem ala, kui muidu kaadrisse mahuks. Väga tihti kasutatakse panoraami looduse ja muude maastike pildistamisel. Aga on ka kindlasti alternatiivseid kasutusalasid. Räägiks natuke tehnilisest poolest ja miks üldse panoraami teha.

Panoraamfoto tegemiseks on mitmeid võimalusi: Kasutades kaamerasisest tarkvara või siis hilisemat järeltöötlust. Enamusel uutel kompaktkaameratel on olemas panoraamvõtte programm, mis teeb peaaegu kõik töö sinu eest ära. Sony kompakt- ja hübriidkaameratel on programmi nimi “Sweep Panorama”. Sa määrad ära panoraami suuna, paned paika särituse ja vajutad päästikut. Seepeale hakkab kaamera ise pilte tegema ning sina pead liigutama kaamerat kindlal kiirusel ekraanil näidatud suunas. Nii lihtsalt need panoraamid sellisel moel valmivadki.

Särituse reguleerimine on kaamerasisese tarkvara kasutamise korral muidugi natuke keerulisem kui võiks. Nimelt muudab programm kõik automaatseks ja ei lase sul suurt midagi muuta. Ainukesed abimehed on särilukk ja särikompensatsioon. Kaamera ise tahab alati saada keskmist säritust vastavalt sellele, mis esimeses kaadris paistab. Sa saad mõõta kuskilt mujalt vajaliku säri ja hoida kuni päästiku vajutamiseni seda nuppu all. Peale esimest kaadrit kaamera enam mingeid korrektsioone ei tee. Lõplikul pildil on just see säritus mis sa määrasid esimese pildi jaoks.

Minuga Indias kaasas olev Sony RX-1 kaamera on näiteks programmeeritud tegema pilti 1/500s säriga, et lõplik pilt oleks ideaalselt terav. Ekraanile saad ka panna loodi, mis aitab sul hoida kaamerat terve pildistamise ajal stabiilselt sirgena. Mida sirgemana kaamerat hoida, seda vähem peab kaamera lõikama lõplikul pildil kaadrit väiksemaks, ning jäädvustatud saab rohkem. Alati on ka võimalus kasutada abivahendina statiivi.

On olemas ka spetsiaalseid panoraami pildistamiseks mõeldud statiivipäid. Aga pigem räägin siin reisidel pildistamisest ja kes oma professionaalse statiivipea kaasa juba võtab, temal ei ole minu tekstist küll midagi rohkem õppida.

Sony suudab pildi kokku panna mõne sekundiga ja valmis ta ongi. Kahjuks on pilt lõpus saadaval ainult jpeg formaadis, ning RAW formaadist juttu ei ole. Kui ikkagi tahad RAWs pildistada, et hiljem saaks näiteks suuri väljatrükke teha, siis pead pildistama kõik kaadrid eraldi.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Kui ükshaaval pildistad, siis jälgi kindlasti, et kõik funktsioonid oleksid manuaali peal. Kui midagi jääb automaatseks, siis piltidel võivad olude muutumisel erinevused sisse tulla. Säri, ava, ISO ja WB peavad kõik manuaalis olema.

Esimese asjana üksikult pilte tehes tekib kindlasti küsimus, et kui palju ma neid pilte siis ikkagi tegema peaks. Kui sa pildistad näiteks normaalobjektiiviga (50mm), siis piisab täiesti, kui iga kaader katab vähemalt kolmandiku eelmisest kaadrist. Pildistad 200mm peal, siis piisab ka vähemast pildikattuvusest. Kuna laiemal objektiivil on ruumisügavus suurem, siis defektid on lihtsad tulema, kui ei ole piisavalt kaetud kaadrid.

Foto pildistatud Sony RX1 kompaktkaamera Sweep Panorama funktsiooniga

Kindlasti ei pea pildistama ka niiöelda ühel tasandil mööda horisonti. Jäädvustada võib ka mitu rida pilte, kus koos horisondiga on ka olemas näiteks allapoole jääv muru ja üles jääv taevas. Järeltöötlusprogrammid saavad tavaliselt ilusti nendega hakkama.

Panoraami kokkupanekuks on mitmeid erinevaid programme. Üks on kindlasti Photoshop, kus asi on suhteliselt lihtsaks tehtud, ning uued Photoshopid on väga osavad. Kui sul Photoshoppi ei ole, siis väga hea programm on ka “Autostitch”. Netist saab seda legaalselt tasuta tõmmata.

Teoreetiliselt on panoraamiga võimalik teha iga oma objektiivi fookuskaugus väiksemaks. Näiteks 50mm objektiivist saab väga lihtsalt teha lainurk objektiivi. Seda kõike muidugi ainult teatud olukordades. Olukordades kus sa ei pildista midagi liikuvat ja midagi mis ei vaja nii kiiret pildistamist. Sul on vaja natuke aega ja süvenemist.

Seda pildistamisviisi tuleks kindlasti võtta väga tõsiselt ja kasutada teda oma igapäevapildistamistel, ükskõik mis need siis ka ei ole. Kui läheneda loominguliselt, siis on panoraamidel väga suuri kunstilise väljundi võimalusi.

Vaata kõiki “Kompaktkaameraga indias” artikleid siit

Kui sulle meeldivad kaamerad, mis maha lennates katki ei lähe ja vee alla vajudes rõõmsalt edasi pildistavad-filmivad, siis on siin midagi sinu jaoks. Pentax WG-3 suudab pildistada 14 m sügavusel vee all, talub kukkumisi 2 m kõrguselt, peab vastu 100-kilosele survele ja funktsioneerib vabalt kuni -10°c külmas. Aga peale selle teeb see kaamera ka ilusat pilti. Vaatame koos Antoniga lähemalt:

Palun kliki video vaatamiseks siia

Pentax WG-3 kaamerad Photopointis